Paljudes riikides on arvutiõpe õppekava kohustuslikuks osaks. Õpilased õpivad kasutama näiteks tekstitöötlus- või esitlusprogramme ning kasutavad õppetöös internetti - see ei ole nende jaoks eriti huvitav. Õpilasi motiveerivad interaktiivsed tegevused nagu näiteks programmeerimine, sest neile meeldib teada, kuidas nende loodud asjad toimivad.

Programmeerimise kunsti peetakse tihtipeale raskeks. Ühelt poolt tulenevalt sellest, et koodikirjutamine nõuab head mälu. Tõepoolest, see pole sama lihtne nagu netis surfamine või teksti vormindamine. Õnneks on aga teisalt suur hulk tarkvara, tihti avatud lähtekoodiga, mis aitab õpilastel koodikirjutamist õppida. Kui keeruline on kõrvaldatud, võimaldavad programmeerimiskeeled ja nendega seotud vahendid luua õpilastel põnevaid projekte.

Et saada aimu võimalustest, näitab allolev valik sissejuhatavaid koodikirjutamise võimalusi. Loodetavasti leidub siit midagi huvitavat nii õpilastele kui õpetajatele. Iga nimetuse juurest viib viide programmeerimisvahendi kirjelduse ja omaduste juurde, lisatud on ekraanipildid vahendi kasutamisest ning viited vajalikele allikatele.

Refereeritud: Linux Links, foto: Flickr

Samal teemal:

• Programmeerimine jõuab iga koolilapseni
• ProgeTiigri toel saab targast kasutajast ka tark looja
• Kolmeaastased programmeerima?

Kui lennuk alustas laskumist ja hakkas lähenema lennuväljale, nägime linna. Oleksime oodanud sellest hetkest midagi erilist, võib-olla isegi midagi suursugust, kuid nii kaugele kui silm ulatus, laius meie all otsekui vatist vaip. Just sellise tagasihoidlikkusega võtab oma külalisi vastu ühtviisi hallikasvalgete hoonetega Euroopa tsivilisatsiooni häll Ateena.

Olime astunud Tallinnas lennukisse trööstitus novembris, kuid väljusime Ateenas nagu Eesti suvesse. Päike tundus kuidagi eriliselt paitav, soojagi oli meie suvele iseloomulikult – nii paarkümmend kraadi varjus. Käänuline tee, mida mööda buss meid eTwinningu (Euroopa Komisjoni poolt toetatav meede, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil) konverentsikohaks oleva hotelli poole viis, kulges mööda kaljust mereäärt. Igast tunnelist väljumisel avanes bussiaknast alla orgu ja sügavsinisele merele hingematvalt ilus vaade, mida nähes imestad, et midagi niisugust üldse olemas on. Eemalt paistis järjest lähemalt Kreeka ja kogu Euroopa kultuuri üks sümboleid Ateena akropol. Akropolini meie tee siiski ei viinud. Enne peatus buss hotelli ees, millest me kolm päeva kestnud konverentsi vältel tiheda töögraafiku tõttu õieti välja ei saanudki.

Meeskonnatöö tähtsus
Konverents peeti deviisi „Meeskonnatöö /koolimeeskonnad“ all. Esinejateks ja töötubade läbiviijateks olid oma ala profid. Paljude riikide, sealhulgas ka Eesti mentorid tutvustasid oma tegevust ja jagasid häid kogemusi. Saime väga palju häid ideid ja kasulikke näpunäiteid nii mentori- kui ka oma igapäevase õppetöö jaoks.

Kõik esinejad rääkisid IT-vahendite tähtsusest õppetöös ja rõhutasid, kui oluline on meeskonnatöö, kogemuste, ideede ja õppematerjalide vahetamine kolleegidega ning praktilised nõuanded. Jäi kõlama, et mentor peaks igal juhul osalema projektitöös ja hea projekti saab vaid siis, kui sellega tegeleb koolis meeskond. Meeskonnatöö eeldab 1-2 aktiivse liidri olemasolu, võimalikult täpset tööplaani ja ülesannete täpset jagamist meeskonna kõigi liikmete vahel. Kui leidub inimesi, kes pole end eTwinningus registreerinud, kuid osalevad aktiivselt tegevustes, siis kujutavad nad endast mentorile head sihtgruppi, keda juhendada ja kaasata eTwinningusse.

Ühendada, toetada, jagada
Mentori ülesandeks koolimeeskonnas on ühendada, siduda, luua uusi lülisid, olla keskmes ja anda infot. Hea mentor peab alati olema valmis alustama uut projekti, jagama ideid, aitama, juhendama ja toetama. Euroopa esi-twinnija Anne Gillerani soovitus kõigile mentoritele kõlas: „Ole pimedust valgustav küünal!“

Konverentsi tööpäevad olid pikad ja tihedad. Sellele vaatamata meil hotelliaknast paistev Ateena akropol nägemata ei jäänud. Näpistasime uneajast ja tõusime viimase päeva hommikul juba kella viiest, et Akropol oma silmaga ära näha. Jõudsime mäe tippu, nägime ära maailma ühe tuntuima ehitise, jumalanna Athenale pühendatud Parthenoni templi ja … siis tuli lahkuda, et lennukile jõuda. Väga oleks tahtnud rohkem näha, aga kahjuks oli see vaid tööreis…
   
Agnes Leemet Surju koolist
Helle Anijärv Hiie koolist

Samal teemal:

• Rahvusvahelised õppimisüritused eTwinning portaalis
• Hüppega eTwinnima ehk Vesiroosi kogemus
• eTwinning on arendav

Eelmisel aastal võitis meie kooli õpilane Silvia-Sigrid Sillaots „Piparkoogimaania” fotovõistluse 11-18- aastaste seas oma tööga „Uue aasta mehhaanik.“ Tänu sellele külastab meie kooli sel aastal MTÜ PiparkoogiMaania töökas meeskond.  

10.45 algab kooli aulas õpilastele sissejuhatav loeng piparkoogi ajaloost ja PiparkoogiMaania tegemistest läbi aastate. Järgneval kahel tunnil iga klassi 3-liikmeline esindusmeeskond valmistab töötoas varem kokkulepitud fantaasiatöö teemal „PiparkoogiOlümpia“. Igal klassi esindusmeeskonnal on võimalus meisterdada uskumatuid piparkooke, mille sarnaseid pole keegi kunagi näinud. PiparkoogiOlümpial on kõik võimalik. Seal võib olla senikuulmatuid  spordialasid nagu jõuluvanade allveeujumine, oravate mitmevõistlus jne. Inspiratsiooni võib ammutada nii päris  olümpiamängudest - erinevad riigid, spordialad, lipud, reporterid, avamistseremoonia, sporditarbed jne., kui ka antiikajast. Tegemist on  vaba teemaga, mida humoorikalt ja leidlikult lahendada.

PiparkoogiMaania praktilistes töötubades valminud piparkookidest saab meie koolis jõulunädala kunstinäitus. Kõikidel piparkoogist kunstiteostel on võimalus osaleda üleriigilisel PiparkoogiMaania 2012 fotovõistlusel, teema "PiparkoogiOlümpia".
MTÜ PiparkoogiMaania tegemistest leiab veel http://www.piparkoogimaania.ee/

„PiparKoogiMaania 2012” Tartu kunstigümnaasiumis toetab Tartu Mills ja koolis veab sündmust kunstiline juht Üllar Sillaots.

Teise klassi õpilane Egle, kolmanda klassi õpilane Kristiina ja neljanda klassi õpilane Aigar-August ehk suupäraselt Kusti lõikavad rohelisest papist hoolega kuusepuud välja, kirjutab Pärnu Postimees.
Aigar-August sai oma esimese aabitsa ja koolikoti 2009. aasta teadmistepäeval, ta istus aktusel aukohal, olles esimese klassi ainus õpilane Massiaru algkoolis.

Massiaru kool-rahvamaja avati pidulikult 1938. aastal, esimesel õppeaastal oli siin 156 õpilast, hiljem veelgi rohkem. Aastal 1976 pandi väike maakool hariduspoliitiliste tõmbetuulte valjenedes kinni ja avati taas 1983. aastal Häädemeeste külanõukogu algatusel. Pikemalt loe Pärnu Postimehest.

Samal teemal:

• Kuuekesi koolitoas

Tartu Loodusmaja on tänavu kahe õpilaslaada korraldaja, seejuures 30 protsenti teenitud tuludest läheb Eestimaa Looduse Fondile Raadile metsloomahaigla rajamiseks, kirjutab Tartu Postimees.

Loodusmaja direktor Signe Söömer rääkis, et laatadel müüvad nende õpilased ise ning kogu kaup on kas ise või vanemate tehtud - näiteks oli mõni ema teinud kauneid ehteid või küpsetanud kooki ning lapsed meisterdanud küünlaid, kaarte, linnumaju, valgest savist õnnemadusid ja palju muud.

Nagu juba aastaid, koguvad Tartu waldorfgümnaasiumi õpilased laadal raha uue, päris oma maja ehitamiseks. Laatadelt on selle eesmärgiga raha kogutud neli aastat ning lapsevanem ja projektijuht Katrin Tammekand ütles, et 2605 eurot on läinud maja üldfondi.

Uue õppekava järgi, mis mõjutab 46 osariiki 50-st, peab vähemalt 70% lugemiseks kohustuslikest raamatutest olema "mittebelletristika" (non-fiction), et valmistada õpilasi ette tööeluks, vahendab ERR Uudised The Telegraphi.

Näiteks on nüüd soovitatava kirjanduse nimekirjas USA keskkonnaagentuuri kirjastatud raamat isolatsioonimaterjalidest ja California võõrtaimede nõukogu teos võõrliikidest.

Arkansase osariigi Woodlandi Junior High Schooli õpetaja Jamie Highwilli arvates võetakse õpilastelt nii ära kogu kujutlusvõimet ja loomingulisust arendav lugemismaterjal. "Lõppude lõpuks peab haridus olema midagi enamat, kui laste tööle saamise kindlustaja - kas see pole mitte mõeldud igakülgselt arenenud kodanike saamiseks?" ütles ta.

Allikas: Flickr

EELVOOR:
Osavõtjate arv eelvoorus ei ole piiratud. Lõppvooru kutsutakse 12-liikmelise žürii poolt eelvoorust välja valitud 10 paremat igast vanuserühmast, keda ei järjestata pingeritta.
Eelvooru töö esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2013. Lõppvooru edasipääsejad ja lõppvooru juhend avaldatakse 25. veebruaril 2013 Viljandi Kesklinna kooli kodulehel www.klk.vil.ee. Edasipääsejatele antakse teade edasi ka meilitsi.

EELVOORU ÜLESANNE:
Luuletuse kirjutamine
Õpilane kirjutab 8-12-realise luuletuse, valides teemaks ühe järgnevast:
• Rahvakalendri tähtpäevade tähistamine minu suguvõsas
• Lapsepõlv täna ja eile
Luuletus peab olema kasutatud oma lõppvooru võistlustöös – esitluses.
Luuletuse esitamise kehtivad järgmised nõuded:
• Kirjastiilina kasutada Times New Roman suurus 12.
• Reavahe peab olema 1-1,5.
• Luuletuse read peavad olema keskele joondus.
• Luuletus salvestada Word-dokumenti.
• Dokumendi nimeks märkida luuletuse pealkiri ning osaleja nimi.
• Luuletus peab olema saadetud manusena järgmisele meiliaadressile:
keele.aeg@klk.vil.ee.
• Meili pealkirjaks palume kirjutada osaleja nimi ja klass. Iga osaleja kohta
palume saata eraldi kiri.
• Meil peab sisaldama järgmisi andmeid etteantud järjekorras:
1. Luuletuse pealkiri
2. Õpilase nimi
3. Kool
4. Vanus ja klass
5. Juhendaja nimi
6. Juhendaja meili aadress

LÕPPVOOR:
Toimub Viljandi Kesklinna koolis (Uueveski tee 1,Viljandi) 8. aprillil 2013. Täpsem ajakava ja kellaajad selguvad hiljem.

I ÜLESANNE
Kõikidel eelvoorust edasipääsenutel on tarvis koostada esitlus/ ettekanne (võib olla PowerPoint, aga ei pea) vastavalt eelvoorus kirjutatud luuletuse teemal.
• Rahvakalendri tähtpäevade tähistamine minu suguvõsas.
Õpilane võib teha lühiuurimuse ja kirjeldada, milliseid rahvakalendri tähtpäevi peres/suguvõsas tähistatakse. Mida tehakse (ühised mängud, laulud, kindlad traditsioonid/rituaalid või esemed, mida ainult kindlatel tähtpäevadel kasutatakse), traditsioonilised toidud jne. Esitlusse võib lisada fotosid esemetest, toitudest, kaunistustest jne.
NB! Uurida just rahvakalendri tähtpäevi.
• Lapsepõlv täna ja eile.
Õpilane võrdleb oma lapsepõlve ema/isa lapsepõlvega. Võrrelda võib näiteks vaba aja sisustamist, hobisid, mänguasju, toitu, riiete hankimist/ostmist, mänge, lasteaias käimist, lastelaule jne.
Ettekande üldised kriteeriumid:
• Ettekande üldine teema on „.....................“. Mõelda oma esitlusele sobiv/vaimukas/tabav alapealkiri.
• Ettekandes kasutada 1. voorus võistelnud oma luuletust.
• Millist/milliseid sündmust/sündmusi ettekanne tutvustab.
• Kelle meenutuste põhjal ettekanne on koostatud.
• Ettekandes kasutatud fotode valikut tuleb suuliselt põhjendada.
• Oma arvamus – kas sain materjali kogumisel teada midagi uut, üllatavat või ootamatut. Koostaja isiklikud tunded ja mõtted, mis tekkisid antud teema uurimisel. Esitlus kantakse ette lõppvoorus 8. aprillil Viljandis žüriiliikmetele.

II ÜLESANNE
Igale õpilasele antakse eestikeelne tekst Eestiga seotud ajaloolise isiku või sündmuse kohta (u. 1 lk). Õpilane peab teksti läbi töötama ja koostama inglisekeelse kokkuvõtte, mis tuleb suuliselt ette kanda züriiliikmetele. Kokkuvõtte tegemisel võib kasutada sõnaraamatut.
Kokkuvõtte pikkus on 80-100 sõna.
Hinnatakse teksti sisust arusaamist, kokkuvõtte tegemist oma sõnadega ja selle suulist edasiandmise
oskust ning keelelist korrektsust. Küsimuste korral pöörduda korraldajate poole aadressil keele.aeg@klk.vil.ee
Ootame rohket osavõttu!
PS! KeeleAjast osavõtt võib olla ka põhikooli õpilase kohustuslik loovtöö kui kool seda
aktsepteerib.

Korraldajad:
Margit Kirss Viljandi Kesklinna kool
Riina Kangro Viljandi Kesklinna kool
Heli Rahnu Suure-Jaani keskkool
Gea Gutmann Viljandi Kesklinna kool

Eesmärk on ka toetada sellealaseid uuringuid ning soodustada inimeste lugemisharjumuse kujunemist ja lugemishuvi püsimist.

Eesti Lugemisühing ja Tallinna Ülikool planeerivad lähiajal algatada koostööd mitmetes projektides.

Projekt „Väikesed kodu-uurijad” motiveerib jätkama ja väärtustab paljudes üldhariduskoolides viljeldavat kodu-uurimuslikku tegevust. Projekti tulemusel talletatakse hulgaliselt koduloolisi mälestusi, saadakse uurimistöö koostamise esimesed kogemused ning paraneb laste lugemis- ja kirjaoskus. Asjakohased ühistegevused toetavad perede väärtuskasvatust, aidates lastel kasvada heaks ja haritud inimeseks.

Projekit “Õpetajate hinnangud 1. klassi õppematerjalidele” osana koguvad ülikoolide uurijad õpetajate hinnanguid eesti keele, matemaatika ja loodusõpetuse materjalidele.

Projekti „Lugemisraskuse väljaselgitamine lasteaias ja I kooliastmes” eesmärk on välja selgitada lasteaiaõpetajate ja klassiõpetajate praktiline tegevus laste lugemisraskuse esmasel väljaselgitamisel.

Koostööd jätkatakse ka varasemate projektide raames.

Oma 20 tegevusaasta jooksul on Eesti Lugemisühing kujunenud laiapõhjaliseks ühenduseks, millel on mitu arenevat tegevussuunda ja mis liidab eri valdkondades tegutsevaid lugemise edendamisega seotud inimesi – õpetajaid lasteaiast ja koolist,  lugemise uurijaid ülikoolides, lugemisdidaktikuid, õpikuautoreid, logopeede, psühholooge, raamatukogutöötajaid jm.

Tallinna Ülikool on Eesti vanima õpetajahariduse tradistioonide jätkaja ja Eesti suurim õpetajaid koolitav kõrgharidusasutus. Tallinna Ülikooli interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise suunitlusega avalik-õiguslik ülikool, mille missioon on toetada Eesti jätkusuutlikku arengut teadustöö ja selle tulemuste rakendamise, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse edendamise kaudu. Ülikooli põhiväärtused on avatus, kvaliteet, professionaalsus ja ühtsus.

Koostööleppele kirjutasid alla  Tallinna Ülikooli arendusprorektor Eve Eisenschmidt ning Eesti Lugemisühingu juhatuse esimees Heli Prii ja juhatuse liige Kadi Lukanenok.

Allikas: lugemisühingu pressiteade

Maria Murumaa-Mengel annab Pärnu Hansagümnaasiumis meediaõpetust seitsmendat aastat, tänavu lisandusid ka tunnid Pärnu Koidula gümnaasiumis.

Hansagümnaasiumi õppesuunad on üldtehniline suund, loodus-, ettevõtlus-, humanitaar- ja sisekaitsesuund. Meediaga seonduvaid aineid jagub mujalegi kui humanitaarsuunda, näiteks sisekaitsesuunale tuleb õpetada ka meediasuhtlust. Maria Murumaa-Mengel õpetab meediaõpetust, mainekujundust ja avalikku esinemist.  Ta õpib Tartu ülikoolis doktorantuuris meediat ja kommunikatsiooni, huvi on keskendunud uuele meediale, eriti just Facebookile kui meedianähtusele.

Kui avaldan arvamust, et meediaõpetus on vist kõikides Eesti koolides ühel või teisel kombel tunniplaanis sees, hõikab ta kohe: „See on õige, nii peabki!“  Miks see on õige ja miks on meediaõpetus nii populaarne?

„See on populaarne, sest on põnev. Ja see on see, miks mõned inimesed vaatavad meediaõpetusele natuke viltu, et peaksime ikka nn kõvadele ainetele keskenduma. Meedia on igal pool, noored on nagunii sellest kogu aeg haaratud. Igal sammul on õpetajal võimalik kasutada tõsist materjali või naljakat ja huvitavat materjali, mis tõeliselt läheb noortele peale. Aga arvan, et koolid ei pinguta mitte populaarsuse nimel, vaid sellepärast, et meediaõpetus ongi tähtis! Ma ei saaks meediaõpetajana töötada, kui ma seda tähtsaks ei peaks. Tänapäeval, kus info hüppab sisse uksest ja aknast, ei piisa üksnes IT-tundmisest ja kirjutamisoskusest, sa pead oskama infot selekteerida. Selles suhtekorraldajate maailmas, kus igal pisifirmalgi on oma PR, peab aru saama, kuidas info liigub, mis motiivid võivad tegutsejatel olla. Selleks ongi meediaõpetus loodud. Praeguses poliitilises olukorras on ülimalt põnev ja oluline õpilastega jälgida, kuidas poliitikud meedias esinevad; näidata neile pisikesi nippe, mille järgi saab aru, et siin pole kõik päris nii nagu näidata tahetakse. Siin võib-olla valetatakse mulle. Ilma meediaõpetuseta nad ehk ei oskaks seda näha.“

Kas seda ohtu ei ole, et kogu aeg on fun-fun-fun ja meedia tõsisem pool kaob ära? Äkki mõeldakse, et ükskõik, kes seda meediat õpetab, peaasi, et on lehte lugenud ja raadiot kuulanud?

„See, kuidas meediat ja meedias esitatavaid tekste tajutakse, on ikka täiesti seinast seina. Kellel endal ei ole võib-olla sügavamat huvi meediakriitika vastu, kes ei ole mõelnud nende asjade üle, tal ei olegi mingit alust kahelda selles, mida ta näeb-kuuleb enda ümber. Meediakriitiline tarbija kahtleb kogu aeg. Ta oskab pidepunkte ära tunda, kus on põhjust kahelda, ta saab tõestust oma kahtlustele. Ma muidugi ei taha paranoiajuttu rääkida…

Et meediaõpetus on lihtne valik – ma sügavalt kahtleksin selles. Ja kas olulised teemad ei kao fun´i taustal ära – kindlasti mitte. Ka raskeid, olulisi, karme teemasid on võimalik selgitada nii, et on fun. Mitte ih-ah-aa ja ah-ah-aa lõbus, vaid teistmoodi, huvitav. Kasvõi  seksuaalperverdid internetis. Ei ole lõbus teema, on täiesti rõve teema. Aga iga kord klassis näen, et nad kuulavad. Nad tunnevad vastutust näiteks oma õdede-vendade ees seeläbi, et on ise kasvõi korra mõelnud selle teema peale. Väärtuskasvatus on meediaõpetuses sees, väga tugevalt.  Kultuuri edasikandminegi on üks meedia ülesannetest.“

Kas kohustuslik, kõigile üks meediaõpetuse ainekava (nagu on matemaatika või geograafia ainekava) oleks vajalik või hoopis vastupidi – see pärsiks meediaõpetust?

„See pigem pärsiks. Ei ole hea, kui oleks kõigile kohustuslik üks ainekava. Meedia muutub nii kiiresti, eriti uus meedia. Kas riigil oleks ressurssi, et igal aastal meediaõpetuse ainekava uuesti üle vaadata? Slaidid ja materjalid, mis ma valmistasin oma tundide jaoks paar aastat tagasi, on täna juba suures osas vanad. Külliki Kase meediaõpik pakub ehk meediaõpetajatele abi kursuste kondikava koostamisel, aga nö „liha luudele“ tuleb õpetajatel kindlasti ise kasvatada.  Korralik õpetajaharidus meedia alal oleks lahendus. Praegu saab käia täiendkursustel, aga sealt ei tule meediaõpetajaid. Mul on kahju eesti keele ja kirjanduse õpetajatest, kes peavad olema meediaeksperdid ja 35 tunniga läbima gümnaasiumikursuse „Meedia ja mõjutamine“. Selle ajaga jõuab teemast rääkida, aga õpilastele sügavamalt selgeks teha…“

Maria Murumaa-Mengel jõuab oma õpilastele meedia tegemise ja tarbimise saladustest palju rääkida, seda võimaldavad viis gümnaasiumikursust. 10. klassis  käsitletakse meediaeetikat ja meediasüsteemi. Edasi tarbimisühiskonna teemad, turunduskommunikatsioon ja mõjutamisvõtted. 11. klassis  keskendutakse trükimeediale.  „Ajakirjanik ei pea tulema gümnaasiumipingist, seega ei drilli ma uudise kirjutamist. Arvamuslugu on tõenäoliselt esimene žanr, milles neil on võimalik ise kirjutada, näiteks käsitleda mõnd teemat kohalikus lehes. Kujundamisest ja pildimaterjali töötlusest räägime palju, see on oluline,“ sõnas meediaõpetaja.

12. klass on pühendatud  audiovisuaalsele meediale, internetile ja esimest aastat ka filmile.  Noored saavad teha koolilehte, olla veebitoimetajad, saavad teha uurimustööna ja koolieksamina arvesse minevaid meediaga seotud projekte.

Kes toetab meediaõpetajat?

„Eesti Meediakoolitajate Liit ja isiklikud kontaktid. Hansagümnaasiumil on näiteks head suhted Pärnu Postimehega, ka kohaliku Päikeseraadioga. Õpetajad võiksid julgemalt ajakirjanikke kooli kutsuda, nad tulevad ja räägivad oma tööst hea meelega.“

Foto: Siim Lõvi

Samal teemal:

• Meediaõpetuse õppematerjalid Koolielus

See on Gert Helbemäe noorsoojutu „Vana Toomas” ja Balthasar Russowi „Liivimaa kroonika” ainetel loodud lugu väikesest vaprast poisist, kellest kasvas Liivi sõja ajal Tallinna linna päästja. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii hindas kõrgelt raamatu terviklikkust, mille loob kunstiliselt kaunite ja ajastutruu hõnguga piltide ning lihtsa ja lapsele arusaadava teksti kooskõla. Tulemus on seda märkimisväärsem, et tegu on Tiia Metsa debüütraamatuga.

2011. aasta Põlvepikuraamatu konkursil pälvis raamatu käsikiri II koha ning selle andis tänavu välja kirjastus Päike ja Pilv.

Autor sai auhinnaks traditsioonilise kilo rosinaid ja rahalise preemia. Raamatu kirjastajat peeti meeles tänukirjaga. Auhind anti üle reedel toimunud tänupeol.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aastal ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, kusjuures hinnata võidakse nii raamatut tervikuna kui ka ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Vana Toomas. Foto: Flickr