Õpilaste „digistumine” on paraku tekitanud olukorra, et õpetajatel on tunnis üha raskem õpilaste tähelepanu hoida ja ainus viis seda teha on keelata konkureerivate tähelepanuobjektide – mobiilide ja teiste digiseadmete – kasutamine tunnis, kirjutab Chiron Media e-õppe arendaja, interaktiivse multimeedia magister Maris Lindoja Goethe Instituudi kodulehel.

Selle asemel, et võidelda ette kaotatud võitlust, tuleks digiseadmeid keelustamise asemel õppetöös enam ära kasutada. Kodus on lapsed harjunud kasutama erinevat tarkvara, Internetti ja mobiiltelefoni, nad teavad tehnoloogiliste vahendite eeliseid. Piduriks kaasaegsemate õppemeetodite kasutamisele ei ole ennekõike mitte selleks koolidele vajamineva tehnika puudumine või selle kõrge hind - peamiselt on Eestis probleemiks emakeelse õppetarkvara nappus. Riiklik haridussüsteem on õpetajad jätnud olukorda, kus nad peavad selle probleemi igapäevaselt ise lahendama - kas Internetist sobivat õppematerjali otsides, seda ise koostades, või hoopis arvutikasutust keelates. Pikemalt loe juba Goethe Instituudi kodulehelt.

Foto: Ülar Mändmets

Samal teemal:

• Õpetaja kutseoskused digiajastul
• Eesti Päevaleht: digiõpik tuleb niikuinii
• PARIM PRAKTIKA: Mobiilsed tehnoloogiad õppetöös

Arvutimaailm on palju muutunud ajast, kui kõike juhtis Windows. Tänapäeval ei sõltu inimesed mitte ainult internetiühendust kasutatavast arvutist, vaid vahenditest nagu nutitelefonid, tahvel- ning sülearvutid. Kaasaskantavad seadmed võimaldavad kasutada andmeid ajalise ning ruumilise piiranguta.

Techradar.computing on uurinud maailma suurimate tehnoloogiaettevõtete praeguseid plaane ning arenguid, et saada aimu, millised on uued suunad personaalsete seadmete vallas. Ei vaadata vaid tuleviku unistusi, vaid reaalseid tehnoloogiasaavutusi, mis on juba oma valmimise lõpujärgus.

Palju sellest jääb tavalugeja jaoks ehk liiga tehniliseks, uuritakse muuhulgas uusi andmesalvestusseadmeid jm. Aga väikse valikuga saab tutvuda allpool. Kes tahab rohkem uurida, saab vaadata täpsemalt inglisekeelsest artiklist.

Asjade internet
Varem ühendas internet arvuteid info jagamiseks. Nüüd on see aga midagi palju suuremat. 2008. aastal oli internetti ühendatud rohkem seadmeid (mitte vaid arvutid ja telefonid) kui terve maa elanikkond. Asjade internet võimaldab lülitada võrku pea kõik. Internetis on kõik alates sammulugejast teedevõrgustikuni. Kujutle, kui kõik need asjad jagaksid ka andmeid. See annaks meid ümbritsevast maailmast meile palju parema pildi ja uute andmete abil saame oma elu oluliselt parandada. Kõik linnad oleks ühendatud võrku, infrastruktuur uueneb jooksvalt. 
Tänu uue generatsiooni interneti protokollile (IPv6), mis võimaldab jagada palju rohkem IP-aadresse, ennustab Cisco, et 2020 aastal on võrku ühendatud 50 miljardit seadet, mis kõik jagavad infot ning võtavad seda ka vastu.

Virtuaalne reaalsus 
Virtuaalset reaalsust pakub peakomplekt, mille hobiprojektina pani kokku John Carmack (Doom and Quake’i autor). See koosneb komplektist, kus on 6-tolline ekraan ning ekraani juhtiv tarkvara, mis jätab vana-kooli virtuaalse reaalsuse mulje.

Omal ajal ei võimaldanud virtuaalset reaalsust tekitada puudulik riistvara. Virtuaalne reaalsus toimib samal põhimõttel nagu 3D (silm näeb erinevaid kuvandeid ning tõlgendab need kolmemõõtmeliseks). Virtuaalse reaalsuse puhul kasutatakse prillide asemel kahe ekraaniga kiivrit. Sinu pea liigutused salvestatakse ja muundatakse virtuaalse reaalsuse tarvis. John Carmack esitles oma uut seadet koos mänguga kinniste uste taga käesoleval aastal. See on küll toimiv komplektina, kuid optika on piisavalt hea, et tagada muljetavaldav kogemus. Ettevõte plaanib anda välja Doom III mängu kordusversiooni koos kiivrikomplekti ja tarkvaraga võimaldamaks virtuaalse reaalsuse efekti tavaekraanil.

Salvestavad prillid 
Salvestavad prillid on Google’i katse arendada prillitaolist ekraani, mis võimaldab jagada oma elu nii, nagu sa seda elad. Google’i arendatav projekt muudab praegust sotsiaalmeedia kaudu suhtlemise praktikat. Projekteeritavad prillid on palju väiksemad eelnevatest sellealastest katsetustest.

Projektor on ehitatud prillipaari sisse, mis pakub integreeritud vaadet. Google’i poolt kavandatavad prillid on võrdlemisi väikesed, üksiku parema silma juures asetseva ekraaniga, mis on kõrvuti ette suunatud kaameraga. Need ühenduvad võrku läbi GPS’i, mis tähendab, et neid ei pea ühendama mobiiltelefoniga, kuigi seda võiks ka teha. Prillid on kohatundlikud, integreeritud GPS mooduliga. Seadmele on võimalik käske anda pead liigutades või hääl-käsklusi jagades. Google’i salvestavate prillide projekt on väga söakas ning seda peetaks ilmselt vast peenutsevakski, kui selle arendaks oleks keegi teine kui Google Labs. Praeguste seisude põhjal peaks seadet publikule tutvustama millalgi 2014. aastal.

Veniv ekraan
Kuigi veniva ekraaniga seonduv arendustöö on endiselt labori staadiumis ja ei võimalda hetkel veel normaalseid tegutsemistingimusi, on tegu siiski olulise arenguga. Painduv plastikraamiga ekraan tekitab teatud moonutusi, kuid veniv OLED (organic light-emitting diode) ekraan pakub juba märksa laiemat kasutuspinda ja võib kaotada vajaduse siledapinnalisele ekraanile. 

UCLA laborite viimane läbimurre paberõhukese ekraani kõrval on olnud OLED, mis säilitab oma elektroonilised mõõdud, isegi kui alusmaterjali ennast venitatakse (venib algsuurusest kuni 45%). See potentsiaal muudab ilmselt teatud esemete disainimise praktikat ja võimaldab vältida seniseid proportsioone (4:3 ja 16:9) ning paigutust. Uut tüüpi ekraani saab lisaks uuele kokkurullitavatele telefonile kasutada ka näiteks valgustuseks. Praegu käivad katsetused, kuid küllap on varsti juba näha ka reaalset kasutuspraktikat.

Refereeritud: TechRadar, fotod TechRadar, The Gadget Website

Samal teemal: 

• Puutetundliku ekraani tulevikuvisioonid

Oivalise ajakirjanduse preemia laureaat, Eesti Päevalehe ajakirjanik Tuuli Jõesaar ütles noortele, et kirjutada tuleb nendest asjadest, mis noortele korda lähevad. Tema sõnul ei tohiks kirjutajad kriitikat karta ja koolileht peaks liitma kooliperet. „Kõige parem oleks, kui koolilehte juhendaks mõni tegevajakirjanik või keegi, kes on enne koolilehte teinud,“ märkis Jõesaar. Juhendaja peaks vaatama, et kriitika ei oleks liiga terav ja oleks põhjendatud.

„Meedial on praegu nii suur osa, et kõik lapsed tarbivad ühel või teisel viisil meediat. Neil peaks tekkima arusaam, mis on reklaam, mis on persoonilugu, mis klassikaline uudis,“ osutas Jõesaar. „Koolilehte ei peaks tegema küll selleks, et oleks linnuke kirjas, et meil ilmub koolileht,“ ütles Jõesaar kokkuvõtvalt.

Tuuli Jõesaar meedialaagris. Pildistas Hanna-Liis Hiire.

Mõelda eesmärgile
Eesti Ekspressi toimetaja kohalt TopGear Eesti peatoimetajaks siirdunud Toomas Vabamäe soovitas mõelda, mis on koolilehe tegemise eesmärk. „Et õpilased saaksid kirjutamise ja laiemalt võttes lehe tegemise kogemuse,“ vastas ta ise. „Koolileht on kindlasti info edastamise kanal, ajaloo jäädvustamiseks või nagu päris ajakirjandus – aitab probleeme lahendada. Õpilastel on sõltumatust rohkem võrreldes ajaga, millal ma koolis käisin.“

Vabamäe hinnangul peaksid õpetajad koolilehe tegemisse võimalikult vähe sekkuma, kuid juhendaja peaks siiski olema. „See on selge. Huvijuhi tööülesannete hulka peaks see nii või teisiti kuuluma. Vanemad ja kogenumad tegijad võiksid oma oskusi noorematele edasi anda.“

Omasugustega kohtumine
Vabamäe ei olnud varem noorte meedialaagrist kuulnud, kuid leidis, et tegemist on kasuliku üritusega. „Siin on võimalik omasugustega kokku saada, kes seda siis ei tahaks?“

Laager annab ülevaate, kuidas meedia töötab ja kuidas sinna pääseda. Nii saab õpilastes huvi tekitada, et minna hiljem ajakirjanikuks. „Koolilehe tegemine annab kogemust ja see on ilmselgelt huvitav, sest see on ju vabatahtlik tegevus. Kunagi ei või teda, millal ja milleks mul seda oskust vaja läheb,“ leiab Vabamäe.

Ta ise ei ole koolilehte teinud, külla aga sai omal ajal Viljandi 1. keskkoolis tehtud kooliraadiot.
„Nime järgi meil juhendaja oli, kes andis meile lihtsalt võtmed. Aga ega praktilist juhendamist küll ei toimunud, vanemalt nooremale käis info edastamine,“ meenutas Vabamäe.

Toomas Vabamäe. Pildistas Hanna-Liis Hiire.

Artikli autor: Tiina Kilkson

Samal teemal:

• Hea koolilehe retsept

"Meil kõigil on hulgaliselt nii iseenda kui ka ümbritsevate laste kogemusi, et kui oleme sunnitud midagi õppima, on see üks igavene vaev ja tulemuseks tihti null või pigem isegi miinus – kui õppimise käigus muutub teema vastumeelseks," kirjutab Rocca al Mare kooli asutaja Hannes Tamjärv Õpetajate Lehes.

"Aga kui meid midagi tõsiselt huvitab, ei pane me õppimist tähelegi, teeme seda õhinal ja mäletame nii teadmist kui ka sellega kaasnevat head erutust aastate pärastki. Lemmiklaulja laulusõnad on teismelisel nagu iseenesest peas, aga pane ta kümnerealist vene keele luuletust tuupima … pole eriti mingit võimalust - aga just seda viimast me koolis pidevalt üritame," lisab Tamjärv.

Nii on Rocca al Mare kool katsetanud õhinapõhise õppega, mille käigus üritatakse lähtuda õpetama asudes järjekindlalt lapse huvidest ja teha seda nii vähe rivisammul kui võimalik. Edasi loe juba Õpetajate Lehest.

Samal teemal:

• Lõiming on inimeste, alles siis õppeainete vahel

Foto: Koolielu arhiiv

Pooleteiseaastase tütre ema Maria (nimi muudetud) õpib praegu Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi (VHK) lõpuklassis abivalmis ja osavõtlike õpetajate käe all ning on väga rahul võimalusega käia koolis iga päev kohal vaid mõned tunnid, kirjutab Õpetajate Leht. VHK-sse tuli ta raseduse lõppjärgus, sulgenud endise kooli ukse enda järel igaveseks.

MTÜ Caritas on juba kümme aastat toetatud verinoorelt lapse saanuid, nõustades neid ja pakkudes lapsehoiuvõimalust. Caritase noore ema kool töötab projektipõhiselt, toetajaiks hasartmängumaksu nõukogu, Euroopa sotsiaalfond ja Tallinna linn- ehkki Eestis saab igal aastal emaks üle poole tuhande 15?19-aastase neiu, kellele nii suur elumuutus põhjustab hulga probleeme, ei ole seni nende nõustamiseks üleriigilist süsteemi. Edasi loe juba Õpetajate Lehest.

Foto: Flickr

Uus & huvitav
•    Sel aastal on kutselabor 600 ruutmeetrisel alal loonud super-labori, kus on võimalik laborantide abiga testida erinevaid ameteid, et oleks lihtsam langetada õige otsus elukutse valikul. Kutselaboris katsetatakse töötamist järgmistes valdkondades: infotehnoloogia, kaubandus, hotellindus, toitlustus, maksundus ja toll, disain, inseneeria, aiandus ja käsitöö ning tööstus ja tootmine.
•    Kasuta võimalust ja proovi lukumaadlust!
•    Ole esimene, kes kuuleb uutest innovaatilistest ideedest! Messilaval kuulutatakse välja ettevõtluskonkursi Ajujaht 100 parimat ning osad edasijõudnud tutvustavad oma ideid.
•    Messilaval esmakordselt Marten Kuningas.

Vana & hea
•    Ülikoolid, kutsekoolid, noorteorganisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid, riigiasutused, ettevõtted – kokku 140 organisatsiooni ootavad sind!
•    Laupäeval kroonitakse messilaval Eesti Koolimiss 2012.
•    Rajaleidja karjäärikohvik – räägi karjäärinõustajaga või infospetsialistiga ning info otsimine on imelihtne.

Teadmiseks

• Uksed on avatud: 10.00-18.00, laupäeval kuni 16.00
• Eelmüügipilet (2/3 eur) Piletilevist või kohapealt (2.30/3.50)
• Vaata lisa kodulehelt www.teeviit.ee  

Kooli ja kohalike ettevõtjate koostöös sündinud ning rahvusvaheliseks kasvanud üritusel võtavad noored omavahel mõõtu AutoCad arvutiprogrammiga joonestamises. Reede õhtul hakkavad võistkonnad projekteerima objekti, mida oleks võimalik ka reaalselt valmistada. Sel aastal on ülesandeks projekteerida jalakäijate sild, mis on plaanis ehitada renoveeritavale Kadrina paisjärvele.

Võistlus toimub sel aastal juba kolmandat korda, eelmisel aasta võistlusele tuli kaasa elama 300-400 õpilast ja lapsevanemat.

„Oleme võistluseni jõudnud läbi reaal-tehnilise õppesuuna, mis Kadrina keskkoolis aastate jooksul on välja arendatud. Õppesuuna üks eesmärke on teadvustada noortele ja nende vanematele reaal- ja tehniliste erialade tähtsust ning vajalikkust,” ütles Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani. “Kuna arvutijoonestamine on tulevaste inseneride üks peamisi vajalikke oskusi, siis pidasime vajalikuks ja sobivaks just läbi võistlusmomendi seda õpilastele tutvustada,“ lisas ta.

Musternäide

Kadrina keskkooli tegevusi tunnustab ka Tiigrihüppe Sihtasutus, kes 15 tegevusaasta jooksul on koolidel aidanud erinevaid tehnoloogiad rakendada. “Nii mõneski mõttes on Kadrina keskkool musternäide, kuidas läbi kooli teadliku arendamise, õpetajate uuendusmeelsuse ja õpilaste aktiivsuse on suudetud saavutada õppetöös täiesti uus tase,“ ütles sihtasutuse teadlikkuse tõstmise valdkonna juht Signe Rosin.

Signe Rosina sõnul on kool on aktiivselt kasutanud Tiigrihüppe Sihtasutuse pakutavaid toetusvõimalusi ning osalenud erinevatel koolitustel. „Statistika näitab, et koolidest, kes on liitunud mõne meie programmiga, läheb keskmisest rohkem noori edasi õppima loodus- ja tehnoloogiateaduste erialasid,“ lisas ta. Kadrina keskkooli õpilaste huvi reaal-tehnilise õppesuuna vastu on aasta aastalt kasvanud – kui seitse aastat tagasi valis selle vaid 3 õpilast, siis sel aastal juba 28. Kooli arvutijoonestamise õppe kõrget kvaliteeti iseloomustab fakt, et valikaine läbinud noorte oskused vastavad kõrgkooli sama eriala teise kursuse tasemele. Õppesuuna läbiviimisega on ühinenud enamus Kadrina valla ettevõtjaid ning mitmed Lääne-Virumaa ettevõtted.

Võistlus avatakse 23. novembril kl 17, täpne ajakava on võistluse kodulehel http://www.cadrina.ee/cadrina/cadrina-2012/ Võistlus toimub Kadrina huvikeskuse saalis.

Samal teemal:

• Kadrinast minnakse õppima insener-tehnilisi erialasid

Ta esines õpetajatele  koolitustsükli „Koolieksami eksamiülesannete koostamine ja hindamine” lõpuseminaril Tallinnas.  ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ toel toimunud koolitusel said 20 pilootkooli välja töötada komplekseksami eristuskirja ja näidiseksamitöö. 20 aastat Saksamaal õpetajana töötanud  Ingrid Pietzschi kuulates oli hea võrrelda, mis on mujal tehtud ja kui kaugele oleme meie eksamimuudatustega jõudnud.

Saksamaal korraldab iga liidumaa oma hariduselu ise. Seega on üks probleeme see, kas ja kuidas on abiturientide eksamitulemused kogu Saksamaal võrreldavad.  Ingrid Pietzsch tutvustas lähemalt abituuriumis õppimist ja eksameid Saksamaa liidumaal Saksimaal.

Kaks kohustuslikku süvakursust

Saksimaal loetakse gümnaasiumiosaks 11. ja 12. klass, kusjuures neid võetakse kui tervikut: õppetöö korraldus on sama, õpetatakse ühesuguse metoodika järgi, eksamid on sarnased. See erineb tunduvalt õppetööst, mis toimub kuni 10. klassini. Gümnaasiumiosas lüüakse klassid kui niisugused lahku ning õppetöö toimub kursustena: on süvakursused ja põhikursused. Süvakursuse aineid on viis tundi nädalas, põhikursuse aineid kuni kolm tundi nädalas. Iga gümnaasiumiõpilane peab valima kaks süvakursust. Neist üks on kas saksa keel või matemaatika ja teine üks koolis õpetatavatest võõrkeeltest, ajalugu või füüsika. Nii tekivad kursuste valikul  huvitavad kombinatsioonid. Ühel süvakursusel on õpilaste miinimumarv 10, maksimum tohib olla 20. Kui mõnele kursusele registreerub vähem kui 10 õpilast, siis seda kursust ei avata. Põhikursustel on rühmade suurused vastavalt 12 ja 24. „Kõige aluseks on kooli enda võimalused,“ rõhutas Ingrid Pietzsch. „Õpilasel ei ole õigust nõuda, et mina tahan just seda ainet õppida, siis tuleb lihtsalt kooli vahetada ja seda ka tehakse.“

Õppekoormus on 11. ja 12. klassil  35 tundi nädalas, ja näiteks saavad õpilased valida, kas õpivad religiooni (usulistel põhjustel) või eetikat (kui usuga seoseid ei ole), samamoodi kas muusikat või kunsti. Kõiki muid harjumuspäraseid aineid – kehaline kasvatus, keemia, bioloogia jm – on kaks tundi nädalas.

Hindamissüsteem on kardinaalselt erinev

Saksimaa hindamissüsteem erineb Eesti omast niivõrd, et seda oli kuulajatele raske lühidalt selgitada. Numbrilised hinded on Saksamaal üldse vastupidi kui meil – 1 on väga hea ja 6 on nii kehv, et enam kehvem olla ei saa.

Saksimaal hinnatakse gümnaasiumiõpilaste õppetulemusi punktidega vahemikus 0-15.  Igale punktile vastab mingi hinde väärtus. Lisaks võetakse lõpetamisel arvesse  kõik gümnaasiumi jooksul saadud numbrilised hinded ja lõppkokkuvõttes, keeruliste teisendamiste tulemusena, kogub iga abiturient kooli lõpuks teatud arvu punkte. Maksimum on 900 punkti, mis vastab hindele 1 ehk siis suurepärane tulemus, ja miinimum on 300 punkti, mis vastab hindele 4 ja on üsna nõrk tulemus. Kes kogub vähem kui 300 punkti, see kooli ei lõpeta. Kõik muu jääb selle kahe vahele.

Eksam: ei kerge ega raske

Gümnaasiumi lõpus sooritavad abituriendid viis eksamit, neist kaks suulist ja kolm kirjalikku.  Süvakursuste kirjalikud eksamid koostab ministeerium, süvakursuste suulised eksamid valmistab ette kool ise. Eksamite aluseks on ühtsed eksaminõuded (EPA-Normen), need võtab vastu kultuuriministrite konverents.

Põhimõtteliselt peavad õpilased eksamil näitama, et nad on vastavas aines pädevad. Neil peavad olema struktureeritud teadmised, iseseisev mõtlemis- ja töövõime, nad peavad nägema ka ainest kaugemale. Neil peab olema ainest arusaamine, nad peavad suutma andmeid taasesitada ja analüüsida. See kõik peab kajastuma ülesannete täitmisel, st eksamitööd peavad olema koostatud nii, et õpilastel oleks võimalik oma parimaid võimeid ja teadmisi näidata. Muidugi pole see õpetajatele kerge, ette tuleb valmistada palju eksamiülesandeid. Näiteks keeleeksamil tuleb jälgida, et tekstid oleksid aktuaalsed, samas piisavalt lühikesed. "Tuleb jälgida, et eksamiülesanne ei oleks liiga kerge ega liiga keeruline," tegi Ingrid Pietzsch kokkuvõtte.

Foto: Koolielu arhiiv.

"Haridusministritega on raske arvestada – kui nad ametisse tulevad, näevad nad 15 meetrit enda ette, 2 aastat enne valimisi 10 meetrit ja kui valimised on ukse ees, siis nad näevad vaid oma nina ette," ütles lord möödunud nädalal Genovas peetud konverentsil EMINENT.

30 aastat filmiprodutsendina (muu hulgas on tema käe alt tulnud ka filmid „The Mission, „The Killing Fields“, „Local Hero“, „ Midnight Express“ jne.) töötanud lord David Puttnam on viimastel aastatel end haridusteemadesse pühendanud. Muu hulgas oli ta 7 aastat UNICEFi Suurbritannia haru president, samuti on ta aluse pannud Riiklikele Õpetamise Preemiatele.  „Ma olin koolis halb õpilane ja ma katsusin sealt nii kiiresti tulema saada, kui võimalik,“ meenutas Puttnam oma lapsepõlve.

1990ndatel hakkas ta suuremat huvi tundma tuleviku klassiruumi vastu. Ta püstitas enda jaoks küsimuse, kuidas on võimalik, et tehnoloogia ei ole oluliselt mõjutanud õpetamist samal ajal, kui tundmatuseni on muutunud kõik teised valdkonnad. „Kool ei olnud ühenduses ühiskonnaga,“ selgitas Puttnam.

Lord David Puttnam. Foto: European Schoolnet

Oma mõtete illustreerimiseks mängis ta katkendi filmist „War horse“ ning selgitas, et hobused on mänginud väga olulist rolli inimeste jaoks. Samas jättis kuulipildujate laialdane kasutuselevõtt lahingutes hobused tagaplaanile. „Kui kuulipildujad leiutati, oli alguses küsimus rahas ja kasulikkuses. Aga oli selge, et kui tahtsid kaitstud olla, ei saanud ükski riik omale lubada nende relvade mittesoetamist,“ tõdes Puttnam. Samamoodi on tema sõnul praegu võitlus hariduse ja katastroofi vahel – ükski riik, kes tahab edasi jõuda, ei saa omale lubada haridusse mitteinvesteerimist.

„Peamine väljakutse, millega riigid tegelema peavad, ongi tehnoloogia,“ sõnas Puttnam ning lisas, et samas ei saa ükski haridussüsteem olla parem kui nende õpetajate kvaliteet, kes seal õpetavad. Suurt tähelepanu tuleb pöörata õpetajaharidusele. „See oleks nali, kui õpetajaks õppija saaks sama haridusega hakkama ka veel 10 aastat hiljem, pidevat arendamist on vaja.“ Lordi sõnul toovad investeeringud haridusse alati kõigile kasu – muu hulgas on haritud ühiskondades ka inimeste tervis parem ja oodatav eluiga kõrgem.

European Schoolnet (http://www.eun.org/) on 1997. aastal loodud mittetulundusühing, mis koondab enda alla erinevate Euroopa riikide haridusministeeriumid ja mille eesmärgiks on edendada õppetööd üle Euroopa. Eestis viib European Schoolneti projekte (eTwinning, Targalt Internetis, ITEC, SENNET, InGenious, KeyCoNet) ellu Tiigrihüppe Sihtasutus.

Koolitusel tutvustatakse WeDo robootikakomplekti, õpetamiseks vajalikke materjale, jagatakse WeDo õpetamisega seotud kogemusi ning viiakse läbi ka näidistund.

LEGO WeDo komplekt on firma LEGO poolt 2008.aasta suvel välja antud 7-11-aastastele lastele mõeldud robootikakomplekt, mis aitab arendada laste peenmotoorikat ning isetegevuse kaudu arendada teadmisi sellistes valdkondades nagu tehnika, matemaatika, keel ja loodus.

Foto: Terje Lepp

„Huvikooli HuviTERA kogemuste põhjal võib öelda, et WeDo robootikakomplekt on jõukohane ka juba viieaastastele lastele. WeDo tundides toimub õppimine läbi mängu, tegevused on vaheldusrikkad ning seega köitvad ka noorematele,“ ütles HuviTERA robootikaringi juhendaja Taavi Duvin.

LEGO WeDo peamiseks sihtrühmaks on lasteaia vanemad lapsed ning esimese kooliastme õpilased. Erinevalt LEGO NXT komplektist ei vaja õppurid mingisuguseid eelteadmisi.

Tiigrihüppe Sihtasutus on koolirobootika projekti toetanud kuus aastat ning Eesti koolid on selle väga hästi vastu võtnud. Tänaseks on robootikaringid käimas üle sajas üldhariduskoolis. "LEGO WeDo on suurepärane võimalus noorematele lastele teha tutvust robootikaga, sest nii kodust kui lasteaiast on LEGO klotsid tuttavad,“ kommenteeris programmi edasiarendust Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitusvaldkonna juht Ave Lauringson.

Koolitus toimub 8.detsembril Tallinna Rahumäe Põhikoolis, Vabaduse pst 50, algusega kell 10.00.

Lisainfo:
Ramon Rantsus
Eesti Koolirobootika projektijuht
ramon@ut.ee
5047917