2014. aastal ootab Eesti üldhariduskoole ees muudatus: senine riigieksamisüsteem kaob, gümnaasiumilõpetajad peavad arvestama teistsuguste lõpetamistingimustega. Koolieksam küll jääb, kuid muutub nii sisult kui vormilt. Ette tuleb valmistada komplekseksam, mis peab koosnema kolmest osast: sotsiaalainete plokk, loodusainete plokk ja kooli õppesuunda kajastav plokk. Eksami vormi, pikkuse, eksamiülesanded ja hindamiskriteeriumid töötab välja iga kool ise.

Et koole uue ülesande eel toetada, valis SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“  2011. a juunis konkursi korras välja 20 pilootkooli, kes osalesid koolitustel ning keda juhendati eksami eristuskirja (kirjelduse) ja näidiseksamitöö väljatöötamisel.

Kas valida lihtsam tee või pingutada?

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karon, Tallinna Kadrioru saksa gümnaasiumi õppealajuhataja Sirje Kaljula ja Tallinna Õismäe vene lütseumi direktor Rita Juhanson osalesid möödunud nädalal koolitustsükli „Koolieksami eksamiülesannete koostamine ja hindamine” lõpuseminaril Tallinnas ja jagasid kuulajatega oma kooli kogemusi komplekseksami ettevalmistamisest.

Kas valida lihtsam tee, esimene eksam lihtsalt ära teha ja siis oodata-vaadata, kuidas asjad arenevad, või võtta kohe ette kui üks tõsine ning põhjalik koolieksam? Kas kasutada riigieksamite kogemust ja kogunenud ülesandeid, neid lihtsalt kohendades, või luua täiesti uued eksamitööd? Ja milleks on vaja eksami eristuskirja, kas see pole mitte liigne pingutus?

Eks neid ja teisigi küsimusi jõudsid 20 kooli meeskonnad  aasta jooksul mitmeid kordi mõelda, koolitused aitasid pilti selgemaks muuta ja paremaid otsuseid teha.

Kadrioru saksa gümnaasiumi õppealajuhataja Sirje Kaljula sõnas, et nende koolis ei olnud mingit kahtlust, kas koolitusprojektis osaleda. „Asi on uus ja tuleb võimalikult vara peale hakata. Nüüd oleme kogemuse võrra rikkamad ja teame, mis ootab ees teisi koole.“ Kadrioru gümnaasium pidas eksami ettevalmistamisel  kõige olulisemaks seadusesätet, et eksam lähtub kooli õppesuunast ja loodus- ja sotsiaalainete valdkonnast. Sellest sai kõige alus. „Meeskonnas on 20 õpetajat, arvestada tuleb 38 kursusega,“ ütles Sirje Kaljula. „Kui tuli teha eksami eristuskiri, siis see oli üllatus missugune. Praegu võin täie kindlusega öelda, et eristuskiri on ikka üks väga tähtis kiri. See paneb meeskonna sügavuti mõtlema, mida komplekseksam endast kujutab. Õpetajad algul – vähemalt meie koolis oli see nii – mõtlevad ju, et see on  järjekordne kontrolltöö või arvestus, mis tuleb ära teha. Meie koolieksam ei ole täna veel valmis, ehkki oleme aastajagu tööd teinud. Võin öelda, et eksam vaadatakse uuesti üle.“

Tallinna Õismäe vene lütseumi direktor Rita Juhanson ja Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karon pidasid samuti oluliseks eristuskirja ja meeskonnatööd. „Kõige olulisem on koostööoskus. Ja et maja püsti seisaks, on oluline vundament ehk eristuskiri,“ lausus Rita Juhanson. Eksamimeeskonda soovitas ta valida positiivse suhtumisega, julged inimesed, kellel on soov ja tahtmine midagi korda saata. „Meie koolis on paljudel õpetajatel riigieksamite ettevalmistamise kogemus, see aitab.“

Ohukohad

Samas nähti liigses riigieksamitesse klammerdumises ohukohta. Teisena märgiti, et kui näiteks hindamisjuhend on liiga teaduslik või detailiderohke, siis hindaja tähelepanu liigub töö sisult hindamisjuhendist kinnipidamisele. Sellisele järeldusele jõuti Kose gümnaasiumis pärast katseeksamit. Probleemiks võib saada ka õpilaste , eriti võimekate õpilaste motivatsioon  koolieksamit tõsiselt võtta. Ilmselt kõrgkoolid koolieksami tulemusi sisseastumisel arvestama ei hakka, seega piisab lihtsalt komplekseksami sooritamisest, tõsised pingutused suunatakse mujale.

Vene õppekeelega koolidel on veel üks mure veel – kui pooled ained on koolis eesti keeles ja pooled vene keeles, siis mis keeles toimub koolieksam? „Oleme arvamusel, et õpilane valib keele, peame aktsepteerima lapse soovi. Samuti tuleb tähelepanu pöörata eri keeltes õpetavate õpetajate koostööle,“ lausus seminaril osalejatele Rita Juhanson. 

Kuidas jagada infot?

Millal, kuidas, kui palju jagada koolieksami infot õpilastele? Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karoni arvates tuleks vältida äärmuseid: et 10. klassi alguses korraks räägitakse eksamist ja järgmine kord räägitakse juba eksamil või et õpetaja alustab iga tundi lausega „Aga teil tuleb koolieksam“.  Mõistlik informeerimine jääb selle kahe vahele. „Näiteks võiks iga kursuse lõpus anda õpilastele valiku kordamisküsimusi, mis ongi juba ettevalmistus koolieksamiks,“ ütles Mari Karon.

Koolimeeskondade koostatud eristuskirjade ja näidistöödega saab huviline tutvuda koolieksami veebikeskkonnas http://www.eksam.edu.ee/ . Kõik need eksamid on omanäolised, sest koostamisel on koolid lähtunud  oma huvidest ja vajadustest. 2013. a jaanuaris valmivad juhendmaterjalid, mis toetavad koole komplekseksami ülesannete ettevalmistamisel, eksamitöö koostamisel  ning eksami läbiviimisel. Juhendmaterjale tutvustakse koolidele infopäevadel. Siis kasutatakse kindlasti ka koolitustsüklis osalenud koolimeeskondade abi ja kogemust.

Samal teemal:

• Lõpueksamitest Saksimaa (Sachsen) näitel
• Põltsamaa ühisgümnaasiumis algasid eksamid juba sügisel

Foto: Koolielu arhiiv