Mis on õpiränne Erasmus+ kontekstis, kes ja millal võiksid oma pilgud teie programmi poole pöörata? Kas praktikale saab minna vaid programmiga liitunud riikidesse?

Õpiränne on lühiajaline õppimine, õpetamine, töövarjuks olemine või praktika väljaspool Eestit. Uus-Meremaale praktikale Erasmus+ programm tõepoolest minna ei võimalda, seevastu on avatud kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki, lisaks Norra, Liechtenstein, Island, Šveits, Türgi ja endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia. Õpirändes saavad osaleda kooli töötajad, kutsehariduse õpilased ja spetsialistid, üliõpilased, õppejõud/ülikooli töötajad ning täiskasvanuhariduse spetsialistid. Õpirände projektide taotluste esitamise tähtaeg on 17.03.2014.

Mille poolest erineb näiteks kooli töötajate õpiränne ja üliõpilastele ning õppejõududele pakutav õpiränne?

Sõna „kool“ Erasmus+ üldhariduse valdkonna tegevustes nüüd ja edaspidi kehtib kõikide lasteaedade, üldhariduskoolide, huvikoolide ja kutsekoolide kohta, mis on kantud EHISe andmebaasi (http://www.ehis.ee). Kooli töötajate õpiränne on otseselt suunatud neile, kes soovivad osaleda täienduskoolitusel, minna partnerkooli õpetama või kogeda töövarjuks olemist.

Õpetajat võõrustav asutus (täienduskoolituse ja töövarjuks olemise puhul) ei pea olema ainult kool. See võib olla ka mõni muu õppeasutus (nt ülikool, koolituskeskus), uurimiskeskus, ettevõte, kohaliku omavalituse asutus vms. Seega võib õpetaja osaleda ka näiteks ülikoolis toimuval erialaga seotud kursusel või minna kohalikku omavalitsusse töövarjuks. Üliõpilastele pakub Erasmus+ praktika- ja õppimisvõimalust programmis osaleva riigi kõrgkoolis, ettevõttes, uurimis- ja praktikakeskuses vm asutuses. Näiteks saab õpetajaks õppiv noor sooritada oma praktika mõnes Euroopa riigi koolis. Õppejõud saavad sarnaselt õpetajatega viia partnerülikoolis läbi õppetööd või osaleda koolitusel.

Erasmus+ programm algas alles 1. jaanuaril 2014. Senised koostööprogrammid „Elukestva õppe programm“, „Euroopa Noored“ ning Euroopa Komisjoni rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid on viidud ühise katuse alla ja liidetud juurde spordiprogramm. Meie poolt jaanuaris Erasmus+ tutvustamiseks korraldatud infopäevadel osalenute suur arv näitab huvi programmi võimaluste vastu ning annab märku, et meil on hulgaliselt aktiivseid haridustöötajaid. Motivatsiooni kohta oleks kõige parem küsida õpetajatelt endilt. Usun, et enesearengu ning ametialase enesetäiendamise vajadus võiks olla need märksõnad, mis ajendavad õpetajad tegutsema. Tõenäoliselt peetakse oluliseks ka Euroopa kolleegidega kontaktide ja kogemuste vahetamist ning silmaringi laiendamist.

Palun siinkohal mõned nõuanded taotlejale. Kas on põhjust peljata rohket paberite täitmist ja asjaajamist?

Oluline uuendus Erasmus+ programmis on tõepoolest see, et õpetajad ei taotle stipendiumi enam individuaalselt, vaid taotluse esitab kool. See tähendab, et kooli töötajate enesetäiendamise vajadus kaardistatakse ühiselt kooli sees ning leitakse seoseid ka kooli arengukavaga. Õpirände projekti saab kirjutada kas üheks või kaheks aastaks, seega on võimalik strateegiliselt läbi mõelda kooli töötajate koolitusvajadus pikemas perspektiivis ning taotlusesse kirjutada ka mitme õpetaja enesetäiendamise kava. Taotlusesse ei pea sisestama õpetajaid nimeliselt, vaid põhjendama võimalikult selgelt, millistes ainetes või valdkondades õpetajad enesetäiendamist vajavad. Loomulikult peaks taotluse kirjutamisel siiski lähtuma konkreetsete õpetajate vajadustest. Mida selgem, seda parem.

Partnerkooli õpetama minekuks on vaja taotluses välja tuua konkreetne partnerkool, kuhu plaanitakse õpetama minna. Kursuste puhul peab teadma riiki, kus kursus toimub. Ühe tegevuse (koolitus, töövarjuks olemine või partnerkoolis õpetamine) kestus võib olla kaks päeva kuni kaks kuud. Tegevused saavad alata kõige varem 1. juulil 2014.

Õpirände taotluste esitamise tähtaeg on 17.03.2014 kell 13.00 Eesti aja järgi. Taotlus esitatakse elektrooniliselt. Kindlasti ei ole mõtet taotluse esitamist jätta viimasele minutile, sest sama kellaaeg kehtib kogu Erasmus+ programmi sihtgrupile üle Euroopa. Suure tõenäosusega on taotluste vastuvõtmise keskkond vahetult enne „kella kukkumist“ väga ülekoormatud ja võib esineda tehnilisi probleeme. Oleme ka ise uues olukorras ning loodame, et kõik sujub tõrgeteta.
Foto: Stina Kase

Samal teemal:

• Eesti erasmuslased hindavad välismaal õppimise kogemust kõrgelt
• Algavad Eduko tasuta täienduskoolitused õpetajatele
• SA Archimedese juhtimist jätkab Rait Toompere
• Saksamaalt praktikale Aegviidu väikekooli