Microsofti hariduskonverentsilt „Tööandja ootused IKT-oskustele“ jäi kõlama mõte, et kuigi osa töökohti tänu digipöördele kaob, siis rohkem on neid ameteid, kus töö sisu muutub, enamgi veel – töökohti tuleb juurde.
Kõik sõltub valdkonnast, kus töötatakse. Ragn-Sells ASi ostu- ja tehnikajuht Elmo Meier kummutas oma ettekandes küll jäätmekäitlust puudutava, aga samas teisigi erialasid iseloomustava müüdi: möödas on ajad, kus õpetaja võis õpilasele öelda, et kui sa korralikult ei õpi, saab sinust prügivedaja. Ega ei saa küll. Jäätmekäitlus on prügiveoringist kuni jäätmejaamade ning jäätmete kõrvaldamiseni nii automatiseeritud ja digitaliseeritud, et teadmisteta ei tee seal midagi. Näiteks igas prügiveoautos on tahvelarvuti ning kogu info klientide ja veoringi kohta leiab juht arvutist.
Muutub töö sisu
Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Siim Sikkut heitis pilgu tulevikku – kuidas muudab IKT (info-kommunikatsioonitehnoloogia) töö tegemist. Maailmas toimub digitaalse äri võidukäik, on vaja neid, kes oskavad ja suudavad infotehnoloogia abil teistmoodi äri ajada. Tänu tehnoloogiale muutuvad traditsioonilised tööstussektorid, võib öelda, et toimub tööstusrevolutsioon. Kas vabrikutesse üksnes robotid möllama jäävad, on küsitav, aga tööprotsess muutub kindlasti teistsuguseks. Siim Sikkut tõi välja kaks tehnoloogiavahendit, mille areng kogub hoogu ning mis tulevikku enim mõjutavad: tehisintellekt ja robotid. Viimased asendavad inimest kõigepealt just rutiinsete, lihtsamate (liini)tööde tegemisel. „Oleme Eestis sinnapoole kaldu, et teeme lihtsaid töid. Samas tööjõud on meil odav, kapitalipaigutus tehnoloogiasse on ettevõtjale aga kallis. See võib Eestis töökohtade kadumist pidurdada,“ arvas Siim Sikkut. Samas sõnas ta, et mitte kõik töökohad ei kao, vaid töö muutub. „Valdkonnad, kus on vaja suhtlemisoskust, psühholoogiateadmisi, analüüsi- ja järeldusoskust, sinna tuleb töökohti juurde. Töökohad üldiselt muutuvad tehnoloogiapõhisemaks.“ Digitaalne kirjaoskus on möödapääsmatu, ja edukamad on need ettevõtjad, kes suudavad IT abil oma ettevõtet nutikamaks muuta.
Tunne ja austa teisi kultuure!
Skype Eesti juht Andrus Järg analüüsis, milline on Eesti töötajate positsioon rahvusvahelises konkurentsis. Skype on Eestis tegutsenud 13 aastat, siin on 400 töötajat, mehi 82%, naisi 18%. Töötajaid on kokku 30 riigist. „Noor otsib eneseteostusvõimalust, innovatiivsust, võimalust muuta maailma. Ta tahab kolleege, kes aitaksid tal maailma muuta,“ loetles Andrus Järg noorte ootusi töökoha valikul. Tohutu töötasu ei ole ootuste seas esimesel kohal. Missuguseid oskusi ootab rahvusvaheline ettevõte töötajatelt? Kõige olulisemad on sotsiaalsed oskused ja arusaam teistest kultuuridest; siis võõrkeelteoskus, avatus ja riskide võtmise julgus. „Mida eestlane ütleb, kui lähed oma ideega – see on jama, mõtle midagi paremat välja! Selline suhtumine ei ole mujal aktsepteeritav. Me isegi ei tea, kui palju võimalusi me sellise suhtumisega kaotame,“ rääkis Andrus Järg.
Start-up kogemus juba koolist
Mida ootab koolilt ja tänaselt koolilõpetajalt IKT-ettevõte? Sellest rääkis konverentsil Eesti Telekomi uute äride juht Holger Haljand. „Meie klient on infotehnoloogias tark. Sellepärast peab müügiesindajatel olema IT-kompetents, muidu ei müü nad mitte midagi,“ tõi Haljand kohe välja ameti, kus IT-teadmised peavad olema.
Telekom on näide uue põlvkonna IT- ja telekommunikatsiooni ettevõttest. Ettevõte vajab spetsiifilisi kompetentse, mida koolist ei saa. „Koolist saab eeldused spetsiifiliste oskuste omandamiseks ettevõttes,“ ütles Holger Haljand. Näiteks äpimajandust polnud 10 aastat tagasi veel olemaski, kust see oskus siis tekib? Eks ikka nii, et esialgu programmeerisid paar huvilist enda jaoks põneva arvutimängu, siis tegid start-up firma, mäng sai maailmas populaarseks, ja siis müüsid mänguäpi muinasjutulise summa eest maha... „Juba koolist tulevad noored start-upi kogemusega. IKT-ettevõtete ja koolide koostöö võikski olla ühiste tehnoloogialaborite ja elulähedaste, praktiliste kursuste loomises,“ rääkis Haljand.
Hariduskonverentsilt „Tööandja ootused IKT-oskustele“ toimus 29. septembril Tallinnas ja selle korraldasid Microsoft, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, eKool, EMT, Elion, Kutsekoda, Dell ja Intel.
Fotod: Madli Leikop.
Samal teemal: