Tiigrihüppe Sihtasutuse uus algatus ProgeTiiger avaldab muljet kogu maailmas. Kindlasti on taolisi algatusi tehtud mitmel pool mujalgi, tõdeb Tiigrihüppe koolituse valdkonna juht Ave Lauringson, seega tuli välismeedia tähelepanu suure üllatusena. ProgeTiiger on loogiline jätk e-Eesti senisele arengule. Artikkel täismahus Õpetajate Lehes.

Loe lisaks:

• ProgeTiigri toel saab targast kasutajast ka tark looja

Foto: Koolielu arhiiv

Tänavu suvel võtsid Eesti kutsekoolid vastu 11 142 noort, mis on 42 võrra vähem kui aasta eest. Selge vahe tuleb ilmsiks aga põhikooli lõpetanute hulgas, keda läks mullusega võrreldes kutsekoolidesse 242 võrra vähem. Võrreldes eelmise aastaga olid põhikooli lõpetanute seas tublisti populaarsemad erialad koduteenindus ning elektrotehnika ja energeetika, mida asus õppima vastavalt 172 ja 119 noort. Keskkoolidiplomi omandanute hulgas olid mullusest populaarsemad juhtimise ja halduse (442), majutuse ja toitlustamise (440) ning transporditeenuste (407 noort) erialad.

Traditsiooniliselt tugev konkurents oli Pärnu, Haapsalu ja Tartu kutsehariduskeskustesse, puhta töö tegi tänavu aga Tallinna teeninduskool, võttes vastu koguni 551 noort, kirjutab Postimees.

Kooli direktor Meeli Kaldma möönis, et tegelikkus nii roosiline pole ja eesmärk – täita 630 vaba kohta – jäi saavutamata neilgi. «Toiduainete töötlemise valdkonnas – pagarid ja kondiitrid – oleme suhteliselt hästi plaani täitnud ja kohad on täis, aga igasse teise valdkonda oleks võinud veel ühe rühma lapsi võtta,» kirjeldas Kaldma Postimehele.

«Kui ma 2002. aastal kutseharidusse tulin, siis meil oli põhikoolist õppima tulijaid 80 protsenti, nüüd ainult 60,» meenutas ta. Kaldma peab põhjuseks noorte püüdu pääseda iga hinna eest gümnaasiumisse. «Kuna poliitilisi otsuseid gümnaasiumide vähendamiseks pole piisavalt kiiresti vastu võetud, siis paraku oleme meie need kahjukannatajad.»

«Kutseõppijate keskmine vanus tõuseb,» kinnitas haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung.

Kutsekoolid kohanevad ja otsivad nüüd õppureid mujalt – pea kolmandik tööealisest elanikkonnast on Eestis veel erialase hariduseta, kuid valmis töö ja pere kõrvalt õppima.

Allikas: BNS

„Viimasel ajal võib tihti meediast lugeda-vaadata, mismoodi see maailm ära peaks lõppema. Aga kas olete mõelnud sellele, et iga päev on omamoodi lõpp? Iga päev hääbub mõni liik, sureb välja mõni keel ning majanduseski on oma mõõnad mis mõnikord päris maailmalõpuna tunduvad,“ selgitas projektijuht Irina Orekhova festivali teemavalikut. „Teadlaste Öö Festivalil räägime mitte apokalüptilistest lõppudest,  vaid erinevatest päris- ja mängulõppudest ning uutest algustest meie ümber.“

Teaduskuplite alla!
Tartus Raekoja platsil ning Tallinnas Vabaduse väljakul kõrguvad teaduskuplid, kus saab nautida kaasahaaravaid teadusteatrietendusi ning võtta osa lustlikest töötubadest. Mööda Tartu linna tuhiseb kolmerattaline teadusvelo, mille vaatemängulisi ja pööraseid katseid pungil ratas ootab uudistama kõiki möödujaid.

Reede õhtul läheb Tartu AHHAAs pärast kella üheksat käima kuni keskööni kestev Teadlaste Öö eriprogramm, kus saab nautida AHHAA värskeimat programmi, ansambel Kosmofoni kontserti, ETV otseülekande melu ning iga külastaja saab oma panuse anda suurejoonelise ahelreaktsioonimasina ehitamisse, mis õhtu lõpus käivitatakse.

Festival ei toimu mitte ainult Tartus ja AHHAA keskuses, vaid teadus vallutab kogu Eesti. Üle-euroopalise Teadlaste Öö sündmused leiavad aset Kihnust Kohtla-Järveni ning Palmsest Äksini. Toimuvad salalaborite külastused, mälumängud, kohtumised teadlastega, tähevaatlused ja palju muud. ETV teeb õhtul otseülekande Eesti Geenivaramust ning teaduskeskusest AHHAA.

Teadusteatrite festival
Teadlaste Öö Festivali lõpetab nädalavahetusel, 29. ja 30. septembril rahvusvaheline teadusteatrite festival Tartu AHHAAs, kus vingete etendustega astuvad üles mainekad artistid Inglismaalt, Venemaalt ja Šveitsist. Lisaks jõuavad rahvani AHHAA teadusteatri uusimad ja põnevaimad etendused ning võistlustulle astuvad koolide parimad etendused. Mõlemal päeval saavad huvilised võimaluse piiluda teadusteatri telgitagustesse ning ka ise etenduse loomises osaleda.

Teadlaste Öö tegevusi ja sündmusi toetab Euroopa Komisjon, Euroopa Sotsiaalfond, Tartu linn ja teaduse populariseerimise alammeede TEEME.

Enamik sündmusi on festivali raames tasuta, kuid mitmele üritusele peab end eelnevalt registreerima. Festivali ajakava leiab AHHAA kodulehelt: http://www.ahhaa.ee/ajakava ning esimesi fotojäädvustusi festivalist näeb siit: http://www.facebook.com/media/set/?set=a.433125150085166.104680.179753402089010&type=1

Allikas: AHHAA keskuse pressiteade

Olles edukas õpilane, võib jääda mõnetigi mõistmatuks arenguvestluse eesmärk ja põhjendus, miks peaksid seal juures vanemad viibima. Olles keskpärane õpilane, tekib hirm, et tegemist on järjekordse tribunaliga, kus mõistetakse kohust, kirjutab Vapper Postimehes, kuid pooldab siiski arenguvestluste jäämist. Loe edasi Postimehest.

Samal teemal:

• Jüri Ginter, Margit Timakov: arenguvestlus peab jääma!

Kindlasti on õpetajaid, kes soovivad sellest kohustuslikust koormast vabaneda, kuid arvame, et sellest suurepärasest võimalusest noortele nii vajalikku analüüsivõimet aastast aastasse õpetada ei tohiks nii kergekäeliselt loobuda – ei õpetajad ega ministeerium, kirjutab Postimees.

Samal teemal:

• Õpilasliit: arenguvestlus peab muutuma formaalsusest positiivseks kontaktiks

Kogu õpetajakoolitus liigub üha enam selle poole, et koolitatakse mitme aine õpetajaid, matemaatikaõpetaja eriala tuleks kindlasti ühendada informaatikaõpetaja erialaga ning tõsisema kaalumise järel võiks sootuks liita põhikooli matemaatika- ja füüsikatunnid, kirjutab Hallik Postimehes.

Samal teemal:

• Matemaatika aitab maailma tunnetada
• Matemaatikast saab gümnaasiumi uue õppekava kardetuim aine
• Koolielu õppematerjalid: matemaatika

Kõrveküla põhikooli 7. klassi õpilane Ursula Ohvril sai kolmapäevasel teaduspäeval Tartu kaubamajas proovida elektrimaalimist - see oli üks paljudest katsetest, mis tõid füüsika ja matemaatika kuivade arvude ja valemite asemel põnevalt lähedale, vahendab ERR Uudised.

"See on väga lahe ja huvitav, minu arust, see teaduspäev. Olen õppinud metsaseentest, olen õppinud, et tulevikus hakkame kandma peegelriideid (päikeseintensiivsuse suurenedes)," kirjeldas Ursula Ohvril.

Energia avastuskeskuse teadus- ja arendusjuhi Aare Baumeri sõnul täitis teadusaasta oma eesmärki - tema hinnangul oli hea kontsentreerida teaduse populariseerimine teatud ajalõigu peale, mil teadusest palju räägitakse. 

Samal teemal:

• Teadusaasta lõpuks teistmoodi füüsika
• Teaduspäev paneb lõbusa punkti Teadusaastale

Eraldi auhinnatakse esma- ja eelnevatel konkurssidel aosalejate võistlustöösid kahes vanuseastmes!

Esimene e-konkurss sai teoks 2006 ja kandis pealkirja „Deutsch per Internet lernt man supernett“. Osalejad pidid elektrooniliselt kajastama oma lemmikinternetilehekülge. Teine saksakeelne e-konkurss toimus 2008, teemaks oli siis „Reklaam saksa keelele“ (Werbung Deutsch). Erinevaid e-keskkondi (esitlused häälega ja hääleta, blogid, videoklipid, postrid jne)  kasutades tegid osalejad reklaami  saksa keelele. 2010 toimunud  kolmanda e-konkursi teemaks oli „Saksa keele tund“ ( Deutschstunde ), eelmisel aastal toimunud neljandal e-konkursil võisteldi saksa keele õpetamise tuleviku võtmes (Deutschlernen in der Zukunft). Kõikidele eelnevatele konkurssidele on alati arvukalt laekunud toredaid ja huvitavaid töid!

Seekordne Tiigrihüppe Sihtasutuse ja ESÕS-i koostöös välja kuulutatud saksakeelne e-konkurss on teemal „Eine Fernsehsendung für Deutsch“/ „Telesaade saksa keelele“, mille käigus oodatakse üksikosalejatelt kuni maksimaalselt 10 minutit kestvaid videofilme, mis on üles laetud veebi. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 15. november.

Võistlustöös võib kasutada erinevaid veebikeskkondi, mille tulemiks on videofilm. Ka seekord hinnatakse head ideed, teemale vastavust, keelelist korrektsust, tehnilist teostust, innovatiivsust. Võistlustöid hinnatakse  eraldi esmavõistlejate-koolide ja eelnevatel konkurssidel osalenud koolide võistlejate vahel kahes vanuseastmes: põhikooliastmes (6.-9.kl) ja gümnaasiumiastmes.

Kindlasti saab suurt abi  Koolielu (www.koolielu.ee ) töövahendite hulgast, kus on olemas tublide kolleegide poolt koostatud samm-sammult-juhendid.

Võistlustööde veebiaadressid palume saata aimi@edlv.ee hiljemalt 15. novembriks. Samal aadressil palume anda teada võistlejatest (nimi, kool, klass)  hiljemalt 1. novembriks.

Traditsiooniliselt koostame ka selle e-konkursi töödest blogi ( eelmised tööd vastavalt : www.2esaksakonkurss.wordpress.com, www.3esaksakonkurss.wordpress.com, www.4esaksakonkurss.wordpress.com ).

Julget pealehakkamist, nutikaid ideid ja  toredaid teostusi!

Põnevusega ootama jäädes

ESÕS-i eestseisuse ja IT-grupi nimel

Aimi Jõesalu

Kõige suurem osa ministeeriumi kuludest läheb kõrgharidusele ning teadus- ja arendustegevusele, milleks on riigieelarve eelnõu seletuskirja kohaselt ette nähtud vastavalt 162,9 ja 141,3 miljonit eurot. Üle 100 miljoni euro ehk täpsemalt 112,4 miljonit kulub tuleval aastal ka kutseharidusele.

Üldharidusele on haridus- ja teadusministeerium tuleval aastal ilma kohalike omavalitsuste haridustoetuseta ette näinud 66,2 miljonit, noorte valdkonnale 13,2 miljonit, ministeeriumi valitsemisala juhtimiseks 11,8 miljonit, arhiivinduse ja keele valdkondadele kummalegi 3,9 miljonit ja täiskasvanuharidusele 3,2 miljonit eurot.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Õpetaja keskmine palk on järgmisel aastal vähemalt 860 eurot

Aan on Tartu Tamme Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuht ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lektor, märgib Tallinna Ülikool oma pressiteates. Kersti Aani muusikahariduslikku tegevust iseloomustab professionaalsus, laiahaardelisus, mitmekülgsus ja tulemuslikkus. Tema õpilased on edukalt osalenud üleriigilistel muusikaolümpiaadidel, tema juhitavale Tartu Tamme gümnaasiumi segakoorile on omistatud I kategooria, lisaks on Kersti Aan kooli vokaalansamblite ja solistide juhendaja. Kersti Aan on aastate jooksul saanud mitmete Tartu Tamme gümnaasiumi traditsioonide loojaks, aidates kaasa kooli omanäolisuse kujunemisele.  

Varasematel aastatel on muusikaõpetaja laureaaditiitli pälvinud Lydia Rahula (Tallinna 21. Kool), Maimu Muttik (Pärnu Ülejõe gümnaasium), Tiiu Schüts (Türi gümnaasium), Heli Sepp (Kose gümnaasium), Eve Eljand (Otepää gümnaasium), Syrle Eesik (Karksi-Nuia gümnaasium), Rutt Ridbeck (Jüri gümnaasium), Koidu Ilmjärv (Tallinna Õismäe humanitaargümnaasium), Aive Skuin (Audentese Erakool).

Tallinna Ülikooli algatatud Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustab juba 11. korda silmapaistvaid koolimuusika edendajaid. Tänavused laureaadid on veel saksofonipedagoog ja dirigent Olavi Kasemaa ning puhkpilliõpetaja ja dirigent Priit Sonn. Laureaate tunnustatakse 27. septembril kell 16.00 Tallinna raekojas.

Tunnustus instrumendiõpetajatele
Instrumendiõpetaja kategoorias omistatakse laureaaditiitel Olavi Kasemaale ja Priit Sonnile.
Olavi Kasemaa on silmapaistev saksofonist, Eesti saksofonimängijate koolkonna rajaja ja arendaja. Oma pedagoogitegevusega on ta mõjutanud oluliselt muusikakoolide saksofoniõpetuse taset, tema õpilaste seas on hulgaliselt rahvusvaheliste konkursside laureaate.

Olavi Kasemaa on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, kelle paljud õpilased töötavad praeguseks saksofoniõpetajatena Eesti muusikakoolides. Ta on tunnustatud interpreet ning Tallinna Saksofonikvarteti asutaja ja liige.

Priit Sonn on Heino Elleri nimelise Muusikakooli vaskpilliõpetaja, kelle õpilased on edukalt osalenud rahvusvahelistel ja vabariiklikel konkurssidel ja festivalidel. Priit Sonn on  mitme puhkpilliorkestri, nende seas Eller Brassi, Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli Puhkpilliorkestri ja Lõuna-Eesti Noorte Puhkpilliorkestri dirigent. Koos Aavo Otsa ja Valdo Rüütelmaaga on ta ka Eesti Noorte Brassi dirigent.

Instrumendiõpetaja valdkonnas on laureaaditiitli pälvinud varasematel aastatel Leelo Kõlar, Aavo Ots, Maigi Pakri, Laine Leichter, Mart Laas ja Niina Murdvee.

Riho Pätsi Koolimuusika Fondi asutasid 26. juunil 2002. aastal nende institutsioonide esindajad, millega Riho Päts (1899–1977) oli olnud tihedalt seotud: Tallinna Ülikool, haridus- ja teadusministeerium, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Koolibri Kirjastus, Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Muusikaõpetajate Liit. Fondi tegevuse sihiks on koolimuusika rajaja, helilooja, uurija, publitsisti ja koorijuhi professor Riho Pätsi mälestuse jäädvustamine ning tema elutöö teadvustamine tänapäeval.

Foto: Flickr