HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere räägib veebiseminaril uutest töövahenditest, mis veebruaris Koolielu portaali lisati: Bingo Baker, Triventy, AZ Screen Recorder, Bouncy balls. Nimetatud töövahendite kohta saab lugeda lähemalt Koolielust. 

Veebiseminarile registreerimine: http://bit.ly/8veebiseminar

Pärast registreerumist saadetakse meilile automaatselt Webexi seminaritoa link, number ja salasõna. Palun kontrollige sisestatud meiliaadressi korrektsust!

Lisainfo: HITSA veebiseminarid; salvestatud veebiseminaride arhiiv.

Samal teemal:

• HITSA veebiseminar: seksuaalkasvatuse metoodikad 2
• Õpilugude katsetamine veebruaris
• Ainekuul toimub veebiseminar IKT kasutusvõimalustest muusikaõpetuses

2015. aastal parimateks valitud raamatud kuulutati pidulikult välja 3. märtsil  Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul.

Lasteraamatuid ilmub õnneks palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda.

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmise ja säilimisega. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing  ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Nõu ja jõuga aitas kaasa ka Rahva Raamat.

Erilise hoolega valis žürii raamatuid 8-12-aastastele lugejatele, sest õige raamat õigel hetkel viib lugeja alati edasi uute põnevate raamatute juurde. „Žürii valis välja 13 raamatut. Nende seas oli nii väikelaste pildiraamatuid kui ka raamatuid lastele iseseisva lugemise alustamiseks. Hea lasteraamat ei sea kunagi ealisi piiranguid ja seega sobib hea lasteraamat alati ka täiskasvanute lugemislauale,“ sõnas žürii liige Anne Kõrge.

Lastekaitse Liidu president, kirjanik Loone Ots leiab, et "Hea lasteraamatu" väljaandmine on traditsioon, mis on oma väärtust juba tõestanud. „Huvi hea lasteraamatu tunnustuse vastu näitab, et see juba täidab oma eesmärki -  laste lugemisele ja lugemusele, kui lapse arengu seisukohast olulisele tegevusele, positiivse maine loomine. See kindlustab, et meil on ka tulevikus lugevaid lapsi. “

Kõik hea lasteraamatu tiitli saanud raamatud leiab siit: http://www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/laste-ja-noorte-kaasamine/hea-lasteraamat/2015-a-head-lasteraamatud/

Hea lasteraamat:

* On kaunilt kujundatud

* Arendab kujutlusvõimet

* Inspireerib

* Äratab uudishimu

* Näitab, kui mitmekülgne on maailm

* Pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema

* Ei sea ealisi piiranguid, on huvitav nii lapsele kui vanemale

Allikas: Eesti Lastekaitse Liidu pressiteade.

Samal teemal:

• Keelatust ja lubatust lastekirjanduses
• Algab kohtumistesarja "Mis uudist, raamatukogu?" kolmas hooaeg
• Lastekaitse Liit tähistab traditsiooniliselt lapse õiguste kuud

Aktiivõppe nädala raames toimub valik avalikke loenguid ja üritusi. Ürituse eesmärk on toetada 21. sajandi õpikultuuri väljakujunemist ja rakendamist Eesti haridusruumis ning toetada ülikooli akadeemiliste töötajate professionaalset arengut ja ülikoolilõpetaja elukestva õppe hoiakute kujunemist.

Aktiivõppe nädal saab alguse esmaspäeval (07.03) toimuva filmiõhtuga. Linastub haridustemaatikat puudutav film, mille üle arutlevad haridusinnovatsiooni keskuse meeskonna liikmed. Lisaks toimuvad nädala jooksul töötoad üliõpilastele, mille teemaks on retk läbi Tallinna ja Eesti ajaloo. Töötoas saab proovida õppimist kasutades interaktiivset lauda, interaktiivset tahvlit ja tahvelarvutit.

Neljapäeval, 10. märtsil toimub paneeldiskussioon teemal “Mida tähendab õppida 21. sajandi ülikoolis? Mida mõistame aktiivse õppimise / aktiivõppe all kõrghariduse kontekstis?". Teemal arutlevad Anni Korts-Laur Eesti Üliõpilaskondade Liidust (EÜL), Tallinna Ülikooli vanemteadur Mihkel Kangur, andragoogika lektor Kristiina Krabi ja professor Mati Heidmets. Arutelu juhib TLÜ arendusprorektor Eve Eisenschmidt.

Aktiivõppe nädalat korraldavad Tallinna Ülikooli üliõpilaskond koostöös haridusinnovatsiooni keskusega, toimuvad üritused on tasuta. Loe lähemalt ja jälgi aktiivõppe nädalal toimuvat ka Facebookis. 

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Tallinna Ülikooli MOOC “Arvuti kasutamine uurimistöös” alustab jälle
• Doktoritöö: algajad õpetajad on motiveeritud, kuid vajavad kolleegide toetust

Minister Jürgen Ligi toonitas tippkohtumise eel, et Eesti kool ja õpetaja väärivad kodumaal samasugust tunnustust nagu neile on rahvusvaheliselt osaks saanud. „Õpetajate professionaalsus on nii üldise heaolu kui majaanduskasvu vundament. Muutuv maailm ootab kõigi riikide õpetajatelt kohanemisvõimet tänapäevase õpikäsitusega,“ sõnas minister Ligi.

Tippkohtumisel osalevad maailma ca kahesajast riigist vaid 21 haridusvaldkonna juhtmaa ministrid, õpetajate ametiühingute juhid ning õpetajad, et jagada kogemusi õpetajavaldkonna tulemuslike poliitikate ja parimate praktikate kohta. Eesti delegatsiooni kuuluvad lisaks ministrile ka üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ja õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ning Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov.

PISA uuringutes häid tulemusi näidanud riikide esindajate vahel toimub kolm ühisarutelu – esimene käsitleb professionaalse õpetaja teadmisi ja oskusi. Teine viise, kuidas õpetamise taset tõsta. Viimane arutelu puudutab küsimust, milliste väljakutsete ees seistakse ja kuidas soovitud muutusi ellu viia.

Minister Ligi kohtub Berliinis ka Šoti parlamendi haridus- ja elukestva õppe ministri Angela Constance’iga, et arutada haridusreformi küsimusi. Teemaks tulevad ka mõlema riigi õpilaste lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus.

Tippkohtumise teisel päeval on minister Ligil kohtumine Eesti Vabariigi Saksamaa suursaadiku Kaja Taelaga ning käsitöö-kodade keskliiduga (Handwerkskammer Zentralverband des Deutschen Handwerks), mis vastutab ehitus-, tekstiili- ja toiduainetööstuse erialade õpetamise eest.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium

Samal teemal:

• Euroopa teadusministrid otsivad võimalusi innovatsiooni toetamiseks
• Ministeerium avaldas juhendmaterjali üldhariduskoolide ebamõistlike rahastamispraktikate vältimiseks

29. veebruaril alustavale kuuenädalasele kursusele on registreerunud 450 õpilast üle maailma, sh hulk õppureid Tartu ülikoolist.

Euroopa Liidu–Venemaa uuringute magistriõppekava programmijuht Stefano Braghiroli sõnul näitab sedavõrd laialdane huvi, et maailm soovib paremini ja teadlikumalt mõista Euroopa Liidu ja Venemaa suhteid: „See on ülemaailmsete arengute mõistmiseks vajalik alusteadmine.“

Kursuse on loonud õppekava „EL-Venemaa uuringud“ arenguseminari raames üliõpilased Anna Beitane Lätist ja Givi Gigitashvili Gruusiast. Seminar on ainulaadne osa õppekavast, mis edendab õpilaste isiklikku arengut, keskendudes igale õppijale individuaalselt ja viies ellu üliõpilaste juhitud koostööprojektid.

Kursuse põhieesmärk on anda valdkondadeülene ülevaade EL–Venemaa suhetest. Loengutes käsitletakse võtmesündmusi, nagu idapartnerluse tippkohtumised Vilniuses ja Riias, Sotši olümpiamängud, Krimmi annekteerimine, aga ka Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid Venemaale.

Üliõpilaste juhendamisel osalevad kursuse videotes Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi Euroopa ja EL-Venemaa suhete valdkondades rahvusvahelise kogemusega tunnustatud õppejõud. Selleks, et ühendada akadeemiline kvaliteet otsuste tegemisega „päris maailmas“, on e-õppesse kaasatud ka kaks Eesti esindajat Euroopa Parlamendis. „Kursus kombineerib teoreetilised ja praktilised ülesanded. Oleme põnevil, et see on osalema meelitanud nii palju väliseid õppijaid,“ ütles kursuse üks loojatest Anna Beitane.

Vaba juurdepääsuga e-kursused (MOOCid) on veebipõhised kursused, millel osalemisele ei ole seatud piiranguid ja millele on vaba ligipääs interneti kaudu. Kursused on täiuslik meetod kvaliteetse hariduse ülemaailmse leviku suurendamiseks ja haridust andvate asutuste rahvusvaheliseks näitamiseks.

Tartu ülikooli MOOC „EL-Vene suhted“ ei ole selles osas erand. Juba enne ametlikku algust oli uus MOOC püstitanud kaks rekordit. See on üks populaarsemaid, kui arvestada registreerunud osalejaid. Lisaks on see Tartu ülikooli esimene kogemus veebikursusega, mida arendavad ja juhivad täielikult õpilased, mis teeb sellest tulemustele orienteeritud aktiivse õppeprotsessi kvaliteedinäitaja.

Braghiroli sõnul teeb õpilaste saavutus väga uhkeks: „Ülemaailmne vastukaja, mis nad on saanud ja mis ületas ka kõige optimistlikumad ootused, ei tõesta mitte ainult nende töö kvaliteeti. See kinnitab, et tähelepanu, mida me magistriõppekaval pöörame aktiivsele õppimisele ja teadmiste rakendatavusele, on olulise tähtsusega meie õpilaste ja vilistlaste saamisel tulevikumaailma kujundajateks. Meie õpilaste edulood innustavad kõige rohkem jätkama seda rada – akadeemilise ja päris maailma ühendamist.“

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tallinna Ülikooli MOOC “Arvuti kasutamine uurimistöös” alustab jälle
• Õpilased saavad tasuta veebikursusel soome keelt õppida

Tartu Tähetorni astronoomialoengutel antakse 1. märtsil kell 18.15 ülevaade piiritust Universumist meie ümber, 15. märtsil tutvustatakse hiljuti sõna otseses mõttes laineid löönud gravitatsioonilisi laineid ning 29. märtsi ettekande keskmes on astronoomia- ja matemaatikaprofessori Johann Gottfried Sigismund Huthi pärand.

7. märtsil kell 17.15 toimub tähetornis teeõhtu teadlasega, mis kutsub kõiki huvilisi kaasa mõtlema ja rääkima anonüümsete kommentaaride ohtude ja võimaluste teemal.

17. ja 19. märtsil on tähetorn taas õhtul kauem avatud ning seekord on teemaks punane planeet Marss ja sellega seotud uued põnevad kosmosemissioonid. Selge ilmaga saab vaadelda ning lisaks Kuule näitab seekord ennast ehk ka Jupiter. Pilves ilma korral toimuvad täistundidel kaks planetaariumietendust.

Igal laupäeval kell 11.00 toimuvad Hullu Teadlase eksperimendihommikud. 5. märtsil saame teada, kuidas tekib veereostus ning mis mõju on sellel lindudele ja loomadele. 12. märtsil uurime erinevaid keeli, kuidas need muutuvad ja milline võiks olla eesti keel tulevikus. 19. märtsil räägime inimese nahast ja kuidas see meid kaitseb ning õpime, mida teha, kui on tekkinud haav. 26. märtsil tähistame munadepühi ja teeme endale Hullu Teadlase stiilis pühademuna.

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on märtsikuu pühendatud antiikkirjandusele – kolmel järjestikusel kolmapäeval kell 17.15 tutvustatakse eesti keeles juba ilmunud antiikkirjanduse teoseid ja veel ilmumata käsikirjalisi tõlkeid ning tõlkija tööd antiikkirjanduse vahendamisel. 9. märtsil tuleb ettekandmisele Theophrastose "Inimtüübid", 16. märtsil esitletakse Lukianose teost "Tõelised lood" ning 23. märtsil tutvustatakse Titus Liviuse teose "Linna rajamisest alates" esimest raamatut.

9. märtsist kuni 25. märtsini on Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatud näitus "Antiikkirjanduse eestindamine – elukutse, missioon ja hobi", mis tutvustab antiikkirjanduse tekstide eestindamise ajalugu 17. sajandist tänapäevani, tuues välja igale perioodile iseloomulikud jooned, tõlgitumad autorid ja olulisemad tõlkijad.

Allikas: Tartu Ülikooli muuseum

Samal teemal:

Tartu Ülikool pakub õpilastele tasuta matemaatika riigieksami tuge

eKooli juhataja Pille Parikas sõnul teenivad nii Kullo e-päevik kui ka eKool sama eesmärki – edastada vanemale vajaminevat informatsiooni kiirelt ja mugavalt. „Lapsevanemana on minu jaoks oluline teada, kuidas mu tütardel läheb nii koolis kui huvikoolis. Väga mugav on, kui selline info on leitav ühest kohast korraga.“ lisas Parikas.

„Huviharidus on osa noorele inimesel antavast haridusest ja seetõttu on igati mõistetav, miks Kullo ühineb eKooliga,“ ütles Kullo direktor Raul Tomberg. „Kullo soov on anda terviklik ülevaade ja pidev tagasiside sellest, kuidas noorel tema haridusteel läheb“.

Tallinna Huvikeskus Kullo on vanim ja suurim huvikool Eestis, mis loodi 1941. aastal. Täna õpib Kullos 2489 õpilast 56 huviringis. Õppetöö toimub aastaringselt peamajas, Kullo Lastegaleriis ning suvel Kullo Karepa Noortelaagris.

eKool on koolihaldussüsteem, mis tegutseb juba üle 13 aasta. eKooli kasutab igapäevaselt ligi 200 000 inimest, nendest ligikaudu 13 000 on õpetajad. eKool on kasutusel umbes 400 koolis üle Eesti.

Allikas: Tallinna Huvikeskus Kullo, eKool

Samal teemal:

• Keskendume kõige olulisemale – õpetamisele
• eKooli uus teenus hoiab kokku koolide tööaega

Konkursi eesmärk oli hoogustada tehnoloogia ainevaldkonnas koostama ja esitlema uusi ning huvitaid praktilisi õpilastöid, mida saab koolitundides rakendada. Konkursile saatsid töid nii õpilased kui ka õpetajad üle Eestimaa. Konkurss toimus eri vanuseastmetes. Kõige enam olid esindatud tehnoloogiaõpetuse alased praktilised tööd koos vastava vormikohase juhendmaterjaliga. Liidu kodulehel esitletuid töid võib rakendada koolitundides pisut uues võtmes, et õpilased saaksid tuua esile omaalgatust ja loovust ning probleemi lahendamise oskust. Kokku esitati konkursile ligi sada eripalgelist tööd ja tänuüritusest võttis osa üle paarikümne osaleja.

Kodulehel on edukalt kulgenud konkursi ”Nutikad õpilastööd 2015" tööd, pildid tänukirjade üleandmisest ja auhindade kättejagamisest ning žürii poolt loetletud parimate nimistu:

http://tehnoloogia.ee/nutikad-opilastood-2015/

Kõigile osalejatele suur aitäh ja palju tänu sponsoritele: tööriistakeskus Stokker, HITSA Innovatsioonikeskus ja tarkvarafirma NET Grupp!
 

Järgmine aasta uue hooga!

Samal teemal:

• Töö- ja tehnoloogiaõpetus on rohkemat kui kirvevarte tegemine
• Tehnoloogia areng mõjutab ka käsitööõpetust

Veebikonverentsi olulisteks toetajateks on Deutsche Welle, Goethe Instituut, kirjastused Hueber ja Klett-Langenscheidt, IIK, Kultur und Sprache ja IDV (rahvusvaheline saksa keele õpetajate selts). 

Tänavu tutvustatakse konverentsil multimeediumlikult saksa keele õpetamise võimalusi ja  kogemusi – olgu selleks siis kas keeleõppimiskeskkonnad, laulud, interaktiivsed harjutused, videod või liitreaalsus, arvutimängud ja äpid. Esinejaid on kogu maailmast.

Uued on sellel konverentsil posteresitlused (Posterpräsentationen), mida on võimalus käia iseiseseisvalt vaatamas-uurimas ja esitada või saata meilitsi küsimusi esitluse kohta.

Konverentsi viivad endiselt suurest entusiasmist ja mõningate sponsorite toel  läbi veebikon-verentsi eksperdid Angelika Güttl-Strahlhofer, Heike Philp, Nadja Blust.

Viiendat korda toimuv veebikonverents tuleb tõepoolest teile koju kätte! Te istute mugavalt arvuti, süle- või tahvelarvuti ees ja võite veebileheküljele klõpsata ja oletegi tasuta kuulamas! Konverentsil on oma veebilehekülg/http://dafwebkon.com/, kus on võimalik leida kogu info eelnevate ja tänavuse konverentsi kohta. Kui pole võimalik reaalajas konverentsil osaleda, siis on hiljem võimalik kõike ka järelkuulata.
Osavõtt konverentsist on tasuta ja lihtne: klõpsakem lihtsalt programmis antud ruumi veebiaadressile. Üksikasjalikumad nõuanded osavõtuks leiate järgmiselt leheküljelt: http://dafwebkon.com/?page_id=160.

Veebikonverentsi programmi on võimalik vaadata siin: http://dafwebkon.com/calendar/ . Programmi põhjalikumalt uurides võib tõdeda, et konverentsipäevil on tegelikult hommikust õhtuni kuulata väga palju põnevat saksa keele õppimiseks-õpetamiseks.

Tähelepanu tuleks pöörata ajaerinevusele, kogu programm on koostatud Kesk-Euroopa aja järgi.
Ajaerinevuste kohta leiab infot järgmiselt leheküljelt: / http://www.zeitverschiebung.net/de/ .

Ka Eestist on olnud seni nii esinejaid kui ka kuulajaid ja seda ka sel aastal. ESÕS-i on esitlenud konverentsil seltsi esinaine Signe Ilmjärv, oma reaalajas tundidest rääkinud ja koos õpilastega seda demonstreerinud Astrid Sildnik Kose Gümnaasiumist ja enda parimaid praktikaid olen konverentsil jagamas juba viiendat korda.

Niisiis, kellel huvi ja võimalust, kasutagem seda nii mugavat ja tõeliselt tasemel koolitumisvõimalust oma kodust lahkumata!

Aimi Jõesalu, Koolielu saksa keele ainemoderaator

Samal teemal: 

• 8. saksakeelne e-konkurss „e-Lernspiele zu Grimms Märchen" on alanud!
• Põnevaid ideid ja uusi töövahendeid eTwinningu aastakonverentsilt

Suur tänu kõigile osavõtjatele. Kõige rohkem osalejaid oli kokku Tallinna Prantsuse Lütseumist, Laulasmaa koolist, Kuressaare Gümnaasiumist, Põlva Ühisgümnaasiumist. Hea meel on tõdeda, et osalejaid jagus igast Eestimaa piirkonnast ja esindatud oli üle 35 kooli. Aitäh!

Viktoriini küsimused ja vastused: 

1. Iseisesvusmanifest on meie vabaduse alusdokument. Millises paigas asub manifesti väljakuulutamisele pühendatud monument?
Variandid: Tallinnas, Tartus, Pärnus või Otepääl. 
Vastus: Iseseisvusmanifest kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918 Endla teatri rõdult ja sellekohane aumärk ongi sündmust meenutama paigutatud Pärnu kesklinna. 

2. Pildil on kujutatud Eesti jaoks olulise lepingu allakirjutamist Eesti delegatsiooni juhi poolt. Millises rollis osales ta rahuläbirääkimistel?

Variandid: Eestimaa peaminister, Eestimaa välisminister, Eestimaa kubermangukommissaar või Asutava Kogu liige. 
Vastus: Pildid kujutatud Jaan Poska on pidanud täitnud kõiki nimetatud rolle, Tartu rahuläbirääkimistel osales ta Asutava Kogu liikmena. 

3. 1940. aasta 21. juuni riigipöördest annab meile ülevaate helidokument, mis kajastab Konstantin Pätsi viimast avalikku kõnet - dialoogi riigipöörajatega. Millist laulu kuuleb taustal laudlavat? 
Variandid: Eesti lipp, Mu isamaa on minu arm, Nõukogude Liidu hümn või Eesti hümn. 
Vastus: Värskelt ajalooallikate areenile ilmunud helidokumendis on kuulda Eesti hümni. 

4. Noore Vabariigi kultuurautonoomia seadus oli unikaalne kogu Euroopas. Selle järgi võisid luua kultuuromavalitsuse kõik vähemusrahvad, kelle esindajaid oli siin rohkem kui 300, 3000, 10 000 või 30 000? 
Vastus: Eesti noore vabariigi kultuurautonoomia seadus nägi ette kultuuromavalitsuse loomise õiguse rahvastele, kelle esindajaid oli siin vähemalt 3000. 

5. Millises lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov?
Variandid: Narva lahing, Võnnu lahing, Tartu lahing või Paju lahing. 
Vastus: Julius Kuperjanov sai surmavalt havata Paju lahingus. 

6. Millist ametit pidas fotol kujutatud naisterahvas?

Variandid: raamatupidaja, arst, pianist või traktorist. 
Vastus: Fotol on kujutatud Johan Laidoneri abikaasa Mariaga. Ta oli pianist ja klaveriõpetaja. 

7. Üks Eesti väejuhtidest on pidanud nii Tartu kui Tallinna linnapea ametit. Kes see on?
Variandid: Laidoner, Tõnisson, Pitka või Kuperjanov. 
Vastus: Nii Tallinna kui Tartu linnapea ametit on pidanud väejuht Aleksander Tõnisson. 

8. Milline oli iseseisvunud vabariigi esimene oma raha?
Variandid: mark, kroon, rubla või taaler. 
Vastus: Eesti esimene oma raha oli Eesti mark. 

9. Eestis on läbi aegade elanud palju erinevaid vähemusrahvuseid. Mitme vähemusrahvuse esindajaid loetleti 2000. aasta rahvaloenduse järel?
Variandid: Umbes 40, Umbes 80, Umbes 120, Umbes 140.  
Vastus: 2000. aasta rahvaloenduse järel loetleti Eestis kokku 142 rahvuse esindajaid.

10. Teoses "Suur maalritöö" oli esialgu maailm värvitu. Kui saabus platsi pintslimees, hakati andma maailmale värvi. Mis värv kanti värvitule ilmale esimesena?
Variandid: Sinine, must, valge. 
Vastus: Suure maalritöö ainetel kanti hallile värvitule ilmale kõigepealt musta värvi. 

HITSA loosis kõigile küsimustele õigesti vastanute vahel välja auhinna - akupanga ja HITSA meened, need saab endale Birgit Sitska Paide Gümnaasiumist. HITSA võtab ühendust.  

Loe ka: Pane teadmised proovile Eesti sünnipäevale pühendatud viktoriinil  

Sotsiaalainete kuud modereerinud ainemoderaatorid