Kava:
10.00 – 11.15   Inimeseõpetuse ühingu aastakoosolek

TERVITUSED        
11.30 – 12.00    Inimeseõpetuse ühingu lugu  - mida meenutada?
Margit Kagadze, Inimeseõpetuse ühingu esinaine    
AVAETTEKANNE         
12.00 – 12.40    Õpioskused ja nende arendamine
Anna – Liisa Jõgi, Tallinna Ülikooli doktorant
Energiapaus ja kerge amps

PRAKTIKUTE  ÕPITUBA
13.00 – 16.00     Läbivad teemad, lõiming ja metoodika inimeseõpetuses
Merit Luik – Tartu Tamme gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja – metoodik,  karjäärikoordinaator
Kersti Lepik, Loo keskkool, õpetaja – metoodik, õppevara autor
Riina Meidla – Märjamaa gümnaasium, vanemõpetaja
Eva Palk – Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi bioloogia ja inimeseõpetuse õpetaja – metoodik, MA
Krista Saadoja – Oru põhikooli inimeseõpetuse vanemõpetaja, MA
Margit Kagadze – Kärdla ühisgümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja, MA,õppevara autor
Merike Kull – TÜ kehakultuuriteaduskonna tervisekasvatuse lektor, PhD, õppevara autor

TUNNUSTUS JA PIDULIK LÕPETAMINE
 16.00 – 17.00        Inimeseõpetuse õpetaja ja inimeseõpetuse tegu 2013
 Buffee-laud  ja muusikaline üllatus

Registreerumine hiljemalt 16. märtsiks aadressile inimese.opetus@mail.ee
Seminari osalustasu 14 eurot (IÜ liikmetele  8 eurot) a/a 221023709170 Inimeseõpetuse Ühing
märksõnaks „seminar” osaleja ees- ja perekonnanimi.

Lisainfo epostilt inimese.opetus@mail.ee või tel 534 74 137 (Margit Kagadze)

"Ma väga loodan, et varsti saavad meie õpilased siin õppida ja elada," ütles Kaagvere erikooli direktor Maire Reest praegusest koolimajast paarisaja meetri kaugusele jäävat tulevase koolikompleksi asukohta näidates.

Praegu on seal lage väli, kuid lootust on rohkem kui varasematel aastatel, sest Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas hiljuti välja riigihanke erikooli uue kompleksi projekteerimiseks, kirjutab Tartu Postimees. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel on RKASil kavas Kaagverre ehitada kahekorruseline 76 õppekohaga koolimaja, kuhu tulevad ka spordisaal ning huvi- ja loovtegevuse ruumid.

"Sinna on vaja ka tugispetsialistide ja tugiteenuste ruume, sest koolis hakkavad õppima tõsiste käitumisprobleemidega ning psüühika- ja käitumishäiretega poisid ja tüdrukud," valgustas plaane haridus- ja teadusministeeriumi kõneisik Asso Ladva. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Uuring: kolmandik neidudest valib pärast erikooli kuritegeliku tee
• Kaagvere tüdrukutekooli tulevad peagi ka poisid

Haridusasutuste elektrisüsteemide nüüdisajastamine on möödapääsmatu ning miks mitte teha seda niimoodi, et võitjateks osutuvad kõik – nii õpilased, koolipidajad kui keskkond, kirjutab Tiigrihüppe Sihtasutuse koolide IKT-taristu juht Jüri Jaakson. Kasutades nutikalt keskkonnatasusid, ELi raha ja tulevikus tekkida võivat CO2 kvoodi ülejääki, tuleb koole energiatõhusamaks muutes astuda samm kaugemale ja kujundada haridusasutustest kohalikud energiakeskused.

Eelmise aasta lõpus avaldas tehnilise järelevalve amet, et kolmandiku Eesti lasteaedade ja koolide elektrisüsteemid on vigased ega vasta nõuetele. Samas planeerib riik koos omavalitsustega suuremat digirevolutsiooni. Teatavasti vajab aga lisanduv tehnoloogia rohkem elektrivõimsust.

Kui uuenduste takistuseks saab vananenud elektrisüsteem
Võttes eelduseks, et igale õpetajale on vaja arvutit, ning silmas pidades soovituslikku arvutite suhtarvu õpilase kohta 1:4, tuleb näiteks 200 õpilase kohta arvestada vähemalt 50 amprit enam voolutugevust. Paljude koolide jaoks jääb selline tiigrihüpe lihtsa takistuse – vananenud elektrisüsteemi – tõttu kättesaamatuks. Läbimõtlematult suurenev tehnika hulk võib piiripealsel toitevõimsusel toimiva elektrisüsteemi halvemal juhul põlema panna. Lisaks koolide energiakulude otsesele vähendamisele on sellel ideel veel positiivseid kõrvalmõjusid.

Soovides keskkonnateadlikkuse murrangut kasvavas põlvkonnas, ei ole paremat teed kui muuta see nende koolielu igapäevase osaks. Kurtna koolis on juba 2008. aastast kasutusel neli päikesepaneeli, peamiselt õppeotstarbel füüsikaklassis. Tarbevee soojendamiseks kasutatakse hoone katusele paigaldatud vaakumtorudega päikeseküttekollektoreid.

Toetab koolipere keskkonnateadlikkust
Nende toodetav soojusenergia katab kolmandiku kogu koolimaja tarbevee soojendamise vajadusest. Kooli direktori Priit Jõe sõnul toetab keskkonnasõbralik füüsiline keskkond kindlasti õpetajate ja õpilaste keskkonnateadlikkust. Äsja avatud TTÜ Virumaa kolledži hoonel on 23,5 kW päikesepaneelide süsteem. Vaid paar kuud tagasi tööle rakendunud lahenduse tegeliku kasuteguri saame teada umbes aasta pärast. Päikesepaneele on kasutusel ka Eestist põhja pool, mitmes Soome koolis, seega pole meil põhjust peljata liiga vähest päikesevalgust.

Suurenevad ehitusmahud loovad Eestisse uusi taastuvenergeetikaga tegelevaid firmasid ja muudavad taastuvenergeetika lahenduste hinnad odavamaks teistegi eluvaldkondade jaoks. Elektrivõrguettevõtted hakkavad peatselt vahetama välja vanu elektriarvesteid uute, kaugloetavate vastu, mis muu hulgas võimaldab nutivõrkude (smart grid) arengut väiksemates kogukondades. Kool kui kohaliku omavalitsuse süda on ideaalne alguspunkt kohaliku energiavõrgustiku ja vastava teadmusbaasi loomiseks.

Ainult energiasäästu arvesse võttes ei ole selline koolide uuendamine praeguste tehnoloogiliste võimaluste ja hindade juures mõistlik investeering. Kuid arvestades, et koolide elektrisüsteemid tuleb niikuinii korda teha, arvutivõrgud korralikult välja ehitada ning õppetöössegi lisandub päev-päevalt enam elektritoidet vajavat tehnoloogiat, muutub investeering peagi tasuvaks. Lisades veel meie õpilaste keskkonnateadlikkuse ja uute tehnoloogiate rakendamise oskuse kasvu ning laiema positiivse mõju ettevõtluskeskkonnale, on projektil jumet. Koolimaja kohaliku energiakeskusena ei ole sugugi nii ebareaalne eesmärk, kui esmapilgul võib tunduda.

Artikkel ilmus ka eilses Postimehes. Pildil Jüri Jaakson. Foto: erakogu

Samal teemal:

• Põnev kuppelkool Minnesotas
• Jüri Jaakson: kas osta uus arvuti või eelistada taaskasutust?
• Jüri Jaakson: mida teha vananenud tehnikaga?

Veel mõni aasta tagasi olid Läti piiri äärses Karula vallas asuva Lüllemäe põhikooli kohal tumedad pilved, kirjutab Maaleht. Õpilaste arv kahanes tohutu kiirusega ja üheksas klass jäi üldse tühjaks, sest vanemad kartsid, et selle kooli lõpetajatel on raske gümnaasiumi pääseda.

Kooli õpetajad läksid järjest pensionile ja uuel direktoril Tiit Lepal tuli 13 õpetajast üheksa asemele leida uued. Väljakuulutatud konkursi vastu oli ootamatult suur huvi ja inglise keele õpetajaks valiti lausa Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit noormees. Kõik kohad said täidetud, kusjuures suur hulk uusi õpetajaid polnud seda tööd varem päevagi teinud. Kes tuli otse koolipingist ja kes programmist “Noored kooli”. Pikemalt loe Maalehest.

Kui vaadata Tiigri Tegija 2012 kandideerimisankeedist kooli IKT-tegevuste loetelu, konkurssidel osalemist, e-kursustest osavõttu, siis tundub, et kogu kool käib meediaringis ja ükski Koolielu e-kursus ei möödu Salme kooli osavõtuta. Ega ma väga valesti arvagi, koolijuhi Marika Pütsepa sõnul peavad nad oluliseks mitte üksikute IT-tippude olemasolu, vaid laiapõhjaliste oskuste andmist nii õpilastele kui õpetajatele.

„Kui tuli uus riiklik õppekava, siis saime aru, kui palju see erinevatelt aineõpetajatelt nõuab,“ rääkis Marika Pütsep. „Eesti keele õpetaja peab õpetama, kuidas multifilme teha…  Mõistsime, et nii me õppekava täita ei suuda. Ainuke, mis meid reaalselt aitaks, ongi panna meediaõpetus valikaineks ja meediaõpetaja tegelebki nende asjadega. Lõppude lõpuks laps peab oskused omandama, pole tähtis, mis konkreetses tunnis ta seda oskust õpib. Kõikide õpetajate IT-teadmiste taset tuleb tõsta, kõik õpilased peavad põhilised IT-oskused omandama. Seda ajame oma koolis taga. Sellepärast suuname õpetajaid Koolielu e-koolitustele, piitsa ja präänikuga…“

Salme kooli 1. ja 2. klassi lapsed multifilmi tegemist õppimas.

Salme põhikool oli ka Tiigri Tegija 2011 nominent. Koolis jagub IKT-d igasse vanuseastmesse: arvutiõpetus on 4.-6. ja 9. klassis, meediaõpetus 7.-8. klassis, meediaring on mõeldud algklassidele ja 7.-9. klassi õpilastele, robootikaring 7.-9. klassi õpilastele. Kui Tiigrihüppe Sihtasutuse konkursil AnimaTiiger 2010 osaleti kahe filmiga, siis AnimaTiigril 2012 juba 15 filmiga.

3.-4. klassi meediaring. Foto: Merle Lepik.

Väga populaarne on meediaring, ning kooli haridustehnoloog, arvuti- ja meediaõpetuse õpetaja ning ühtlasi Tiigri Tegija Õpetaja 2012 nominent Merle Lepik kinnitas,et ring tegutseb jätkuvalt täie hooga. „Nii palju on tahtjaid, et pidin tegema mitu rühma. Ikka jääb väheks, ehkki meediaõpetus on tunniplaanis ka veel lisaks. Just käisime õues viiendate klassidega kelgutamist filmimas. Meil tuleb naljavideote konkurss, koolisisene, kolmandat aastat järjest,“ rääkis Merle Lepik.

Eelmisel aastal võttis konkursist osa 39 last. Iga lapse tööd ei saa ju majast välja konkursile saata, aga koolis saavad kõik kätt proovida. Tulemused on silmaga näha, seda kinnitab koolijuht oma kogemusest.

Nimelt osalesid 9. klassi õpilased ühes projektis, kus tuli teha noort kohalikku ettevõtjat tutvustav reklaam. Ettevõtja leiti ja õpetaja koos kahe tüdrukuga läks reklaami filmima. „Vaatasin ja imestasin,“ oli koolijuhi ja ühtlasi matemaatikaõpetaja hääles praegugi veel hämmingut tunda. „See, kuidas nad intervjuuks valmistusid, kaamerat sättisid, esinejaga suhtlesid – mina ei oskaks! Ja nad on need oskused ju koolist omandanud, see on nende jaoks endastmõistetav. Arvutimontaažis orienteeruvad täpselt, mida teha; kust tuleb heli, kust teravus, kuidas pilti ritta seada. Teise aine õpetajana ei pea ma projektide puhul mõtlema tehniliste asjade peale, see tuleb neilt endilt. Kui õpilane läheb siit Saaremaa ühisgümnaasiumisse, ütleb ta julgelt, et jah, olen meediaga tegelenud ja oskan.“

Meediaring tegutsemas. Foto: Merle Lepik.

Nagu koolile tervikuna, oli ka Merle Lepikule 2012 tegus aasta. „Mul on iga aasta tegus,“ kinnitas haridustehnoloog. „Tegime kahasse kunstiõpetajaga ma ei tea kui mitu multifilmi.“  „Üheksateist,“ ütleb Marika Pütsep kõrvalt, ja tegijad olid loomulikult õpilased, õpetajad juhendasid. Hästi, teete filmid valmis, aga kus neid näha saab? Autor on ju ikka oma töö eksponeerimisest huvitatud…

„Kooli veebilehel olid filmid üleval, kõik said vaadata. Aga kui on meediaringi projekt ja suurem filmimine-video, siis toimub punase vaiba üritus, kus vaatame tehtut kõik koos ja pisut premeerimine ka tegijaid,“ selgitas Merle Lepik.

Õpilaste tehtud videoklipp Salme muinaslaevast.

Tiigri Tegija tiitel toob kaasa 10 000 eurot auhinnaraha kooli IKT täiendamiseks-arendamiseks. Salme kool plaanib sisustada multimeediaklassi?

„Üritame jah arvutiklassi kõrvale teha sellist ruumi, kus oleks natuke võimsam aparatuur kui arvutiklassis,“ ütles Merle Lepik. „Et helisalvestamine ja kõik muu oleks lihtne ka esimese klassi lapsele. Meil on praegu üks iMac (kõik-ühes-arvuti)  ja üks sülearvuti, millega nad montaaži teevad. Need on pidevalt töös ja meil on pidevalt ruumipuudus. Panustame uuele tehnikale ja ostame tehnikale ka sisu juurde, mis lihtsustaks tööd. Kuna tegeleme pildistamisega palju, oleme mõelnud ka rohelise seina peale (taust pildistamiseks, video tegemiseks, mida saab montaažis oma soovi kohaselt muuta). Fotolabori peale oleme ka mõelnud.“

Kas seda mõtet pole tulnud, et ostaks kõikidele esimese klassi õpilastele iPadid? See tundub hetkel ju trend olevat…

Merle Lepik: „Mina arvan, et ükskõik missuguse tehnilise vahendiga sa tunnis tegeled, see on lihtsalt vahend. Abivahend millegi õppimiseks. Mul on klassis smart-tahvel, aga sellele kirjutamine on hoopis midagi muud kui vihikusse kirjutamine. Ja iPadis pole veel kõiki vajalikke rakendusigi.“

Marika Pütsep: „Meil alustab sügisel esimene klass, 9-10 last. Muidugi oleks tore, kui oleks need 9-10 tahvelarvutit. Ja inimene ka, kes nendega tegutseda oskaks. Aga siin on kaks küsimust: kas kõik rakendused on olemas, ja kas on eestikeelset sisu. Teiseks ei saa jätta kõrvale raamatuid, vihikuid, tööraamatuid. Käeline tegevus ei saa ära kaduda. Me suuname lapsed, kelle käeline tegevus vajab arendamist, käsitööringi, kus pole üldse arvutit. Just sellepärast, et õpiksid kätega tegutsema. iPadid on toredad vahendid, aga siiski vahendid.“

Samal teemal:

• Kristi Rahn: õpetajaid tuleb julgustada
• Salme põhikooli sisekoolitused toetavad innovaatilisust
• Salme kooli meediaringis valmivad telesaated ja animafilmid
• Tiigri Tegijad 2012 on Salme kool Saaremaalt ja Kristi Rahn GAGist

Kolmapäeval Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) korraldatud seminaril esinenud Kotka tõi välja, et Eesti ülikoolide praeguse seisuga, kus IKT üliõpilasi tuleb aastas juurde 700-1000, me selleni ei jõua.

Võrdluseks tõi Kotka välja, et äri- ja haldusjuhtimise üliõpilasi toodetakse kaks korda rohkem.

Kotka visiooni kohaselt on üheks viisiks seitsme aastaga 50 000 IKT-töötajani jõudmiseks ületoodetud erialadele IKT-tasandi lisamine.

Kotka väitel peaks IKT sektor kasvama Eesti juhtivaks majandusharuks juba seetõttu, et selle sektori töötajate lisandväärtus on kaks korda kõrgem mistahes teisest sektorist ning praegu moodustab üheksa protsenti Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) just IKT sektori tehtav töö.

RIA korraldatud seminari eesmärgiks oli korraldajate teatel rääkida e-teenuste tulevikust, diskuteerida teenuste kvaliteedi ja kvantiteedi üle, tutvustada erinevaid võimalikke e-äri mudeleid ja ärgitada osalejaid uutele arendusmõtetele.

Seminar toimub osana konkursist "Eesti parim e-teenus 2013", millest on oodatud osa võtma kõik Eestis e-teenuseid pakkuvad ning e-lahendusi arendavad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Eesti IT-arengut hakkab juhtima Taavi Kotka

Ettekanded võiksid käsitleda keskkonnaprojekte, milles õpilased on osalenud, keskkonna-teemalisi uurimustöid, loodusvaatlusi, koolides edukalt toimunud keskkonnaüritusi jms. Esinejate vanus ei ole piiratud. Võimalikud on ka stendiettekanded, filmi esitlused jne.

Konverentsi ettekande pikkuseks võiks planeerida 5 - 10 min. Õpilaskonverentsil osalemiseks palutakse registreeruda hiljemalt 5. aprilliks aadressil: sirje.janikson@teec.ee. Ettekannete kuni 1 lk pikkusi kokkuvõtteid oodatakse 12. aprilliks. Kui ettekannete soove on  rohkesti, siis tehakse valik kokkuvõtete alusel. Konverentsi registreerimislehe leiate Tartu Keskkonnahariduse Keskuse kodulehelt.

Õpilaskonverentsi „Meie elukeskkond 2013“ toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

22. aprill on Maa päev. Selle päeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikidest 1970. aastal. Tänapäeval tähistatakse Maa päeva väga erinevate ettevõtmistega juba kogu maailmas. 22. aprillil tullakse tänavatele protestiaktsioonideks, et mõjutada riikide valitsusi pöörama rohkem tähelepanu keskkonnateemadele, korraldatakse prügikoristamise kampaaniaid, festivale, konverentse, telesaateid,  istutatakse puid jne. Sel aastal pööratakse erilist tähelepanu kliima muutustest rohkem ohustatud kohtadele, inimestele ja loomadele. Maa päevast saab täpsema ülevaate veebilehelt www.earthday.org
Foto: Stockvault

Lisainfo:
Sirje Janikson
Tartu Loodusmaja koordinaator
7 361693
sirje.janikson@teec.ee

Kuidas võistlus toimib? Pane oma loovus videosse, mis seletab teemat, mida õpitakse alg-, põhi- või keskkoolis ja mahuta see 90 sekundi sisse. See võib olla skulptuurist, numbritest, nõudlusest ja pakkumisest, alternatiivsest energiast, tegusõnadest või millest iganes, milles end kodus tunned. Tutvu kindlasti reeglitega, nendest on oluline kinni pidada, ning tutvu ka kasulike vihjetega. Kuna tegu on rahvusvahelise konkursiga, tuleb töö esitada inglise keeles. 

Tegelikult on Next Vista võistluse taga lausa kolm konkurssi - üks õpilastele, üks õpetajatele ja üks nende kahe koostöös sündinud videotele. Erinevaid kategooriaid hinnatakse eraldi ning igas osas auhinnatakse parimaid töid.

Videote esitamise tähtaeg on 3. mai. Kui esitad video enne 19. aprilli (kaasa arvatud), kaasneb sellega väike punktilisa lõppvõistlusel. Auhinnaks on diplomid, iTunes’i kinkekaardid ja rahvusvaheline au ning hiilgus. Viimane on küll veidi abstraktne, kuid loodetavasi on sel osaleja jaoks väärtust. Kui keegi õpib midagi 90 sekundiga tänu sinu videole, on see tegelikult suur asi. Osalusankeedi saate sisestada siin.

Saamaks paremat aimu konkursitöödest, vaata eelmiste võistluste õpilaste, õpetajate ja koostöös loodud videote näiteid. Olge loomingulised, pange oma video oskuslikult kokku ja saatke see võistlusele. Loodetavasti ei aita see teistel ainult midagi uut õppida, vaid võidab ka auhindu.

Refereeritud: Next Vista

Et aga reaali põhikool saaks ka reaalselt ellukutsutud on selle käivitamise eestvedajal RK hariduse MTÜ-l tarvis koolitusluba, Kirjutab Tallinna Postimehe veebiväljaanne.

«Selleks, et avada kool 1. septembril, on vaja hiljemalt 1. aprilliks esitada haridus- ja teadusministeeriumile loodava kooli õppekava. Reaali Põhikool esitas väga mahuka dokumendi (ca 500 lehekülge) juba eelmise aasta lõpul,» kinnitab RK hariduse MTÜ juhatuse liige Alar Tamkivi.

Loe artiklit täismahus Tallinna Postimehest!

Laste looduseteemalised tööd on lapselikult lihtsad, otsekohesed, lapsed jäävad ikka rõõmustavalt  iseendaks. Igas lapse pildis leidub killuke päikest, igas lapse pildis on naeratus peidus .

Galeriis on valik kõikidest MLLM  kunstiringides valminud looduspiltidest - linnud, lilled, putukad  ja rõõmsalt ringi kappavad kepphobused. Näituselt ei puudu ka  aasta lind 2013 – nurmkana. Kunstitööde hulgas on erinevates tehnikates maale, skulptuure,  joonistusi, meisterdusi looduslikust ja taaskasutatavast materjalist. Väljapanekutes on ka tarbekunsti – siidimaalitehnikas valminud esemeid, tikitud seinapilte, kangastelgedel kootud töid, savist esemeid. Iga näitusekülastaja saab jalutada ka disainiringis valminud linnas.

Näituse pidulik avamine ja õpilaste autasustamine on 07.märtsil kell 15.30

Ootame külastajaid!

Kaja Urgard
MLLM direktori asetäitja

Kullo Lastegalerii vanalinnas Kuninga 6
Avatud  T-L kell 10.00-18.00
galerii@kullo.ee
6446873