Norra kogemust aastakonverentsil osalenutele vahendades ütles Øystein Nilsen, et tuleb aus olla ka Norras tehtud vigade suhtes: et meie siin, Eestis, samu vigu ei kordaks.

Norra tugevus on hea infrastruktuur: koolides ja ka  peredes on kõikvõimalikud IKT-vidinad ehk siis tehniline baas olemas ja nende kasutamine loomulik. IKT on programmeeritud ka õppevarasse ja seda igas õppeaines. Õpetajate optimism on märkimisväärne – 95% õpetajatest arvab, et digivahendeid saab kasutada õppetöö parendamiseks. „Meil on suurepäraseid digitaalseid õppevahendeid, aga ühe mööndusega – neid on vaid mõnes aines, mitte kõikides,“ ütles ettekandja.

Tiigrihüppe aastakonverents 21. veebruaril. Foto: Terje Lepp.

Digieksimused on kulukad

Halvema poole pealt tõi Øystein Nilsen välja, et nii õpetajatel, koolidel kui kohalikel omavalitsustel on õppetöö korraldamises erinevad prioriteedid, mis tähendab ka kooliti/piirkonniti digivahendite erinevat kvaliteeti. See, et näiteks raamatust on tehtud digivariant, ei anna sellele vahendile mingit lisaväärtust.  „Üleriigiliselt digivahendite sisseviimine on väga kulukas ja siin on ka eksimused kulukad,“ ütles Nilsen.  Ka Norras on praegu peamine väljakutse selles, et õpetajaid tuleb harida digitaalse tuleviku jaoks nii, et nad oleksid valmis digivahendeid kasutama.

Norra õpilased ja õpetajad kasutavad rohkem kui ühe kolmandiku ajast digivahendeid nii õppimiseks kui õpetamiseks. Tüüpiline on kombineeritud õpe: info saamiseks kasutatakse mitut õpikut, sinna kõrvale digitaalseid vahendeid. Õpik on endiselt oluline, ainult digivahendite najal õpet siiski ei toimu.

Traditsiooniline klassiruum muutub

Øystein Nilsen juhtis tähelepanu ka sellele, et tasapisi hakkab muutuma õppekeskkond ehk traditsiooniline klassiruum. Kuidas muuta tuleviku klassi füüsiliselt nii, et digivahendite kasutamine oleks seal võimalikult tulemuslik, samas mugav? Üks variant on ümberpööratud klassiruum (flipped classroom). Sellises klassiruumis vaatavad õpilased tunni- või loengumaterjale ning erinevaid lisamaterjale kodus, need on tavaliselt õpetaja poolt ette valmistatud ja veebi üles laetud. Reaalne klassiruumis veedetud aeg jääb aga tekkinud küsimustele vastamiseks, kodutööga tegelemiseks ning muudeks ülesanneteks, mis aitavad õpitud teadmisi rakendada.

Ka Norras on probleeme koolist väljalangevusega. Nn tulevikuklassiruumides haarataksegi kaasa neid, kellel puudu õpimotivatsioonist. Digimaailma võimaluste kasutamine annab häid tulemusi, n-ö rasked õpilased saavad seal õppeprotsessist positiivse kogemuse.

Õpikust ei maksa kohe loobuda

Norra IKT haridusrakendamise keskuse nõustaja rõhutas, et ükskõik kui "digi" õppematerjal ka ei ole, sisu jääb alati kuningaks. “Ka Norras oleme läbinud keerulise tee selleni, et kirjastajad mõistaksid, mis on digisisu. Raamatute pdf-failidena ekraanile panek seda ei ole.“ Norras lõid omavalitsused mõned aastad tagasi koostöös riikliku õppekeskkonna NDLA, ambitsioon oli  paberõpikutest üldse lahti saada. „See oli suur viga,“ tõdes Øystein Nilsen, „selliste ressursside loomine ei käi üleöö. Et igas aines oleks võimalik digiõpikule üle minna, võtab väga palju aega.“

Teine probleem oli digiõpikute kvaliteet: palju oli sisulisi vigu ning õpetajad ei tahtnud neid materjale kasutada. See, et vead hiljem parandati, ei muutnud asja, negatiivne maine oli loodud.

Kokkuvõttes tõdes esineja, et soov õppetöö tarvis kõik ja kohe digitaliseerida on mõistetav, kuid selleks tuleb siiski aega anda. Nagu pealkirjaski kirjas – pigem evolutsioon kui revolutsioon.

Samal teemal:

• Ümberpööratud klassiruum
• Briti koolijuht ei pelga hariduses riskide võtmist
• Ülevaade Inglismaa innovaatilise kooli etalonist - Cornwallis Academy
• Tiigrihüppe konverentsil arutleme noorte rollist digiajastu sisuloojatena