Võistlejate hulgas on ka ka kolmteist hariduslike erivajadustega õpilast. 

Kahel päeval toimuvad logistikute võistlused on jagatud kaheks suuremaks võistlustööks. Esimesel päeval võisteldakse kaubaaluste komplekteerimises, teisel päeval tuleb näidata oma oskusi saadetise vastuvõtmises. Hindamisel peetakse olulisemaks töö kiirust ja kvaliteeti.

Puhastusteenindajate võistlused koosnevad neljast osast: oma oskusi tuleb näidata põranda niiskelt pühkimises, akende pesemises, vaibalt pleki eemaldamises ja suurpuhastuses põrandahooldusmasina ja veeimuriga. Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilased võistlevad kokku kahel alal – põranda kuiv- ja märgpühkimises. Kõikidel võistlustel antakse punkte kiiruse, kvaliteedi ja töö korraldamise otstarbekuse eest.

Võistlused on individuaalsed ning tulemust hindab oma ala asjatundjatest koosnev žürii.

Logistika kutsemeistrivõistlus on mõeldud noortele, kes õpivad laohoidja, logistika klienditeenindaja või logistiku abi  eriala. Puhastusteenindajate kutsemeistrivõistlus on mõeldud koduteeninduse, kodumajanduse või puhastusteeninduse erialadel õppivatele noortele. Võistluste eesmärgiks on populariseerida logistika ja puhastusteenindaja õpet ning anda võimalus noortele oma oskuste võrdlemiseks.

Võistluste peakorraldaja Laida Reitmanni sõnul on väga tähtis, et ka HEV õpilased ei ole kõrvale jäetud ja saavad omavahel võrdselt oskusi demonstreerida. Ta lisab: „Võistlustel on lisaks õpilaste pingelisele mõõduvõtmisele juhendajatel võimalus omavahel erialaseid kogemusi jagada ja teha plaane edaspidiseks."

Võistlused algavad teisipäeval kell 12.00. Võitjad selguvad 23. märtsil kell 14.00. Kõik huvilised on oodatud võistlusi jälgima.

Täpsema ajakava leiab Innove kodulehelt: logistikud ja puhastusteenindajad.

Logistikute võistlustel osalevad Sillamäe Kutsekooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse, Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Tartu Kutsehariduskeskuse, Valgamaa Kutseõppekeskuse, Tallinna Transpordikooli ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tublimad logistika eriala õpilased.

Puhastusteenindajate võistlustel osalevad parimad õpilased Tartu Kutsehariduskeskusest, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Tallinna Teeninduskoolist, Narva Kutseõppekeskusest ja Haapsalu Kutsehariduskeskusest. HEV õpilased esindavad Võrumaa Kutsehariduskeskust, Järvamaa Kutsehariduskeskust, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskust, Pärnumaa Kutsehariduskeskust, Väike-Maarja Õppekeskust, Tallinna Kopli Ametikooli ja Haapsalu Kutsehariduskeskust.

Kutsemeistrivõistlusi korraldab SA Innove koostöös Järvamaa Kutseõppekeskusega. Võistluste läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Espak AS, COOP Eesti, Eesti Pagar AS, SanMal OÜ, Viking Window AS, Pesuekspert OÜ, Arkaadia Puhastuse OÜ ja Makita OÜ.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Pärnus selgitati välja Eesti parimad sõiduautotehnikud
• Reedel stardib tippsekretäride kutsevõistlus

Sealt sõelutakse välja sada parimat, proovitakse need aasta jooksul Soome koolides läbi ning tehakse siis tasuta kättesaadavaks kõigile soovijatele, vahendab ERRi portaal Novaator. Projekti loovjuht Saku Tuominen käis algatust tutvustamas ka Eestis.

Kuigi paljude arvates ei peaks maailma ühe parima haridussüsteemiga maaks peetavas Soomes haridusvallas midagi muutma, ei saa projekti eestvedajate hinnangul muutusteta kusagil hakkama. Ka kool peab mõtlema sellele, kuidas näiteks üleilmastumise ning tehnoloogia ülikiire arenguga kohaneda ning mitte jääda oma silotorni.

Projekti loovjuhi sõnul on ettevõtmise eesmärk luua innovatiivsetest õpetajatest ja nende suurepärastest ideedest võrgustik, millest saaksid kasu kõik koolid. "Idee on aidata koolidel teha asju teistmoodi, nii, et see vastaks paremini kiiresti muutuva ja ebakindla maailma nõudmistele," rääkis Tuominen.

Loe uudist täismahus siit.

Samal teemal:

• Eesti toetab Soome algatust teha haridusuuendustes rohkem koostööd
• eKool on läbinud uuenduse
• eTwinningu uhiuus portaal pakub õpetajatele rohkem võimalusi
• Erasmus+ toetab õpirännet

Uudishimupäevale on oodatud kõik, kes soovivad jätkata õpinguid IT-erialadel. Eesti Infotehnoloogia Kolledžis saab omandada praktilise rakendusliku kõrghariduse IT-süsteemide administreerimise, IT-süsteemide arenduse, Infosüsteemide analüüsi ja Cyber Security Engineering (küberturbe tehnoloogiad) õppekavadel.

Samuti on uudishimupäevale oodatud kõik uudishimulikud, kes soovivad koolivaheajal veeta põneva päeva IT Kolledžis. Vaata ajakava ja registreeru IT Kolledži kodulehel!

Samal teemal:

• Skype University Hackathoni võitis keemia õppimist lihtsustav platvorm “3Ducation”
• Diplomitööde kaitsmised IT Kolledžis 19.-20. jaanuaril 2016
• Laulasmaal kestab rahvusvaheline küberkaitse suvekool doktorantidele
• Ka IT-d valides tasub kuulata südamehäält

Aprilli lõpuks valitakse sellest seltskonnast välja umbes 25 inimest, kes alustavad sügisest õpetajatena tööd koolides, kus nende abi kõige enam vaja on.

„Oleme väga rõõmsad, et ka kümnendal tegevusaastal on Noored Kooli programm jätkuvalt aktuaalne ja populaarne,“ kommenteeris kandideerijate huvi Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi. „Kiire pilk kandideerijate taustale näitab, et oleme hästi jõudnud eesti rahvusest inimesteni, kuid aasta aastalt on tõusmas ka teistest rahvusest huviliste hulk. Lisaks on rõõmustav tõdeda, et pidevalt kasvab ka kandideerijate keskmine vanus, mis näitab, et lisaks värsketele ülikoolilõpetajatele näevad oma võimalusi hariduse kasuks karjääripöörde tegemises ka kogenenumad inimesed,“ lisas Kristi Klaasmägi.

Kuni 8. maini on võimalus koolijuhtidel programmi kodulehe kaudu märku anda teadaolevatest õpetajakohtadest, mis nende koolides sügisest vabanevad ning kuhu nad oleks huvitatud sobiva Noored Kooli osaleja leidmisest. 10. lend Noored Kooli osalejaid valitakse välja aprilli lõpuks ning pärast seda algavad osalejate kohtumised huviliste koolijuhtidega.

Aprilli lõpust algab ka tulevaste õpetajate intensiivne koolitusperiood, mis kestab kuni augusti keskpaigani. Selle aja jooksul saavad osalejad väga praktilise ettevalmistuse, et klassiruumis hakkama saada. Õpitakse tundide planeerimist, õpilaste arengu jälgimist ning motiveerimist, palju saadakse didaktilisi ja metoodilisi vahendeid, millest kohe sügisel kasu on. Osalejad saavad suvel Kiviõli linnalaagris kogemuse ka reaalsete õpilaste õpetamisel ning augustis valmistavad koos õppejõudude ning kogenumate õpetajatega ette oma esimesi tööplaane õpetajana. Hetkel töötab 24 koolis üle Eestimaa 33 Noored Kooli programmis osalejat.

Noored Kooli on vabaühendus, mille eesmärk on luua kasvukeskkond haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks. Programmi kaudu lähevad vähemalt kaheks aastaks Eestimaa koolidesse õpetajana tööle võimekad inimesed erinevatelt elualadelt. Koolis töötamise ajal läbivad nad intensiivse koolituse, mis kombineerib pedagoogikat ja juhtimist. Programmi vilistlastest 80% jätkab tegutsemist haridusvaldkonna eri tasanditel.

Allikas: Noored Kooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Riik kutsub täiskasvanuid tagasi kooli
• Doktoritöö: algajad õpetajad on motiveeritud, kuid vajavad kolleegide toetust
• Noored Kooli programmiga õpetajaks – avatud on hooaja viimane kandideerimisvoor

Keelekümblus on üks tõhusamaid kakskeelse õppe viisidest. Selle eeliseks ja tugevuseks on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik lähenemine.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar sõnas, et keelekümblusõpilaste toetamine on vajalik, sest Eesti haridussüsteemis õpib iga aastaga üha enam lapsi, kelle kodune keel ja õppekeel ei ole sama. „Toetus on mõeldud keelekümblusõppe kvaliteedi tõstmiseks ja uus-sisserändajate eesti keele lisaõppe korraldamiseks, mis reeglina tähendab lisatundide võimaldamist.“

Põhikoolidel oli võimalik veebruari lõpuni taotleda Sihtasutuselt Innove lisatoetust keelekümblusklasside ja uus-sisserändajatest õpilastele, kes osalevad eestikeelses õppes. Suuremateks toetuse saajateks olid Tallinn ja Tartu. Tallinn saab riigilt eesti keele õppeks toetust ligi pool miljonit eurot, Tartu umbes 230 000 eurot.

Keelekümblusklassid saavad ministeeriumilt toetust 185 eurot õpilase kohta, mis võimaldab maksta keelekümblusõpetajatele palgalisa. Uus-sisserändajad saavad lisatoetust 1000 eurot kooli kohta, alates kolmest õpilasest pearahapõhiselt 400 eurot õpilase kohta. 2015/2016. õppeaastal saab toetust 83 uus-sisserändajast õpilast ning 6091 keelekümblusõpilast.

Lisainfo
• Haridus- ja Teadusministeerium pakub koolidele SA Innove kaudu tasuta metoodika- ja õppevaranõustamist ning keelekümbluskoolitusi.
• Lisaks said koolid ministeeriumilt 1. märtsini taotleda toetust omavaheliste eesti keele oskust parandavate lõimumisprojektide korraldamiseks. Kokku laekus 41 projektitaotlust.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Keelekümblusprogrammi aastakonverents "Keelepädevus aineõppes"
• Valgas toimub nutikas keelekümbluse konverents
• Laps on laps. Ka siis, kui tuleb välismaalt

Tallinna Tehnikaülikool meelitab 60 töötoa ja messiga

22. märtsil on Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) avatud uste päev, kus kõigil huvilistel on võimalus tutvuda ülikooli rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja integreeritud õppe erialadega, mida on kokku 50.

Rektor Jaak Aaviksoo sõnul on TTÜ seadnud endale ambitsioonika eesmärgi tõusta lähiaastatel üheks Põhjamaade parimatest tehnoloogiaülikoolidest. "Selle eesmärgi täitmiseks on meil aga vaja Põhjamaade parimaid üliõpilasi ja õppejõude. Esimeseks sammuks parimaks üliõpilaseks saamisel ongi TTÜ avatud uste päeva külastamine ja endale sobiva eriala välja valimine," ütles Aaviksoo.

Avatud uste päev on unikaalne võimalus tutvuda Eesti ainsa tehnoloogiaülikooli ülikoolieluga. Päev algab kell 10 ning kestab kella 17ni. Avatud uste päeval toimub 60 töötuba, erialade mess, avatud loengud ja ekskursioonid instituutidesse, raamatukogusse ning üliõpilaskodusse. Töötubadesse saab registreeruda aadressil www.ttu.ee/aup

Avatud uste päeval saab erinevate simulaatorite abil proovida, kuidas juhitakse mehitamata lennumasinate (UAV) missioone või navigeeritakse laevu näiteks Rotterdami sadamas. Töötubades saab droone ka päriselt lennutada, ehitada ja programmeerida Lego robotit, teha tossuteste, luua mobiilimängu, tuvastada tekstiilikiude, konstrueerida seelikut ja teha palju muud põnevat.

Venekeelses töötoas saab analüüsida vee kvaliteeti ja hinnata jõevee potentsiaali näiteks hüdroenergia tootmiseks.

Avatud loengud on matemaatika-loodusteaduskonnas geneetikast, immunoloogiast ja lineaaralgebrast ning majandusteaduskonnas tuleb juttu investeerimisest ja säästmisest.

Avatud uste päeval saab näha ka paiku, mis tavapäraselt on suletud – näiteks tuba üliõpilaskodus. Tehnikaülikoolis on mugav liikuda ka liikumispuudega inimestel.

Tehnikaülikool ootab avatud uste päevale huvilisi kõikjalt Eestist. Tasuta bussid Narvast, Tartust, Viljandist ja Pärnust toovad huvilised TTÜ linnakusse Mustamäel, bussidele saab registreerida www.ttu.ee/aup

Buss Narvast Tallinnasse teeb peatuse Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Rakveres. Tartu buss peatub ka Puhu-Ristil, Viljandi buss Raplas ja Pärnu buss Märjamaal.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeval asutakse otsima maailma muutvaid ideid

Tartu Ülikooli lahtiste uste päev 23. märtsil aitab igal kõrgharidushuvilisel õppekava valikul selgemaid sihte seada. Õppekavade mess, infotund, arvukad töötoad ja ekskursioonid on iga aastal Baltimaade parimasse ülikooli toonud pea tuhatkond huvilist. Ka sel aastal toovad huvilised Tartusse tasuta bussid üle Eesti. Avapaugu saab uus ideekonkurss „Võime muuta maailma“, mille avab õppeprorektor Mart Noorma.

Lahtiste uste päev algab kell 10 ülikooli peahoone aulas erialasid, instituute ja üliõpilaselu tutvustava infomessiga. Kell 11 on kõik oodatud Jakobi 2 ringauditooriumisse, kus tulevasi sisseastujaid tervitab õppeprorektor Mart Noorma ja teeb avalikuks ideekonkursi, kuhu on oodatud osalema kõik uuenduslike ja maailma muutvate ideedega noored üle Eesti.

Räägitakse karjäärivalikutest ja 2016. aasta sisseastumisest. Tudengielust kõneleb ettekandes „Bioloogina suurtel lavadel ehk minu uus elu Tartus“ bioloogia eriala üliõpilane Nils Joonas Kristian Saar.

TÜ turunduse spetsialist Karin Kustavus sõnas, et Tartu Ülikoolis on 60 bakalaureuseõppekava, millel õppimine paneb maailma teistmoodi, avatumalt, vaatama. „Läbi praktiliste töötubade näitame, kuidas oleme kokku viinud nüüdisaegse tehnoloogia ja vahetu suhtluse, et anda oma üliõpilastele kõige laiapõhjalisema hariduse Eestis. Soovime, et lahtiste uste päeval osalejad saaksid selle hariva ja toreda päevaga aimu Tartu ülikooli maailmatasemel hariduse eelistest, oleksid teadlikud sisseastujad ja kinnitaksid endale, et hariduse ja sellega seotud võimalustega on just neil võime muuta maailma.“

Töötubades saab maitsta eri religioonide toite ja tutvuda moodsa aparatuuriga, mida kasutavad oma igapäevatöös arheoloogid. Garage48 HUBis tutvustavad turundajad, mis on neuromaagia. Haridusteadlastega saab harjutada esinemisoskust, simulatsiooni ja mudeldusmängu. Proviisorid näitavad, kuidas valmib tablett. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna töötubades saab kätt proovida linnaplaneerimist, lahata hiiri, hinnata eluviise koljude alusel ja programmeerida. Arvutiteaduse instituudis saab tutvuda IT-ettevõtete poolt sisustatud uute ruumide ja äsja avatud asjade interneti laboriga. Registreeru töötubadesse ja loengutesse ut.ee/tu-lahtiste-uste-paev.

Taisto ja Swedbanki abil saavad kõik huvilised tulla Tartu kõrgkoolide lahtiste uste päevale tasuta eribussidega üle Eesti. Tartusse tulevad bussid Tallinnast, Narvast, Jõhvist, Sillamäelt, Pärnust, Viljandist, Võrust, Valgast, Otepäält, Paidest, Põltsamaalt ja Koselt. Registreeru bussile ut.ee/buss.

23. märtsil toimuvad lahtiste uste päevad korraga viies Tartu kõrgkoolis: Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Eesti Lennuakadeemias, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Allikas: TTÜ pressiteade, TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Algas registreerimine Tallinna Ülikooli tudengivarju nädalale
• Tartu Ülikool avab 9. klassidele uksed
• TTÜs on avatud uste päev kooliõpilastele

Loo ja fotod saatis Koolielule Triinu Ugur Valga Gümnaasiumist.

Tegus koolinädal algas emakeelepäevaga, mille auks ja inspireerituna väidetavalt kaunimast eestikeelsest lausest „Sõidan tasa üle silla“ kuulutati 12. r ja 12. m klassis välja kaunilt sisuka Valga Gümnaasiumi tunnuslause konkurss, pidades sealjuures silmas seda, et 1. septembrist 2016 saab Valga Gümnaasiumist riigigümnaasium.

Eesti keelt teise keelena õppivad õpilased koostasid aga sõnapüramiide, millele märkisid need eestikeelsed sõnad, mida kasutavad kõnes ja kirjas kõige rohkem, mida tihti ning mida võiks kasutada rohkem.

Teisipäeval täitus eesti keele klass tindi ja pitsativaha lõhnaga. 12. klassid kirjutasid hanesule ja tindiga motiveeriva lause, mis annaks enne eksameid jõudu ja mille järgi võiks juhinduda ka edaspidi. 11. h ja 11. rk õpilased kirjutasid aga Peet Vallaku novelli „Maanaine“ eeskujul ühe endale väga olulise mõtte. Kirjutatu pitseeriti ka spetsiaalse pitsativaha ja templiga.

Neljapäeval sai teoks lõimitud ajaloo ja eesti keele tund. 10. r mängis läbi juba õpitud teemat, sõlmides ajastutruult sule ja tindiga kirjutades kirjaliku lepingu. Ajalooõpetaja Jaan Uudelt näitas sealjuures pilte erinevatest perekondlikest vappidest.

Reedel külastas Valga Gümnaasiumit kirjanik Contra ehk Margus Konnula, kes pakkus õpilastele huvitavaid lugusid nii oma elust kui karjäärist, luges luuletusi sääskedest ja kassidest, loodusest ning inimestest. Ühtlasi juhatas Contra esinemine sisse Valga Põhikooli 9. klassi õpilastele mõeldud järjekordse karjääripäeva. Karjääripäev „Karjäär ja humanitaar“ pakkus õpilastele sule ja tindiga kirjutamise ja palvelipu tegemise õpitube. Katre Kikkas pidas loengu soorollidest ning Valga Gümnaasiumi direktor jagas näpunäiteid, kuidas teha ideaalset lipsusõlme.

Samal teemal:

• Valga koolis toimuvad aktiivse liikumisega digivahetunnid
• Valga hariduskonverents toob kokku ligi nelisada huvilist

Peaauhinna otsustasid taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitati avaliku hääletuse teel.

Haridus ja teadusminister Jürgen Ligi märkis, et peaauhinna saanud e-keelenõu harib keelekasutajaid ja aitab oma mõtteid selgemalt väljendada kõigil, kes seda soovivad. „Ilus keel on arusaadav ja mitmekesine keel. Kui räägime ka keerulistest asjadest lihtsalt ja säilitame seejuures eesti keele omapära, muudame eesti keele veel ilusamaks ja arutelud sisukamaks,“ ütles minister Jürgen Ligi.

Haridusminister Jürgen Ligi autasustamisel. Foto: HTM

e-keelenõu pakub tasuta keelenõuandeid nii veebis kui telefoni teel kõigile eesti keele kasutajatele ja õppijatele. e-keelenõu veebikeskkonnas (http://kn.eki.ee/) sooritatakse ühekorraga otsing paljudes sõnastikes, mis võimaldab kasutajal tutvuda peaaegu kõikide otsingusõnaga seotud praktiliste keeleaspektidega. Mitme allika eraldi uurimise asemel saavutatakse e-keelenõu abil oluline ajavõit. e-keelenõust on palju abi neil, kelle töövahend on keel ja tekstiloome, näiteks ajakirjanikud, tõlkijad, toimetajad jpt.

Peaauhinna võttis vastu Eesti Keele Instituudi esindaja Tiina Leemets. Foto: HTM

2015. aastal lisati veebilahendusse „Võõrsõnade leksikoni“ digitaalne variant. Lisaks tavalistele sõnastikele – „Eesti õigekeelsussõnaraamat“, „Eesti keele seletav sõnaraamat“, „Võõrsõnade leksikon“ ja tõlkesõnastikud – kasutatakse veebilahenduses „Ametniku soovitussõnastikku“ ja Eesti Keele Instituudi keelenõuannete varamut.

Keelenõuande telefonile 631 3731 vastatakse tööpäeviti kell 9-12 ja 13-17.

Rahvas valis „Hiiu sõnaraamatu“

Keeleteo rahvaauhinna võitnud „Hiiu sõnaraamatu“ autor on hiidlasest keeleteadlane Paul Kokla ja toimetaja Meeli Sedrik. Sõnaraamatu ilmumine oli Hiiumaal suursündmus ning vallandas hiidlastes huvi oma keele vastu. Raamatu esitluspäeva, 13. veebruari hakati kutsuma hiiu keele päevaks.

Sõnaraamat sisaldab hiiu keele põhisõnavara ja murdesõnu Hiiumaa murrakutest, kokku umbes 5800 sõnaartiklit koos põhivormidega. Kuna hiiu keele eripära avaldub eelkõige häälduses, on sõnade juurde märgitud ka nende hiiupärane hääldus. Tänu ohtratele näitelausetele on raamatut ka lihtsalt niisama mõnus lugeda.

Rahvaauhinna pälvinud „Hiiu sõnaraamatut“ tõstsid esile ka ministrid.

Taustainfo

• Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
• Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
• Rahvahääletusel osalejaid oli tänavu 2528. Kokku anti 3953 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.
• Rahvahääletuse võitnud „Hiiu sõnaraamat“ sai 551 häält. Järgnesid Kuku raadio saade „Libauudised“ (autor ja esitaja Rohke Debelakk) 481 häälega ja e-keelenõu 355 häälega.
• 2015. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 27 mullust keeletegu ehk rohkem kui ühelgi varasemal aastal.
• Keeleteo auhind anti tänavu välja kümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa iga-aastasest emakeelepäeva tähistamisest.
• Keeleteokonkurssi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts. Konkursi lõpuüritus toimus tänavu Jõhvi Gümnaasiumis.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Täna selguvad aasta parimad keeleteod
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Uno Laur

Selle küsimuse esitas Koolielu ka Soome Instituudi programmijuhile Maarja Kebale, kes tegeleb soome keele õpetuse ja õpetajatega Eestis. Mida teie enda jaoks soome keele oskus tähendab?
 
Maarja Keba: Minu jaoks tähendab soome keel igapäevast tööd, sest töötan kakskeelses kollektiivis ja suhtlen soome keeles iga päev.  Suur osa minu tööülesannetest eeldavad soome keele oskust. Soome, soomlased ja soome keel on olnud juba päris pikka aega loomulik osa minu elust.

Miks soovitaksite juba koolis valida üheks võõrkeeleks soome keele?

Soome keel on meile oluline, sest see on meie naabrite keel ja see on meie sugulaskeel. Loomulikult ei ole ega peagi olema soome keel Eesti koolides õpilase esimene võõrkeel, selleks on enamasti inglise keel, aga  meil on juba koole, kus soome keelt õpetatakse teise võõrkeelena. Nendes koolides saab soome keelt õppida viiendast või kuuendast klassist alates. Käesoleval õppeaastal õpib juba 256 õpilast soome keelt põhikoolis. Soome keel on alates 2011. aastast võrdne võõrkeel kõikide teiste võõrkeelte kõrval, sest uus riiklik põhikooli õppekava lubab õpetada ükskõik millist võõrkeelt teise võõrkeelena. Varem õpetati soome keelt üksnes gümnaasiumis. Kindlasti on soome keel väga hea valik kolmandaks keeleks gümnaasiumis ja ka kutsekoolis, sest soome keel on eestlastele siiski suhteliselt lihtne keel ja ahaa-elamused on kerged tulema. Seetõttu on võrreldes mõne muu võõrkeelega võimalik soome keeles saavutada võrdse õppimisaja jooksul kõrgem keeletase. See aga võimaldab õpilastel hõlpsamini minna Soome näiteks praktikale või õpinguid jätkama, sest enamasti on Soome suundumisel tingimuseks soome keele oskus.
 
Soome keelt tasub igal juhul õppida, igas vanuses. Soome keelt on huvitav õppida, sest soome keele kaudu me õpime rohkem tundma ka eesti keelt ja looma seoseid kahe keele vahel.  Õpime aru saama oma naabritest ja tundma iseennast. Eestil ja Soomel on palju kokkupuutepunkte ja alati on lihtsam omavahel suhelda, kui mõistetakse teineteise keelt.  Soome keelt ei lähe vaja üksnes teisel pool lahte, vaid ka siin Eestis. Meil on mitmeid Soome ettevõtteid ja firmasid,  kes pakuvad siinsetele elanikele tööd ja kus töötades on vaja osata soome keelt. 

Mida vastaksite arvamusele, et soome keelt oskab eestlane nagunii, või vähemalt saab ju hakkama, milleks veel õppida?

 Kahjuks ei pea paika arvamus, et iga eestlane oskab soome keelt nagunii. Oskavad need, kellel on Soomega kokkupuude või on seda keelt õppinud. Meil on juba päris palju lapsi ja noori, kes on soome keele omandanud loomulikus keelekeskkonnas. On peresid, kes on naasnud Eestisse ja kelle lapsed on käinud Soomes lasteaias või koolis. On ka selliseid lapsi, kes veedavad koolivaheajad Soomes sugulaste juures.  Muidugi on meie hulgas ka Põhja-Eestist pärit üle kolmekümneaastaseid ja vanemaid inimesi, kes on soome keele omandanud soome televisiooni vaadates, aga tegelikult on need ajad ammu möödas, kui soome keel oli üksnes põhja-eestlaste privileeg.
 
Videovõistlus „Milleks mulle Soome keel?“ on mõeldud Eesti üldhariduskoolide 6.-12. Klasside õpilastele. Võistlustöid saab esitada 20. märtsini. Hea soome keele oskus pole video tegemisel tähtis, maksab hea idee. Võistluse eesmärk on propageerida soome keele õppimist ja rääkimist. Miks tasuks sellest võistlusest osa võtta?
 
Esiteks tasuks osa võtta peapreemia pärast, sest võitjaid ootab ees tasuta Linnanmäki lõbustuspargi külastus Helsingis.  Teiseks aitab igaüks, kes saadab meile oma video, kaasa soome keele ja soome keele oskuse propageerimisele. Soovime meile saadetud võistlustöid kasutada soome keele tutvustamiseks ja propageerimiseks.
 
Videovõistluse korraldamine on meile esmakordne kogemus. Varem oleme korraldanud näiteks esseevõistlusi.
 
Soome Instituudi kodulehelt jäi silma eesti-soome (soome-eesti) vestlusring Tallinnas ja Tartus, kus võivad osaleda huvilised sõltumata sellest, mis tasemel nad soome keelt/eesti keelt valdavad. Kuidas need vestlusringid lähevad, eestlane teadupärast pelgab vigu teha ja ei kipu rääkima, kui keeleoskus väiksem?
 
Üllatavalt hästi lähevad. Meil on pikem kogemus Tartus toimuvate vestlusringidega, Tallinnas alustasime alles selle aasta alguses. Huvilisi on palju mõlemas linnas. Vestlusringid toimuvad vabas õhkkonnas, keegi ei kritiseeri kellegi keeleoskust ja vigade tegemine käib asja juurde.  Me peame eestlastena üle saama vigade tegemise hirmust. Soome keeles öeldakse virhe on oppimisen edellytys (viga on õppimise eelduseks). Kõik me teeme vigu, nii kirjutades kui ka rääkides, samamoodi ka elus, aga tänu vigadele me õpime.

Rohkem infot sündmuste ja koolituste kohta leiab Soome Instituudi kodulehelt. Fotod: ekraanitõmmised Soome Instituudi kodulehelt ja tegevusi tutvustavast videost.

Samal teemal:

• Maailma suurim põhikooli uuendusprojekt otsib Eestist koostööpartnereid
• Helsingis tähistatakse emakeelepäeva
• Soome keele sõbrad kogunevad Tapa Gümnaasiumisse Aleksis Kivi päeva tähistama

Avatud uste päev on unikaalne võimalus tutvuda Eesti ainsa tehnoloogiaülikooli ülikoolieluga. Päev algab kell 10 ning kestab kella 17ni.

Registreerida saab aadressil aup.ttu.ee.

Avatud uste päeval saab ventilatsioonilaboris teha tossuteste, lennutada droone, luua mobiilimängu, tuvastada tekstiilikiude ning konstrueerida seelikut. Samuti arutletakse, mida tähendab valimisea langetamine 16ndale eluaastale. TTÜ Mereakadeemia simulaatorikeskuses saab ise laeva juhtida kas Rotterdami sadamas või Brasiilia rannikul. Tudengimajas on uksed avanud üliõpilaste kultuuri- ja spordiorganisatsioonid.

Venekeelses töötoas saab analüüsida vee kvaliteeti ja hinnata jõevee potentsiaali näiteks hüdroenergia tootmiseks.

Avatud uste päeva avatud loengud on geneetikast, immunoloogiast, lineaaralgebrast ning investeerimisest ja säästmisest.

Avatud uste päeval tutvustatakse Tehnikaülikooli rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ja integreeritud õppe erialasid, mida on kokku 50. Millised on sisseastumistingimused? Kes saavad eritingimustel ülikooli sisse astuda? Mida tähendab akadeemiline elu Tehnikaülikoolis? Milliseid stipendiumid on kättesaadavad tudengitele? Milline on TTÜ linnak? Millised on ülikooli üliõpilaskodud ning palju neis elamine maksab? Kuidas veeta vaba aega? Mis ametikohad ootavad TTÜ vilistlasi? Avatud uste päeval saab näha ka paiku, mis tavapäraselt on suletud – näiteks ühiselamutuba. Tehnikaülikoolis on mugav liikuda ka liikumispuudega inimestel.

Tehnikaülikool ootab huvilisi kõikjalt Eestist. Tasuta bussid Narvast, Tartust, Viljandist ja Pärnust toovad huvilised TTÜ linnakusse Mustamäel (ja viivad tagasi), bussidele saab registreerida www.ttu.ee/aup

Buss Narvast Tallinnasse teeb peatuse Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Rakveres. Tartu buss peatub ka Puhu-Ristil, Viljandi buss Raplas ja Pärnu buss Märjamaal.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Ingliskeelsetele õppekavadele sisseastujat huvitab IT
• 13 IKT valdkonna tippjuhti andsid üheskoos Pirita Majandusgümnaasiumis tunde