Lisaks on kalendris fotod muuseumi kogudes säilitatavatest haruldastest eksemplaridest, sh näiteks kohverkala ja samblikega kaetud sõdurisaabas.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel valminud huviteatmik-kalendris tutvustatakse ka muuseumi õppeprogramme, koolitusi, huvipäevi ning mitmesuguseid projekte. Lisaks annab kalender ülevaate muuseumi üritustest ja tegevustest 2013. aastal kuude lõikes. Teatmik on jõudnud juba paljude õpetajate ja loodusharidusega seotud inimesteni, kuid kõigil soovijail on võimalik sellega tutvuda Tartu Ülikooli loodusmuuseumi koduleheküljel.
Lisainfo: loodusmuuseum@ut.ee, tel 737 6076

28. jaanuaril kuulutavad SA Innove ja sotsiaalministeerium avatuks Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvooru „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“, teatab Innove. Taotluste esitamise tähtaeg on 4. märts 2013 kl 17.00. Toetuse andmise eesmärgiks on kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine ning töötute ja mitteaktiivsete hõivesse toomine.

Toetust saab taotleda projektidele, mis pakuvad 16–24-aastastele noortele, kes on põhi-, kesk- või kutsehariduse omandanud või katkestanud, erinevaid tööle rakendumist toetavaid meetmeid koos tööpraktikaga tööandja juures. Samuti toetatakse viimased 18 kuud mittetöötanud kuni 7-aastase lapsega kodus viibinud töötu vanema tööturule sisenemist.

SA Innove struktuuritoetuste keskuse tööelu üksuse juhi Ülle Luide sõnul on noortele suunatud tegevuste planeerimisel olulisel kohal erinevate abimeetmete kombineerimine. „Näiteks tööklubid, koolitused, tööpraktika, toetavate tegevustena saab pakkuda eri liiki nõustamisi nagu karjäärinõustamine või võlanõustamine. Noorte puhul on soovitav kaasata vajadusel nõustamisprotsessi ka nende vanemad. Paljud noored vajavad abi ka tegevusteks, mis hõlbustaks sobiva töö leidmisel – oskus koostada CV-d ja sobivalt käituda töövestlusel jms. Noorte puhul on tihti probleemiks ka vähene töökogemus või selle puudumine, seega on tegevuste osutamisel üheks kohustuslikuks nõudeks tööpraktika läbimine,“ rõhutab Luide.

Lapsevanematele suunatud tegevuse puhul on abimeetmed ettenähtud just neile vanematele, kes laste hoolduskohustuse tõttu ei ole saanud aktiivselt tööd otsida ning on tööelust eemale jäänud. Välistatud ei ole samuti vanemad, kes on paigutanud lapse küll lapsehoidu, kuid kes on olnud pikalt töötud ning vajavad seetõttu näiteks nõustamist, koolitusi või tööpraktikat, et uuesti tööturule siirduda. „Väga oluliseks sihtgrupiks on siinkohal ka need noored vanemad, kelle haridustee on katkenud seoses lapse saamisega,“ märgib Ülle Luide.

Projektitaotlusi on oodatud esitama juriidilised isikud, FIEd, valitsusasutused või nende hallatavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. Toetust antakse projektile, mille abikõlblike kulude kogumaksumus on vähemalt 19 200 eurot. Maksimaalselt antakse toetust ühele projektile kuni 320 000 eurot. Omafinantseeringu minimaalne määr on 15% projekti abikõlblikest kuludest. Projekti kestus võib olla kuni 24 kuud.

Toetuse taotlejatele toimuvad 7. ja 12. veebruaril infopäevad. Täpsem teave taotlusvooru kohta ning registreerimine infopäevadele:
http://www.innove.ee/struktuuritoetused/voor

Lisainfo:
Mari Annus, SA Innove infojuht
Tel: 735 0534, 527 6159
mari.annus@innove.ee

Tartu linnavalitsus kinnitas teisipäeval järgmisel õppeaastal linna munitsipaalpõhikoolides avatavate esimeste klasside arvuks 50, neist 43 on eesti ja seitse vene õppekeelega, teatas Tartu linnavalitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Käimasolevaks õppeaastaks avasid Tartu munitsipaalpõhikoolid 47 esimest klassi, millest eesti õppekeelega oli 40 klassi ja vene õppekeelega seitse. Seega on kõik kolm järgmisel aastal lisanduvat esimest klassi eesti õppekeelega.

Lisaks munitsipaalkoolidele võtavad esimestesse klassidesse lapsi ka viis Tartu linnas asuvat erakooli. Viimastel aastatel on Tartu erakoolides asunud õppima umbes 100 esimesse klassi minevat last. Jaanuari seisuga on Tartus kooliminevaid lapsi 1094. Tegelik esimesse klassi õppima asuvate laste arv selgub 1. septembriks.

Allikas: BNS

Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava aastateks 2013–2021 pakub kolme varianti koolivõrgu reformimiseks. Tallinna haridusameti töörühmas toimunud salajasel hääletusel polariseerusid selgelt radikaalse reformi ja eranditega radikaalse reformi vahel, enim poolthääli kogus radikaalne reformikava.

Radikaalne reform näeb ette gümnaasiumite ja põhikoolide eraldamise. Luuakse enamasti 5–7 paralleelse klassikomplektiga gümnaasiumid. Selleks valitakse hulk praegusi koole, kus põhikooliosa likvideeritakse. Ülejäänud koolid muudetakse põhikoolideks.

Foto: Stockvault

Variandi rakendamise järel oleks Tallinnas 13 gümnaasiumi, nendest väljaspool kesklinna umbes kuus ning kesklinnas umbes seitse, ning kaks 12-klassist kooli. Ülejäänud 12-klassilised koolid korraldatakse ümber põhikoolideks.

Teise variandi ehk põhjendatud eranditega radikaalse reformi puhul säiliks suurem hulk praegusi 12-klassilisi koole, kuid reformi üldmõte jääb eelnenuga samaks. 12-klassi säilitatakse koolides, kus on rahvusvahelised õppekavad või kokkulepped nende rakendamiseks, samuti eraõigusliku omandivormiga Tallinna Vene Lütseumis. Stsenaariumi rakendamise järel võiks Tallinnas olla umbes kümme gümnaasiumi ja viis 12-klassilist kooli.

Viimase variandi puhul ei lõhuta olemasolevat koolide korraldust. Põhikoolideks korraldatakse ümber vaid majanduslikult jätkusuutmatud 12-klassilised koolid, kus õpilaste vähese arvu tõttu ei võimalda riigi antav pearaha maksta õpetajaile aktsepteeritavat töötasu. Igas linnaosas säilitatakse aga vähemalt üks 12-klassiga kool.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart teatas BNS-ile, et linn ei ole kunagi arutanud koolide sulgemist ning rõhutab, et juhul, kui ka mõnes koolis kaotatakse gümnaasiumiosa, siis ei kaasne sellega kooli sulgemine.

Kõlvart märkis, et Tallinna linnavalitsus on esitanud volikogule Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-202, kuid meedias mainitud numbrid suletavate koolide kohta "on pelgalt ajakirjaniku tehtud järeldused".

"Tallinna koolivõrgu kavast neid numbreid ei leia," kinnitas Kõlvart. „Koolivõrgu korrastamisest kõneledes ei saa ühte patta panna koolide sulgemist ning gümnaasiumiosa kadumist ehk mõne gümnaasiumi ümber korraldamist põhikooliks.“

Abilinnapea sõnul peab ka Tallinn üldhariduskoolide võrgu ümber korraldama, lähtudes just muutuvast demograafilisest ja sotsiaalsest olukorrast. Samas hakkab Kõlvarti sõnul  pealinnas lähiaastatel kasvama põhikooliõpilaste arvu, gümnaasiumiõpilaste arv jääb lähiaasatel praegusele tasemele, hakates aga kasvama peale 2021. aastat. Uusi koole Tallinnas lähiaastatel ehitada kavas ei ole. "Eelnevast lähtudes peabki linn looma süsteemi nii, et see oleks paindlik ning seal, kus on võimalik säilitada gümnaasiumiaste, see ka säilib. Kus see pole aga võimalik ja otstarbekas, saavad koolidest aga põhikoolid,“ rääkis Kõlvart. „Koolide sulgemist me praegu aga üldse ei kaalu, pidades silmas just hilisemat gümnaasiumiõpilaste prognoositavat kasvu,“ sõnas Kõlvart.

Volikogu arutab koolivõrgu kava neljapäevasel istungil.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Kõlvart: Tallinn ei ole radikaalseks koolireformiks valmis

Koolijuhtide koolituse „Üldhariduskoolide süsteemne ja terviklik juhtimine“ sihtrühm on ennekõike direktorid, aga koolitusel osaletakse meeskonniti, sest juht ei juhi üksinda. Osaleb kümme kooli (igast maakonnast üks) kokku kolmekümne õppuriga. Koolitust toetab SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.

Juba 2006. aastal töötati üldhariduskoolide juhtidele välja tänapäeva nõuetele vastav kompetentsusmudel ja sellele vastav õppekava. 2011. aastal arendati mudelit edasi ja kavandati koolitused, mis toetaksid koolijuhti tema karjääri vältel.

Konkreetse õppekavani ja koolituse korralduse põhimõteteni jõuti 2012. a augustis, kui oma töö lõpetas 17-liikmeline ekspertrühm, kelle hulgas olid nii haridus- ja teadusministeeriumi, SA Innove, Tartu ülikooli, koolijuhtide kui ka kohalike omavalitsuste esindajad. Ekspertide ülesanne oli koostada üldhariduskoolide juhtide õppekava − eesmärgid, õpiväljundid, õppesisu, maht − ning esmase koolituse korraldus: osalejate valik, aja planeerimine, koolituse seostamine koolijuhi praktilise tööga, lektorite valiku kriteeriumid.

Osalevad koolid – Haljala gümnaasium, Kiili gümnaasium, Pärnu Raeküla kool, Mustvee vene gümnaasium, Nõo põhikool, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, Valga põhikool, Häädemeeste keskkool, Rapla Vesiroosi gümnaasium ja Sillamäe gümnaasium –  valiti konkursi korras, ja nüüd võisidki õpingud alata.

Õppetööd on kokku 264 tundi, sh auditoorset õpet 160 ja iseseisvat tööd 104 tundi. Koolitus kestab jaanuarist jaanuarini 2013–2014. Koolituse moodulid on „Organisatsiooni arengu juhtimine”, „Õpikeskkonna kujundamine”, „Personalijuhtimine”, „Ressursside juhtimine”, „Enesejuhtimine”.

Nagu ütlesid  Implement Inscape OÜ koolitajad Natali Happonen ja Ekke Sööt: rõhk on praktikal. Koolitusmoodulid toimuvad Tallinnas, Tartus ning Pärnus ja lisaks seminaridele-loengutele külastatakse iga kord koole ehk toimub õppekäik hea kogemuse omandamiseks.

Sügisel tutvustavad oma parimat praktikat välislektorid: Soome koolijuhtide assotsiatsiooni president  Ari Pokka ja Taani koolijuhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Torben Moerup.

Koolituse lõpuks on koostatud igal koolimeeskonnal õpimapp, mis sisaldab koolituse materjale, iseseisvaid ja rühmatöid ning eneseanalüüse. Eesmärk on, et juhid omandavad tervikliku arusaama kooli juhtimisest ja teadvustavad oma rolli juhina. Tervikust arusaamisest ja elukogemusest tulenev tarkus aitab juhti vajaliku enesekindluse ja -väärikuse hoidmisel. Muutunud maailmas on vajalik, et koolijuhid oleksid rohkem kogu süsteemi juhtideks, võimelised töötama ka kooli piiridest väljapoole, haridussüsteemi kui terviku huvides.

Esimese koolituspäeva alguses tegi iga koolimeeskond lühikese tutvustuse: miks me siin oleme, mida loodame õppida, mis on meie kooli eripära. Nii ütles Rapla Vesiroosi gümnaasiumi direktor Jaan Reimund, et nende kooli teeb eriliseks avatus, uuendusmeelsus, loomingulisus, suurepärane õpikeskkond ja valikained. Kooli visioon tuleb nimestki välja: vesiroos on alati pinnal, juured viljakas pinnases kindlalt kinni. Ootused koolitusprogrammiga seoses on areneda isiklikult ja meeskonnana, saada uusi metoodikaid, näha-kogeda parimaid praktikaid.

Valga põhikooli direktor Tarmo Post ütles oma kooli ja meeskonda tutvustades, et tegu on Eesti suurima põhikooliga: 850 õpilast. Suureks tegi kooli haridusreform: gümnaasiumiosa võeti ära, põhikoolid liideti. Kuna oma koolimaja veel ei ole, siis õppetöö käib seitsmes erinevas majas. Eriliseks teeb kooli, et valikainete õpetamist alustati juba esimeses ja teises kooliastmes. Suunad on pärimuskultuur, majandus, loomeõpe, loodus ja keskkond. Suur väljakutse on kollektiivi liitmine, sest õpetajaid töötab koolis 92. Aga ka paikkonna identiteedi kujundamine, kuna ajalootaust on õhuke ja kõrvalt suruvad peale Mulgi- ja Võrumaa. Koolituselt oodatakse uusi kogemusi ja omaenese mõtete selginemist.

Nõo põhikooli direktori Rein Uusmaa sõnul teeb nende kooli meeskonna arvates eriliseks laiapõhjaline põhiharidus: kõik saavad pärast lõpetamist sinna sisse, kuhu tahavad. Koolituselt oodatakse samuti uusi kogemusi, võimalust suhelda kolleegidega ja jagada parimaid praktikaid.

Samal teemal:

• Jaan Reimund:eelistan kabinetivaikusele arutelusid
• Õpetajate palgatõus tekitab koolijuhtide seas endiselt küsimusi
• Eksami ettevalmistamisel on oluline meeskonnatöö
• Pärnu Raeküla kool katsetab õpikuta õppimist

Osalema on oodatud koolide neljaliikmelised võistkonnad, kuhu kuuluvad kaks 2. ja kaks 3. klassi õpilast.
Mäng koosneb neljast osast:
•    tarkusetuba
•    nupukusetuba
•    tantsutuba
•    kunstituba
Tarkusetoas toimub mälumäng. Küsimused on koostanud lasteajakirjade „Täheke“ ja „Hea Laps“ toimetused 2012. a ajakirjade põhjal. Nupukusetoas tuleb lahendada sudoku. Tantsu- ja kunstitoa ülesannetega tutvutakse kohapeal.

Kodus ette valmistada võistkonna tutvustus. Parimatele auhinnad ja maiustusi kõigile!
Registreerimine 4. veebruarini marjumei@tyripk.ee
Lisada kool ja õpilaste nimed. Võistkondade arv on piiratud.

E-kursuse plussina on osalejad välja toonud selle, et õpetaja valib ise endale sobiva aja, mil aktiivselt kursusel osaleda – kuskile kindlal kellaajal kohale tulema ei pea. Samas saab iga osaleja uusi teadmisi, oskusi ja  individuaalset tagasisidet.

Nagu ikka, on Koolielu koolitused tasuta. Seoses sellega, et osa õpetajaid küll registreerub koolitusele, kuid jätab kursuse pooleli või ei alusta seda üldse, palume registreeruda õpetajatel, kes koolitusel kindlasti aktiivselt osaleda kavatsevad. Kui olete aga teadlikuks saanud asjaolust, mis ei võimalda teil koolitusel osaleda, siis palun tühistage esimesel võimalusel oma registreerimine EKISes, siis saavad koolitusel osaleda teised huvilised.

JUHENDITE LOOMINE

Koolitusele "Juhendite loomine" (kestab 4.02-17.03, lõpetajad saavad tunnistuse 24-tunnisele õppemahule) ootame kõikide kooliastmete õpetajaid ja õppealajuhatajaid, kes soovivad õppida looma veebipõhiseid juhendeid. Otselink registreerumiseks EKISes on siin. Erinevat tüüpi juhendite loomise oskus on õpetajatele tänapäeva koolis väga oluline. Käesoleval e-kursusel tutvuvad õpetajad erinevat liiki juhenditega (tekstipõhine, esitlus, slidecast ehk slaidide vaatamine sünkroonselt heliga, screencast ehk videojuhend), õpivad neid hindama, looma ja avaldama internetis. Kursus on mõeldud algajatele.

Kursuse viib läbi Tiigrihüppe koolitaja ja Lauka põhikooli õpetaja Siret Lahemaa (kontakt: siretlahemaa@gmail.com). Täpsem info kursuse kohta siin.

ARVUTIGA JOONISTAMINE

Kursusele „Arvutiga joonistamine“ (kestab 4.02-24.02, lõpetajad saavad tunnistuse 12-tunnisele õppemahule) ootame nii üldhariduskoolide kui lasteaedade õpetajad, kes on huvitatud arvutiga joonistamisest ning enda koostatud töölehtede/slaidesitluste/diplomite kaunistamisest oma arvutijoonistustega. Otselink registreerumiseks EKISes on siin. Uue riikliku õppekava järgi puutuvad õpilased juba põhikoolis kokku digitaalse kunstiga. Õppimisüritus tutvustab vabavaralise joonistusprogrammi Inkscape kasutamist. Arvutigraafikaoskusi saab kasutada töölehtede koostamisel, slaidiesitluste,  wikide, blogide, plakatite, kiituskirjade, diplomite kujundamisel, samuti animafilmide loomisel. Kursuse viivad läbi Tiigrihüppe koolitajad Ene Moppel, Evi Tarro ja Krista Kõlli (kontakt: evitarro@gmail.com). Täpsem info kursuse kohta siin.

VEEBIPÕHISTE TESTIDE JA KÜSITLUSTE KASUTAMINE ÕPPETÖÖS

Koolitusele (kestab 4.02-24.02, lõpetajad saavad tunnistuse 12-tunnisele õppemahule) ootame kõik õpetajad, kes on huvitatud veebipõhiste testide ja küsitluste kasutamisest õppetöös. Otselink registreerumiseks EKISes on siin. Kursusel õpitakse  looma veebipõhiseid küsitlusi ja teste, neid kasutajatele välja jagama, avaldama oma veebilehel (vajadusel veebilehte looma) ja analüüsima tulemusi. Kursuse viib läbi Tiigrihüppe koolitaja, Türi põhikooli matemaatikaõpetaja ja haridustehnoloog Laine Aluoja (kontakt: aluojalaine@gmail.com). Täpsem info kursuse kohta siin.

REGISTREERUMINE

Sel õppeaastal toimub kõikidele Tiigrihüppe koolitustele registreerumine läbi infosüsteemi aadressil https://kis.hm.ee/. Keskkonda saab sisse logida ID-kaardi abil. Kui ajutiselt ei saa ID-kaarti kasutada, siis on võimalus sisse logida ka parooliga, parooli saamiseks tuleb pöörduda oma kooli EKISe administraatori poole (tavaliselt on selleks sekretär või infojuht). Kui kasutajal ei olnud varem EKISe kontot, siis esmakordsel sisselogimisel ID-kaardiga küsitakse e-posti aadressi, kooli ja ametit. Sisse logides näete avalehel plokki"Tiigrihüppe IS". Selles plokis tuleb valida "Koolitused" ning nende seast valida välja õige koolitus ja klikkida "Registreerun". Tutvuge ka täpse juhendiga. Tehniliste probleemide puhul pöörduge kis@hm.ee. EKISes saavad koolitustel osalejad täita ka tagasisideküsitluse, samuti saab sellele järgnevalt elektroonse tunnistuse, mille võib soovi korral ise välja trükkida.

Kui olete EKISes registreerunud, tuleb sisse logida Koolielu lehel ja liituda vastava koolituskogukonnaga: minge koolituskogukonna lehele ja vajutage paremal üleval kastil "Palu liikmelisust". Koolitaja kinnitab teid seejärel osalejaks, kuid seda tingimusel, et olete eelnevalt EKISes registreerunud.

Peaauhinnaks on reis Saksamaale, kus koos Tšehhi, Leedu, Läti ja Poola noortega külastatakse erinevaid muuseume ja laboreid ning õpitakse saksa keelt.

Eesti noored saavad võistlusest osa võtta juba teist aastat järjest. „Eelmise aasta kogemus näitas, et Eesti õpilased tunnevad suurt huvi keskkonna ja uudsete tehniliste lahenduste vastu,“ sõnab projekti koordinaator Eestis Anne-Mai Helemäe. Finaali pääses eelmisel aastal 10 projekti ning žürii arvates osutusid parimateks projektid, mis uurisid energiavõsa kasvatamist Viljandi ümbruses ning metallskulptuuride korrosiooni ja korrodeerumise eest kaitset ja projekt, kuidas linnalapsed saavad telefoniga lindusid määrata.    

Võistlusel osalemiseks peavad õpilased esitama hiljemalt 28.02.2013 kodulehel www.goethe.de/eesti/hk oma reaalainete valdkonnal põhineva projekti ja vastama online-viktoriini küsimustele. Märtsi jooksul selgitatakse välja kaheksa finalisti, kes esitavad oma projektid žürii ees. Finaal toimub 16.aprillil 2013.a. Tallinnas.

Küsimuste korral pöörduge palun Anne-Mai Helemäe poole: Anne-mai.helemae@tallinn.goethe.org

Foto: Goethe Instituut

Päris täpselt pole teada kui palju eestlasi Luksemburgis elab, aga eesti kooli üks eestvedajatest Mari-Liis Kivioja hinnangul on see arv umbes 400 ning neist ligi 30 on 4- kuni 7-aastsed ja hakkavad edaspidi kord kuus kaerajaani tantsima, vahendab ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

"Kooli mõte on edasi anda lastele edasi eesti vaimu, anda neile võimalus ja koht leida eesti sõpru, rääkida eesti keeles, mängida eesti keeles, laulda eesti keeles," selgitas Kivioja.

Koolitunnid hakkavad toimuma kord kuus pühapäeviti ning kuigi matemaatikat ja füüsikat õppekavas ei ole, on kavas rahvakalendri tähtpäevad ja Entel-Tenteli laulud.

"Kui need eestlased siin juba elavad, miks nad peaksid kodus istuma, laskma endal prantsustuda või saksastuda - see on ju puhas lust, mida me siin teeme," sõnas kooli lauluringi eestvedaja Anneli Aken.

Nüüd on ka Tallinn oma koolireformi käivitanud, kuid abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei ole pealinn radikaalseks reformiks veel valmis, vahendab ERR Uudised.

Tallinna linnavalitsus on esitanud volikogule Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-2021. Muuhulgas selgub sellest, et kavas on gümnaasiumiosade sulgemine - 29 eesti õppekeelega koolist jääb gümnaasiumiharidust andma 19 ja 21 vene õppekeelega tänasest koolist jääb gümnaasiumiharidust andma 10 kooli.

Kuigi kavas on gümnaasiumiastmes õpilaste arvu pikaajalise vähenemise tõttu gümnaasiumõppe koondamine, ei lahutata gümnaasiume üldjuhul põhikoolist, kuigi haridusministeerium soosib just vastupidist varianti. Pikemalt loe ERR Uudistest.

Samal teemal:

• Aaviksoo sõlmis koostöölepped kuue riigigümnaasiumi loomiseks
• Valgas avatakse riigigümnaasium hiljemalt 2015. aastal
• Pärnu lööb riigiga riigigümnaasiumi osas käed