Auhinnad: 
I koht: Ehtekunstnik Piret Kartuse kaelaehe ja ajakiri MOOD aastatellimus.
II koht: Katico ja Coolcompany 50€ kinkekaardid.
III koht: Chihuahua Sõprade Liidu meigikotike ja niilodesign'i fototöötluse kinkekaart 10-le fotole.
Kõige rohkem "like" saanud foto CSL FB kontol: Chihuahua Sõprade Liidu vihmavari ja Cedrelle 25€ kinkekaart.


Žüriiliikmed on: ehtekunstnik Piret Kartus, Coolcompany moedisainer Piret Kuresaar, Katico kübarameister Kati Ojaveer-Heidemann, veebiajakiri Femme - Silvi Grigorjeva, niilodesign - Gerli Niilo, Cedrelle - Kristelle Sööt, Chihuaha Sõprade Liit - Krista Laanet.

Ürituse meediapartner on veebiajakiri Femme.

First Lego League (FLL) finaalis osales 23 võistkonda Eestist ja Lätist.

Tänavuse FLL hooaja teemaks oli „Vanurite lahendused“. Kristiine gümnaasiumi meeskond esitles projekti Super Shopper, mis koosnes liikumisanduritega varustatud ostukärust, tahvelarvutist koos tarkvaraga ning triipkoodi lugejast. Lahenduse idee seisneb selles, et vanuril on võimalik poes oste sooritada ilma rasket ostukäru lükkamata – see liigub ise ja skaneerides soovitud toote, ilmub tahvelarvuti ekraanile tooteinfo, maksumus ja muu oluline info ning kohe on võimalik sooritada ka ost. Et võita meistritiitel, pidi LEGO NXT robot tegema hea soorituse ka mängulaual erinevaid missioone täites.

Parima projektiidee karika said Haanja kooli noored robootikud projektiga „Tark tahvel“. Tahvel annab vanurile infot elektrivõrku ühendatud kodustest elektriseadmetest. Kodust lahkudes on seadmed võimalik tahvli juhtpuldist välja lülitada, et vältida näiteks tuleõnnetusi.

FIRST LEGO League (FLL) on rahvusvaheline 9 – 16-aastaste õpilaste võistlus, mis toimub üle terve maailma ning mille eesmärgiks on teaduse ja tehnoloogia populariseerimine noorte hulgas. FLL võistlussarja korraldajaks Eestis on MTÜ Robootika.

Eesti meistrid sõidavad Tiigrihüppe Sihtasutuse toetusel Saksamaale Euroopa meistrivõistlustele. 2007. aastal alguse saanud Eesti koolirobootika projekti toetab Tiigrihüppe Sihtasutus. Õpetajatel ja huvialaringide juhendajatel on võimalik osaleda kursustel, toetatakse õppematerjalide loomist ja robotikomplektide ostmist koolidele. Tänavu alustatakse Tiigrihüppe Sihtasutuse toel WeDo robootikaplatvormi juurutamist juba algklassides ja lasteaedade vanemates rühmades.

First LEGO League kategooriate võitjad on:

Meister 1 - Öökullid (Tallinna Kristiine gümnaasium; juhendaja Lauri Vilibert)
Meister 2 – Robootika.com (juhendaja Leivo Sepp)
Projekt 1- HK Robot (Haanja kool; juhendaja Triinu Grossmann)
Projekt 2 – Valga (Valga põhikool; juhendaja Toomas Duvin)
Põhiväärtused1 1- huviTERA (juhendaja Taavi Duvin)
Põhiväärtused 2 – Hamburger (Tallinna Õismäe gümnaasium; juhendaja Eedo Lubi)
Roboti disain 1 – NHG (Caramba) (Narva humanitaargümnaasium; juhendaja Valera Nazarova)
Roboti disain 2 – Master (Tallinna Linnamäe Vene lütseum; juhendaja Artjem Gorozanin)
Robotimäng I koht – Robootika.com (juhendaja Leivo Sepp)
Robotimäng II koht – Robokunnid (juhendaja Heiki Reinkubjas)
Parim Läti meeskond – Trollis (Valka gümnaasium)

Samal teemal:

• Robootikaringid alustavad lasteaedades
• Robotid võistlesid eakate aitamises

Selle nädala jooksul on teil, head õpetajad, võimalus kutsuda ettevõtete esindajaid külalisõpetajana oma tundidesse reaalainete ja IKT-teemade käsitlemiseks. „Uuringute järgi eeldavad aastal 2015 90% kõikidest töökohtadest esmaste e-oskuste olemasolu,“ viitab tagamaadele „Reaalainetega edukaks“ kampaania patroon – EMT juht Valdo Kalm. „Õpetajatel soovitame otsida www.tagasikooli.ee abil, kasutades otsingusõna „reaalainetega“, üles kõik need IKT inimesed, kes soovivad oma kogemusi külalisõpetajana jagada, et teha sel nädalal üheskoos midagi teistmoodi nii enda kui õpilaste jaoks,“ julgustab Kalm ka õpetajaid kampaaniaga aktiivselt liituma.

Algatuse eesmärgiks on tõsta noorte teadlikkust IKT valdkonnast: näidata noortele, et tänapäeval on IT kõikjal ning juhendada kätte kohad, kust saada rohkem infot IKT valdkonna kohta. Samuti räägitakse reaalainetega seotud karjäärivõimalustest. Ettevõtmine toimub ITL algatusel koostöös „Tagasi Kooli“ tiimiga. Lisainfo leiate siit ja siit. Algatuse elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Samal teemal:

• "Tagasi kooli" infosüsteem võimaldab tundidesse külalisõpetajaid kutsuda aastaringselt

Vastavalt lepingule hakkab sihtasutus Innove 2014. aastal korraldama prantsuse keele tasemetesti Delf (Diplôme d’études en langue française) Scoliare B1 ja B2 tasemel, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Testi sooritamine võrdub riigieksamiga ja annab rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi. Lepingu allkirjastamine on sissejuhatus 10. märtsil Eestis algavale frankofoonia nädalale.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: prantsuse keel
• Lauamäng viib Pariisi ja aitab õppida

Laste õpetamisel panevad päästjad rõhku eelkõige teadmiste jagamisele, mis on õpilastel nõrgemad. Igas Eestimaa paigas võetakse luubi alla just need teemad, millest selle piirkonna lastel vajaka on. Näiteks Harjumaal ja Pärnumaal räägitakse lastele põhjalikumalt, millised on ohud elektrijuhtmete ülekoormamisel, teatas päästeamet.

Kõik koolituse teemad proovivad lapsed läbi ka praktiliselt, et nad reaalses olukorras oskaksid vastu võtta õige otsuse. Ohuolukorrad on võetud laste igapäevaelust. Kui laps oskab õpitut igapäevaeluga seostada, on õppetöö palju tulemuslikum, leiavad päästjad.

Lastele antakse koju kaasa ka ülesanne joonistada koos perega oma kodu evakuatsiooniplaan.

Uuringud näitavad, et enamik Eesti peredest ei räägi kodus õnnetuse korral käitumisest. „Loodame, et see annab peredele tõuke rääkida läbi, kuidas käituda, kui kodus peaks kunagi õnnetus juhtuma. Õnnetuse korral on aeg ja õige tegutsemine kõige olulisemad,“ rõhutas päästeameti ennetusosakonna koolitusjuht Kairet Kõljalg.

Päästeameti koolitus „Tean tulest“ sai alguse 2008. aastal ja on suunatud 1.-3. klassi õpilastele. Viie aasta jooksul on tuleohutusalase koolituse läbinud juba üle 46 000 lapse.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjal tuleohutusest
• Päästeamet kutsub Virumaa koolinoori veeohutuse koolitusele
  

Kolm valikut on järgmised: kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 10. aprill.

Nagu tavaliselt, hinnatakse töid kolmes vanuserühmas (6-10-aastased, 11-14-aastased, 15-19-aastased) ning auhindu antakse igas vanuserühmas parimale ühe-tähe-loole, parimale R-täheta loole ning parimale täpitäherohkeimale loole.

Idee sai alguse sellest, kui lastekirjanik ja ajakirjanik Tiina Kilkson tuli ministeeriumisse mõttega korraldada konkurss ühe-tähe-lugudele. Arutelude tulemusena lisandusid veel kaks vormi-ideed. Vabariigi juubeliaastal kutsume õpilasi mõtlema meie kaunile ja rikkale eesti keelele ning sellega pisut vigurdama.
Parimaid valitakse nende tööde hulgast, mis on piiranguid trotsides loogilised ja terviklikud ning kus sõnu on vanuse kohta parasjagu (nooremas vanuserühmas vähemalt 30, keskmises vähemalt 60 ja vanemas vähemalt 90 sõna).

Hindajateks on žüriisse palutud idee algatajana lastekirjanik ja ajakirjanik Tiina Kilkson, keeleinspektsiooni peadirektor ja lastekirjanik Ilmar Tomusk, Eesti Kirjanduse Seltsi esimees Toomas Liivamägi, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse uurija Jaanika Palm, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esimees Aime Klandorf, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia teadur Kadri Vider, Tartu Ülikooli keeletoimetaja Marika Kullamaa ning ajakirjanik Raimu Hanson.

Töid saab sel aastal esitada elektroonilise konkursside süsteemi kaudu või paberkandjal. Tegemist on õpilasvõistluste sarja „Vaatan ja märkan, imestan ja õpin“ 12. konkursiga. Varasemate konkursside kohta saab infot siit.

Täiendava info leiate siit.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Lasteraamatute autor soovib lasteaedades oma raamatuid esitleda

Kõik võõrkeele õppijad teavad, et mitmed õppematerjalid võivad olla vananenud sisuga. Lingle võimaldab õpetajatel seda vältida. Lingle on auhinnatud innovatiivne lahendus nii inglise keele õpetajatele kui ka õppijatele. Teenus aitab õpilasi motiveerida, lihtsustab kaasaegset keeleõpet ja vähendab oluliselt õpetaja ettevalmistustööd.

Lingle kasutab värskeid uudiseid ja oma uuenduslikku tehnoloogiat uute õppematerjalide loomiseks. Rahvusvahelised uudised ei ole mitte ainult huvitavad, see on ka hea peegeldus tänapäevasest reaalsest keelekasutusest.

Lingle tuvastab iga artikli puhul automaatselt keeleõppija taseme ning õpetaja saab leida sobivaid materjale taseme, väljaande, aja, sõnavara või grammatika lähtepunktist. Õpetajatele on integreeritud sõnavara ja grammatikaga tundide ülesehitamine lihtne, sest programm loob valiku põhjal automaatselt ülesanded koos sõnastiku ja mitmete lisanäidetega grammatika ning sõnavara kasutuse võimalustest. Õpetajad saavad oma loodud tunde toimetada, üles laadida ning jagada neid nii kolleegide kui õpilastega. Õpilaste edusammudel saab hoida silma peal veebipõhise päeviku abil. Lingle ülesandeid saab kasutada väljaprindituna paberkandjal või veebipõhiste interaktiivsete ülesannetena.

Andmebaas sisaldab üle 300 000 inglisekeelse uudisartikli erinevatest rahvusvahelistest väljaannetest nagu USA Today, China Daily, The Telegraph, The Irish Times, The Guardian jne. Need räägivad nii spordist, majandusest, kultuurist, teadusest, elustiilist, meelelahutusest ja paljust muust, seega valik on väga suur.

Tegu on küll tasulise teenusega, mille aastamaksumuseks on 40 eurot, kuid võib loota, et see on koolile või õpetajale mõistlik investeering, vähendades õpetaja ettevalmistustööd ja koormust samaaegselt õpilastele kaasaegseid keeleõppe materjale luues. Õpetajatel on võimalik enne tasulise teenuse kasutamist/ostmist asjaga 30 päeva jooksul tasuta tutvuda ning katsetada.

Refereeritud: Edudemic

Loetelu tehtust, mis kõik kokku tõi Tiigrihüppe Sihtasutuse tunnustuse, Tiigri Tegija 2012 tiitli on nii pikk, et Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) klassiõpetaja Kristi Rahn võiks nominent olla veel järgmisel või ülejärgmiselgi aastal. ProgeTiigri ja eTwinningu koolitaja, lasteaiaõpetajate koolitaja IKT-alal, Koolielu e-kursuste juhendaja ja algõpetuse aineekspert on murdosake tema tööst.

Kas tunnustus tuli täpselt õigel ajal, ei liiga vara ega liiga hilja?

„Mingis mõttes küll. Kui oled palju toimetanud ja erinevaid asju teinud, siis ühel hetkel väsid natuke ära. Ma ei ütleks, et just motivatsioonikriis tekib, aga see presidendi käepigistus ja tunnustus annab särtsu ja jõudu juurde. Jaksad edasi toimetada.“

Seda tunnet ei ole, et nüüd võiks loorberitele puhkama jääda?

 „Ei, absoluutselt mitte. Ma vist nii ei oskakski.“

Oled juba mõelnud, kuidas auhinnaraha enesetäienduseks kasutad? Innovaatilisim õpetaja saab võimaluse 2000 euro ulatuses enesetäiendamiseks välisriigis.

„Ausalt öeldes pole ma rahalisele poolele mõelda jõudnud... Praegusel hetkel tahaksin kõigepealt magistriõpingud lõpetada ja magistritöö kevadel ära kaitsta. Ja siis võiks küll juba  midagi muud ja uut õppida. Ma arvan, et õpetaja peakski ise ka kogu aeg õppima.“

Kas on mõni koht, kuhu õppima pääsemisest oled unistanud?

„Vist ei olegi niimoodi mõelnud. Olen vastu võtnud selle, mis elu on toonud. Ma ei pane suuri eesmärke endale paika enne, kui midagi hakkab sinnapoole liikuma. Kui, siis tahaksin õppima minna pigem Euroopasse kui USAsse. Huvitab ikka see, mis siin toimub, on omasem. Ma ei unista väga võõrastest keskkondadest ja eksootilistest kohtadest, pigem ammutaks teadmisi ja energiat traditsioonilisest, ajalooga paikadest.“

Sinu magistritöö teema on „Tahvelarvutite rakendusstsenaariumid Eesti koolis“. Kuidas neid siis rakendada?

„Rakenduste loomine on magistritöö praktiline sisu. Ekspertgruppidega testime ja mõtleme, kuidas võiks Eesti koolis tahvelarvuteid kasutada, mis tee valida. Praegusel hetkel olen faasis, kus stsenaariume kokku kirjutan. Tulevad erinevad variandid, eks praegugi on koolid iPade väga erinevalt kasutanud. Ühest lahendust ei ole, tahvelarvutite kasutamist hakkavad määrama erinevad tegurid. Kasvõi rahalised võimalused, materiaalne pool. Kas koolil on võimalik iPade osta terve ühe klassi jagu? Kui jah, siis ilmselt kasutab neid kord üks, kord teine klass. Ideaalis oleks muidugi igal õpilasel oma iPad, kuhu ta hakkab sisu looma. Aga seda võimalust suuremal osal ilmselt ei ole.“  

Kuidas sinu enda tunnis on suhe kirjutame pliiatsiga:kasutame tahvelarvutit?

„Mõeldes, et ma olen IT-teadlik õpetaja, siis ma kasutaks IT-vahendeid muidugi oluliselt rohkem. Aga kui klassis on suhteliselt väsinud projektor ning ühendus arvuti ja projektori vahel ei ole just kõige parem, siis tahtmatult kasutad kriiti ja paberit ja pliiatsit. Aga meil on lastega arvutiklassis tunnid ning iPade kasutame ka peaaegu iga päev ühes-kahes tunnis. Ütleksin, et suurema õppimise ja õpetamise protsessi juurde käivad traditsioonilised vahendid ikka rohkem. Rühmatöö jaoks on arvuti väga hea. Melu on väiksem kui muidu, samas õpitakse, mida vaja. Olen seda meelt, esimeses klassis on käeline pool ja suhtlemine väga oluline nagu raamatud ja vihikudki, nendest loobuda kindlasti ei saa. Võib-olla suuremate õpilastega on see võimalik, et saad tahvelarvutis kõik tehtud.“

Kui IT kasutamist koolis takistab osaliselt koolide tehniline seis, siis milles asi – kas koolid seavad teised prioriteedid? Või riigilt lihtsalt ei tule raha IKT uuendamiseks?

„Vat riigi poolt ei tule seda raha. Kui sul on ikkagi valida, kas osta koolipink või iPad, sest mõlema jaoks raha ei jätku, siis tuleb kõigepealt ikkagi tool osta. Uhke masin võib ju olla, aga kui kuskil istuda ei ole…“

Oleme äkki juba hiljaks jäänud?

„Riik peaks tõesti  oma prioriteedid üle vaatama. Ühest küljest räägitakse, et IKT on oluline, samas materiaalne tugi on kehv. Pigem on koole kas lapsevanemad toetanud või on sihtasutused loodud IT-arendusteks.“

Kas algklassides on ka see probleem, et õpetaja ei saa tundi anda, sest lapsed on pilkudega oma mobiilis kinni?

„Me ei luba tunnis niisama mobiili kasutada. Kui on vaja, näiteks õppetööks, siis kasutavad. Ka vahetunnis me ei soosi seda, et lapsed on ninapidi mobiilis või tahvelarvutis. Oleme öelnud, et see on aeg, kus saad sõpradega suhelda. Selline suhtumine on üle maja, ehkki gümnaasiumis on suhtumine leebem. Tegelikult saavad lapsed sellest reeglist hästi aru.“

Kristi Rahn pärast Tiigri Tegija preemia saamist 21. veebruaril Tiigrihüppe aastakonverentsil.

Koolitad ka täiskasvanuid. Keda on lihtsam õpetada, last või õpetajat?

„Mingis mõttes on raskem siiski täiskasvanuid õpetada. Seal pead sageli kõigepealt hakkama hirme lahti harutama. Hirm eksimise ees on suur, nende julgustamiseks läheb palju energiat. Lapsed võtavad kõike avatult ja kiirelt vastu, täiskasvanute puhul toimub sageli müütide murdmine.“

Kas hirm eksimise ees või hirm tunnistada, et ma ei oska?

„Ilmselt mõlemad koos. Täiskasvanud tahavad olla nii targad, nad ei eksi kunagi ja teavad alati kõike. Ja kui selgub, et ei tea, siis inimene tunneb end ebamugavalt. Aga mul on ka lugu, kus lasteaiaõpetajaid koolitades („Infotehnoloogia ja loovus lasteaias“, „Infotehnoloogia ja suhtlemine lasteaias“ – toim) tulid alguses kaks vanemat prouat ja ütlesid, et me nii kardame: käisime paar aastat tagasi koolitusel ja seal saime riielda, et kuidas ei oska. Kui oma kursusega lõpetasime, oli minu jaoks kõige suurem tunnustus see, kui nad tulid ja ütlesid, et ei karda enam, julgeme teha!“

Kuivõrd takistab õpetajaid vähene keeleoskus, on ju IT-keskkonnad ja selgitused spetsiifilises IT-keeles nagunii, kui lisaks veel inglise keeles…

„Hästi hea, kui koolis oleksid sellised õpetajad, kes teisi julgustavad ja aitavad. Kui ikka märkad, et kolleeg ei kasuta head tarkvara või mõnd keskkonda sellepärast, et ta ei saa keelega hakkama, siis tuleks vaikselt koos tegutsema hakata. Neid inimesi on ilmselt päris suur hulk, keda keeloskus takistab. Muidugi võiks rohkem kõike eesti keelde tõlkida, aga jälle – kes finantseerib? Kes teeb?“

Üks, mis aitab, on Koolielu e-kursused ja e-õppimisüritused, sinu osalusel näiteks „MP3 Koolielus“, „IKT ja loovus lasteaias“, ProgeTiigri klassiõpetajate e-kursus". Kuidas sa nende juurde sattusid, neid juhendama?

„Minul läks huvitaval kombel jah nii, et enne olin juhendaja, siis hakkasin ise ka osalema. Tegelikult ülikooli õppimaminek oli see, mis asja käivitas. Õppisin koos Ingrid Maadvere ja Siret Lahemaaga (Koolielu e-kursuste juhendajad – toim), oli vaja ülesanne koostada. Mõtlesime, et miks lihtsalt ülesanne linnukese pärast, tuleb asjalik asi teha. Siis sai loodud kursus „MP3 koolielus“. Mina olin alguses asjaarmastajana kõrval, tegin, mis kästi. Esimesed kursused tegime koos, siis öeldi, et nüüd tee sina edasi. Nii ta läks.“

Missugust e-kursust ise esile tõstaksid?

„Need on nii erinevad. Arvan, et kõige parem on alles tulemas.“

Praegu valmistab Kristi Rahn koos Siret Lahemaaga ette kursust „Nutitelefonide rakendused ja nende kasutamine õppetöös”. Kursusel tutvutakse nutitelefonide ja võimalustega, kuidas neid rakendada õppeprotsessis; nutitelefonis olevate ning vabavaraliste allalaetavate rakendustega. Kursusel osalejad õpivad õppetöös kasutama audio-, video-, kaamerarakendusi ning saavad nimekirja headest hariduslikest rakendustest koos kasutusvõimalustega.

Kas kõik ülesanded, mis e-kursusesse lähevad, lahendad enne ise läbi?

„Teen enne üldiselt kõik ülesanded ise läbi küll.  Kui enne ei proovi, kas asi töötab, siis võib ämbrisse astuda. Arvutipõhiste asjadega eriti, veel eelmisel päeval tuleb üle vaadata, kas kõik toimib. Keskkonnad muutuvad nii kiiresti.“

Tuleme alguse juurde tagasi – pere, koolitöö, õpingud, kursused, esinemised – kuidas sa jõuad?

„Ju siis on antud nii palju energiat, et jaksan. Samas ei ole ma teinud ühtegi asja, mis mulle endale midagi ei pakuks. Kui tegeled ettevõtmistega, mis sulle meeldivad ja huvi pakuvad, siis ilmselt saad nii palju tagasi, et  jaksad jälle.“

Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverents 2013. Hetk pärast autasustamist. Vasakult: vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi, tiiger, Salme kooli direktor Marika Pütsep ja Kristi Rahn. Fotod:Terje Lepp.

Samal teemal: 

• Ka digimaterjalis on sisu kuningas
• Tiigri Tegijad 2012 on Salme kool Saaremaalt ja Kristi Rahn GAGist

Konkurssi "Varaait vol.9" toetab haridus- ja Teadusministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest. Projektikonkursi taotlejateks võivad olla huvikooli pidajad või huvikoolid (nii munitsipaal-, kui erahuvikoolid), mille õppekavad on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS).

Konkursi eelarve on 115 041 eurot. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot. Vajadusel ja võimalusel võib komisjon teha ettepaneku toetuse suuruse vähendamiseks.

Taotlus tuleb täita Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel etteantud vormil. Taotlusele tuleb lisada eelarve, hinnapakkumised ja garantiikiri vähemalt 10% kaasfinantseeringu olemasolu kohta. Taotlus koos lisadega tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult hiljemalt 3. aprilliks 2013. Eesti Noorsootöö Keskuse e-posti aadressile entk@entk.ee Otsus tehakse taotlejatele teatavaks e-posti teel hiljemalt 24. maiks 2013.

Taotlusvormi ja projektikonkursi tingimused leiate ENTK kodulehelt.

Martin Saar õpetab keemiat Gustav Adolfi gümnaasiumis ja Tallinna reaalkoolis, Peeter Sipelgas on keemiaõpetaja ja õpilasteaduse koordinaator Viimsi keskkoolis ning Anastassia Voronina on keemia ja keskkonnahariduse peaspetsialist SA Innove õppekava ja eksamite keskuses. Missugune on keemiaõpetuse hetkeseis, kuidas seda mõjutab uus õppekava ja see, et keemia riigieksam kaob? Kuidas varustada kooli kallite katsevahenditega? Kuidas keemia õpilastele huvitavaks muuta? Kas vajalikud õpikud on olemas? Arvamused kokkuvõtlikult allpool.

Martin Saar: laborikatsed, hea tööraamat ja kursuste arv on määravad

„Keemia on õppeaine, kus on kolm olulist õppevormi: loeng, seminar, praktikum. Koolitunnis ei ole mõistlik neid väga lahku lüüa. Kaasaegsed katsevahendid ja reaktiivid on tõesti väga kallid. Üks võimalik lahendus, mida mina olen viimasel ajal kasutanud, on see, et kui kuskil on kool, mis lõpetab tegevuse, siis võtan nendega ühendust ja palun asjad, mis muidu läheksid mahakandmisele, endale keemiatundi kasutamiseks. Loomulikult on ka GAG oma õla alla pannud katsevahendite muretsemisel. Nii õnnestub 12. klassis reaalsuunale teha juba mitmendat aastat praktilise keemia kursust: 35 tundi laboripraktikume tänu nõukogudeaegsele varudele ja suletud koolidele. Aga kui mingil momendil kaoks kogu see varasem baas, siis praktilise keemia kursust lihtsalt ei saaks teha, kooli eelarve ei võimaldaks selliselt jätkata. Praktiliste töödeta ei ole võimalik keemiat õpetada. Kumb on olulisem, slaidiesitlus või laboratoorne töö? Raudselt laboratoorne töö!  

Foto: Stockvault

Teine asi, mis peab olema teadmiste kinnistamiseks ja oskuste loomiseks, on väga hea tööraamat või töövihik, mille baasilt saab pidada seminari. Hea kolleeg Jõgevalt haaras mind ühel hetkel eksamite koostamise karussellile. Koostöö sujus, oleme koostanud keemia töövihikud 8.-9. klassile. Nendesse olen koondanud ülesandeid, kus on vaja rohkem leida seoseid, kujutleda, mõtiskleda; lugeda ainealast teksti ja seda taasesitada. Sellest on õppekirjanduses puudu! Meil on kasutusel mitu komplekti mitme autori õpikuid. See on hea, õpetaja on saanud valida sobiva. Aga autorid on praeguseks kõik vanuses 67-70. Meil on vaja järgmist põlvkonda autoreid. Kas neid tuleb?

Kirume riigieksameid. Tegelikult keemia riigieksami ja ka põhikooli keemiaeksami puhul on näha, kuidas eksam on suunanud õpetamisprotsessi ja kaasajastanud lähenemist. Eksamiülesanded on vägagi huvitavad, palju huvitavamad kui need trafaretsed ülesanded, mida on pakutud õppekirjandusse. Eksamiülesanne ei ole masstoodang, see on käsitöö. Käsitöö on läbimõeldum ja palju rohkem inimese näoga kui masstoodang.

Mure on kursuste arv. Kui alustasime taasiseseisvunud Eesti Vabariigiga, oli kohustuslikke keemiakursuseid kõigile kuus, nüüd on neid kolm. Mõni kool õpetab keemia ära kümnendas klassis, kolm tundi nädalas ja ongi kõik. Samas ei saa võrrelda õpilase võimekust 10. ja 12. klassis! Keemia peaks minema seda teed nagu matemaatika: kitsas ja lai kursus, mis mõlemad oleksid tervikud. Ei ole mõtet õpetada gümnaasiumiosas kolme-nelja-viite loodusainet killuke siit, killuke sealt, ja siis ütleme, et kõik on lõimitud. Võib-olla oleks õigem pakkuda võimalust, et gümnaasiumosas kaks viimast aastat õpib noor ühte loodusainet, aga põhjalikult. Oleme väike riik, peaksime igati soodustama seda, et õpilane leiab selle, mis talle on omane. Koormuse osas see palju ei muuda – kas õpetada kaks korda nädalas kõikidele midagi või viis korda nädalas neile, keda see ka kõnetab? Rentaablim on süveneda.“

Peeter Sipelgas: näited elust on keemiaõpetuse plusspool

„Õppekava ümber võib vaielda, see on lõputu teema. Iga kord, kui tehakse uus valmis, leitakse, et seal on see ja see halb; on vaja uus teha. Keemia õpetamise puhul on oluline, et selles aines on asju, mis on, mis jäävad ja mis peavad selgeks saama. Õpilastele meeldib, kui reeglid on paigas. Kui ta nende reeglite seas saab vabalt orienteeruda ja olla loov, siis on ka kergem tulemusi saavutada. Keemia puhul meeldib mulle, et kõigest sellest, mis meid ümbritseb, ei saa üle ega ümber – see ongi keemia. Nii hea on tuua elust näiteid, aine õpetamise juures on see oluline pluss. Kuna erialalt olen loodusainete õpetaja, siis on endal pilt ka füüsikast ja bioloogiast ees ja suudan hoomata tervikut. See pakub ka lastele huvi. Et ei näe kitsalt keemia-keemia-keemia, vaid kogu ümbritsevat keskkonda.

Keemiakatsed on kallid, eriti arvestades jälle uut õppekava. Ette on nähtud kindel arv katseid, mis on vaja keemia ainekava läbimisel sooritada. Aga võrreldes teiste koolidega on Viimsi kool siiski heas seisus. Meil on labor, saame oma vahenditega ainekava nõudmised praktiliste tööde näol täita. Oleme aastate jooksul kirjutanud erinevaid projekte, et vajalikku saada, vahendid on tõesti kallid. Koolile on keemiakatsed ütlemata kulukas tegevus. Aga kui saad õpilase eksperimendi abil midagi uurima panna, siis tekib tal huvi ka selle aine vastu.“

Anastassia Voronina: aine õpetamise kvaliteet hakkab sõltuma õpetajast ja tema huvist aine vastu

Mis saab teie kui ainespetsialisti arvates keemia õpetamisest ja õppimisest üldhariduskoolis pärast seda, kui riigieksam kaob? Kas ja kuidas see mõjutab huvi keemia õppimise vastu?

„Riigieksamite kaotamine tähendab kõigepealt seda, et riik ei saa enam tagasisidet sellest, mis toimub koolides teatud õppeainete, sh keemia õppimises. Vaatamata sellele, et keemia riigieksam ei olnud kohustuslik, andis see meile vähemalt üldist ülevaadet, kus on õpilastel probleemid ning millele peavad õpetajad rohkem tähelepanu pöörama. Nüüd sellist tagasisidet ei ole. Ühelt poolt see tähendab, et riik usaldab koole ning annab nendele rohkem vabadust ja iseseisvust, teiselt poolt ei tohi unustada, et suurem iseseisvus toob kaasa vastutuse kasvu. Kui kooli juhtkond oskab tagada keemia õpetamise kvaliteedi, siis selle kooli lõpetajatel ei tohiks olla probleeme kõrgkooli sisseastumisega. Samas aine õpetamise kvaliteet hakkab veel rohkem sõltuma õpetajast ja tema huvist oma aine vastu. Keemia ainekavas on olemas õpitulemused, mis peavad olema saavutatud gümnaasiumi lõpuks. Kes aga garanteerib, et need on saavutatud?“

Mis on teie arvates keemia õpetamise juures suuremad probleemid täna? Õpetajad mainisid näiteks katsevahendite kallidust ja õpikute puudumist.

„Olen õpetajatega täiesti nõus, et olulisemad probleemid on kallid katsevahendid ja õpikute puudumine. Aga see ei puuduta ainult keemiat, vaid kõik teisi praktilisi aineid, nt kehaline kasvatus, füüsika ja bioloogia. Aga see on loomulik, kuna õppekava on uus ning nõuab natuke aega, enne kui jõutakse kõik õpikud ja õppematerjalid vastavusse viia.“

Novembris 2012 toimus kolmekümnes Eesti koolis katsetöö keemias, mille valmistas ette SA Innove. Õpilased tegid testi mitte ainult paberil vaid ka elektrooniliselt, nn e-eksami. Kas olete jõudnud juba järeldusi teha?

"Tahan rõhutada, et see ei olnud e-eksam. Meie korraldasime keemia e-katsetöö, mille eesmärk on välja selgitada, kas õpilaste tulemused erinevad, kui nad lahendavad samu ülesandeid pabertestis ja arvutihinnatavas e-testis. Hetkel tegeleme tulemuste analüüsiga ning see kindlasti võtab aega. Aga juba praegu võin öelda, et tulemused on väga huvitavad ning tekitavad veel rohkem küsimusi, kui oli meil enne uuringut. Kaks tähelepanekut siinkohal: e-testide ja e-ülesannete sooritamisel teevad õpilased palju vähem juhuslikke vigu, kui lahendades samu ülesandeid paberil. Paberil testide hindamisel tekivad hindajatel hindamisvead (hindamispraak). Seda ei saa 100% vältida, kuna hindaja on inimene ja teeb vigu, arvuti hindab vaid hindamismaatriksi järgi. Ja teine: e-testi puhul ei mõjuta tulemust vastaja arusaamatu käekiri."

Rohkemat info keemia katsetöö kohta saab Õpetajate Lehe artiklist.

Samal teemal:

• Martin Saar: koolide konkurents minu maaailmapilti ei mahu
• Annete arendamise keskus Viimsis
• Keemia õppevara Koolielus