
salme põhikool, tiigri tegija, robootika, innovaatiline, IKT... +salme põhikool, tiigri tegija, robootika, innovaatiline, IKT... +salme põhikool, tiigri tegija, robootika, innovaatiline, IKT, sisekoolitus -
Salme põhikool on 118 õpilasega suurim maapõhikool Saaremaal. Kooli arengukavas on välja toodud, et Salme kool on mitmekülgne, innovaatiline ja õppiv organisatsioon. Küllap aitasid need eripärad kaasa sellele, et Salme põhikool oli Tiigri Tegija 2011 auhinnanominent.
Salme põhikoolis jagub IKT-d igasse vanuseastmesse: arvutiõpetus on 4.-6. ja 9. klassis, meediaõpetus 7.-8. klassis, meediaring on mõeldud algklassidele ja 7.-9. klassi õpilastele, robootikaring 7.-9. klassi õpilastele. Valikainena on majandus- ja arvutiõpetus ka lihtsustatud õppekava alusel õppivate 7.-9. klassi õpilaste tunniplaanis. On selge, et õpetajad peavad end infotehnoloogia kasutusvõimalustega pidevalt kursus hoidma.
Direktor Marika Pütsep, kuidas innustate õpetajaid osalema IKT-alastel täienduskursustel, konkurssidel, e-koolitustel?
„Meie koolis kuulub personali koolitamine direktori tööülesannete hulka. Hoian pidevalt silma peal Koolielu portaalil, Tiigrihüppe Sihtasutuse veebilehel, samuti portaalidel, kus pakutakse e-koolitusi.
Salme Põhikoolis on mistahes ringitöö otseses seoses koolitustega. Nii on alustanud ka robootika- ja meediaring. 2010. a lõpus sai kool arvutil juhitava tikkimismasina, õpetaja on läbinud kolm koolitust, tegutseb ring, õpilased osalevad konkurssidel.
Mina ise vestlen õpetajatega, soovitan konkursse ja projekte, millega ta võiks tegeleda. Julgustan ja toetan moraalselt, praktilist abi annab ikka haridustehnoloog. Nii oleme koos kooli jaoks leidnud võimekaid eestvedajaid.
Väga oluliseks pean IKT-alaseid sisekoolitusi. Haridustehnoloog koolitab kolleege ja kutsub koolitajaid ka väljastpoolt.
Kõige tähtsam ongi isiklik eeskuju: direktor ja õppealajuhataja osalevad alati sisekoolitustel. Võimaluste ja oskuste piires juhendame ka ise õpilasi konkurssidel ja juhime projekte, väärtustame meeskonnatööd. Pidev õpetajate koolitamine on tulemuslik: kõik IKT-ga seotud ringid on väga hästi esinenud vabariiklikul tasemel.“
Kas saaksite mõne näite tuua?
„Koolis on kujunenud normiks vormistada iga suuremahuline projekt korralikult IKT-vahendeid kasutades. Näiteks 2011 kevadel toimus projektinädal „Sõrve –minu kodukoht“. Samal sügisel osalesime kogu kooliga Saare maakonna tervisenädala konkursil. Parimatest momentidest koostati virtuaalne raamat "Tervis meie koduaiast".
Salme kooli projekt sai oma innovaatilisema lähenemise eest hindajate poolt kõige rohkem punkte ja maakonnas I koha.“
Mida tähendab Salme põhikooli jaoks innovaatilisus?
„Tiigri Tegija 2011 taotluse kokkuvõtteks kirjutasin: „Kooli jaoks on olnud oluline kaasajastada nii füüsilist õppekeskkonda kui ka virtuaalset ruumi. Arvestades seda, et meie kool on mitte väga suur põhikool, kus haridustehnoloog töötab 0,25 ametikohaga (ametikoht loodi jaanuaris 2010) ja IT juht on valla allasutuste jaoks ühine, on tehtud ära väga suur vabatahtlik töö nii haridustehnoloogi (virtuaalse ruumi kujundamine, koolitused) kui ka õpetajate poolt (osalemine konkurssidel ja erinevates projektides). Väga oluline on süsteemne ja pidev koolisisene koolitus, mis õpetab kasutama, rakendama, meeskonnatööd tegema ja eelkõige teistmoodi mõtlema. Ja alles siis mõne aja pärast jõuab see kõik aine- ja ringitundides, ühistes projektides õpilaseni.“
Salme kooli virtuaalne ruumi lõid haridustehnoloog ja IKT-juht. Veebisait http:/

Arvuti teeb tunni huvitavaks ja materjali omandamise lihtsaks.
Õpetaja ja IKT kuuluvad kokku nagu aabits ja 1. klass
Algklasside ja majandusõppe õpetajal Mariliis Lazarevil on IKT-ga natuke teised suhted kui vanematel kolleegidel: äsja ülikooli lõpetanuna on IKT kasutamine õppetöös tema jaoks sama loomulik kui arvuti kasutamine eraelus. Ja siiski, mille põhjal õpetaja otsustab, kas tunnis tuleb infotehnoloogia tulevärk või jäädakse tavapärase õpiku-vihiku juurde?
„Ma ei mäleta aega, mil arvuteid ei olnud, ma ei tea aega, mil koolitöö ei olnud seotud IKT-ga ja ma ei oska ette kujutada õpetamist IKT-d kasutamata.
Õnneks on Salme põhikoolis tagatud kõik võimalused infotehnoloogia kasutamiseks. Meil on võimalus kasutada SmartBoardi, arvutiklassi ja mul on klassis olemas 46“ televiisor, mis täidab suurepäraselt projektori eesmärki. Hetkel olengi kõige õnnelikum just televiisori üle, sest minu jaoks on äärmiselt oluline, et saan näidata esitlusi ja videoid. Kui mingi sõna on lugemispalas tundmatu või miski vajab näitlikustamist, on hea internetist pilt üles otsida ja lastele näidata – kohe ongi kõik selgem.“
Mida te konkreetsemalt kasutate?
„Igapäevases töös (matemaatikas, eesti keeles, kunstis, loodusõpetuses, majanduses) kasutan powerpoint´e, videoid, muusikat ja keeletundides lisaks ka SmartBoard´i. Leian, et olen oma õpilaste teejuht infotehnoloogia maailma – kui mina neisse praegusel hetkel süstin julgust kõike proovida, siis ei seisa nad kunagi silmitsi hirmuga uuenduste ees. Samuti külastan esimese klassiga arvutiklassi (matemaatikas, kunstis), et neile nädata, mida peale mängimise veel arvutis teha saab.
Peale selle, et IKT toob tundi vaheldust ja rõõmu, avardab see õpilaste maailmapilti. Näiteks oli meil esimesel veerandil loodusõpetuses teemaks „Kodu“. Otsustasin, et lähenen sellele natukene kaugemalt ja otsisin välja pilte kosmosest, planeetidest jms ning panin kokku ühe powerpointi. See vaimustus ja need säravad silmad, mis tunnis esitlust jälgisid, ei unune vist ealeski. Videode juures on mul hea näide ilmastiku teema puhul, kus näitasin lastele videot keeristormist – nad olid vaimustuses. Ka matemaatikas alustan igat uut teemat powerpoint´iga, sest see on hea vahend näitlikustamiseks. Olen kogenud, et sellisel viisil saavad õpilased uuest teemast kergemini aru. Selliseid ohoo!-emotsioone oleks klassiruumis kindlasti vähem, kui ei oleks võimalust kasutada IKT-d.“
Laulupeoriiete detailid valmisid 5D tikkimisprogrammis
Salme põhikooli kunsti- ja käsitööõpetaja Tiia Kobin leiab internetist oma tundide tarvis palju häid näidismaterjale. Määrav ongi see, et kui vähegi on interaktiivseid materjale leida, siis õpetaja neid tunnis ka näitab: „Uue teema algul otsin internetist esemelisi näiteid, demonstratsioone, aga ma ei ole kõrvale jätnud õpikuid, et ka ilma internetita oskaksid õpilased tööjuhendeid lugeda ja mõista.“
Missugused on tööõpetuse tunni tehnilised võimalused?
„Klassi tehnilised võimalused on väga head - õpetaja laptop, suur televiisoriekraan.Kaks aastat tagasi sai kool arvuti teel juhitava õmblemis-tikkimismasina Pfaff Greative 4,0. Kaasaegne ja võimalusterohke 5D tikkimisprogramm on väga huvitav täiendus õppetööle, samuti suur abi kvaliteetsete õmblustööde valmistamisel.
Möödunud koolinoorte tantsu- ja laulupeoks õmblesime lapsevanemate abiga uued riided nii mudilas- kui lastekoorile, vöödetailile kujundatud 5D tikkimisprogrammis kaunistus. Mudilaskoori kleit leidis äramärkimist TikiTiigri konkursil 2011.
Käesoleval õppeaastal valmivad samuti tööd TikiTiigri konkursiks, tikime ja õmbleme tehnovahenditele kaitsvaid kotte.“

Salme põhikooli koor omatikitud esinemisriietega laulu- ja tantsupeol.
Aga kodunduses, kunstitunnis?
„Paljusid teemasid käsitleme arvuti vahendusel - tervislik toitumine, toidu kalorsus, retseptide otsimine praktilisteks tundideks. Head õpikeskkonnad on http:/
Ka kunstis on palju head õppematerjali internetis. Õpilased teevad esitlusi ja ettekandeid kunstnike kohta, erinevate kunstistiilide ja ajastutega tutvume interneti näidete ja videode vahendusel. 7.- 9. klassi kunstiõpikul on kaasas CD õppematerjaliga."

Tikkimismasina abil valminud mänguasjad.
Fotod: Salme põhikooli arhiiv



