Keeltekuu: soome keelt tasub õppida nii koolis kui hiljemgi


Avaldaja:Madli Leikop18. Märts 2016

Eesti üldhariduskoolides õpib soome keelt ligi 1000 õpilast, kutsehariduses on soome keele õppijate arv ligi 300. Soome Instituudi videovõistlus kooliõpilastele kannabki pealkirja „Milleks mulle soome keel?“.

Selle küsimuse esitas Koolielu ka Soome Instituudi programmijuhile Maarja Kebale, kes tegeleb soome keele õpetuse ja õpetajatega Eestis. Mida teie enda jaoks soome keele oskus tähendab?
 
Maarja Keba: Minu jaoks tähendab soome keel igapäevast tööd, sest töötan kakskeelses kollektiivis ja suhtlen soome keeles iga päev.  Suur osa minu tööülesannetest eeldavad soome keele oskust. Soome, soomlased ja soome keel on olnud juba päris pikka aega loomulik osa minu elust.

Miks soovitaksite juba koolis valida üheks võõrkeeleks soome keele?

Soome keel on meile oluline, sest see on meie naabrite keel ja see on meie sugulaskeel. Loomulikult ei ole ega peagi olema soome keel Eesti koolides õpilase esimene võõrkeel, selleks on enamasti inglise keel, aga  meil on juba koole, kus soome keelt õpetatakse teise võõrkeelena. Nendes koolides saab soome keelt õppida viiendast või kuuendast klassist alates. Käesoleval õppeaastal õpib juba 256 õpilast soome keelt põhikoolis. Soome keel on alates 2011. aastast võrdne võõrkeel kõikide teiste võõrkeelte kõrval, sest uus riiklik põhikooli õppekava lubab õpetada ükskõik millist võõrkeelt teise võõrkeelena. Varem õpetati soome keelt üksnes gümnaasiumis. Kindlasti on soome keel väga hea valik kolmandaks keeleks gümnaasiumis ja ka kutsekoolis, sest soome keel on eestlastele siiski suhteliselt lihtne keel ja ahaa-elamused on kerged tulema. Seetõttu on võrreldes mõne muu võõrkeelega võimalik soome keeles saavutada võrdse õppimisaja jooksul kõrgem keeletase. See aga võimaldab õpilastel hõlpsamini minna Soome näiteks praktikale või õpinguid jätkama, sest enamasti on Soome suundumisel tingimuseks soome keele oskus.
 
Soome keelt tasub igal juhul õppida, igas vanuses. Soome keelt on huvitav õppida, sest soome keele kaudu me õpime rohkem tundma ka eesti keelt ja looma seoseid kahe keele vahel.  Õpime aru saama oma naabritest ja tundma iseennast. Eestil ja Soomel on palju kokkupuutepunkte ja alati on lihtsam omavahel suhelda, kui mõistetakse teineteise keelt.  Soome keelt ei lähe vaja üksnes teisel pool lahte, vaid ka siin Eestis. Meil on mitmeid Soome ettevõtteid ja firmasid,  kes pakuvad siinsetele elanikele tööd ja kus töötades on vaja osata soome keelt. 

Clipboard01.jpg

Mida vastaksite arvamusele, et soome keelt oskab eestlane nagunii, või vähemalt saab ju hakkama, milleks veel õppida?

 Kahjuks ei pea paika arvamus, et iga eestlane oskab soome keelt nagunii. Oskavad need, kellel on Soomega kokkupuude või on seda keelt õppinud. Meil on juba päris palju lapsi ja noori, kes on soome keele omandanud loomulikus keelekeskkonnas. On peresid, kes on naasnud Eestisse ja kelle lapsed on käinud Soomes lasteaias või koolis. On ka selliseid lapsi, kes veedavad koolivaheajad Soomes sugulaste juures.  Muidugi on meie hulgas ka Põhja-Eestist pärit üle kolmekümneaastaseid ja vanemaid inimesi, kes on soome keele omandanud soome televisiooni vaadates, aga tegelikult on need ajad ammu möödas, kui soome keel oli üksnes põhja-eestlaste privileeg.
 
Videovõistlus „Milleks mulle Soome keel?“ on mõeldud Eesti üldhariduskoolide 6.-12. Klasside õpilastele. Võistlustöid saab esitada 20. märtsini. Hea soome keele oskus pole video tegemisel tähtis, maksab hea idee. Võistluse eesmärk on propageerida soome keele õppimist ja rääkimist. Miks tasuks sellest võistlusest osa võtta?
 
Esiteks tasuks osa võtta peapreemia pärast, sest võitjaid ootab ees tasuta Linnanmäki lõbustuspargi külastus Helsingis.  Teiseks aitab igaüks, kes saadab meile oma video, kaasa soome keele ja soome keele oskuse propageerimisele. Soovime meile saadetud võistlustöid kasutada soome keele tutvustamiseks ja propageerimiseks.
 
Videovõistluse korraldamine on meile esmakordne kogemus. Varem oleme korraldanud näiteks esseevõistlusi.
 
Soome Instituudi kodulehelt jäi silma eesti-soome (soome-eesti) vestlusring Tallinnas ja Tartus, kus võivad osaleda huvilised sõltumata sellest, mis tasemel nad soome keelt/eesti keelt valdavad. Kuidas need vestlusringid lähevad, eestlane teadupärast pelgab vigu teha ja ei kipu rääkima, kui keeleoskus väiksem?
 
Üllatavalt hästi lähevad. Meil on pikem kogemus Tartus toimuvate vestlusringidega, Tallinnas alustasime alles selle aasta alguses. Huvilisi on palju mõlemas linnas. Vestlusringid toimuvad vabas õhkkonnas, keegi ei kritiseeri kellegi keeleoskust ja vigade tegemine käib asja juurde.  Me peame eestlastena üle saama vigade tegemise hirmust. Soome keeles öeldakse virhe on oppimisen edellytys (viga on õppimise eelduseks). Kõik me teeme vigu, nii kirjutades kui ka rääkides, samamoodi ka elus, aga tänu vigadele me õpime.

Clipboard02.jpg

Rohkem infot sündmuste ja koolituste kohta leiab Soome Instituudi kodulehelt. Fotod: ekraanitõmmised Soome Instituudi kodulehelt ja tegevusi tutvustavast videost.

Samal teemal:

 

 


 

 

Haridus- ja Noorteamet