Ida-Virumaal on kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja koolid jõudnud arusaamale, et kool peaks lisaks faktiteadmiste andmisele toetama ka ettevõtliku noore kujunemist, vahendab ERR Uudised. Õpilasest, kes on julge algataja,  otsib uusi lahendusi ja on motiveeritud õppija, kasvabki ettevõtlik kodanik.

Haridusprogramm "Ettevõtlik kool" on alguse saanud Ida-Virumaal ning on suunatud ettevõtliku õppe juurutamisele koolisüsteemi, et tõsta hariduse kvaliteeti ja seeläbi noorte edukust elus. Tänaseks on Ida-Virumaal 13 kooli ja kaheksa lasteaeda, kellega tehakse igapäevaselt koostööd, et õpetajad hakkaksid õppetunde uutmoodi korraldama.

Samal teemal:

• Ettevõtlikkuse otsingutel

Lisaks näeb suurel tehnoloogianäitusel nii pommiroboteid, helikoptereid kui ka 3D-printereid, kirjutab Virumaa Teataja.

Robotex on Eesti suurim robotivõistlus, mida korraldab Tallinna tehnikaülikool koostöös Tartu ülikooli ja Eesti infotehnoloogia kolledžiga. Robotexi korraldatakse eelkõige noortele ja selle eesmärk on nakatada igas vanuses inimesi tehnikateaduste pisikuga.

Sel aastal on huviliste jaoks peale robotivõistluste ka teisi loovaid konkursse – joonistus-, foto- ja videokonkurss. Rohkem infot kodulehelt www.robotex.ee.

Foto: Valga gümnaasium

"On tähtis, et koolivägivallaga tegeletaks pidevalt, mitte nii, et korraldatakse mingi projekt ja siis arvatakse, et järgmised aastad on muretud," lisas ta. Pikka intervjuud Scheithaueriga saab lugeda Eesti Päevalehest.

Samal teemal:

• Haridusministeerium ja politsei uurivad koolivägivalla juhtumit
• EPLi juhtkiri: piinamine Eesti koolis
• Koolivägivald sünnitab heidikuid
• Politsei kinnitusel ei näita koolivägivald vähenemise märke

• Kas koolivägivald on paratamatu?

Sellele aitab kaasa ennekõike reaalainete õpe koos ettevõtluskoolitusega. Teine suund on loodusõpe koos giidikoolitusega ja kolmas keeleõpe koos meediakoolitusega. Antsla gümnaasiumi direktor Heinar Kool, kas uute õppesuundade väljatöötamine oli teie koolile raske? Millest otsustamisel lähtusite?

"Kolme uue õppesuuna väljatöötamine sündis õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ajurünnakute ja rühmatööde tulemusena. Kuna kool asub suhteliselt äärealal ja sündimus on analoogiliselt teiste Eesti piirkondadega mitte just suur, siis jälgisime õpilastele hea akadeemilise hariduse andmise võimalust ning suunaainete kaudu  praktilise väljundi võimalust pärast lõpetamist.

Nii planeerisime reaalainete õppesuunda Eesti-Taani ühisprojektist 1995. aastal alguse saanud süvendatud majandus/ettevõtlusõppe, et lõpetaja omaks baasi ja teadmisi vähemalt füüsilisest isikust ettevõtjana alustamiseks või majandus/reaalaladel õpingute jätkamiseks.

Keeleõppe suunas valisime lisaks ema- ja võõrkeelte hea taseme ning laiema valiku kindlustamisele ka meediakoolituse koos praktilise väljundiga kirjutavas (vabariiklikud lehed ja koolileht ) ning audiomeedias (kooliraadio, kohalikud raadiojaamad ). See annab ettekujutus ja lõpetajatele parema stardipositsiooni keelte või meediaga seotud õppe jätkamiseks.

Loodusainete suund kujunes välja meie kooli kauaaegsest edukast tegevusest sellel alal projektitöö ja uudsete õppemeetodite kaudu. Et akadeemilistele teadmistele lisada praktilist väärtust, antakse võimalus omandada giiditöö aluseid ning nende rakendamist Kagu-Eesti looduse tutvustamisel ja seda ka võõrkeeles (inglise keel).

Lähtusime sellest, et õpilased valiksid õppimise meie koolis, et siin õppimine oleks neile huvitav.“

Antsla gümnaasiumil oli ka seni kolm õppesuunda: ettevõtlus, ehitusviimistlus ja kodumajandus. Neist kahe viimasega te siiski ei jätka. Miks?

„Ehitusviimistluse ja rõivadisaini/olmekultuuri õppesuunad kaovad mitmel põhjusel. Kuna need õppesuunad olid rohkem orienteeritud praktiliste oskuste omandamisele, võisid õpilased seal kooli lõpetamiseks valida mitte raske matemaatika eksami, vaid mõne muu aine. Seega sai gümnaasiumiharidust omandama võtta suunaainetest väga huvitatud ning motiveeritud õpilasi, aga nende saavutused akadeemilistes ainetes (eriti reaalainetes) olid suhteliselt keskpärased.

Uute gümnaasiumi lõpetamise tingimuste järgi peavad lõpetajad sooritama kolmes kohustuslikus aines riigieksami, mille alumine soorituspiir on 2,5 korda kõrgem senisest. Nõudmised ja tase peavad edaspidi tõusma, sellega pidime arvestama ka vastuvõtul.

Akadeemiliselt võimekamad õpilased ei ole eriti olnud huvitatud praktiliste oskuste omandamisest üldhariduskoolis, vaid rohkem ikka kutseõppeasutuses. Ehitusviimistluse õpetamine käis seni koostöös Vana-Antsla kutsekeskkooliga, kes väljastas õpilasele tõendi vastavate kursuste läbimise kohta,  kuid 1. septembrist 2012  on see kool töö lõpetanud, viimased õpilased lõpetavad ehitusviimistluse õppe detsembris 2012.

Senini oleme tähtsustanud, et võimalikult paljud 10. klassis alustanud õpilased jõuaksid ka lõputunnistuseni ja see on õnnestunud. Hoiame seda eesmärki silme ees ka tulevikus.“

Kas uued õppesuunad tõstavad õpetajate koormust, kui palju tuleb leida tunniandjaid mujalt?

„Tunniandjatega väljaspoolt kooli oleme harjunud, kuna senistes õppesuundades kasutasime selliseid spetsialiste. Mõned nendest tunniandjatest-spetsialistidest jätkavad, mõned tuleb juurde palgata. Meie endi õpetajad on ka omandanud  lisakvalifikatsiooni suunaainete/ valikkursuste õpetamiseks. Üksikutel õpetajatel koormused suurenevad seoses uue õppekavaga, kuid mitte oluliselt.“

Keeleõpe koos meediakoolitusega. Linnulennult, mida sellel suunal täpsemalt õpitakse?

„Eesti keele õpet toetavad valikkursused on kirjandus ja ühiskond,  kõneõpetus, kirjanduslik looming, kodukoha kultuurilugu, filosoofia ja väitluskunst, maailma ajalugu. Võõrkeele õpet toetavad valikkursused inglise keel (B2-tase), saksa keel, vene keel, soome keel, prantsuse keel (kõik B1-tase).

Meediakoolituse sisuks on audiomeedia, kirjutava meedia, võõrkeelse meedia  ja fotograafia kursused. Õppekäike ja ühiseid ettevõtmisi oleme kavandanud teha koos kohalike ajalehtede ning raadiojaamadega. Õpilaste töid tahame üllitada kooli ja kohalikes lehtedes, kooli almanahhis ning kooliraadios ja võimalusel  ka üleriigilistes raadiojaamades. Keskendume rohkem kirjutavale meediale.“

Ja reaalainete suund?

„Reaalainete õpe ettevõtluskoolitusega sisaldab 63 kohustuslikku kursust RÕK-ist,
20 kursust kooli valikul  ja õpilase valikul vähemalt 13 kursust. Valikkursused on lai matemaatika, praktiline ja majandusmatemaatika, joonestamine, ettevõtlusõpe (sh mikro-makroökonoomika, raamatupidamine, turundus/toote arendus, äriplaan ja õpilasfirma, psühholoogia/klienditeenindus, inimene ja õigus), inglise keel (B2-tase) saksa/vene keel (B1-tase), filosoofia ja väitluskunst, globaliseeruv maailm, uurimistöö alused , riigikaitse,  B-kategooria autojuhtimine, üldkehaline ettevalmistus, usundiõpetus, reaalainete õpikojad
Selle õppesuuna lõpetanu suudab kasutada reaalaineid erinevates   eluvaldkondades ning jätkata õpinguid aladel, kus  reaalainetel on oluline tähtsus; tunneb majanduse põhimõtteid, oskab hinnata majanduse arengusuundi/ eesmärke ning  rakendab vastavaid teadmisi igapäevaelus; omab teadmisi tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana; on motiveeritud tegelema teadusaladega.“

Koolielu küsimustele vastas Antsla gümnaasiumi direktor Heinar Kool.

Foto: kooli koduleht

Loe lisaks:

• Lihula gümnaasium: loodusteadlaste kasvulava

Koostöövõrgustikus osalemine võimaldab koolidel saada osa üksteise tegemistest ja edusammudest õpilaste karjääri planeerimist toetavates tegevustes, märgib Innove oma pressiteates.

Koostööseminaridel keskendutakse erinevatele karjääriõppe korraldamise töölõikudele, mis tulenevad karjääriõppe oodatavatest õpitulemustest, õppesisu rõhuasetustest, õpilaste erinevatest vajadustest jms. Üheskoos otsitakse vastuseid erinevatele küsimustele, näiteks: millised on tõhusad ja tulemuslikud õppemeetodid karjääriõppes; kuidas saavutada läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemisel häid tulemusi; miks on äärmiselt oluline õpetajate omavaheline koostöö; mida õpilased oma kooli karjääriõppest arvavad  jne.

Senini olid karjääriõppe edendamisel SA Innove partneriteks 52 pilootkooli erinevatest Eesti piirkondadest. Sellest õppeaastast suureneb ka nende roll karjääriõppe toetamisel. Nii suunavad pilootkoolid eelkirjeldatud koostöövõrgustiku kaudu oma tegevuse järjest enam ülejäänud Eesti koolide toetamisele.

Karjääriõppe tegevusi toetab Euroopa Sotsiaalfond programmi „Karjääriteenuste süsteemi arendamine” kaudu.

Koostöövõrgustikku kuuluvate koolide loetelu leiate siit.

Karjääriõppe edendamisel osalevad pilootkoolid leiate siit.

Tallinna Reaalkoolis, Tartu Kivilinna gümnaasiumis, Pärnu ühisgümnaasiumis ja Narva humanitaargümnaasiumis kohtuvad ligi 120 noort, kellel on huvi tehnoloogia vastu, et siis erinevate võistlustega oma teadmised proovile panna. Klassikaliselt on ülesannete osaks ka robootika.  Sellel aastal on ürituse peateemaks „Paber ja struktuurid“, mida uuritakse nii “Sõida tomat lömmi!” võistluse, “Pakendi” probleemülesande kui ka “Paberist pilvelõhkuja” ehitamise teel.

„Varasemalt oleme ülesannete püstitamisel seadnud eesmärgiks millegi suure valmistamise. Näiteks eelmisel aastal ehitasid lapsed veesõidukeid ning panid need 3m pikkust distantsi läbima. Sel aastal läheneme tehnoloogiale materjalipõhiselt ning koostasime ülesanded nii lihtsat vahendit kasutades nagu seda on paber,“ rääkis Tehnoloogiapäevade projektijuht Katrin Rekor.

Teaduspäevade eesmärgiks on populariseerida põhikooli õpilaste hulgas teadust ning äratada neis insenertehnilist ning reaalteaduslikku huvi, samuti arendada meeskonnatöö oskusi ning avaliku esinemise kogemust. Ürituste käigus esitatud probleemülesanne loob eelduse teoreetiliste teadmiste rakendamiseks läbi praktilise tegevuse.

„Tiigrihüppe Sihtasutuse eesmärk on teostada ja arendada laste ning õpetajate tehnoloogiaalaseid oskuseid. Tehnoloogiapäevadel pakutavad ülesanded kinnistavad läbi praktilise tegevuse kõige paremini laste teadmisi tehnoloogia valdkonnas. Samuti võiksid meeskondade juhendajad saada inspiratsiooni igapäevase õppetöö läbiviimiseks ning laste jaoks atraktiivsemaks muutmiseks,“ kommenteeris üritust Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituse valdkonna juht Ave Lauringson.  

Tehnoloogiapäevade projekti toetavad Tiigrihüppe Sihtasutus ja Sihtastus Archimedes.

Lisainfo:
Tehnoloogiapäevade info: http://tehnoloogia.real.edu.ee/

Piltidel Tehnoloogiapäevad täna Tallinna Reaalkoolis. Fotod: Terje Lepp

Samal teemal:

• Robootikavaimustus on loomulik nähtus

Kui kohtuvad õpetamiskunst, loovus ja lugematul hulgal võimalusi pakkuv tehnoloogia, siis võib tulemuseks olla suurepärane õppematerjal. Elektrooniliste õppematerjalide konkurss „Täna samm, homme teine“ toimus 2011-2012 õppeaastal kolmandat korda. Konkurss on loodud, et innustada õpetajaid elektroonilisi õppematerjale looma, avaldama ja jagama. 2011-2012 õppeaasta konkursile laekus 32 tööd. Esimeses voorus hindasid töid Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere ning Koolielu aineeksperdid vastavalt ainele, mille kohta õppematerjal loodud oli. Teise vooru pääses üheksa tööd ja lõpliku esikolmiku nende seast selgitas žürii koosseisus Hans Põldoja (Tallinna Ülikool), Piret Luik (Tartu Ülikool) ja Meeri Sild (Tallinna Lilleküla gümnaasium). Täna tunnustas Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi Tallinna Reaalkoolis Tiigrihüppe Sihtasutuse, eKooli, Tallinna Haridusameti ja Reaalkooli koostöös korraldatava konverentsi "Kooli uus õppetava" raames konkursi parimaid.

I koht

Matemaatika veebivihik 2. klassile, Paikuse Põhikooli õpetaja Anne Kalmus.

https://sites.google.com/site/interaktiivnematemaatika/

Veebivihik on mõeldud õppeaasta jooksul 35 matemaatikatunni läbiviimiseks arvutiklassis ehk iga õppenädala kohta on veebivihikus olemas ühe tunni materjal.

Žürii hinnangul on tegemist hea ja lapsesõbraliku tööga, mida on lihtne kasutada. Õppematerjali koostamisel on kasutatud Hot Potatoes teste, mis on loodud oskuslikult. Õppematerjalil on ühtne kujundus, mille juures on õppe-eesmärgil hästi ära kasutatud õpilaste kunstitöid. Materjal pakub hea võimaluse teemade harjutamiseks, sealjuures ka nuputamiseks, mängimiseks ja puslede lahendamiseks. Anne Kalmus ütles pärast autasustamist, et tema jaoks oli esimene koht tõeline üllatus. Ta on elektrooniliste õppematerjalide loomisega tegelenud viimased kaks aastat ning selle eest ka varasemalt pälvinud tunnustuse (aasta õppematerjali looja 2012 Pärnu maakonnas).

Esimese kohaga kaasneb preemia 1283 eurot.

Pildil Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi ja Anne Kalmus. Foto: Terje Lepp

II koht

Näitemängu rakendamine algklasside õppetöös, Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Katrin Mattheus

http://katrinnaidend.wordpress.com/

Õppematerjal on loodud õpetajatele, kes soovivad oma töös rakendada näitemänge. Materjalist saab ideid, kuidas arendada kõnet, liikumist, muusikat ja kuidas valmib üks koolinäidend. Tööd ilmestavad originaalvideod.

Žürii sõnul on tegemist kasutajasõbraliku ja kauni kujundusega materjaliga. Õppematerjal on lihtsa ülesehitusega ning originaalsel teemal, andes hea ülevaate näitemängude rakendamisest algklasside õppetöös.

Teise kohaga kaasneb preemia 640 eurot.

III koht

Matemaatika videotunnid 9.klassi lõpetajale, Loo Keskkooli õpetaja Allar Veelmaa http://www.opetaja.edu.ee/allarveelmaa

Kolmanda koha tööd võib iseloomustada sõnapaariga „suur pühendumine“. Materjali autor tõdeb, et kuna paljudel õpilastel on matemaatikaga raskusi, tekkis vajadus abimaterjali järele, mille alusel õpilased iseseisvalt õppida ja 9. klassi lõpueksamiks korrata saaksid. Mahukas õppematerjal koosneb mitmekümnest videost, mis on jaotatud teemade alusel: tehted harilike- ja kümnendmurdudega, lineaarvõrrandi lahendamine, ruutfunktsioonid jne.

Žürii hinnangul on tegemist tänuväärse lisamaterjaliga õpilasele, kes vajab tuge matemaatika õppimiseks. Videoloengud on hetkel mujal maailmas kiiresti populaarsust koguv õppematerjalide esitamise viis ning Eesti oludes on tegemist kahtlemata innovaatilise materjaliga.

Kolmanda kohaga kaasneb preemia 320 eurot.

Ootame töid ka selle aasta konkursile, õppematerjalide esitamise tähtaeg on 25. veebruar 2013. Häid mõtteid ja jaksu teostamisel! Täpsemalt saab end konkursi tingimustega kurssi viia siin.

Fotol on vasakult: Allar Veelmaa, Anne Kalmus, Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi ja Katrin Mattheus. Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Selgunud on „Täna samm, homme teine“ finalistid
• Allar Veelmaa saatuse otsustas legendaarne matemaatikaõpetaja

Google’i Kultuuriinstituut (The Google Cultural Institute) avalikustas oktoobris 42 uut veebipõhist ajaloonäitust. Uued näitused põhinevad viimase saja aasta oluliste kultuurisündmuste piltidel, dokumentidel ja esemetel. Näitused on üles ehitatud interaktiivsete esitlustena, mida kerides saab tutvuda lugude ning neid illustreerivate materjalidega.

Uus ajaloonäituste sari Google’i Kultuuriinstituudis on lisa Google’i teistele sarnastele algatustele nagu Maailmaimed (World Wonders) ja Kunstiprojekt (Art Project). Need allikad sobivad hästi õpilaste huvi äratamiseks. Samuti sobivad veebipõhised näitused lisamaterjaliks õppetöös. Peatselt lisanduvad ajaloonäitused ka Koolielu õppematerjalide hulka.

Refereeritud: Free Technology fot Teachers

27.-29. septembril 2012 toimus Ungari pealinnas Doonau kaldal professionaalse arengu töötuba (PDW) teemal "Meie Euroopa kultuuripärand", millest võtsid osa Kilingi-Nõmme gümnaasiumi inglise keele õpetaja Signe Vahtramäe, Pelgulinna gümnaasiumi inglise keele õpetaja Kristi Saare ja Tabasalu ühisgümnaasiumi saksa keele- ja klassiõpetaja Krista Savitsch.

Professionaalse arengu töötoad on midagi enamat kui üks koolitus. Paljudest Euroopa riikidest kokku tulnud õpetajad jagavad koolituspäevade jooksul teineteisele oma mõtteid, kogemusi, teadmisi, sõlmivad uusi tutvusi ja kohtuvad taaskord vanade tuttavatega, kellega kord juba kohtutud või ühiseid projekte tehtud. Sageli viivad sellised kohtumised uute mõtete ja projektideni. Usume, et paljud projektid, mis on saanud Euroopa eTwinningu auhinna, on just alguse saanud sellistel toredatel koolitustel.

Sisutihedasse ja meeleolukasse kolme päeva Budapestis mahtusid paljud toredad ettekanded ja töötoad. Avakõne pidasid Michael O`Donnabhain (Central Support Service - keskne kasutajatugi) ja Virag Toth (Ungari rahvusliku eTwinningu kasutajatoe projektijuht). Põnevad plenaarettekanded olid veel teemadel, mis puudutasid innovaatilisust ja muutusi õpetajakoolituses ning toodi näiteid sellest, kuidas igapäevast õppetegevust rikastada ja huvitavamaks muuta läbi uute lahenduste, mida pakub meile Second Life.

Töötubades tutvustati eTwinningu portaali ja Twinspace (mestimisruumi) võimalusi, toodi häid näiteid erinevatest auhinnatud eTwinningu ja Comeniuse projektidest, õpetati web2.0 vahenditega (http://musescore.org/en) tegema muusikat ja valmistati ise olemasolevatest vahenditest muusikainstrumente. Suure põnevusega osalesid õpetajad töötoas, kus tutvustati erinevaid web2.0 vahendeid nagu näiteks http://photosynth.net/ ja http://prezi.com/

Töötoas "Õppimine ilma piirideta" jätsid õpetajad seljataha oleviku ja sukeldusid oma teise ellu (Second Life) http://secondlife.com/. Sinna saarele koos sõpradega ülesandeid lahendama olekski võinud jääda. Reaalsusesse tagasi tulema sundis fakt, et ees ootas viimane põnev õhtu Budapesti vaatamisväärsustega tutvudes ja Doonau jõel laevasõitu ja õhtusööki nautides. Tulede säras linn ja vaikne laevasõit helesinisel Doonaul oli võrratu ja nostalgiline. Meenus legendaarne Goethe poolt kirjutatud lause, mille ütles Faust hinnates käesolevat hetke: Oh ilus hetk, oh viibi veel!

Junior Achievement Eesti koos oma vilistlasorganisatsiooniga SENT korraldab 22. novembril 2012 Töövarjupäeva, mille eesmärk on anda noortele võimalus tutvuda Eesti tippjuhtide ja oma ala parimate spetsialistide tööga, märgib MTÜ Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku oma pressiteates.

Töövarjupäeva Kroon 2012 on üle-eestilisel Töövarjupäeval toimuv eriüritus, mis annab gümnaasiumi- ja kursekooliõpilastele võimaluse kandideerida Eesti tippametikohtade varjudeks. Lisainfot kandideerimise kohta leiab MTÜ SENT kodulehelt www.sent.ee.

Õpilastel on võimalik varjutada näiteks peaminister Andrus Ansipit, Swedbank Eesti juhatuse esimees Priit Perensit, tele-ja raadioajakirjanik Märt Treierit ning paljusid teisi. Igal aastal võtab sellest päevast osa ligi 3000 õpilast ja 3000 ettevõtjat/spetsialisti/juhti.

Töövarjupäeval osalevad gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilased, kes jälgivad ettevõtja/poliitiku/juhi tööpäeva. Töövarjupäeva Krooni eesmärk on pakkuda noortele võimalust tutvuda huvitavate, tegusate ja edukate inimeste igapäevaste tegemiste ja kohustustega.

„Usume, et isiklik kokkupuude annab ettekujutuse karjäärivõimalustest ning aitab tõsta huvi majanduse ja ettevõtluse vastu," ütles Epp Vodja, JA Eesti tegevjuht.

Töövarjupäeva Kroon 2012 toimub koostöös SENT-i, Junior Achievement Eesti ja Swedbankiga.