„Kui vanasti liikusid teadmised inimeselt inimesele raamatute või silmast-silma kohtumiste kaudu, siis digiajastul võtab teadmiste jagamise üha enam üle valguskaabel. Paradigma muutus esitab teadmiste jagajale uusi nõudmisi, kuid samas pakub ka rohkelt võimalusi,“ selgitas HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Konverentsil räägime, kuidas antud olukorda paremini enda kasuks pöörata ning õpime teiste riikide kogemusest parimate praktikate juurutamisel.“

Kahepäevasel üritusel astuvad üles haridusteadlased ja praktikud Austraaliast, Indiast, Ameerika Ühendriikidest, Hollandist, Belgiast, Portugalist ja muidugi ka Eestist. Esinejate seas on näiteks Mart Noorma (Tartu Ülikool), Charles R. Severance (Michigan’i Ülikool),  Cheryl D. Miller (Digital Leadership Institute), Linda Corrin (Melbourne’i Ülikool) jt. Muuhulgas tuleb arutlusele pilvetehnoloogia rakendamine kõrghariduses, naiste osalus IT-s ning õpianalüütika, mis aitab mõista õppijate erinevaid õpimustreid ning võimaldab seeläbi õppetööd efektiivsemalt korraldada.  

Praktilistes töötubades tutvustatakse metoodikaid ja tehnoloogiaid, mis aitavad arendada nii õpetajate kui õppijate digitaalset kirjaoskust. Lääne-  ja Pärnumaa koolide digipöörde näitel uuritakse, kuidas õpetajate ja õppijate digipädevusi strateegiliselt toetada. Samuti tutvustatakse tehnoloogilisi vahendeid, mis hõlbustavad õpetajate omavahelist pedagoogiliste oskuste jagamist. Konverentsil räägitakse ka sellest, kuidas aitavad digiajastu võimalused õpetajat teisest kultuurist õpilaste õpetamisel.

HITSA hariduskonverents toimub 14.-15. aprillil Eesti Kunstimuuseumis. Kuna kohtade arv on piiratud, siis on vajalik eelnev registreerumine hiljemalt 6. aprilliks 2016.  Lisainfo koos konverentsi kava ning registreerimislehega leiab siit: http://innovatsioonikeskus.ee/et/konverents.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega, ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Samal teemal:

• HITSA hariduskonverentsi ettekanded on veebis järelvaadatavad
• HITSA hariduskonverentsi esimene päev – õpilased ruulivad!

Noored käsitöömeistrid on nüüd oma loomingu Tallinnas Eesti Käsitöö Maja näitusegaleriis (Pikk 22) üles seadnud. Konkursile esitasid õpilased oma läbi aastate valmistatud käsitööesemeid, lisades juurde oma tööde saamisloo.

Näituse kujundas kunstnik Kadi Pajupuu.

Näituse pidulik lõpetamine on 14.märtsil kell 16.30.

Autor: Kairit Tammets, Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus

29. veebruaril alustab Tallinna Ülikooli digitehnoloogia instituudi haridustehnoloogia keskus gümnaasiumiõpilastele ja nende juhendajatele suunatud avatud massikursusega “Arvuti kasutamine uurimistöös”. Kursus sobib ka kõrgkooli I ja II kursuse tudengitele, kes valmistuvad uurimistöö läbiviimiseks.

Kursust viiakse läbi Euroopa Liidu 7. Raamkava EMMA (European Multiple MOOC Aggregator) raames. Kursus kestab 9 nädalat, on 100% veebipõhine ning järgib TeaMe poolt toetatud õpiku “Arvutamise kasutamine uurimistöös” ülesehitust. Igal nädalal on uus teema, mis on vajalik iseseisvalt läbida, et planeerida ja läbi viia oma uurimistöö: planeerida andmekogumist, viia andmekogumine läbi, kasutada erinevaid analüüsimeetodeid ning visualiseerida ja tõlgendada uurimistulemusi. Iseseisvad tööülesanded on materjalide läbitöötamine, ülesannete sooritamine ning tulemuste üle arutlemine koos kaasõppijatega. Juhendajate poolt tuleb õppijatele iganädalane tagasiside.

Kursuse õpikeskkonnana kasutatakse EMMA platvormi. EMMA platvorm toetab mitmekeelset õppimist, mis tähendab, et kursuseid pakutakse vähemalt kakskeelselt. Ka TLÜ poolt pakutud kursus on küll eestikeelne, aga see tõlgitakse automaatselt inglise keelde, mis võimaldab ka teistel rahvustel kursusel osaleda. See omakorda võimaldab eesti noortel õppida mitmekultuurilises keskkonnas.

Kursust viivad läbi PhD Mart Laanpere ja PhD Kai Pata, kes on uurimustööde läbiviimist Eesti õpetajatele aastaid õpetanud.

Liitu siin: http://platform.europeanmoocs.eu/course_arvuti_kasutamine_uurimists.

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli MOOC-id on Eesti kõrghariduse viinud enam kui 70 riiki
• Tallinna Ülikooli avatud massikursus õpetab gümnaasiumiõpilasi head uurimistööd läbi viima

Konkursi eesmärk on väärtustada ja ergutada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimistööde tegijaile. Konkurss toimub Eesti Teadusagentuuri ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös, rahastajaks Haridus- ja teadusministeerium.

Esitatavate tööde kategooriad* on võrreldes varasemaga veidi muutunudja sel aastal antakse preemiad järgmiselt:
1. Eesti keeles publitseeritud teadustöö:
I preemia 1000 eurot
II preemia 750 eurot
2. Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel:
I preemia – 800 eurot
II preemia – 550 eurot
3. Magistritöö:
I preemia – 800 eurot
II preemia – 550 eurot
4. Populaarteaduslik töö:
I preemia – 800 eurot
II preemia – 550 eurot

*Mõnedes kategooriates antakse preemiaid välja üle aasta.

Järgmisel aastal saab esitada publitseeritud/aprobeeritud doktoritöid (Heino Liimetsa nimeline preemia) ning Didaktilis-rakenduslikke töid ja õpikuid (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat).

KONKURSI TINGIMUSED:
1. Konkursitöö esitatakse elektrooniliselt, töö fail jt dokumendid laetakse üles aadressil www.etag.ee/konkursid.
2. Vähemalt üks konkursitöö autoritest peab olema Eesti alaline elanik välismaalaste seaduse § 5 tähenduses.
3. Konkursitöö, mis esitatakse 2. ja 3. kategoorias, peab olema aprobeeritud või trükis avaldatud konkursi toimumisele eelneval kalendriaastal (2015). Konkursitöö, mis esitatakse 1. ja 4. kategoorias, võib olla aprobeeritud või trükis avaldatud konkursi toimumisele eelneval kahel kalendriaastal (2014, 2015).

ESITATAVAD DOKUMENDID:
1. Töö iseloomustus ühes töö väärtuste põhjendusega (kuni 1lk).
2. Konkursitöö autori nõusolek osalemiseks juhul, kui taotleja ei ole autor. Mitme autoriga töö esitamisel on vajalikud kõigi kaasautorite nõusolekud. Nõusolek esitada elektrooniliselt (autori digiallkirjaga*) või paberil originaalallkirjaga. Digiallkirjastatud nõusoleku fail(id) tuleb üles laadida tööde esitamise keskkonnas www.etag.ee/konkursid Paberil nõusolek saata: Kasvatusteaduslike töööde riiklik konkurss, Eesti teadusagentuur, Soola 8, Tartu 5103.
3. Täidetud peab olema elektrooniline osalusvorm (täidetav veebis aadressil www.etag.ee/konkursid).

Osalus- ja registreerumisvormi www.etag.ee/konkursid saab sisse logida ID-kaardiga või parooliga. Kui nõu vajate, siis kirjutage margit.lehis@etag.ee

Konkursi tulemused avalikustatakse TÜ Haridusteaduste instituudi aulas 20. aprillil 2016 toimuval konverentsil.

Konkursi tingimused ja nõuded esitatavatele dokumentidele leiate ka kodulehelt http://www.etag.ee/teadpop/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Valminud on analüüs erivajadusega noorte koolist tööle siirdumise kohta
• Esmakordselt sai üliõpilaste teadustööde konkursil eripreemia IT valdkonna töö

Projekt „Mis uudist, raamatukogu?“ on nagu elav ajakiri, mis on aastaks Tallinna Keskraamatukokku tellitud ja mille kaudu lastele ja noortele edastatakse uudiseid Eesti kirjandusmaastikult. Aasta vältel korraldatakse erinevates haruraamatukogudes üritusi, kus lastele ja noortele tutvustatakse raamatukokku jõudnud uuemaid raamatuid, e-raamatuid ja ajakirju. Iga üritus päädib ühe uudisteose autoriga kohtumisega.

Projekti eesmärgiks on tutvustada ja populariseerida 7−16aastastele lastele ja noortele uuemat eesti laste- ja noortekirjandust. Kuna raamatukogu laenutuste edetabelis kipuvad troonima soovitusliku kirjanduse hulka kuuluvad teosed, innustab uudiskirjanduse tutvustamine lapsi rohkem uute raamatute järele haarama. Loodame, et kirjanikuga silmast silma kohtumine on noortel lugemishuvi tekkimise ajendiks.

Sarja järgmine kohtumine toimub emakeelepäeval, 14. märtsil kell 10.00 Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas. Külaliseks on aastaid Tähekesse lugusid valinud ajakirja peatoimetaja Ilona Kivirähk. Torupilli raamatukogus saavad huvilised 18. märtsil kell 15.30 kohtuda Piret Rauaga.

Projekti „Mis uudist, raamatukogu!“ toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Liisa Randmaalt e-posti aadressil Liisa.Randmaa@tln.lib.ee ja telefonil 683 0913.

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu uued ringid lastele ja noortele
• Tallinna Keskraamatukogu korraldab laste- ja noortekirjanduse uudiseid tutvustavat sarja

Viimased koolivaatlused eristavad õpetajate hulgas kolme selgepiirilise filosoofilise koolkonna esilekerkimist:

1. Pädogoogid (iPadi –usku), kelle ikooniks on nn pädagoogika-ratas (vt. Padagogy Wheel värskeim versioon - koos viidetega asjakohastele äppidele kooskõlas Bloomi taksonoomiatega). Koolkonda iseloomustab pisut elitaarne lähenemine.
2. VOSK-metoodikud (Võta-Oma -Seade-Kustiganes – või MISIGANESHA sul kaasas on). Nutiliberaalid ei takerdu pisiasjadesse, õppimine toimub kusiganes ja millaliganes!
3. Powerpoint-ja-internet-on-kuradist koolkond e. digivaimustus tekitab vaid pinnavirvendust tõsiste pedagoogiliste eesmärkide saavutamisel.

Kindlasti on ühiskonnaõpetuse tund igati sobilik koht taoliste väitluste ja dispuutide pidamiseks. Sõltumata ülatoodud koolkonnast on nutikas õpetaja valmis kasutama mitmekesiseid meetodeid nutikate õpilaste huvi äratamiseks eluliste probleemide vastu.

Näiteid m-õppe ja internetipõhise õppe võimalustest pakuvad ka järgmised Koolielu õppematerjalid:

• Mobiilne (ühis)õpe 

• Demokraatlik ühiskond 

Autor: Maidu Varik, ühiskonnaõpetuse õpetaja

Juhend valmis 2015. aasta lõpus, autoriteks on Priit Norak, Karl-Tanel Paes, Allar Aasjõe ja Tarmo Saluste.

Leiad juhendi „3D-printerid koolis“ täisversiooni siit.

Järgnevalt lühike ülevaade 3D-printerist ja selle võimalustest koolis.

Mis on 3D-printer ja milleks seda kasutatakse?

3D-printer on masin, mille abil saab digitaalsest 3D-mudelist tekitada kolmemõõtmelise eseme. Esmalt luuakse või laetakse interneti kataloogidest alla 3D-mudel, mida soovitakse välja printida, seejärel viilutab arvutiprogramm detaili kihtideks. 3D-printer hakkab peenikest plastniiti ümber sulatama ja joonistab esimese viilu prindipinnale. Selle otsa joonistab ta kõik järgmised viilud kuni valmibki soovitud 3D-mudel.

3D-printer KIT tähendab seda, et 3D-printer tuleb peale ostu ise kokku panna. KIT printerid on enamasti soodsamad ning kergesti ümber ehitatavad ja uuendatavad, sest ongi mõeldud eksperimenteerimiseks ja arenduseks. KIT printeri kokkupanek õpetab ka seda kuidas 3D-printeri põhimõte töötab, teeb lihtsamaks selle parandamise ja on niisama põnev.

3D-printimine võimaldab kiirelt ning soodsalt luua prototüüpe, millega näiteks uue toote erinevaid disaine testida; valuvorme ning vajalikke mudeleid luua; asendada katkiseid osasid mõne suurema masina/asja juures, säästed aega/raha; teha mini-tootmist, mis oleks muidu ääretult kallis.

Erinevad 3D-printimise rakendused hõlmavad endas visualiseerimist, prototüüpimist/CAD, metallivalu, arhitektuuri, haridust, tervishoidu, meelelahutust/jaemüüki ja palju muud.

Tulevik toob aga võimaluse printida erinevaid materjale korraga ning täisvärviliste printide tegemist pea iga 3D-printeriga. Samuti võib oodata tohutut arengut bio-printimises, kus ladestatakse elus rakkude kihid geelikeskkonda ja ehitatakse aeglaselt üles, et moodustada kolmemõõtmelisi bioloogilisi struktuure.

Millised on 3D-printimise kasud hariduses?

3D-printer on koha sisse võtnud ka haridusvaldkonnas, kus põhirõhk on disainil ja loovusel, samuti ka tehnoloogial ja inseneerial. 3D-printimine on revolutsiooniline vahend, millele on õppeprogrammis mitmeid erinevaid rakendusi, samuti on 3D-printimise näol tegemist uue võimalusega õpetajatel oma ideid ja materjali õpilastele edastada ning arusaadavamaks teha.

Näiteks aitab 3D-printer õpilaste tähelepanu püüda. Informatsiooni visuaalselt nähtavaks tegemine aitab küll noori kaasata, kuid kolmedimensiooniliste vahendite loomine ja kasutamine köidab õpilaste uudishimu ning tähelepanu veelgi enam. 3D-printerite kasutamine muudab iga tunni hetkega koostöö arendamise ja koos töötamise kogemuseks.  

Keerulised mõisted ja mudelid ei ole enam ainult silmaga nähtavad, vaid ka käega katsutavad. Kõik, mille õpetaja tavaliselt tahvlile joonistaks, on nüüd võimalik füüsilisi käegakatsutavaid mudeleid kasutades lahti seletada. Näiteks on õpetajal võimalus printida inimese skeleti osi bioloogia tunni raames või luua prototüüpe tehnoloogia tundides.

3D-printimine annab suurepärase võimaluse eriti just kunsti ja tehnika tundides, kus 3D-printimisega on võimalik õpilaste loovaid ja metsikuid ideid reaalsuseks muuta.

Järgnevalt mõned näited, kuidas 3D-printimist õppeainetes kasutada saab:

• Inseneeria ja disaini tundides saab välja printida prototüüpe.
• Arhitektuuri tudengid saavad välja printida erinevate disainide 3D-mudeleid.
• Ajaloo tundides on võimalik välja printida ajalooliste esemete või tegelaste koopiaid.
• Graafilise disaini tundide raames saab välja printida 3D-versioone oma kunstiloomingust.
• Geograafia tundide raames saab printida ruumilisi topograafilisi kaarte.
• Kokandust õppivad õpilased saavad luua vorme erinevate toitude valmistamiseks (nt šokolaad).
• Füüsikas on võimalik 3D-printida näiteks aatomite ning elektronide mudeleid.
• Keemia tundide raames saab printida molekulide 3D-mudeleid või vahel ka labori tarvikuid, nagu katseklaasi hoidja.
• Bioloogia tundide raames saab printida rakke, viiruseid, organeid jms.
• Matemaatika tundide raames saab printida „probleeme“, mida oma õppimisprotsessi käigus lahendada, või matemaatilisi 3D-mudeleid.

Tutvu kindlasti ka juhendiga “3D-printerid koolis“, et lähemalt lugeda, millised on rakendusvõimalused erinevate ainete lõikes – mis kasu on 3D-printerist matemaatikas, füüsikas, keemias, bioloogias, geograafias, ajaloos (kunstiajaoos) või  tehnoloogia tunnis.

Vaata ka juhendi juurde valminud videot:

Fotod: HITSA

Samal teemal:

• Ajateljetarkvara Tiki-Toki
• Nädala äpp: 3D-molekulide loomine keemias WebMO-ga
• Hüpe hüperreaalsusesse
• Võimalus muuta maailma ─ 3D-pööre koolides

Tartu ülikooli, ja ühtlasi Eestit, esindasid 80 000 dollarilise auhinnafondiga Kaggle Allen AI Science Challenge võistlusel TÜ informaatika doktorant Tambet Matiisen ja arvutiteaduse instituudi töötaja Tanel Pärnamaa.

Võistluse sisuks oli luua programm, mis läbib ameeriklaste 8. klassi tasemetöö. Eksam koosnes valikvastustega küsimustest, mis käsitlevad bioloogiat, geograafiat, füüsikat ja keemiat. Igal küsimusel oli neli võimalikku vastust, millest ainult üks on õige. Võistlusel loodud programmi ülesanne oligi õige vastust üles leida.

Matiisen kirjeldas, et selleks õpetasid nad tehisnärvivõrgu hindama lausete tähendust. „Neljast vastusevariandist lugesime õigeks selle, mille tähendus oli kõige sarnasem küsimuse tähendusele.“

Matiiseni sõnul ei osanud nad arvatagi, et neil võiks nii hästi minna: „Meie programm vastas õigesti 21 000 küsimusest 56%-le, esimese koha saanud meeskonna tulemus oli 59%. Ülesande teeb raskeks see, et tegemist ei ole lihtsalt faktiküsimustega, vaid osa neist vajavad ka arutlemisoskust.“

Kaggle on tuntuim rahvusvaheliste masinõppe teemaliste võistluste korraldaja. Suurematel võistlustel – nagu ka antud tehisintellekti võistlus – on väljas rahalised auhinnad, mis toob kaasa tiheda konkurentsi üle kogu maailma.

Sel võistlusel moodustasid esikolmiku Iisraeli, Luksemburgi ja Inglismaa meeskonnad.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Töökohad muutuvad tehnoloogiapõhisemaks
• Tartu Ülikool pakub õpilastele tasuta matemaatika riigieksami tuge

LHV Panga stipendium ärgitab IKT tudengeid kasutama oma teadmisi ja praktilisi oskusi finants- või mõnes muus majandussektoris. „LHV stipendiumiga soovime ühelt poolt populariseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna õpinguid ja teisalt motiveerida IT tudengeid mõtlema selle rakendamisele laiemalt,” sõnas LHV panga IT-arenduse juht Rainer Tikk. „Näeme tehnoloogiates võimalust asju paremini teha. Suur osa tänapäeva pangandusest toimub IT vahendusel ning uuenduslike, mugavust lisavate pangateenuste arendamisel on alati just infotehnoloogial väga suur roll. Eelmise aasta konkurss näitas, et huvipakkuvaid teemasid leidub ja ka tudengid võtavad oma tööd tõsiselt.“

2015/2016. õppeaastal antakse välja kaks stipendiumi. Rakenduskõrghariduse ja bakalaureusetöö kategoorias premeeritakse üht tudengit 1500-eurose stipendiumiga ning magistritöö kategoorias antakse välja 3000-eurone stipendium. Stipendiumile saavad kandideerida kõik HITSA poolt aktsepteeritud IKT õppekavasid lõpetavad tudengid (õppekavasid vaata siit), kes on kaitsnud oma lõputöö 2015/2016. õppeaastal hindele neli või viis.   

Taotluste esitamise tähtaeg on 16. juuni 2016, taotlus tuleb esitada HITSA konkursiveebi: https://konkursiveeb.hitsa.ee/. Lisainfo stipendiumi taotlemise kohta leiab HITSA kodulehelt: http://www.hitsa.ee/ikt-haridus/stipendiumid/lhv-stipendium.

Eelmisel aastal premeeriti LHV Panga stipendiumiga IT Kolledži lõputööd, millega arendati arvelt makseandmeid leidvat makserakendust, ning Tartu Ülikooli magistritööd, mis pakkus välja uue kontaktivaba lähivälja tehnoloogia (NFC) autentimise ja signeerimise lahenduse läbi Google Cloud Messaging teenuse ja NFC Java Card’i.

LHV panga stipendiumit rahastab LHV Pank, stipendiumi määramist koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Samal teemal:

• Skype´i välisõpingute magistristipendium
• TTÜ avatud õppes on populaarsemad IT ja majandus

Autor: Sandra Liiv, EVLVL vabatahtlik

Olles juba kolmandat aastat Kadrioru pargi ühte suuremat üritust korraldamas, on meil kurb tõdeda, et pargi tiigil pole juba aastaid pesitsemas ühtegi luigepaari. Seda sellepärast, et mitu linnuperekonda on vale toitmise tagajärjel hukkunud. Juhtimaks tähelepanu veelindude toitmisega kaasnevale vastutusele, kutsume kuni 18-aastaseid lapsi kokku panema reklaamplakatit või -videot teemal "Miks ma linde ei toida?".

Konkursil võib osaleda nii üksi, väikese rühmaga, klassiga, aga ka kogu haridusasutusega. Reklaamplakatid ning -videod peaksid olema lühikese ja lihtsa sõnumiga ning arusaadavad kõikidele vaatajatele. Video pikkuseks võiks olla maksimaalselt poolteist minutit. Kõik plakatid palutame saata digitaalsel kujul ning videod lingina e-maili aadressile sandra.liiv@pardiralli.ee. Konkurss kestab kuni 31.03.2016.

Loodame, et tuntud zooloogi Aleksei Turovski poolt tehtud kokkuvõte lindude toitmisest (vaata siit: https://youtu.be/O29u8avdCLI) aitab meil kõigil mõista, kuidas lindude eest paremini hoolt kanda ning annab mõtteid ka konkursile esitatavate videote ja plakatite koostamiseks.

Esitatud plakateid ja videosid tutvustatame nii Pardiralli kodulehel, Youtube'i kanalis kui ka Facebooki lehel. Parimad neist valib välja žürii. Võidutööd saavad auhinnatud ning esitletud Pardiralli ajal Kadrioru pargis.

Samal teemal:

• Koolid saavad Pardiralli heategevusüritust toetada fantaasiapartide meisterdamisega
• Toimetulekuraskustes perede lastele kogutakse koolitarbeid