Jaan Reimund: eelistan kabinetivaikusele arutelusid


Avaldaja:Madli Leikop30. Jaanuar 2012

Rapla Vesiroosi gümnaasiumi direktor Jaan Reimund pälvis üldhariduse tunnustussüsteemi ”Eestimaa õpib ja tänab” 2011. aasta õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhinna. Jaan Reimund ise leiab, et kooliarendus on pidev protsess.

Jaan Reimundit iseloomustati "Eestimaa õpib ja tänab" kandidaadiks esitamisel kui koolijuhti, kes on 15 aasta jooksul kujundanud Raplas omanäolise, tugeva, head haridust andva ilusa kooli, mida tuntakse Eestis ja Euroopaski. Ta on toetanud võimalusel iga õpilaste või õpetajate poolt esitatud  ideed ja ettepanekut, vastuväidete asemel otsib ta alati lahendusi. Direktor ei ütle kiirustades ”ei” ühelegi uuele tegevusele: omanäoline kool, terviseedendus, tugiõpilasliikumine – kordagi polevat kuulda olnud, et koolijuht kahtleks asja mõttekuses, pigem kuulab selgitusi ja kutsub tuleviku üle arutlema. "Ta püüab lahendusi leida, mitte ei takista ütlemisega: "Raha pole". Meie direktor laseb soovijail unistada suurelt ja ainult nii saame mäed liikuma, jätkuks vaid unistajaid,” iseloomustati Jaan Reimundit kandidaadiks esitamisel. 
 
Kui koolijuhina on nii palju saavutatud, siis kuhu edasi? Millele peab Vesiroosi gümnaasium lähiaastatel rõhku panema?

Jaan Reimund: ”Väga palju on saavutatud, kuid kooliarendus on pidev protsess. Põhirõhk on nüüd õppekava arendusel, eelkõige õppesuundade osas. Kolmel aastal on õpilased saanud valida nelja haru valikaineid: loodusteadused, tehnoloogia, meedia ja pärimuskultuur. See on piisav aeg analüüsimaks, kuidas edasi minna. Füüsilise keskkonna osas plaanime staadionit uuendada.”
 
Esile on toodud teie koostööd kooli hoolekogu ja lastevanematega. Milles see koostöö seisneb? Ja kas vahel juhtub seda ka, et lapsevanemad pigem segavad kui aitavad?

”Hoolekogu on olnud kooli partner. Meil on olnud väga hea koostöö. See ei tähenda, et poleks erinevaid arvamusi. See vaid abistab õigete otsuste tegemisel. Hoolekogu on olnud abiks planeeritu elluviimisel. Lennukad ideed on saanud ka hoolekogus läbi arutatud. Koolimaja renoveerimise ja spordihoone ehituse eelsel ajal tutvusime erinevate hoonetega Eestimaal. Sageli oli meie töögrupiga kaasas ka hoolekogu esimees.

Rapla Vesiroosi gümnaasiumis on lisaks hoolekogule ka lastevanemate komitee. Lastevanemate komitee koosneb klasside lastevanemate esindajatest ning selle komitee esimees kuulub ka hoolekogusse. Selline struktuur tagab laiapõhjalisema infovahetuse, suurema lastevanemate kaasatuse.

Hoolekogu ja lastevanemate komitee on koolijuhile tugi, mitte tülikas ja segav seltskond. Oleme kõik ühise eesmärgi nimel väljas.”

Mis on teie jaoks kooli  juhtimises ja eestvedamises kõige olulisem, millistest ei saa üle ega ümber?

”Eelkõige peab olema usaldus. Siis juletakse teha ettepanekuid, ausalt arutada ka probleeme. Pean oluliseks personali kaasamist, koostööd. Eelistan kabinetivaikusele arutelusid, igapäevast suhtlemist. Eesmärgid saavad täidetud, kui need on ühiselt läbi arutatud, on hea infovahetus.”
 
Kas Rapla Vesiroosi gümnaasiumil on olnud probleeme õpetajate leidmisega, just noorte õpetajate leidmisega?

”Viimastel aastatel ollakse rohkem huvitatud tööst koolis, kuid heade õpetajate leidmiseks ei piisa vaid kuulutusest meedias. Näiteks reaalainete õpetajaid tuleb kõiki infokanaleid kasutades otsida. Oleme noor kool, kuid üha enam liitub meie kollektiiviga Vesiroosikooli vilistlasi. Just valikainete õpetajate hulgas on rohkem noori ja ka sooline koosseis on tasakaalus.”

Kui tuleb õpetajate streik, kas teie kooli õpetajad osalevad?

”Üheks põhjuseks, miks Eestis õpetajaamet  veel au sees pole, on madal palk. Seetõttu ühinevad ka meie kooli õpetajad streigiga.”
 
Missugune on teie kui koolijuhi seisukoht gümnaasiumite sulgemise asjus nii Rapla maakonnas kui Eestis üldisemalt? Kas gümnaasiumireform puudutab ka teie kooli?

”Oleme valla suurim kool ja maakonna suurima gümnaasiumiastmega üldhariduskool. Enne kui teha kardinaalseid muutusi, tuleb analüüsida muutuste otstarbekust. Praeguseks väljakujunenud koolivõrk on kujunenud ajapikku. Seda muutes võib minna aastaid, enne kui uus süsteem toimima hakkab. Halb, kui selgub, et soovitud tulemus jäi saavutamata. Rapla vallas on moodustatud haridusvõrgu korrastamise töögrupp.”

 


 

Haridus- ja Noorteamet