„Vanad inimesed räägivad ainult minevikust, ja noored räägivad ainult tulevikust. Minu meelest just tulevik ongi meil ilus – lapsed käivad koolis, igal sügisel on avatud esimesed klassid, lapsi on palju,“ alustas jutuajamist Tondi põhikooli direktor Evi Kraan. Seda, et lapsi on palju, saab muidugi kaheti vaadata. Kooli jaoks on „palju“ positiivne. „Oleme oma kooli nii heaks töötanud, et lapsed tulevad meile õppima,“ lausus Evi Kraan. Kui aga mõelda, et koolis õpivad keskmise, raske ja sügava intellektipuudega lapsed, siis see „palju“ rõõmustav ei ole.

Tondi põhikoolis on 2012/2013. õppeaastal 215 õpilast, neist abikoolis 131, toimetulekukoolis 66 ja hoolduskoolis 18. Lapsed õpivad vastavalt võimetele lihtsustatud õppekava järgi kas lihtsustatud õppel, toimetuleku- või hooldusõppel.

„Meil on professionaalne kaader. Olen ajanud seda rida, et inimene peab olema koolitatud. Pidevalt toimuvad nii sise- kui väliskoolitused, arvutialane kirjaoskus on kõikidel õpetajatel,“ on Evi Kraan positiivne. Ja rõõmustab lõpuks naljaga pooleks veel ühe asja üle: et maailmalõpp tulemata jäi…

Remont, raha, tugiteenused

Aga muret on ka, kus sa selleta saad. „Koolimaja on ikka korda tegemata, kuigi juba 2006. aastal sai projekt valmis. Igal sügisel ütlen kooliperele, et kohe-kohe läheb remondiks, kohe hakkame kolima. Siiani pole seda juhtunud, aga me ei ole lootust kaotanud. Vahepeal olime nagu omadele võõras, võõrastele oma. Haridusministeerium oleks kooli peaaegu oma tiiva alla võtnud, nüüd peab ikkagi kohalik omavalitsus meiega tegelema. Ju ta ükskord selle remondi meile ka valmis teeb,“ oli koolijuht lootusrikas.

Ja muidugi see, mis teeb muret kõigile: raha. „Tundub, et raha jääb iga aastaga vähemaks, kuigi uusi rahastusmudeleid mõeldakse kogu aeg välja. Väga hea on see, et on avatud väikeklassid, võib võtta üks-ühele õpet; lisavariandid on olemas. Samas raha nende teostamiseks napib,“ rääkis Evi Kraan.

Kooli koduleheltki võib lugeda, et 2012/2013. õppeaasta üks prioriteete on tugiteenuste osutamine kasinates tingimustes. Kui kasinad need tingimused siis on?

„Oleme aastate jooksul välja töötanud mudeli, et iga meie laps saaks tugiteenust – olgu siis kõneravi, muusikateraapiat, ratsutamisteraapiat, füsioteraapiat või muud just sellele lapsele sobivat. Tegime nimekirju, mis oleks lapsele parim. Kasinad tingimused ehk raha on viinud selleni, et kasutame MTÜ-d Meie Lapsed rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. Siis otsime variante, et saaks kuidagimoodi hoida palgal tugiteenuse osutajaid, massööri näiteks. Kohalik omavalitsus ütleb, et pole tema rahastada, haridusministeerium samuti.“

Aga kuidas siis saab?

„Eks katsume kusagilt mujalt kokku hoida. Sest kui meil juba on tugiteenustega kitsas, siis mis veel tavakoolis olla võib! Abistamisega on seal veel raskem.

Mina olen seda meelt, et abikooli laps peab õppima talle sobivas keskkonnas. Ta saab siit positiivse emotsiooni. Mis on veel tähtsam, kui et inimene oleks õnnelik? Õnnelik on ta siis, kui on rahul; ja rahul on ta siis, kui tuleb toime – õppimisega, kaaslastega, igapäevaeluga.“

Parim on, kui noor töötaja tuleb tagasi

Töötajaskond on Tondi põhikoolis üldiselt püsiv. „Kes märkavad, et nad sellele tööle ei sobi, siia ka ei jää. Meie töö nõuab tavapärasest rohkem empaatiavõimet ja südametarkust,“ lausus Evi Kraav meeskonna kokkupanekust rääkides. Näiteks abiõpetajal on siin koolis veidi teised ülesanded kui tavakoolis – ta on sõna otseses mõttes õpilase abistaja. Abiõpetajaid on Tondi põhikoolis praegu tööl 16 kuni 18. „Kasutame küll kõiki võimalusi – sõdurpoisse, kes on läinud alternatiivteenistusse; mujalt tulnud vabatahtlikke, näiteks praegu töötab meil vabatahtlik Belgiast. Ja katsume ikka kuulutuste-konkursside kaudu abiõpetajaid leida. Noored, kes soovivad eripedagoogikat edasi õppima minna, tulevad meile tööle. Siin ta katsetab kõigepealt, kas see talle sobib. See on kõige parem variant, kui noor inimene meil katsetab, töö sobib talle, ta läheb õppima ja siis tuleb meile tagasi,“ rääkis Evi Kraav.

Kuidas te 17. jaanuaril kooli sünnipäeva tähistate?

„Oi, kenasti tähistame! Iga klass teeb selleks päevaks tordi ja nendest seame saalis kokku ühe pika tordi. Lapsed annavad kontserdi. Oleme ikka püüdnud, et meil saab iga laps vähemalt korra lavalt esineda, see on neile nii tähtis! Laulud on selged ja lipsud valmis õmmeldud, ootame pidu!“

Tondi põhikooli direktor Evi Kraan. Foto: Madli Leikop.

Kooli ajaloost saab lugeda kooli kodulehelt. 

Samal teemal:

• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi
• Eriliste laste erilised hiired
• Eureka kool Belgias keskendub düsleksikute õpetamisele

Mitmed erikoolide direktorid rääkisid, et uued palgamäärad tähendavad seda, et riik ei väärtusta enam vanal viisil erikoolide õpetajate tööd - nüüd koheldakse tavakooli ja erikooli õpetajaid võrdselt, vahendasid ERR Uudised.

Samas ütles Tartu Hiie kooli õppealajuhataja Hene Binsol, et tavakooli ja erikooli õpetaja ettevalmistus on erinev, ka erineb töö intensiivsus, mistõttu oleks palgavahed õigustatud. Hiie kooli direktor Helgi Klein ütles, et kui tema aastate eesti Hiie kooli tööle asus, oli seal erikoolist 25% kõrgem töötasu, viimastel aastatel oli vahe 10 protsenti.

"See on hoopiski erinev, kas ma töötan kurdi lapsega või tavalapsega, seega palga erisus oleks võinud ikka jääda," sõnas Klein. Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis rääkis, et riik on tavakoolide ja erikoolide alampalku ühtlustades lähtunud põhimõttest, et mõlemas kohas tuleb lapsi õpetada, kuid tema sõnul suudab riik riigikoolide õpetajatele juba aastaid maksta alammääradest oluliselt kõrgemat palka.

Samal teemal:

• HEV-õpilase õpetamine nõuab õpetajalt lisaressurssi
• Õpetajate palga alammäärad tõusevad

Foto: Stockvault

Üleeuroopalisele turvalise interneti päevale pühendatud konverentsil võetakse luubi alla laste ja noorte õigused ja kohustused internetis. Konverentsil esinevad ettekannetega Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi õppejõud, ajakirjanik Priit Hõbemägi ja Tartu Ülikooli Meediauuringute vanemteadur Andra Siibak. Noorte õigustest internetis ja kasutusriskidest räägib Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbe ekspert Anto Veldre ning häid soovitusi, kuidas ohuolukordades toime tulla, jagab lastepsühholoog Tiiu Meres.

Konverentsi teises osas toimuvates töötubades  arutletakse, kuidas noored oma õigusi mõistavad ja kasutavad; mis roll on meedial noorte maailmapildi ja arusaamade kujunemisel; kas jälg internetis kattub noore jalajäljega? Kuivõrd lapsed ja noored tajuvad, et näiteks sotsiaalmeedia auditoorium on piiritu ja nende avaldatud ja jagatud informatsioon alustab interneti avarustes nö. iseseisvat elu.
Kuivõrd  me üldse tunnetame vastutust, mis kaasneb teabe avaliku jagamisega? Mida me privaatsuse säilitamiseks teeme?

Ajakavaga saate tutvuda ning üritusele registreerumiseda siin.

Palume konverentsil osalemiseks registreeruda hiljemalt 1. veebruaril.

 
Eestis käivitus 2010. aastal  laste ja noorte mõistlikku internetikasutust propageeriv teavitusprojekt „Targalt internetis“ (www.targaltinternetis.ee), mille üks põhitegevusi on kontaktkoolituste pakkumine õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Projekti "Targalt internetis" viivad ellu Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Sel aastal on  rahvusvaheline Turvalise interneti päev 5.veebruaril, millest tulenevalt tähistame projekti „Targalt internetis“ eestvedamisel  Eestis  04. – 10. 02. 2013 turvalisema interneti nädalat.

Samal teemal:

• Peep: digitaalajastu on inimkonna jaoks väga suur pööre
• Valmistu Turvalise interneti päevaks
• Osalege õpilaskonkursil “Minu õigused ja kohustused internetis”

Peep rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", kus arutati privaatsuse ja turvalisuse üle digitaalmaailmas, et me elame globaalses külas, mille liikmed pole ainult naabertalude elanikud, vaid ka inimesed Argentiinast, Hiinast või Indiast ja see on inimkonna jaoks suur pööre, vahendab ERR Uudised.

Peep lisas, et kui inimene sünnib, kasvab ja õpib, tekib tema ümber tema liikumistest digitaalne aura - mida ta sööb, kus käib jne. Ning iga üksikmomenti sellest on võimalik rahaks teha, kui on olemas valemid ja kellegi käes piisavalt suured andmed, et seda teha.

"Tänapäeva mure ongi see, et neid andmeid antakse natuke kergesti käest ära," märkis ta. "Kui keegi arvab, et Facebook on selleks, et meid ja teid lõbustada mõne riigi eelarvest, siis nii ometi ei ole, nad ju kusagilt teenivad selle raha tagasi".

Samal teemal:

• Valmistu Turvalise interneti päevaks
• Facebookis on enam kui 83 miljonit võltskontot
• Miks alla 13-aastasel ei peaks olema Facebooki kontot?

Analüütikud tõdevad, et kuigi õpetajate töötasu küsimuse ümber käib jätkuvalt elav arutelu ja sihtrühmad on välja toonud mitmeid selguseta küsimusi, tuleb haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksood tunnustada selle eest, et õpetajate palga- ja töötingimused on hariduse valdkonnas tähelepanu keskmesse tõstetud, vahendab ERR Uudised.

"Detsembri alguses otsustas valitsus saata riigikogule arutamiseks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta mitmeid hariduse valdkonna korralduslikke küsimusi, sealhulgas õpetajate palga- ja tööajaküsimused, koolijuhi vastutuse suurendamine, põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine, üldhariduse rahastamise küsimused jne. 2013. aastal saab jälgida seaduseelnõu arutelusid riigikogus ning seda, kas ja mil moel ministri ettepanekud heakskiidu saavad," selgitasid eksperdid.

Tänavune aasta on analüütikute sõnul hariduse valdkonnas eriti otsustava tähtsusega – vaja on paika panna järgmise seitsme aasta prioriteedid, sest langetatakse EL struktuurifondide uue perioodi rahade otsused.

Foto: Stockvault
Samal teemal:

• Õpetajate palga alammäärad tõusevad

• Haridustöötajate streigis osales üle 17 000 inimese

Uurimuse teema on ühelt poolt aktuaalne seetõttu, et viimastel aastatel on Eestis hoogustunud uurimistöö, mis tegeleb vanemat eesti kultuuri mõjutanud tegurite analüüsimisega, ja teiselt poolt seetõttu, et eesti laste- ja noortekirjanduse varane ajalugu on veel suuresti läbi uurimata, märgitakse Tallinna Ülikooli pressiteates. Kirjandusloolaste tähelepanu alt on välja jäänud terved valdkonnad, nagu näiteks vaimulik kirjandus oma mitmekesistes vormides (piiblilood, usuõpetusraamatud, lastepalved), samuti mitmed ilmaliku kirjanduse žanrid, nagu näiteks pedagoogilised robinsonaadid, moraliseerivad näidislood, tüdrukuteraamatud jt.

Vaid pisteliselt on vaadeldud laste- ja noortekirjanduse suundumusi suurte ja mõjuvõimsate kultuurilooliste muutuste nagu näiteks reformatsiooni, valgustuse või rahvusliku ärkamise taustal. Mõne olulise varase autori laste- ja noortekirjanduslikku loomingut on uuritud osaliselt (nt O. W. Masing, G. A. Oldekop, J. W. L. v. Luce), teiste vastavad tööd on praktiliselt veel avastamata (nt F. W. v. Willmann, C. M. Henning, J. R. Masing, P. H. v. Frey, H. G. Lorenzsonn jt). Senistes ajaloolistes käsitlustes on väga vähe tähtsustatud baltisaksa literaatide tegevust, kes tegelikult panid aluse eestikeelsele laste- ja noortekirjandusele.

Ave Mattheuse doktoritöö võtab mitmed eesti laste- ja noortekirjanduse kujunemisega seotud küsimused põhjalikuma vaatluse alla ja arutleb selle üle, milliste meetodite abil oleks selle geneesi võimalik uurida.

Laiendab laste- ja noortekirjanduse piire ajas
Uurimusel on viis ülesannet: vaadata kriitiliselt läbi kasutatavad mõisted, eriti mõiste „eesti laste- ja noortekirjandus“, mis võimaldaks käsitleda ka varasemaid arenguperioode; teadvustada eesti laste- ja noortekirjanduse geneesi eripärasid, eriti selle suhet (balti)saksa kirjakultuuri; mõtestada eesti laste- ja noortekirjanduse ajaloo kaardistamiseks sobivaid uurimismeetodeid; visandada tulevikus koostatava historiograafia põhistruktuur; likvideerida juhtumianalüüside abil valgeid laike, mis kõige vanemates lastele ja noortele mõeldud eestikeelsetes tekstides veel eksisteerivad.

Töö eesmärk on laiendada eesti laste- ja noortekirjanduse piire ajas tahapoole, tutvustada mõningaid tekste ja žanreid, mida olemasolevad lastekirjanduse ajalood ei maini ning näidata, et vanem eestikeelne lastele ja noortele suunatud kirjandus, on nii teemade, vormide, tekstide kui autorite poolest rikkam kui seni arvatud.

Töö on koostatud artikliväitekirjana; see koosneb mahukast analüütilisest ülevaatest ja neljast eraldi artiklina ilmunud juhtumianalüüsist.  Ave Mattheuse doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli professor Piret Viires ja filoloogiakandidaat Reet Krusten. Oponendid on Groningeni Ülikooli professor Cornelius Hasselblatt ja Tallinna Ülikooli professor Ulrike Plath.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis E-Ait.
Avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikooli auditooriumis M213, Uus-Sadama tn 5.

• Kuidas juhtida edukalt lastevanemate koosolekut?
• Kuidas kasutada draamapedagoogikat nii klassijuhataja- kui ka ainetunnis?
• Mis asi on Väärtuste Mäng ja kuidas see aitab kaasa sinu metoodilistele oskustele?
• Mis toimub koolis vahetunnis? Kuidas seda laste paremaks õpetamiseks ära kasutada?

Osale koolitusel ja saad osa nii sellest kui paljustki muust. Õppetöö, jaotusmaterjalid ja kohvipausid on koolitusprogrammis osalejate jaoks tasuta, kuid lisanduvad isiklikud kulutused toitlustusele, majutusele ja transpordile.

Toimumisajad:

• 15.-16. veebruar (Tartu)
• 21.-22. märts (Tartu)
• 18.-19. aprill (Viimsi)

Registreerimine ja info triin.kapp@ut.ee (palume saata CV ja kuni 1 A4 pikkune motivatsioonikiri)
Tähtaeg: 1. veebruar.

Koolituse koduleht: http://www.eetika.ee/1156625

Samal teemal:

• Väärtuskasvatuse kool 2012 on Saku gümnaasium
• TÜ eetikakeskus asub looma hea kooli kvaliteedimärki

• Eetikakeskus pakub väärtusarenduse alaseid täienduskoolitusi
• Väärtuskasvatuse kooli tiitli pälvis Veeriku kool

Foto: Stockvault

Kolm päeva kuue kuu pikkusest vangistusest kandis Aab ära juba 2011. aasta märtsikuus, mil kaitsepolitsei ta kinni pidas, kirjutab Tartu Postimees. Aabi kaitsja Tarmo Pilv lubas aga kohtuotsuse kindlasti edasi kaevata.

Prokuratuuri koostatud süüdistusakti järgi omastas Irina Aab Tartu linna vara enam kui 160 000 euro ulatuses. Kuriteod on uurijate hinnangul aset leidnud 2004. aasta maikuust kuni 2011. aasta aprillini.

Omastamised leidsid aset mitmel moel: linn maksis kinni nii fiktiivseid kui võltsitud arveid, osa koolituskuludest kasutati spaa- ja majutusteenusteks ning omastati ka AS Tallinna Kaubamaja kinkekaarte.

Samal teemal:

• Algab kohus Tartu endiste haridusametnike üle
• Eesti Päevaleht: Tartu linnaametnikud omastasid õpetajate preemiaraha

Veebruari keskel pidulikult üle antava tiitliga kaasneb võitjale koolile auhinnaraha 10 000 eurot moodsate õppevahendite soetamiseks ning õpetajale 2 000 eurot enesetäienduseks mõnes välisriigis.

Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi kutsub kõiki omavalitsusi ja koole üles oma kandidaate esitama: “Selle konkursi puhul on võrdne võimalus nii pealinna suurel keskkoolil kui mõnekümne õpilasega pisikesel maakoolil. Loeb eelkõige see, millise innu ja pühendumisega on kool otsustanud oma õpilastele pakkuda vajalikke oskusi tänapäeva tehnoloogiga toimetulekuks ning muutnud tavapärased koolitunnid noortele seeläbi palju põnevamaks,” lausus Mägi.

Tiigri Tegija nime kandvale tiitlile saavad kandideerida kõik Eesti üldhariduskoolid ja õpetajad, kes on aktiivselt osalenud sihtasutuse projektides ja koolitustes. Kandidaatide hindamisel võetakse arvesse nende tehnoloogia-alaseid arendusprojekte ning koolist väljapoole suunatud sellesisulisi tegevusi. Tublima kooli ja õpetaja selgitamiseks küsitakse ka õpilaste, lapsevanemate ja koolitöötajate arvamust.

Möödunud aastal pälvisid Tiigri Tegija tunnustuse Konguta kool ja Valga õpetaja Eva Tšepurko. Vasakult: Konguta kooli juht Liina Tamm, president Toomas Hendrik Ilves, Tiiger, Eva Tšepurko ja Tiigrihüppe juhataja Enel Mägi. Pildistas Terje Lepp.

Enel Mägi sõnul ei leia Eestis naljalt kooli või õpetajat, kes ei oleks mingil viisil Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituste ja projektidega seotud. “16 tegevusaasta jooksul oleme toetanud koolide IT projekte kokku enam kui 19 miljoni euroga. Igal aastal osaleb sihtasutuse korraldatud koolitustel ligi 5000 inimest. Olgu selleks siis targalt internetis käitumise koolitused või arvuti teel juhitavad freespingid ja robootikakomplektid – meie eesmärgiks on olla nõu ja jõuga toeks noortes loodus- ja tehnoloogiaainete vastu huvi tekitamisel,” ütles sihtasutuse juhataja.

2012. aastal pälvisid Tiigri Tegija tiitli Valga õpetaja Eva Tšepurko ning vaid 59 õpilasega väike, kuid tubli Konguta põhikool Tartumaalt. Mullu kandideeris parima tehnoloogia rakendaja kooli nimetusele 18 õppeasutust ning mitukümmend õpetajat. Ettepanekuid tublima infotehnoloogia õppetöös rakendamise kooli ja õpetaja tiitlile saab esitada kuni 25. jaanuarini ja seda saavad teha nii koolid ise kui omavalitsused ja teised koolipidajad. Konkursil osalemise avalduse ja põhjalikuma info kandideerimistingimuste kohta leiab Tiigrihüppe Sihtasutuse veebilehelt.

Lisainfo:
Signe Rosin, teadlikkuse tõstmise valdkonna juht
Tiigrihüppe Sihtasutus
signe.rosin@tiigrihype.ee

Samal teemal:

• Tiigri Tegija Eva Tšepurko annab õpilastele põnevaid ülesandeid
• Ajaveeb kui klassi ajalugu
• Koolijuht Liina Tamm: hariduses ei tohi vanaks saada
• Eva Tšepurko: õpilased on mind alati toetanud
• Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tšepurko ning Konguta kool Tartumaalt

Tallinna ülikooli haldus- ja ärikorralduse eriala lõpetanud Saare on tegutsenud eraettevõtjana, valitud kolmel korral Kohila vallavanemaks ning kaks korda Kohila vallavolikogu liikmeks, teatas ministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Poliitikuna alustas Saare 1993. aastal, kui ta kandideeris Kohila vallavolikogusse ja kogus 111 häält. IRL-i nimekirjas kogus ta 2007. aasta parlamendivalimistel 524 ja 2011. aastal 265 häält.

Minister Jaak Aaviksoo sõnul seisab riigil ees suur töö koolivõrgu korrastamise ning omavalitsuste hariduse rahastamise läbipaistvaks muutmise näol. „Laste arvu järsk vähenemine ning maapiirkondade tühjenemine on pannud meid otsustavalt vaatama selge pilguga tulevikku ja vastavalt tegutsema,“ sõnas minister. „Andrus Saarel on pikaajaline ja väärtuslik kohaliku omavalitsuse juhtimise kogemus – ta tunneb nii riigi kui omavalitsuse elukorraldust. Loodan, et see aitab riigil ja omavalitsustel üksteisest paremini aru saada,“ ütles Aaviksoo.

Andrus Saare ütles, et oleme hetkel olukorras, kus erinevad osapooled tunnistavad küll muutuste vajalikkust, kuid ühisele arusaamisele muudatuste sisus seni kahjuks jõutud ei ole. „Püüan oma tulevases ametis erinevaid osapooli kaasates leida lahenduse, mis tagaks stabiilse ja jätkusuutliku koolivõrgu ning selle rahastamise. On selge, et lühiajalises plaanis tuleb teha ka ebapopulaarseid otsuseid, et kvaliteetne kooliharidus ei oleks tulevikus vaid mõne suure linna elanike privileeg,“ lisas ta.

Andrus Saare alustab haridus- ja teadusministeeriumis tööd 21. jaanuaril.

Allikas: BNS