Tänavu president Toomas Hendrik Ilveselt teenetemärgi pälvinud muusikaõpetaja ja dirigent ning Rapla laulustuudio juhataja Thea tundub olevat võitjaks sündinud - hakatuseks võitis ta Siiri Sisaski ees noorte lauljate konkursi „Kaks takti ette” ja võlus seejärel publikut menuka ansambli Proov 583 solistina, kirjutab Õpetajate Leht. Muusikaõpetaja rollis on Thea saanud vokaalkonkurssidel korduvalt parima juhendaja tiitli ja 2006. aasta eest nimetas Eesti kooriühing ta aasta dirigendiks-muusikaõpetajaks.

Thea Paluoja õpilased kipuvad samuti edukad olema -tema õpilased on näiteks Vaiko Eplik, Priit Võigemast, Märt Avandi, Pärt Uus­berg, Mikk Jürjens. Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

Samal teemal:

• Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi pälvis presidendilt teenetemärgi
• Riho Pätsi Koolimuusika Fond austab 2010. aasta laureaate

Emakeeleõpetajate arvates on eksamikünnise tõstmine 50%-le ennatlik - 2012. aasta eesti keele riigieksami tulemused näitasid, et 22% tulemustest jäi alla 50%, kirjutab Õpetajate Leht. Õpetajad on seisukohal, et meie ühiskond pole valmis selleks, et viiendik õpilastest eksamit ei soorita.

Eesti keele eksami lihtsustamiseks on kaks võimalust: suurendada lubatud vigade hulka kirjandis ja leida lugemisülesanneteks lihtsamad tekstid, kirjutasid eesti keele õpetajad oma pöördumises, tõdedes, et kumbki võimalus ei aita kaasa õpilaste parema emakeeleoskuse kujunemisele.

Emakeeleõpetajate seltsi juhatuse liige, Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja Krista Mägi ütles, et põhimõtteliselt oleks ju õige, kui rahuldava tulemuse saamiseks oleks vaja teada vähemalt 50% õigeid vastuseid, ent paraku on meie koolide õppekavad selleks liiga erinevad - ühes koolis on kaks nädalatundi, teises kuus.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Õpetajate Leht: stopp 50 punkti künnisele riigieksamil!
• Tagasivaatavalt 2012. aasta riigieksamite tulemustest

Lapsevanemad uurivad tulemusi põhjalikult. Õpetajad protestivad nende vastu. Poliitikud on rahul, kui tulemused on head ja süüdistavad oma eelkäijaid, kui need on kehvad. Tulemusnäitajad on hariduspoliitilises debatis nõudnud omale keskse rolli. Sellised statistikal põhinevad heitlused on tegelikult üsna hiljutised nähtused.

OECD on avaldanud PISA (Programme for International Student Assessment) tulemusi 15-aastaste õpilaste võimete kohta alates 1997. aastast kolme aastase intervalliga. TIMSS (Trends in International Mathematics and Science Study) on viinud läbi uuringuid 9 ja 13-aastaste õpilaste seas alates 1995. aastast iga nelja aasta järel. 2011. aastal sattus see toimuma samaaegselt viieaastase vahega teostatava PIRLS (Progress in International Reading Literacy Study) uurimusega, mis hindab 9-aastaste lugemisvõimeid alates 2001. aastast.

Tõlgedamise küsimus

Kriitikud ütlevad, et see kõik on vaid läbilõige - statistika võib näidata, mis toimub, aga ei peegelda põhjuseid nende taga. Üks uustulnuk proovib nüüd asja veidi süvendatult avada. Pearsoni “õppimiskõver” kasutab küll olemasolevat statistikat, kuigi lisab sellele kriteeriumid nagu lõpetanute määrad, täiskasvanute kirjaoskus ja kooliõpingute tulemuslikkus.

See meetod ei muuda küll edetabeli tippu - Soome, Lõuna-Korea ja Hong Kong säravad seal endiselt, neile järgnevad Jaapan ja Singapur, aga teised muudatused on võrdlemisi suured. Suurbritannia tõuseb nende näitajate puhul kuuendaks, kuigi PISA järgi on Inglismaa (ilma Šotimaa ja Walesita) lugemisoskuselt 25. kohal ja matemaatikas 28. kohal.

Pearsoni tulemus rõõmustas britte. Muudatus tuleneski peamiselt teistest näitajatest, mis võttis arvesse koolijärgset haridusteed. See kiidab ülikoole, aga viitab ka sellele, et kes ei lähe edasi õppima, nendega on kehvemad lood.

Tulemused sisaldavad teatud hoiatust. Inglismaa kehvad tulemused PISAs on statistika tõlgendused. Uuel uuringul on näiteks väljakutseks arvestada Singapuri või Hong Kongi puhul seda, et parimad õpilased võivad õppida hoopis välismaal.

Mõju hariduspoliitikale

Küsimusi tekib isegi heade tulemustega riikides. Jaapani poliitikud muretsevad oma tulemuste pärast Hiina, Singapuri ja Lõuna-Koreaga võrreldes. Nad kaaluvad uuesti laupäevast koolipäeva, millest loobuti kümmekond aastat tagasi. Kahe koolilapse isa Nobuo Yoshioka hindab Jaapani kooli keskendumist põhioskustele: “Kõik lapsed oskavad lugeda, kirjutada ja teha põhitehteid matemaatikas.” Aga talle ei meeldi tuupimine, mis arvatakse olevat oluline heasse kooli sisse saamiseks ja õpetajad, kes õpetavad ilma kire või rõõmuta. Järeleandmatu sund kõrge kirjaoskuse tagamisel on võtnud paljudelt Aasia õpilastelt lugemisrõõmu.

Haridusuuringute tulemuste mõju on suurim jõuka demokraatiaga riikides, kes kardavad, et nende õnn hakkab pöörduma. Prantsusmaa asetub õppimiskõvera järgi 25. kohale. Peale 2000. aasta kehva tulemust PISA’s on Saksamaa süsteem näidanud juba ka edusamme (näiteks Saksimaal), kuigi jääb senini alla Poolale. Katharina Kolb, Berliinis õppiva teismelise ema ütleb, et ühtse riikliku süsteemi puudumine on mure: “See, et Saksimaal tulemused paranevad, ei tähenda Berliinis midagi.” Isegi riiklikud lõpueksamid on piirkonniti erinevad.

Poliitikud toetuvad oma reformikavade argumentides rahvusvahelise statistikale, aga edu komponendid on enamasti liiga erinevad, et seda välja kanda. Sir Michael Barber, Pearson’i haridusjuht, ütleb et kooli struktuuride ja tulemuste võrdlus on nõrk ja pole mingit alust arvata, et need on muutunud paremaks 1990. aastatega võrreldes.

Parimad süsteemid erinevad teistest oma lähenemise poolest. Soome kulutab suure protsendi oma SKPst koolidele - maksab väikeste klasside õpetajatele suurt palka. Lõuna-Korea kulutab lausa pillavalt ning premeerib õpetajaid rikkalikult, et keskenduda parimate õpilaste drillimisele. PISA uuringute juht  Andreas Schleicher ütleb, et mõlemal puhul on õpilastel kõrge ambitsioon ja vastutustunne. See võib tulla keskendumisest eksamitele või sotsiaalsest ühtekuuluvusest. Edukad riigid palkavad tihti suurepärased õpetajad, motiveerivad neid, jälgivad nende tööd ja vajadusel aitavad neid hädas.

Üheks järelduseks on, et rahvuslikud traditsioonid on olulisemad, kui haridussüsteem. Sõnum poliitikutele võiks olla, et riigi maine kujundamisel on oluline hariduse esile tõstmine. Riikides, kus tegeletakse haridusküsimustega järjepidevalt, rahulolu kasvab ja tulemused muutuvad üsna kiiresti. Paljude praeguste Aasia tugeva haridusega riikide õpilaste vanavanemad oskasid vaevalt lugeda ja kirjutada, samuti on Iisrael teinud jõudsaid edusamme matemaatikas ja lugemisoskuses. Numbrid ei räägi loomulikult kogu tõde, aga need võivad meid järgmiste sammude astumiseks kannustada.

Refereeritud: Economist, foto: Flickr

Samal teemal:

• Aaviksoo: testide põhjal on Eesti õpilaste tase üle keskmise

• PISA-šokk sundis Saksamaad oma haridussüsteemi reformima
• Täna algas PISA 2012 võrdlusuuringu läbiviimine Eesti koolides

Parima pakkuja väljaselgitamiseks vaadatakse nädala jooksul pakkumused ja kvalifitseerimisdokumendid üle ning veel veebruaris sõlmitakse hanke õnnestumise korral parima pakkujaga esimese etapi ehitusleping, teatas Tallinna linnavalitsus.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul leevendab Merivälja kooli juurdeehitus õpilaste arvu jätkuva tõusu tõttu Pirita linnaosas tekkinud koolikohtade probleemi. „Merivälja kooli juurdeehitusega lisandub koolile viis klassiruumi ning linnaosa saab seega juurde 120 uut õpilaskohta,“ märkis Kõlvart.

Merivälja koolis toimus tervikrenoveerimine 1999. aastal, kuid ehitamata jäi koolile spordikompleks. Juurdeehituse projekteerimist on mitmel korral alustatud, kuid praeguseni on plaanid jäänud realiseerimata. Juurdeehituse mahus nähakse ette esimeses etapis välja ehitada hooneosa, kus paikneb viis täiendavat õpperuumi ning teises etapis ehitatakse välja spordisaali osa ja kolmandas ujula. Samuti jääb veel ka võimalus täiendavate õpilaskohtade nõudluse säilimisel ümber otsustada ning ujula mahus välja ehitada veel viis klassiruumi.

Allikas: BNS

Projekti „Targalt internetis“ neljapäeval Tartus toimunud aastakonverents keskendus teemale, kuidas noored internetiavarustes oma õigusi ja kohustusi mõistavad ning kasutavad; missuguse jalajälje nad endast sinna jätavad. Kas nad tajuvad vastutust, mis kaasneb avaliku teabe jagamisega?

Konverents "Minu jalaj@lg internetis" Tartus 7.02.2013.

Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi õppejõud Priit Hõbemägi andis alustuseks kuulajatele n-ö meediatausta: kuidas tehnoloogia mõjutab ajalehtede tegijaid ja lugejaid. Meedia sisu pole samasugune nagu näiteks põlvkond tagasi. Kuid noored ei loe seetõttu mitte vähem, vaid nad loevad teistmoodi: kiirelt pilku pealkirjadest üle libistades, graafikuid lugedes, sekka videoid käivitades, linkidel klõpsides. Interneti-keskkond lihtsalt nõuab teistmoodi lähenemist, infoküllus on tohutu. Samas mida rohkem infot noor saab, seda tolerantsem ta on.

Tartu Ülikooli meediauuringute vanemteadur Andra Siibak kõneles teemal „Nähtamatu auditoorium ja noorte privaatsusstrateegiad sotsiaalmeedias“. Ta tegi kokkuvõtte, et võrreldes sotsiaalmeedia algusajaga, kus noorele tundus, et ta on internetis ihuüksi ja keegi ei näe ega tea, mis ta seal ütleb või mis pilte üles riputab, on olukord tunduvalt paremaks muutunud. Noored hoolivad oma privaatsusest, aga strateegiad, mida nad kasutavad, ei pruugi olla parimad.

Andra Siibak analüüsis noorte käitumist sotsiaalameedias.

Riigi Infosüsteemide Ameti infoturbe ekspert Anto Veldre pani kuulajatele südamele, et internet ei pruugi alati olla tarkuse allikas. Vastupidi – sealt võib hulgi leida materjale, mis inimese ajutegevust pärsivad, mitte ei soodusta. Seega rohkem kriitilist suhtumist nii online-meedia kui sotsiaalvõrgustike puhul!

Vaade saali.

Tallinna Perekeskuse psühholoog Tiiu Meres tõi oma ettekandes välja, et küberkiusamise puhul nõuanded nagu „Räägi vanematega“, „Räägi sõpradega“, „Pöördu spetsialisti poole“ ei pruugi toimida. Keerulises olukorras on esimene reaktsioon see, et tegelikult ei oska mitte midagi teha ega kuhugi pöörduda, ja inimene tahab kõigepealt ikka ise toime tulla.

Ettekannetele järgnenud töötoad keskendusid e-õigustele ja kohustustele klassiruumis, probleemidesse sattunud lapse aitamisele ja noorte suhtlemisele/käitumisele veebis.

Noorte käitumisest sotsiaalmeedias teavad kõige paremini rääkida noored ise. Töötuba "Noored veebis". Madli Leikopi fotod. 

Samal teemal: 

• Digitaalne jalajälg - avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale
• Õpilaste ja õpetajate suhtlus võrgustikes - poolt või vastu?
• Ühegi murega ei pea üksi olema - lasteabi nõuandetelefon aitab
• Targalt internetis kodulehekülg

Sisekaitseakadeemia innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse poolt välja töötatud ja 2012. aasta põhjamaade innovatsiooni peaauhinna võitnud virtuaalsimulatsiooniga on võimalik operatiivteenistujate tööd efektiivsemaks muuta, imiteerides võimalikke kriisiolukordi virtuaalmaailmas. Nüüd on akadeemia välja töötanud interaktiivsel arvutimängul baseeruva õppeprogrammi, mille eesmärgiks on tutvustada gümnaasiumiõpilastele päästjate, kiirabi, politsei ja teiste teenistujate igapäevatööd. Praktilise harjutuse käigus õpivad noored ka ohuolukorras kiiremini mõtlema ja tegutsema.

Üldjuhul puudub tavapraktikas võimalus luua reaalne kriisikeskkond ja isegi siis, kui see on võimalik, kaasnevad õppustega ebamõistlikult suured kulutused. Simulatsiooniprogrammidega on võimalik minimaalsete kuludega läbi mängida erinevaid kriisisituatsioone, mis igapäevaelus ette võivad tulla, näiteks gaasiplahvatused, autoavariid, suured lennukatastroofid või muu sarnane. Antud metoodika on oluliseks läbimurdeks operatiivtöötajate töö paremaks muutmisel, kuna läbimängitavad virtuaalsed situatsioonid võivad aset leida kohtades, kus reaalseid õppusi on raske või võimatu läbi viia nagu veekogud, piiripunktid, sadamad, rahvarohked kohad.

Simulatsioonid võimaldavad kriisisituatsioone, nt autoavariisid läbi mängida ja päästmist harjutada. Foto: Stockvault

Sisekaitseakadeemia innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse juht Marek Link leiab, et tegemist on õpilaste jaoks erakordselt kasuliku võimalusega. „Kui innovaatilised õpikeskkonnad on loodud selleks, et meie operatiivteenistused saaksid harjutada suurõnnetuste- ja kriiside juhtimist võimalikult realistlikus olustikus, siis nüüd pakume seda võimalust ka gümnaasiumi õpilastele. Viimsi kooli gümnasistidel on esimestena erakordne võimalus harjutada kadunud isiku otsinguid virtuaalselt loodud metsas, kasutades selleks vajalikku operatiivtehnikat ja tunnistajate ütlusi. Kindlasti on selline õpikogemus noortele väga kasulik ja arendav ning samas saavad nad ka elamuse võrra rikkamaks,“ lisas Link.

Õppetegevuses arvutimängu kasutamise eeliseks on seegi, et uus meetod võimaldab arendada nii õpetajat kui õpilasi. Lisaks sellele, et õpilased saavad läbi rollimängu tundma õppida päästjate igapäevatööd, õpivad nad ka ise ohuolukorda paremini hindama ja lahendama. Tuginedes teaduslikele uuringutele tekib õppijate peas mentaalne kujutis õpitust, mistõttu nad on võimalikuks kriisiolukorraks paremini ettevalmistatud ning suudavad reaalses situatsioonis õigeid otsuseid langetada.

Allikas: BNS

Alates tänasest on lugejatel võimalik kasutada ELLU uut ja kaasaaegsemat versiooni, teatab raamatukogu oma kodulehel.

Nüüdsest saavad ELLU kasutajad laenamis- ja lugemiskeskkonda sisse logid ka ID-kaardi või Mobiil-IDga, laenatud e-raamatut saab mugavalt lugeda nutitelefonis ja ELLU esilehelt saab hea ülevaate uutest ja enimloetud e-raamatutest ning eesti autorite teostest, mille väljaandmist on toetanud Kultuurkapital. Kuna ühte e-raamatu litsentsi saab kasutada üks lugeja korraga, saab esilehelt nüüd eraldi näha saadaval e-raamatuid. Lisaks sellele, et oma kontolt näeb kehtivaid laenutusi ja laenutuste ajalugu, saab nüüd kergemini ennast kursis hoida oma lemmikautorite e-raamatutega ELLUs.

ELLUs võivad e-raamatutega tutvuda kõik huvilised. Laenata ja lugeda saavad ainult need Tallinna Keskraamatukogu lugejad, kes on teinud endale ELLUs kasutajakonto. E-raamatute laenamiseks ja lugemiseks on vajalik internetiühendus, soovitame kasutada internetilehitsejate Internet Explorer 9, Firefox, Chrome ja Safari viimaseid versioone. Korraga saab laenata kolm e-raamatut 14-21 päevaks. E-raamatu lugemisel saab kasutada järjehoidjat, muuta teksti suurust, tausta värvi ja teisi kuvamise seadeid. Vajaliku e-raamatu leidmiseks on võimalik kasutada erinevaid otsinguid.

ELLUs on täna 412 e-raamatut, millele on kokku 774 litsentsi. Ühte e-raamatu litsentsi saab kasutada 35 korda.

Samal teemal:

• E-raamatud teevad revolutsiooni?
• E-raamatute laenutamisel astutakse esimesi samme

Eksamitulemuste teavituse saab tellida riigiportaalis menüüs "Minu asjad", teatab Innove. Teavituste tellimiseks tuleb suunata @eesti.ee aadress oma igapäevaselt kasutatavale e-postile.

Riigieksami tulemus saadetakse teenuse tellijale siis, kui eksamitulemus on süsteemi kantud. Kirjaga edastatakse aine nimetus ja kogutud punktisumma, iga eksami kohta edastatakse üks e-kiri.

Kes on nii varasematel aastatel kui ka sel aastal tellinud endale riigiportaalis SMS-teavituse ja soovivad sel aastal e-posti teavitust saada, peavad endale riigiportaalis uue teavituse tellima. Käesoleval aastal SMS-teavituse tellinutele saadetakse teenuse lõpetamise kohta ka personaalne sõnum.

Varasematel aastatel on eksamitulemuste SMS-teavitust rahaliselt toetanud reklaamiandjad, kes on katnud enamuse sõnumite saatmisega tekkivast kulust ning vastutasuks soovinud, et SMS-teavituse lõpus kuvatakse nende reklaam.

SMS-teavitus lõpetatakse, kuna Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peab isikule jääma valikuvõimalus, kas ta soovib teavitust koos reklaamiga või ilma, riigieelarves SMS-teavituseks kulusid ette nähtud ei ole, mistõttu ilma täiendava toetuseta SMS-teavitust teostada ei ole võimalik.

Rohkem infot teavituse tellimisest riigiportaalis saate siit.

Selle nädala alguses kutsus Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev gümnaasiumide tuleviku pärast Alatskivile ühise laua taha Peipsi-äärse kaheksa omavalitsuse esindajad ning haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise, kirjutab Tartu Postimees. "Kohtumine oli sõbralik, jäi mulje, et riik ei suru omavalitsustele oma otsuseid peale," ütles Alatskivi vallavanem Andu Tõrva.

"Kõik omavalitsused tahavad oma gümnaasiumiga jätkata ja kõigil on selleks oma argumendid, kuid need gümnaasiumid on liiga väiksed," märkis haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis.

Alatskivi keskkoolis õpib sel õppeaastal 53, Kallaste osalt venekeelses keskkoolis 32, Mustvee eesti gümnaasiumis 28 ja osalt venekeelses gümnaasiumis 39 ning Avinurme gümnaasiumis 54 noort - viie kooli peale teeb see kokku 206 õpilast. Et gümnaasiumi riigilt saadava haridustoetusega ära majandada, peaks arvestuste järgi seal käima vähemalt 250 noort. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Küttis: algav õppeaasta keskendub õpetajatele ja koolivõrgule
• Küttis: kus õpilasi pole, seal kaob õpetajaamet ära
• Kõlvart: Tallinn ei ole radikaalseks koolireformiks valmis

Kas on mõistlik eeldada, et enamus sellest sarnaneb kuiva liivaga või pigem jäävad meist selged jäljed, küsib projekti "Targalt internetis" koolitaja Kalev Pihl.

Jalajälje loetavusele lisaks on kombeks kõneleda ka jälje suurusest. Teatrietenduses „Armastus kolme apelsini vastu“ oli Pantalone kindel, et mõnikord ei ole jalalabasid mitte kaks, vaid üks ja see üks on väga suur. Sellise suurega saab siis jätta suurema jälje, kahe väiksega aga erinevaid ning pisut vähem märgatavaid.

Päriselus on lapsena meie jalajäljed väikesed, mis suuremaks kasvades suurenevad. Internetis on jalalaba suurus enamasti meie endi teha ning selle õige suuruse valimine on tähtis. Kuid vähemalt hetkel on aga nii, et internetis jäävad paljude täiskasvanute jalajäljed laste omadele alla.

Digitaalne jalajälg on avastamisrõõmu pakkuv teema, mis aga paneb lapsevanema teadmised ja oskused proovile — mismoodi ja mida peaks rääkima oma lastele nende tegevuse tagajärgedest Internetis. Pildi või video postitamist enda kohta on tabavalt võrreldud tätoveeringu tegemisega. On ju lihtne koostada õuduslugusid sellest, kuidas lapse tulevane tööandja vaatab tema põhikooliaegsete pidude pilte, algelisi tantsusamme või ambitsioonikat lauluettekannet ja teeb järelduse, et sellist töötajat ta ei vaja. Tore on seejuures, et selline õuduslugu ei ole ilmtingimata eriti õudne — tulevase tööandja kohta on kõik see sama olemas, ning tallegi tunduks kuidagi kahtlane, kui ta tööotsija eelneva elu kohta midagi sisukat ja pisut naeruväärset ei leia.

Foto: Stockvault
Ühiskondlikud tavad on pidevas muutumises ning Internet on kindlasti ajanud sassi meie senise tunde privaatsusest ning enesepaljastusest. Me oleme sedavõrd huvitatud teiste inimeste eludest ning ka enda eluseikade avalikuks tegemisest, et selle nimel kaotame paljud aastasadu kehtinud piirid lubatu ja keelatu vahel. Keegi ei tea täpselt, kus see piiride lõhkumine lõpeb ja selge pole ka see, millised uued piirid on vajalikud, et kujunenud olukorras inimesena siiski terveks jääks.

Arutlege ja nähke ka tagajärgi
Lapsevanemad on kohustatud arutlema omavahel ja oma lastega tehnoloogiast tingitud muutustest meie igapäevaelus, kultuuris ja lähisuhetes. Õpetlikud näited viimasest ajast on Tommy Jones'i lood, ning lugu, kus laps oma vanematele uinuteid jagas, et ise Internetis kauem saaks olla.

Kuidas lapsevanem mõjutab oma last digitaalse jalajälje juhtimisel ja milline võib olla vastureaktsioon, see on veel avastamata maa. Üldiselt tasub uskuda, et veebis on liiv märg ja jäljed selged ning äratuntavad ja suunata tegevusi sellest eeldusest lähtuvalt.

Samas — mida laps või täiskasvanu konkreetselt ette võtab (digi)maailmas ei olegi nii tähtis, oluline on, et me oma tegevuse võimalikke pikaajalisi tagajärgi ette oskame näha ja nendega lepime. Sarnaselt mõne tätoveeringuga, kus kehale kantud nimi võib peegeldada eluaegset pühendumist või üht öist seiklust, on oluline, et selle tätoveeringu kandja ise oleks oma kaunistusega rahul.

Sellel nädalal tähistame turvalise interneti nädalat. Projekti "Targalt internetis" on lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele kaasatud MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti kodulehelt http://www.targaltinternetis.ee leiate eakohaseid materjale lastele ja noortele, õppematerjalide kogu õpetajatele, infot lapsevanematele.

Autor: Kalev Pihl, koolitaja ja kolme lapse isa

Samal teemal:

• Õpilaste ja õpetajate suhtlus võrgustikes – poolt või vastu?
• Täna tähistatakse turvalise interneti päeva
• 10 soovitust vanemale, kuidas kaitsta oma last internetiohtude eest
• Kolmas veebikonstaabel hakkab nõu andma vene keeles
• Peep: digitaalajastu on inimkonna jaoks väga suur pööre
• Facebookis on enam kui 83 miljonit võltskontot
• Facebook kaalub praeguse vanusepiirangu kaotamist