Ajutegevuse ergutamine
Pillimängu õppimine parandab oluliselt ajutegevuse võimekust. Kansase Ülikooli uuring viitab, et noores eas pillimängu õppimine mõjutavad lapse kasvades olulisel määral tema kognitiivsete oskuste arengut.

Mälu treenimine
Noored, kes õpivad pillimängu, on uurimuse põhjal ka parema käitumise, mälu ja intelligentsiga.

Sotsiaalsed oskused
Pillimängu õppimine annab võimaluse liituda muusikalise grupiga, mis aitab õppida koostööd, üksteisega arvestamist ning teineteise töö väärtustamist. See on päris tore võimalus õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks

Enesekindluse kasvatamine
Iga kord, kui noor muusik õpib uue loo, mängib midagi väga hästi või lõpetab raske tunni, tunneb ta, et on midagi korda saatnud. See tõstab õpilase enesekindlust ja -väärikust.

Kannatlikkuse õppimine
Pillimängu õppimine pole lihtne. Selle tulemusena õpib laps toime tulema pettumusega ning mõistab kannatlikkuse väärtust ning raske töö panust eesmärkide saavutamisel. See on noore arengus oluline samm edukaks inimeseks kasvamise juures.

Refereeritud: The Innovative Educator, foto Flickr

Kui lasteaeda hakatakse ehitama, võtab see kaua aega, moodullasteaia rentimiseks tuleb aga lihtsalt konkurss korraldada, kirjutab Tallinna kesklinna vanem Mihhail Korb. Pikemalt loe juba Eesti Päevalehest.

Samal teemal:

• Lasteaiakohtade puudus: kas põhjuseks on kitsi riik või omavalitsuste valed valikud?
• Tartu lasteaedadesse ehitatakse uusi rühmaruume
• Tallinna lasteaedade korrastamine edeneb visalt

Foto: Koolielu arhiiv

Kontroll õpiku kvaliteedi ja õppekavale vastavuse üle on õpiku tegelikul kasutajal: õpetajal, õpilasel, ka lapsevanemal, kes oma lapse õpitegevuse vastu huvi tunneb, kirjutab Ross Õpetajate Lehes. Minister Jaak Aaviksoo on öelnud, et riigil on kavas määratleda nn kolmandad retsensendid, kes vaatavad teised, kirjastajate poolt tellitud retsensioonid üle. Healt retsensendilt ootavad autorid ja toimetaja asjatundlikku analüüsi ning edasiviivaid ettepanekuid - hinnang, kas retsenseeritav töö vastab riiklikule õppekavale, peab olema argumenteeritud ja asjalik, märgib Ross. "Need on tingimused, mida on päris keeruline täita, ja Eestis on kõrgelt hinnatud arvustajaid õige vähe (paljud neist on tõenäoliselt endised ainenõukogu liikmed)," tõdeb õpikute toimetaja ning lisab, et imestab, kust tekkis ühtäkki selline asjatundjate varu. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Samal teemal:

• Aaviksoo: riik võtab õppekirjanduse osas suurema vastutuse
• Hea õpik säästab õpetaja aega
• Tulevikuõppimist iseloomustab personaalne õpikeskkond ja e-õpik

Fotod: Koolielu arhiiv

Haridus- ja teadusministeerium soovib, et info koolikohustust mittetäitvate laste kohta jõuaks kindlasti ka riigini – Eestis peab tekkima korralik ülevaade koolis mittekäivate laste probleemi olemusest ja mastaabist, teatab ministeerium. Seetõttu soovib ministeerium lisada seadusesse sätte, et kõik omavalitsused peavad riigile edastama info koolikohustust mittetäitvate laste ja selle põhjuste kohta. Kohalikud omavalitsused on mures, et tihti ei tea ka nemad, kuhu on lapsed läinud – kas näiteks vanematega välismaale või elavad koolikohust täitmata teise omavalitsuse territooriumil.

Omavalitsuste katuseorganisatsioonid märkisid, et probleemi lahendamiseks tuleb küsimust tuleb vaadata laiapõhjaliselt ning vajadusel tuleb muuta ka teisi seadusi. Ministeerium nõustus, et täpseid elukohaandmete täna rahvastikuregistrile tihti ei esitata, mistõttu takistused mujale ja eriti välismaale läinud inimeste üle arvestuse pidamisel on igati objektiivsed. Seetõttu ongi hädavajalik omada meetmete väljatöötamiseks piisaval hulgal infot.

Kooli palgakorraldus

Arutluse all oli ka kooli palgakorralduse kinnitamine. Praegusesse eelnõusse on kirjutatud, et koolijuht peab esitama läbipaistvuse tagamiseks ja õiglase palgakorralduse kinnitamiseks selle ka kooli hoolekogule. Kohalikud omavalitsused on seisukohal, et kooli palgakorralduse peaksid nemad kooskõlastama.

Osapooled nõustusid, et seadus paneb omavalitsustele vastutuse tagada põhihariduse kättesaadavus ning kooli jõudmiseks vajalik transporditeenus. Lepiti kokku, et koostöös omavalitsuste katuseorganisatsioonidega vaadatakse praegu välja töötatava uue transpordi arengukava juures üle ka koolitranspordi olemus ja sisu.

Samal teemal:

• Õpetaja keskmine palk on järgmisel aastal vähemalt 860 eurot

Samas on kool seaduse järgi nii õppe- kui kasvatusasutus, mis selgelt tähendabki seda, et tähelepanu tuleb pöörata mõlemale tegevusele, paraku tundub ikka ja jälle, et väikeses Eestis seatakse pigem prioriteediks edukas õppimine kui laste heaolu ja turvatunne, kirjutavad koolipsühholoogid Triin Kahre ja Kadri Järv-Mändoja. Pikemalt loe juba Postimehe arvamusküljelt.

Foto on illustreeriv. Allikas: Flickr

Samal teemal:

• Haridusministeerium ja politsei uurivad koolivägivalla juhtumit
• Koolivägivald sünnitab heidikuid
• Politsei kinnitusel ei näita koolivägivald vähenemise märke
• Kas koolivägivald on paratamatu?

Riigigümnaasiumis õpib ligi 160 õpilast. Direktor Laine Belovas ja õppedirektor Katrin Karm olid ühte meelt, et koolimajja mahuks õpilasi veelgi, aga probleem on õpilaskodus. See paikneb praegu kortermajades, päris omaette hoonet ei ole. „Konkurss meie kooli on, võiksime juurde võtta õpilasi. Kaadrit saaksime ka aasta-aastalt rohkem palgata, aga õpilaskodu on meie nõrk koht. Uue ühiselamu eskiisprojekt oli valmis juba 1992. aastal,  hoone pidi valmima 2008. Aga tuli masu ja kõik plaanid külmutati,“  rääkis Laine Belovas.

Tullakse ka Ida-Virumaalt

Noarootsi gümnaasiumis käivad õpilased üle Eesti, kõige rohkem on lapsi Harjumaalt, Raplamaalt ja üllatuslikult  Ida-Virumaalt. „Ida-Virumaalt tuleb meile õpilasi nii eesti kui vene õppekeelega koolidest. Vanemad tahavad, et laps oleks eesti keskkonnas, õpilaskodus elades saab eesti keele väga ruttu selgeks. Ja teine põhjus, miks Ida-Virumaalt siia õppima tullakse, on  turvalisus: vanemad saadavad oma lapse õppima väikesesse turvalisse kohta,“ põhjendasid noorte valikuid direktor Laine Belovas ja õppedirektor Katrin Karm.

On ju ka teisi väikeseid turvalisi koole ja kohti?

„Aga ei ole nii hea tasemega gümnaasiumi, või kui on, siis pole õpilaskodu,“ sõnas Laine Belovas. Boonus on kindlasti ka tasuta bussisõit kooli ja koju.

Mis puudutab uusi õppesuundi, siis seaduse kohaselt ei pea riigikool neid ilmtingimata kolm välja töötama. „Meiegi jääme oma praeguse suuna juurde. Ehk siis reaalhuvidega noor läheb ikka Nõo reaalgümnaasiumisse, humanitaarhuvidega tuleb meile ja muusikahuvilised astuvad muusikakeskkooli,“ ütles Laine Belovas.

Rootsi keele 14 kursust

Rootsi keele õpet alustavad gümnasistid siin nullist. Kolme aastaga jõuavad nad oma keeleoskuselt B1- ja  B2-tasemele, mis tähendab sisuliselt head rootsi keele valdamist nii kõnes kui kirjas. Keelepraktika toimub kolme aasta jooksul korra Rootsis või Soomes rootsikeelses koolis, ning see  põhineb õpilasvahetusel. Kokku on rootsi keelt 14 kursust, keeleõpe toimub gruppides. On mõni muu aine ka rootsi keeles?

„Ei jõua paraku. Õpetajate-materjalide poolest ei oleks ju võimatu, et näiteks matemaatikaõpetaja annaks oma ainet rootsi keeles, aga see käiks lastele üle jõu. Nad alustavad keeleõpinguid ju nullist,“ sõnas Laine Belovas. Katrin Karm lisas, et noored saavad jätkata rootsikeelsetes kõrgkoolides, mõnedki lähevad pärast kooli lõppu Rootsi tööle, et keeleoskust täiendada. Rootsi keele oskus on tööturul kindlasti konkurentsieelis: näiteks Tallinkis on palju Noarootsi gümnaasiumi vilistlasi tööl.

Foto: Flickr

Põhjamaade muusikat, kunsti, ajalugu...

Veel õpitakse Noarootsis põhjalikumalt Põhjamaade kultuurilugu: 10. klassis Põhjamaade geograafiat, 11. klassis kirjandust ja ajalugu, 12. klassis Põhjamaade kunsti. Kõik ainekavad, sh rootsi keele 14 kursust, on välja töötanud oma kooli õpetajad. Ja keeleõppe tasemega on Tartu ülikool väga rahul, Noarootsist tulevad tugevad tudengikandidaadid.

Kuidas te õpetajaid leiate?

„Õpetajate puuduse üle ei kurda, kõik kohad on täidetud. Viimati oli rootsi keele õpetajat vaja, saime õpetaja Berliinist: sakslane, kes on õppinud rootsi filoloogiat. Kaks inglise keele õpetajat on samuti mujalt - üks Ameerikast, teine Peterburist,“ rääkis Laine Belovas. Kool kasutab Euroopa tööotsingute portaali  Eures infot ja abi.

Kuidas lapsed õpilaskodus hakkama saavad? Et kui kunagi on Eestimaa õpilaskodusid täis pikitud…

„Kõigile inimestele see variant ikka ei sobi, mõni laps tahab olla rohkem omaette. Aga meile tulnud on ju teadliku valiku teinud. Koduigatsust tuleb ikka ette, tuleb jälgida, et keegi ei jääks nukralt oma voodile istuma.  Kasvataja ja klassijuhataja koostöö on oluline.  Sotsiaalselt küpsevad noored siin kiiremini kui kodused lapsed. Vanematele majanduslikult raske? Riigikooli puhul küll mitte – bussisõit tasuta, õpilaskodu tasuta, koolitoit on väga odav. Unistada ju võib, et jääb ka edaspidi nii. Aga jah, kui peaks Tartus või Tallinnas korterit üürima, iga päev lapsele toiduraha andma – siis see läheks küll vanematele koormavaks,“ mõtiskles Laine Belovas.

Positiivsena lisas Katrin Karm nii kooli kui koha väiksuse: kõik tunnevad kõiki, tekkinud on mõnus ja sõbralik õpilaste-õpetajate kogukond.

Lõpetuseks esitan oma arust väga originaalse küsimuse: miks peab rootsi keelt süvendatult õpetama just Noarootsis, pealinnas oleksid äkki paremad võimalused? Aga võta näpust, selgub, et seda on koolijuhilt küsinud absoluutselt kõik haridusministrid.

„Aga miks mitte Noarootsis?“ küsib Laine Belovas vastu. „Rootsi keelt on siin räägitud ju sajandeid.“

KOMMENTAAR

Noarootsi gümnaasiumi vilistlane Karin Taalik (lõpetas kooli 2008)

Astusin 2004. aastal Noarootsi gümnaasiumisse just seetõttu, et soovisin saada iseseisvamaks ning panna ennast proovile - kuidas tuleb ühel 16-aastasel välja kodust eemal elamine, iseseisev rahadega majandamine, õppimine ning mis veelgi olulisem - milline näeb välja ühiselamus elamine? Omaette plussiks oli omapärane suunitlus Põhjamaade kultuurile ja rootsi keelele, mis mind samuti paelusid. Noarootsi gümnaasiumis õppides sain võimaluse ühel õppeaastal tutvuda lähemalt rootslaste ja sealse kultuuriga, õppides Rootsis Västerås'is ja elades sealsetes peredes.

Rootsi keele oskus on mulle päris palju andnud. Leian, et kui sul on vähegi pealehakkamist ning töötegemise tahet, siis rootsi keele oskusega vähemalt Tallinnas küll töötuks ei jää. Minule andis keeleoskus võimaluse muutuda täielikult vanematest rahaliselt sõltumatuks kohe ülikooli tulles. Enamik töökohti, kus nõutakse rootsi keelt, on paindliku graafikuga ning nii sain kenasti ülikooliõpingute kõrvalt töötada. Lisaks olen tänu rootsi keele oskusele kohtunud väga paljude huvitavate inimestega nii Rootsist kui Norrast, kellega on lihtsam suhelda just tänu ühisele räägitavale keelele.

13. detsembril tähistab kool traditsiooniliselt luciapäeva. Luciapäev on oma nime saanud Sitsiilia pühaku Lucia järgi ja see tähistab jõuluaja algust Rootsis. Foto: kooli arhiiv.

Samal teemal:

• Õppesuunast nii teadmisi kui praktilist kasu
• Lihula gümnaasium: loodusteadlaste kasvulava

"Kandidaadid olid tublid, aga meie ootasime kedagi, keda ei olnud," lausus Tartu haridusosakonna juhataja Riho Raave Tartu Postimehele. "Teeme uue konkursi, aga siis ei saa jätta asja juhuse hooleks."

Tamme gümnaasiumi direktori kohusetäitjana jätkab Urmas Tokko, kes oli üks kandidatuuri tagasivõtnutest.

Samal teemal:

• Tartu Tamme gümnaasiumi juhiks kandideerib kuus inimest
• Tartu Tamme gümnaasiumi juht lahkus ootamatult ametist
• Maaülikool hakkab õpetama Tartu Tamme gümnaasiumi õpilasi

Tartu Tamme gümnaasium, foto kooli kodulehelt.

Euroopa majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi toetatud riskilaste ja -noorte programmi rahaline on maht 7,6 miljoni eurot, teatab haridus- ja teadusministeerium.

Programmi raames aidatakse kahe miljoni euroga hariduslike erivajadustega õpilasi, toetades tugispetsialistide ja õpetajate koolitust ning vajalike juhendmaterjalide koostamist. Lisaks arendatakse viimastel aastatel väga tõhusat tööd teinud õppenõustamiskeskuste tegevust.

Enam kui miljon eurot panustatakse noorsootööasutustesse, et arendada neid välja kohtades, kus noored neist kõige enam puudust tunnevad. Programmi toel koolitatakse ka noorsootöötajaid, et nad oskaksid paremini kaasata puuetega noori, ning edendatakse noorte õigusrikkumisi ennetavaid tegevusi.

Lapsi ja noori ähvardavaid riske on väga erinevaid: hariduslikud erivajadused, sealhulgas füüsilised ja vaimsed puuded või käitumisraskused; perekondade varaline kitsikus; sotsiaalne tõrjutus; kalduvus alkoholismile, narkomaaniale või kuritegevusele. Riskid on kahjuks põimunud ning nendega tuleb tegeleda süstemaatiliselt ja samaaegselt, hõlmates nii üldhariduskooli, huvitegevust, sotsiaalvaldkonda ja kodu.

Ministeeriumide koostöö

Seetõttu teevad programmi elluviimisel valdkondadeülest ja süsteemset koostööd kolm ministeeriumi. Programmi juhib haridus- ja teadusministeerium ja seda rakendab Eesti Noorsootöö Keskus. Justiitsministeeriumi eestvedamisel käivitatakse Eesti eri paikades kogukonnapõhised kuriteoennetusmudelid. Lisaks on kavas käivitada peredele suunatud kuriteoennetuslik sekkumisprogramm ning toetatakse erikoolist ja noortevanglast vabanenud noorte seaduskuulekat naasmist kodukohta. Sotsiaalministeeriumi ülesanne on arendada programmi raames välja laste ja perede toetussüsteem ning käivitada lapsevanemate kasvatusoskuste parandamisele suunatud tõenduspõhine sekkumisprogramm.

Programm on Eesti jaoks erakordne – tegemist on suurima riiklikult heaks kiidetud välistoetusega riskilaste ja -noorte heaolu parandamiseks. Riskilaste ja –noorte programmi rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismist ning selle tegevused viiakse ellu ajavahemikul 2013-2016. Programmi partneriks on Norra Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Ühendus.

Samal teemal:

• Erivajadustega laps lasteaias: mõtteid hetkeolukorrast ja võimalustest
• HEV-kodulehelt leiab infot hariduslike erivajadustega õpilaste õppe ja õppevara kohta
• Ilmub kogumik erivajadustega õpilaste toimetulekuoskuste arendamiseks

Ühised ajurünnakud aitavad õpilasi lähemale oma äriidee leidmisele. Minikoolituste jätkuna on võimalus oma idee iseseisvalt ka äriplaaniks vormida ja esitada jaanuaris toimuvale äriplaanide konkursile.

Tartu Ärinõuandla projekti „Ettevõtlikkus läbi mängu ja uute ideede“ üheks tegevuseks on äriplaanide konkurss, mille raames viiakse 7.-19.novembrini koolitaja Harald Lepiski innustusel läbi minikoolitused teemal „Minu äriidee – tulevikuvõimalus“. Minikoolitustel osaleb kokku 10 Tartumaa põhikooli ja gümnaasiumi - Ülenurme gümnaasium, J.Poska gümnaasium, Nõo põhikool, Tartu Erakool, Tartu kunstigümnaasium, Luunja keskkool, Tartu Forseliuse gümnaasium, Tartu kommertsgümnaasium, Puhja gümnaasium ja Tamme gümnaasium.

Koolituste vältel genereeritakse üheskoos ligi 2000 vahvat ideed erinevates valdkondades ning püütakse leida inspireerivaid lahendusi ning vastuseid küsimustele: Kuidas õpitut paremini meelde jätta? Mida tehes võiks koolivaheajal taskuraha teenida? Kuidas harivalt ja kasulikult enda ja teiste vaba aega sisustada? Milliseid pakendijäätmeid näen enda ümber ja kuidas neid taaskasutada? – need on mõned lihtsad küsimused meid ümbritsevast, millest ühiste ajurünnakute tulemusena võib kasvada hea mõte, mida arendada äriideeks.

Projekti põhiprioriteediks ongi ettevõtliku eluhoiaku toetamine ja kujundamine ning ettevõtluse kui
karjäärivõimaluse teadvustamine. Lisaks ideede genereerimisele, pakutakse projekti raames ka erinevas vanuses lastele ettevõtluse, majanduse ja finantskirjaoskuse aluseid tutvustavat simulatsioonimängu „Ettevõtlusküla“.
Lisainfo:
Maili Vinn, ettevõtluse konsultant
SA Tartu Ärinõuandla
maili.vinn@tartu.bas.ee

Elukestva õppe arendamine on üks suuremaid poliitilisi ja ühiskondlikke väljakutseid Eestis, mis toetab inimeste elukvaliteedi kasvu ja riigi majanduse arengut. Strateegia koostamisega loob riik eeldused üldiseks ja terviklikuks hariduspoliitika arenguks, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Strateegia eesmärk on, et Eesti hariduskorraldus on efektiivne ja kvaliteetne, haridussüsteem on avatud kõikidele võrdsetel alustel ning see rahuldab töötajate ja tööandjate vajadusi.

Elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020 koostab haridus- ja teadusministeerium, kes viib selle läbi avatud protsessina võttes arvesse huvipoolte arvamusi ja ettepanekuid. Ministeerium kaasab strateegia koostamisse kõik ministeeriumid, riigikantselei, linnade liidu, omavalitsuste liidu, õpetajate ühendused ja erinevad mõttekojad.

Strateegia rakendamise alusteks kujunevad valdkondlikud rakendusplaanid. Strateegia rakendumise eest vastutab haridus- ja teadusministeerium.

Allikas: BNS