Koostöölepped sõlmisid minister Jaak Aaviksoo ning Valga linnapea Kalev Härk, Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar, Põlva linnapea Georg Pelisaar, Tartu abilinnapea Tiia Teppan, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Võru linnapea Jüri Kaver, teatab haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates.

Ühiste kavatsuste kokkulepped sõlmiti lähtudes omavalitsuste kavatsusest koostada koolivõrgu ümberkorraldamise kava, mis arvestab õpilaste arvu vähenemist ning tagab õpilastele kvaliteetse hariduse ning luua riigigümnaasium, et pakkuda uue õppekava nõuetele vastavat valikuterohket gümnaasiumiharidust.

Kokkulepete kohaselt alustab ministeerium omavalitsustega läbirääkimisi selleks, et Põlvas, Tartus, Valgas, Pärnus, Võrus ja Jõhvi vallas alustaks riigigümnaasium tegevust hiljemalt 1. septembril 2015. Läbirääkimisi alustatakse arvestusega, et gümnaasiumihoonete ehitamiseks esitatakse taotlus toetuse saamiseks meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“, toetuse saamiseks tagab haridus- ja teadusministeerium ettenähtud omafinantseeri ngu ulatuses kaasfinantseeringu.

Põlvas, Valgas, Jõhvi vallas on siht on luua riigigümnaasium seniste üldhariduskoolide gümnaasiumiklasside ühendamisega üheks uut kvaliteeti pakkuvaks kooliks. Pärnus luuakse riigigümnaasium Pärnu Koidula gümnaasiumi gümnaasiumiastme eraldamise teel eraldiseisvaks gümnaasiumiks, Võrus luuakse riigigümnaasium Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi gümnaasiumiastme eraldamise teel eraldiseisvaks gümnaasiumiks ja Tartus Tamme gümnaasiumi gümnaasiumiastme eraldamise teel eraldiseisvaks gümnaasiumiks. Riigigümnaasiumides töötavad kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad, seal pakutakse vajalikul arvul õppesuundi ning piisavalt valikkursusi, mis annab õpilastele suurema võimaluse kujundada endale individuaalne õppekava. Gümnaasiumidele luuakse kaasaegsed, efektiivse ruumikasutusega ja madalate ülalpidamiskulude õppekompleksid, teatab ministeerium.

Samal teemal:

• Valgas avatakse riigigümnaasium hiljemalt 2015. aastal
• Pärnu lööb riigiga riigigümnaasiumi osas käed
• Jõhvi võib sündida Alutaguse piirkonna supergümnaasium

Ester Esvald töötab abiõpetajana intellektipuudega lapsi õpetavas Tallinna Tondi põhikoolis. Praegu õpib tema juhendamisel üks individuaalsel õppekaval olev abikooli neljanda klassi õpilane.

200% tähelepanu

Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et see on ju kergematest kergem töö, ainult üks õpilane! Aga siinsed lapsed vajavad õpetaja tähelepanu mitte 100, vaid 200%, ainult siis tulevad ka tulemused. Ester Esvaldi jutust kumab läbi, et töö ei ole kergete killast, ette tuleb ka ootamatuid olukordi ning valmis lahendused käitumisprobleemide puhul ei tööta. Aga talle meeldib väga õpetada, ja HEV-lapsesse tuleb suhtuda kui täiesti tavalisse õpilasse, lihtsalt õpetama peab veidi teisiti.

Ester Esvaldi õpetajakogemust jagub väikelastest täiskasvanuõppeni, individuaalõppest rühmatööni. Ta on õpetaja olnud üle 20 aasta, Tondi põhikoolis töötab jaanuarist 2012.

„Sattusin siia omapärasel viisil: üks lapsevanem otsis oma esimeses klassis õppivale lapsele tugiõpetajat, kes oleks temaga iga päev tundides kaasas. Erivajadustega lastega ei olnud ma varem kokku puutunud, minu jaoks täitsa uus maailm. Mõtlesin, et proovin. See esialgne õpetajaks olemine oli lühiajaline, siis tuli juba abiõpetajana rida erinevaid ülesandeid. Põhiliselt olen klassides andnud asendustunde, rohkem suuremates klassides. Lapsed ütlevad, et pidin range õpetaja olema. Ei tea, ei saa ise küll aru,“ rääkis Ester Esvald naerusuiselt. „Ja sellest aastast annan individuaalõpet ühele õpilasele, 4. klassi poisile. Klassis on tal raske, aga siin töötame kõik koos läbi. Õppetööks on meil nii kena ruum,“ oli õpetaja rahul.  

Lihtsad kokkulepped aitavad

„Näiteks täna tegime lapsega kõigepealt lihtsa kokkuleppe: tema istub tooli peal ja kuulab õpetajat. Ja me teeme kõike koos: mina joonistan, tema joonistab. Mina kirjutan, tema kirjutab. Mängime, liigume, kuulame muusikat. Pikk päev väsitab muidu ära, vaheldust on vaja. Ütlen ikka, et minuga on õpitunnid, siin me ei mängi, siin õpime. See annab lapsele selge signaali, mida tuleb teha, ja see mõjub rahustavalt. Pärast lõunat, kui laps on juba väsinum, võtame õppetunde mängulisemalt, näiteks mängime arvutis. See on hoopis teine maailm, lapsele jääb mulje, et ta ei õpigi…“

Kas abiõpetajal ongi üks laps korraga?

„Oleneb ülesandest. Minul on praegu üks. Tegin möödunud aastal ka õpiabi tunde pikapäevarühmas, mul oli neljas klass. Kui nad tulid õpiabi tundi, siis teadsid täpselt, et nüüd õpime matemaatika ära, nüüd eesti keele. Kõik tahtsid õppida. Aga õpiabis käivad väga erinevad lapsed, ja raske on, kui üks osa tahab õppida, teine hoopis mängida. Siin aitab, kui teha kaks tuba: õpituba ja mängutuba.“

Ester Esvald täiendab end töö kõrvalt Tartu Ülikoolis eripedagoogika alal. Varem on ta eraõpetajana näiteks hüperaktiivsed või tähelepanuhäirega lapsi aidanud. „Nad ei saa koolis hakkama, neid tuleb teistmoodi õpetada. Eks siingi öeldakse, et tee nii või tee naa, aga teinekord ei aita head nõuandedki mitte. Soovitatud meetodid lihtsalt ei sobi lapsele: teeme kõvasti tööd, aga tulemust ei tule.“

Foto: pildipank Stockvault

Nii et igale lapsele tuleb erakordselt individuaalselt läheneda?

„Täpselt. Kõik nipid-trikid, kõik meetodid tuleb iga lapse puhul eraldi leida. Mida olen märganud, on see, et ülesannete tegemine koos liikumisega sobib intellektipuudega lastele väga hästi. Näiteks luuletuse või laulu õppimine koos liikumisega. Jääb iseenesest meelde ja lapsed naudivad seda. Nad vajavad väga piltlikult ettenäitamist: kui räägime rahast, siis raha peab lapsel käes olema. Kui räägime kalendrist, siis ta peab kalendrit nägema, katsuma, lehitsema. Päris asi peab käes olema.“

Peamine on kontakt lapsega

Ette võib tulla ka ootamatuid olukordi. Väsimus või liiga rasked ülesanded tekitavad lapses ärevust, ka agressiivsust. Selleks tuleb valmis olla, last tuleb aidata, mitte pahandada ega solvuda. „No istub laps laua all ja välja ei tule, mida sa teed?“ tõi õpetaja näite. Mida siis tegite? „Üks kord olen ise ka laua alla lapse juurde läinud. Aga lahendus on, et tuleb ikkagi lapsega kontakt leida ja tema jaoks tuleb väga selged reeglid paika panna. Kõiges tuleb lähtuda lapse arengust. Kui ta tunnis juba kaasa teeb, on superhästi!“

Arvutist on õpetajal tunnis palju abi. „Kui hästi saavad lapsed siin arvutiga hakkama! Siin on küll nii, et mu õpilane ütleb mulle: „Õpetaja, ma näitan, teeme arvutis seda ja seda“. Arvutit tuleks rohkem õppetöös kasutada. Laps täidab seal ülesandeid mõnuga,“ ütles Ester Esvald.

Vanemad, tundke huvi!

Oluliseks peab ta ka suhtlemist lapsevanematega ja julgustab neid küsima, kuidas läheb. „Küsige õpetajalt rohkem, kuidas lapsel läheb, missugused on tulemused. Mina annan küll tagasisidet, mida õppisime, mida tunnis tegime, mida saavutasime,“ lausus Tondi põhikooli abiõpetaja Ester Esvald. 

Kunstiklass. Foto kooli kodulehelt. 

Samal teemal:

• Tondi põhikool: mõtetega tulevikus
• Tavaline teismeline elamas tavalist koolielu?
• Tugiõpetaja ja varajane märkamine ehk Soome valem edukaks kooliks
  
• Koolielu õppevara erivajadustega õpilastele

Valga gümnaasiumi asukohana on planeeritud ajalooline gümnaasiumihoone aadressiga J.Kuperjanovi tn 10, mida soovitakse rekonstrueerida gümnaasiumihariduse andmisele vastavaks koolihooneks, märgib Valga linnavalitsuse pressiesindaja.

Haridus- ja teadusministeerium on teatanud valmisolekust võtta keskhariduse osas suurem vastutus ja luua igasse maakonda tugev riigigümnaasium. Ühtlasi lubatakse panustada taristu korrastamiseks Euroopa Liidu tõukefondide ja riigi vahendeid, seades sel juhul üheks tingimuseks gümnaasiumipidamise üle andmise Eesti Vabariigile.

„Valga linn on olnud oluline hariduskeskus, kus on antud kooliharidust teadaolevalt 1580. aastast. Tänane otsus annab Valga gümnaasiumile maakonnas ja üle selle piiride uue ja jõulisema tähenduse. Kavade teostumisel on lisaks rahvusvahelisele kutseõppele võimalik Valgas omandada valikuterohket ja kaasaegse õppekeskkonnaga gümnaasiumiharidust," kommenteeris Valga linnapea Kalev Härk linnavolikogu poolt tehtud olulist otsust.

18. jaanuaril sõlmitakse haridus- ja teadusministri ja Valga linnapea Kalev Härki poolt ühiste kavatsuste kokkulepe  millega alustatakse läbirääkimisi Valga linna gümnaasiumi pidamise riigile üleandmiseks ja hilisemaks koostööks arvestusega, et gümnaasiumihoone ehitamiseks esitatakse taotlus toetuse saamiseks meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“ ning riigigümnaasium alustaks tegevust hiljemalt 1. septembrist 2015. a. Leppe alusel tagab haridus- ja teadusministeerium meetmes „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“ ettenähtud omafinantseeringu ulatuses kaasfinantseeringu.

Samal teemal:

• Valga soovib avada riigigümnaasiumi
• Pärnu lööb riigiga riigigümnaasiumi osas käed

Järgmisel aastal on õpilane riigieksami sooritanud ja gümnaasiumi lõpetanud siis, kui ta saab eksamil vähemalt 50 punkti sajast, kirjutab Õpetajate Leht. Esmapilgul loogiline nõue, ent pärast matemaatika uue riigieksami katseeksamit, kus ligi kolmandik õpilastest kukkus läbi ja mõnes koolis põruti lausa klasside kaupa, võib matemaatikaõpetajate hulgas täheldada kasvavat ärevust.

Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa toonitab, et riigikogul on veel piisavalt aega viia eksamikünnis tagasi 20 punkti peale. Lisaks katseeksamile viitavad tema arvates katastroofile ka varasemate aastate matemaatika riigieksamid, kus keskmiselt saadi alla 60 ja massiliselt alla 50 punkti.

Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Matemaatikast saab gümnaasiumi uue õppekava kardetuim aine
• Ministeerium tahab paremat matemaatika ainekava
• Kolmandik kümnendikest kukkus matemaatika katsetööl läbi
• Lõpueksamitest Saksimaa (Sachsen) näitel
• Tagasivaatavalt 2012. aasta riigieksamite tulemustest
• Matemaatika aitab maailma tunnetada

• Holokausiti üleelanute audiokaart
• Holokausti üleelanute arhiiv
• Teemapäevad nobvembris
• Teemapäevad oktoobris
• Teemapäevad septembris

Kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul pole praegu valitsuse määruses ülikoolidele tegevustoetuste määramiseks õpetajaharidust nimetatud prioriteetse valdkonnana.

„Oleme korduvalt tõdenud, et meil on palju erinevaid hariduspoliitika arengudokumente. Kui aga otsida selget vastust, millised on põhimõtted, millest haridusvaldkonnas osalejad peaksid lähtuma, võime jääda hätta,“ nentis Klaas neljapäeval riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, mille teemaks oli õpetajahariduse hetkeseis, probleemid ja ootused.

Klaasi sõnul peab kultuurikomisjon oluliseks, et haridus- ja teadusministeerium töötaks välja ühtsed hariduspoliitika põhialused, kus õpetajahariduse küsimuses arvestatakse eri haridustasemete õpetajatele seatud ülesandeid ja nendest tulenevaid haridusvajadusi. Hariduspoliitika põhialused tuleb kindlasti läbi arutada riigikogu täiskogus ning siin ka vastu võtta, märkis Klaas.

Kultuurikomisjoni esimehe arvates tuleb tasakaalustada ja seostada tihedamini õpetajahariduse kavades erialasele akadeemilisele pädevusele suunatud aineõpe ja üldpedagoogiline ettevalmistus ning bakalaureuse- ja magistriõpe. „Väga heade aineteadmistega õpetaja peaks olema paremini suuteline oma aine vastu koolis huvi äratama, õpilasi kaasa tõmbama, samuti oskama tegeleda hariduslike erivajadustega õpilastega, milleks muu hulgas on ka andekate õpilastega tegelemine,“ märkis Klaas.

Foto: Stockvault

Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm leidis, et oluline on koondada ülikooli sees õpetajakoolituse sisu, korraldus, vastutus ja kohustused. Praegu on see hajali laiali üle teaduskondade. „Meie eesmärk on koondada kogu vastutus ja koordinatsioon ühte kohta, selleks on haridusteaduste instituut,“ selgitas Kalm.

Praktika osakaalu suurendamine
Tema sõnul on eesmärk suurendada õppekavades praktika osa ja ka praktika juhendamise tasu. Õppekavad reformitakse ümber nii, et arvestatakse tööandjate, õpetajate ja üliõpilaste tagasisidet. Üliõpilaste tagasiside küsimiseks on olemas selge ja automatiseeritud IT süsteem, rohkem tööd on vaja teha tööandjate ja lõpetajatega, ütles Kalm.

Tallinna ülikooli rektori Tiit Landi sõnul on Tallinna ülikooli arengukava üks peamisi sihte tugevdada õpetajate ettevalmistust. „Selleks rakendame õpetajakoolituses lisaks kasvatusteadustikule kompetentsile ka ülikooli potentsiaali psühholoogias, informaatikas, sotsiaal- ja terviseteadustes,“ selgitas Land.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo märkis, et enne kui asuda otsima võluvõtmekest õpetajakoolitusest, tasuks ikkagi jätkuvalt pühendada tähelepanu hariduskorralduse ja koolikorralduse kaasajastamisele ja selle sees toimivate motivatsioonimehhanismide mõistmisele ning ümberkujundamisele. „Oleme püüdnud seda teha haridusministeeriumi initsiatiivil ja mõndagi sellest ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse sisse kirjutada. Koolijuhi rolli tõstmine, tervikliku kooli kujundamise eest vastutuse panemine koolijuhile ja õpetajaameti muutmine kitsalt tunni andmiselt põhinevast motivatsioonisüsteemist tervikliku ametivastutuse süsteemi väljaarendamisele,“ ütles minister.

Riigikogu arutas neljapäeval kultuurikomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Õpetajahariduse hetkeseis, probleemid ja ootused“. Ettekannetega esinesid kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must, Paul-Eerik Rummo, Liisa-Ly Pakosta ja Helmen Kütt.

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli õpetajakoolitus otsib selgemat rada
• Klaas: õpetajakoolitus peab sisaldama rohkem praktikat

Konkursi rahastajaks on haridus- ja teadusministeerium ning auhinnafondiks on 2013. aastal 4350 eurot, teatab teadusagentuur.

Konkursile saab esitada kasvatusteaduslikke töid nii eesti kui inglise keeles, esitatavad tööd võivad olla magistritööd, doktoritööd, populaarteaduslikud või didaktilis-rakenduslikud tööd, samuti võib konkursile esitada õpikuid. Konkursitöö peab olema heaks kiidetud või trükis avaldatud 2012. aastal.

Konkursi koordinaatori Margit Lehise sõnul toob konkurss iga kord kokku viimase aasta jooksul tehtud kasvatusteaduslike tööde paremiku. Võimaluseks kasvatusteaduslike probleemide üle diskuteerida ning parimate tööde üle arutleda on konkursi lõpukonverents, mis toimub tänavu aprillis.

Tööde esitamise keskkond:
www.etag.ee/konkursid

Lisainformatsioon siit.

Foto: Dreamstime

KALA mängus koguvad riigid raha, püüdes Läänemerest kala. Esmapilgul tundub, et tegemist on lihtsa investeerimismänguga. Mängijad peavad tegema kulutusi, et osta laevu ja neid merele saata. KALA mäng modelleerib ühisvara tragöödiat. Igal mängijal eraldi on kasulik püüda kala nii palju kui võimalik, isegi siis, kui ülepüük on ilmne. Seega, lõpptulemusena kõik kaotavad. Kui osad mängijad enda püüki piiraksid, siis teised püüaksid ikkagi mere kalast tühjaks. /.../ Kui karjamaana käsitleda Läänemerd, siis see ongi riikide vahel jaotatud eksklusiivseteks majandustsoonideks, mis kehtivad näiteks avameretuuleparkide ja merekaevanduste kohta. Ülepüügi vastu võiks, niisiis, teoreetiliselt leppida kokku püügiõiguse vaid enda majandustsoonis, kuid kalad ujuvad ju üle tsoonipiiri ning ühisvara tragöödiat ei suudetaks nii vältida. Teiseks lahenduseks võiks olla, niisiis, riikideülene võimuorgan, mis ülepüügi keelustaks. /.../ 

Seetõttu peavad probleemi osapooled töötama ise koos välja ühisressursside majandamise reeglid, sh ühise otsustamise mehhanismid, reeglite täitmise järelvalve ja sanktsioonid reeglite rikkumise eest. /.../ Mängus on läbirääkimisteaken, mille kaudu mängijad saavad vaielda, kokku leppida, üksteist rikkumistest teavitada ja karistusi menetleda. Kvoodi piisavuse kohta annab infot kalavaru aken. Kui kalavaru kipub ammenduma, tuleb kvooti karmistada. Kui varu jõudsalt kasvab, võib jälle intensiivsemat püüki lubada. Võimaldamaks üksteist kontrollida, avalikustab KALA mäng püügi aknas, kui palju keegi laevu merele saadab.

Gümnaasiumiõpetajad, kes sooviksid mängu testida, võiksid saata meili aadressil ivar@elfond.ee

Täpsem info siit.

Sel poolaastal (jaanuar-juuni) toimuvad taas programmid "Talv metsas", "Avastusretk looduse igapäevaellu", "Kiviaeg Murastes", "Elu tiigis", "Kevad klindil", "Matkatarkused loodusretkel", "Põhja-Eesti pankrannik" ja "Mereprogramm".

Retk looduses kestab orienteeruvalt 2,5-4,5 tundi (sõltuvalt laste vanusest ja ilmast). Retke toimumise kuupäeva saab grupp ise valida, väljasõidu aeg võiks olla umbes kell 9 või 10. Sõiduks võib arvestada pool tundi, sest Muraste on Tallinnast umbes 15 km kaugusel. Muraste looduskool tellib bussi ja katab ise selle kulud, samuti katame juhedajate töötasud. See tähendab, et grupp ei pea midagi juurde maksma. Lastega tuleb metsa kaasa olenevalt laste arvust 1 või 2 juhendajat. Lastel võiks kaasas olla natuke süüa ja juua.

Lisainformatsioon ja registreerimine:
Karoliina Juurik
karoliina.juurik@gmail.com


Õuesõppeprogramme finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Õhtul kutsutakse tugevama närvikavaga inimesed tasuta hoiatusloengusse „Ettevaatust, pomm!“, teatab teaduskeskus AHHAA.

„Pommi- ja päästepäevade põhieesmärk on õnnetusjuhtumite ennetamine,“ ütles ohutuspäevade projektijuht Kaarel Sild. „Publikul on harukordne võimalus vaadata lähedalt päästjate ning muidu avalikkuse eest varjul töötavate demineerijate tööd ja neilt ka ise küsimusi küsida. Õhtuses loengus aga kasutame šokiteraapiat, et kõiki pommi- ja pürotehnikahuvilisi hoiatada – kokkupuude lõhkeseadeldisega lõpeb tavaliselt palju halvemini, kui oleme harjunud märulifilmides nägema.“

Esimene pommi- ja päästepäev algab Tartu AHHAAs 19. jaanuari hommikul kell 11, kui päästjad asuvad demonstreerima, kuidas nad tegutsevad liiklusõnnetuse korral. AHHAA tehnoloogiasaali tuuakse autovrakk, asetatakse sinna „kannatanu“ ning päästjad näitavad, kuidas sõiduvahend kannatanu jaoks ohutult auto lahti lõigatakse ning õpetavad juurde, kuidas peaks sellises olukorras käituma.

Kell 13 peidetakse tehnoloogiasaali „pomm“ ning tööle asuvad pommirobot, pommikoer ning täisvarustuses demineerija. Demineerija räägib pealtvaatajatele, kuidas ta oma igapäevatööd teeb ning õpetab, mida tuleks teha siis, kui leiad ise pommitaolise eseme.

Teemapäeva lõpetab kell 18 algav tasuta hoiatusloeng „Ettevaatust, pomm!“, kus esinevad Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Kalvar Tammine ja Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets. Nad räägivad lugusid pommide ja pürotehnikaga juhtunud õnnetustest Eestis, õpetavad kuidas selliseid olukordi vältida ning kuidas õnnetuse korral tegutseda. Kuna loengus näidatakse häiriva sisuga fotosid, siis ei tasuks sellele üritusele minna nõrgema närvikavaga inimestel ning alla 16-eluaastastel lastel peab loengus kaasas olema täiskasvanud saatja.

Päeval toimuvale pommi- ja päästeüritusele saab Tartu AHHAA majapiletiga ning õhtul lektooriumis toimuv hoiatusloeng on tasuta .

Teaduskeskus AHHAA korraldab ohutusteemalist üritustesarja koostöös politsei- ja piirivalveameti, päästeameti (sh Lõuna-Eesti pommigrupi) ja SA Tartu Kiirabiga. Järgmine AHHAA pommi- ja päästepäev toimub Tartu AHHAAs 9. veebruaril ning veebruaris on hoiatusloengu teema ohutu kütmine.

Lisainfo ja fotogalerii leiab siit.

Foto: AHHAA keskus