Tänapäevases raamatukogus on loomulikult arvutid ja elektroonilised andmebaasid. Ja siiski – kui palju toetub raamatukogu oma igapäevatööd infotehnoloogiale?

„Raamatukogud kasutavad kõik oma võimalustele vastavalt IKT lahendusi. Lugejatel on võimalik kasutada arvuteid nii raamatukogu kataloogist raamatute otsimiseks kui ka  raamatukogu andmebaasidest lisainformatsiooni otsimiseks. Lisaks ei keela keegi ka lihtsalt ajaviiteks internetis hulkuda. Põhimõtteliselt on võimalik raamatukogu kasutada ka ilma raamatukokku tulemata - päringuid saab esitada elektrooniliselt, ka raamatutest või artiklitest koopiate tellimiseks ei pea tulema raamatukokku kohale, vaid seda saab teha üle võrgu. Huvipakkuva raamatugi tellimine on võimalik elektrooniliselt. Ainus, mille tarbeks tõesti raamatukogu füüsiliselt külastama peab, on tellitud raamatu kättesaamine, sest sellist teenust raamatukogudel veel ei ole, et nad lugejat huvitava raamatu talle koju kätte tooks.

Rahvusraamatukogu elektroonilised teenused on kõik koondatud raamatukogu kodulehele aadressil http://www.nlib.ee. Samuti on rahvusraamatukogu otsinguportaali (http://portaal.nlib.ee) kaudu võimalik teostada otsingut kokku umbes 160 andmebaasist. Võimalik on valida endale huvipakkuvad baasid ja otsing teha neis kõigis korraga. Kas see just põhikooli õpilastele kõige parem paik infootsinguks on, aga keskkooliõpilastele võiks sealtkaudu kättesaadavad andmebaasid juba kasulikuks osutuda. Andmebaasidest info otsimine eeldab ka inglise keele oskust, kuna enamuses neist on kasutuskeeleks inglise keel.“

Kas rahvusraamatukogust (ja raamatukogudest üldisemalt) saab laenutada ka e-raamatuid?

„Autorikaitse all olevate e-raamatute laenutamist raamatukogudes kahjuks hetkel ei toimu, kuna selleks puudub õiguslik alus. Autorikaitse alt vabasid raamatuid seevastu laenutatakse küll, näiteks Tartu Linnaraamatukogus. Nende laenutatavaisse lugeritesse on laetud vabalt internetis kättesaadavad ja ka raamatukogu poolt digiteeritud raamatud.

Kui nüüd lahti seletada, miks ei ole võimalik raamatukogudes e-pub formaadis (või mis iganes vormingus) raamatuid laenutada, siis põhjus on järgmine. Kirjastajatel on autoritega siduvad lepingud, mis üldjuhul lubavad raamatut ainult müüa. Kirjastajad ei saa neist lepinguist tulenevalt  müüa raamatut edasi tingimustega, et seda laenutatakse. Seega raamatukogu võib endale e-raamatu küll osta, kuid seda laenutada ta ei saa, sest tal pole selleks õigust.

Hetkel on küll jõutud niikaugele, et raamatukogud ja e-raamatute loojad (suuremad kirjastused ja Digiraamatute Keskus) on moodustanud ümarlaua, et jõuda kõigile sobivate lahendusteni. Loodame jõuda sinnamaani, et e-raamatuid oleks võimalik laenutada ja nende laenutuste eest autoritele tasuda samamoodi nagu füüsilisel kandjal raamatute laenutuste eest.

Tallinna Keskraamatukogul hetkel on arendamisel e-raamatute laenamise ja lugemiskeskkond, mis peaks kasutusele võetama järgmisel aastal. Keskkonna toimimise põhimõtted saavad olema samad kui praegu tavalisel raamatukogul. Raamatukogu ostab teatud arvu e-raamatute eksemplare, mida raamatukogu kasutajad saavad e-raamatute laenamise ja lugemiskeskkonna kaudu määratud ajaks laenata. Tagastamistähtaja möödudes kaotab lugeja automaatselt e-raamatule juurdepääsu. E-raamatute laenamiseks tuleb registreerida ennast eelnevalt Tallinna Keskraamatukogu lugejaks. E-raamatuid saab laenata tasuta ja lugeda arvutist.

Eesti Rahvusraamatukogu eestikeelseid e-raamatuid eelpoolnimetatud põhjusel ei laenuta, küll aga oleme hankinud oma kogudesse võõrkeelseid e-raamatuid, mida saab kasutada erinevate  andmebaaside ja e-raamatute lugemise keskkondade kaudu."

Mida saab teilt e-vormis laenutada ja lugeda? E-ajakirjad, e-artiklid?

„Elektroonilises vormis on võimalik lugeda kõiki neid välismaiseid ajakirju (ligi 30 000), mis on kättesaadavad otsinguportaali kaudu . Digitaalarhiivi DIGAR (http://digar.nlib.ee) kaudu on lugejatele kättesaadavad eesti ajakirjad, kuid nende lugemisel kehtib sageli ajaline piirang: kirjastus määrab aja, mille jooksul need ajakirjad on kättesaadavad ainult raamatukogu lugejavõrgus või lausa ainult ühel autoriseeritud töökohal. Iga ajakirja juures on ka kuupäev, mis ajast konkreetne number interneti kaudu avalikuks kasutamiseks läheb. Sama on ka ajalehtedega. Lisaks sisaldab DIGAR ka raamatuid, kaarte, erinevaid pilte ja kõike muud, mida Rahvusraamatukogu on oma lugejate ja kogude jaoks või säilitamise nimel digiteerinud. Kindlasti on tegemist väga huvitava kollektsiooniga.“

Kui aktiivselt kasutavad Rahvusraamatukogu õpilased?

”Õpilased moodustavad ca 15 % raamatukogu kasutajatest. Enamus neist on küll keskkooliõpilased.”

Kas teie majas on ka selliseid teenuseid, mis on mõeldud just õpetajatele ja õpilastele?

”Otseselt õpetajatele ja õpilastele mõeldud teenuseid Rahvusraamatukogu ei paku, kuid kindlasti leiavad õpetajad meie raamatukogust vajalikku materjali enesetäiendamiseks ning õpilased referaatide ja uurimistööde jaoks. Raamatukogus abistavad neid vajaliku info leidmisel lugemissaalide konsultandid.

Saksa keele ja saksakeelse kultuuriruumi tutvustamiseks korraldatakse Austria, Saksa ja Šveitsi saalis saksa keele õpetajatele ja õpilastele temaatilisi tunde, viktoriine ja saksa keele päevi. Õpetajad saavad Teacher-kaardi esitamisel kasutada individuaaltööruume soodushinnaga.

Käesoleval aastal on toimunud 12 põhikooli- ja gümnaasiumi grupile raamatukogu üldtutvustavad ekskursioonid. Lisaks sellele korraldati 13 õpilasgrupile infootsingu koolitus koos raamatukogu tutvustava ekskursiooniga.”

Et käimas on Põhjamaade raamatukogunädal, siis kas raamatukogud meil ja teistes Põhjamaades erinevad väga?

„Ei erine. Meil on üsna sarnased probleemid ja soovid. Kõik raamatukogud (ka Põhjamaades) on viimastel aastatel pidanud leppima vähendatud eelarvega, pidanud koondama töötajaid ja on saanud komplekteerida vähem raamatuid. Elektrooniliste teenuste pakkumisel oleme üsna samal tasemel.“