Kõik seminaril üles astunud esinejad tõdesid, et olgu e-raamatuga kuidas on, aga paberraamat ei kao kuskile. „Siin seminaril öeldi enne, et raamatut peab olema lihtne kasutada. Ma tahaksin näha inimest, kes ei oska kasutada paberraamatut. Paberraamat on nii lihtne, et kõik saavad sellest aru,“ märkis gümnaasiumiõpilane ja Eesti noor romaanikirjanik Airika Harrik, kes oma sõnul naudib raamatu lõhna ja raamatu füüsiliselt käes hoidmist.

Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel rõhutas, et formaat formaadiks, aga kõige olulisem on see, et üldse loetakse. „Ei peaks arutama, mis kujul see raamat peab olema, vaid tekkima peab raamatu lugemise harjumus, lugemisest peab olema mõnu.“

Neljapäevane paneeldiskussioon e-raamatute teemal. Vasakult Mart Jagomägi, Indrek Hargla, Asta Trummel, Airika Harrik ja Yrjo Ojasaar. Foto: Merje Pors

E-raamatud ja lugemuse kasv
E-kirjastamise mudeleid tutvustanud http://publification.com kaasasutaja Yrjö Ojasaar rääkis e-raamatute võidukäigust Ameerika Ühendriikide näitel ning tõdes, et tänu e-raamatutele on tunduvalt kasvanud lugemus noorte seas. „Ega lastel ei ole ju midagi Tolstoi vastu, aga kui sa annad talle 400-leheküljelise telliskivi kätte, siis see ei tundu eriti sexy. E-raamatu puhul laps ei tea, mitu lehekülge see raamat on. Hakkab lugema ja võib-olla talle meeldibki?“ naljatas Ojasaar.

Tema andmetel müüakse Amazonis alates 2011. aasta keskpaigast rohkem e-raamatuid kui paberraamatuid ning kogu Ameerika Ühendriikide turust moodustavad e-raamatud juba 25%.

Eestis jagame kulusid

Eestis on e-raamatute osa kogu raamatuturust siiski veel kaduvväike. "Eestis pole e-raamatute puhul küsimus selles, kuidas tulusid jagada, vaid kuidas kulusid ära jagada," märkis kirjastuse Ilmamaa direktor Mart Jagomägi. Tema sõnul on paberraamatust e-raamatu tegemise kulud nii suured, et mingist kasumlikkusest e-raamatu puhul tänasel päeval rääkida ei saa.

Yrjo Ojasaar toonitas seminari lõpus, et me ei peakski valima e-raamatu ja paberraamatu vahel nagu me ei pea valima ka selle vahel, kas kasutame elektrit või küünlaid. Olenevalt vajadusest ja soovist saame teha mõlemat.

Neljapäeval peeti Tallinnas Rahvusraamatukogus seminari "Sõnakunst ja e-vabadus: autorikaitsest vabakasutuseni", kus kõneldi autoriõigusest ja teoste vabakasutusest digitaalses keskkonnas.

Samal teemal:

• E-raamatute laenutamisel astutakse esimesi samme