Autorite, Energia Avastuskeskuse juhi Kertu Saksa ning keskuse teadus- ja arendusjuhi Aare Baumeri sõnul ei ole sellest raamatust mitte midagi ära õppida. Ära õppida tuli siis, kui internetti veel olemas ei olnud. Nüüd saab kõik faktid ja valemid e-avarustest kätte, „Teistmoodi füüsikaraamat“ pigem suunab noort lugejat nägema ja kogema, et füüsika on iga päeva kõikjal meie ümber.

„Me võtsime füüsikaõpikutes toodud teemad ja rääkisime need ümber nii nagu meie asjadest aru saame. Alguses ütlesime, et me kirjeldame füüsikalisi nähtusi tavakeeles, aga siis said füüsikud veidi pahaseks, et kas füüsikas kasutatakse mingit erilist keelt,“ rääkis Kertu Saks raamatu esitlusel.

Autorid raamatu esitlusel.

Põhimõtteliselt on tegu raamatuga, mis on õpikule toeks ja õppijale tore vaheldus. Lahti on seletatud-kirjutatud põhilised koolifüüsika teemad, lisatud on katsete kirjeldusi, rohkelt illustratsioone ja fotosid. Lisaks on raamatus oluliste leiutajate ja avastajate pildid ning väike ülevaade nende elulugudest.

Lugeja avastab peagi, et tegelikult on elus vähe valdkondi, mis pole füüsikaga seotud. Kasvõi näiteks ostukäru kaupluses – katse, mida sai hiljem ka teadusteatris näha.  Kraami täis ehk raske massiga käruga on nii, et  hoo pealt on seda väga raske pöörata, tuleb rakendada palju jõudu, et käru ümber nurga  kassa juurde saada. Tühi ehk väikese massiga käru kuuletub palju kergemini, seda on igaüks poes kogenud. Füüsikaline järeldus: mida suurem on mass, seda rohkem peame rakendama jõudu, et muuta liikumissuunda.

Pärast raamatuesitlust oli kõigil võimalik jälgida teadusteatri etendust, mis eriti meeldis lastele (teadusteater on suunatud põhikooliõpilastele).

Kas prožektoril saab muna praadida? Kuidas saada lavaeesriie liikuma, kui ainus abivahend on kuumapuhur? Kas kuuest savipotist saab teha patarei? Kui kuum ikkagi on päike? Kuidas elektriga joonistada?

Selgus, et prožektoril saab muna praadida küll, eralduv soojus on selleks piisav, ehkki võtab kauem aega kui pliidil toidu valmistamine. Ja kui õunaäädikat õigesti kasutada ning juhtmed õigesti ühendada, siis saab savipottidest vooluringi, mis suudab toita nõrgukest, aga siiski valgusallikat.

Kas prožektoril saab muna praadida? Proovime!

Sellel pildil tehakse elektrit.

Oktoobrist alustab Energia Avastuskeskus programmiga „Peadpidi füüsikas“, mis tutvustab koolifüüsika alateemasid: valgus, elekter, mehaanika ja soojus. Programm lähtub õppekavast ning selles tehakse katseid, mida on  kirjeldatud  K. Saksa ja A. Baumeri  „Teistmoodi füüsikaraamatus“.

Energiakeskuses on palju huvitavat vaadata ja kogeda.

Fotod: Madli Leikop

Loe lisaks:

• Teaduspäev paneb lõbusa punkti Teadusaastale