Õiguskantsleri ettepanekut erakooliseaduse põhiseadusega kooskõlla viimise kohta toetas riigikogu pressitalituse teatel 44 saadikut ning selle vastu oli 20 saadikut.

Õiguskantsler Indrek Teder juhtis oma ettepanekus riigikogu tähelepanu sellele, et avalikule võimule kuuluvas eragümnaasiumis eestikeelse õpetuse asemel muus keeles hariduse andmine pole põhiseaduspärane, kui eelnevalt on kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on tagatud igaühe õigus saada eestikeelset õpetust.

Riigikogu. Foto: Wikimedia

Teder viitas Tallinna ja Narva linnavolikogu kavale viia osa munitsipaalkoole eraõiguslikule alusele, mis võimaldab neil õiguskantsleri hinnangul valitsuse ostust ja seadusandja tahet eirata ning pakkuda kohalikele elanikele gümnaasiumiõpet vabalt valitud keeles ning õpetada eesti keelt vaid võõrkeelena.

Teder märkis, et avalikule võimule kuuluvas erakoolis muukeelse õpetuse andmise vabaduse piiramine ei takista kellegi isiklikke valikuid saada õpetust muus keeles avalikule võimule mitte kuuluvas erakoolis.

Õiguskantsleri ettepanekut toetasid nii põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste kui ka kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, kes esitasid komisjonide seisukoha.

Kultuurikomisjonile tehti ülesandeks algatada eelnõu seaduse muutmiseks.

Samal teemal:

• Vene koolid pingutavad taseme tõstmise nimel
• Neli Tallinna kooli kavatseb taotleda venekeelse õppe jätkamist
• Käosaar: vene koolid on mõistnud, et eestikeelsele õppele üleminek on pöördumatu

Interneti lairibaühendus oli 74 protsendil leibkondadest ja nende osatähtsus tõusis eelmise aastaga võrreldes kaheksa protsendipunkti. Vähemalt kahe täiskasvanu ja lastega leibkondadest oli kodune internetiühendus peaaegu kõigil. Üksi elavatest täiskasvanutest oli see 58 protsendil, mis on eelmise aastaga võrreldes tõusnud kümne protsendipunkti võrra.

Koduse internetiühenduse puudumise peamise põhjusena märkisid leibkonnad vähest interneti kasutamisoskust ja seadmete suurt kulu.

Arvutit ja internetti on kasutanud kaheksa kümnest 16–74-aastasest elanikust. Vähem oli arvuti ja interneti kasutamine levinud vanemates vanuserühmades. 55–64-aastaste hulgas kasutasid arvutit ja internetti kuus kümnest ning 65–74-aastaste hulgas kolm kümnest. Seejuures on internetikasutajate osatähtsus 55–64-aastaste hulgas tõusnud aastaga kuus ja 65–74-aastaste hulgas kaks protsendipunkti.

Loetakse veebiajakirjandust ja otsitakse infot
Levinumad interneti kasutamise eesmärgid on veebiajakirjanduse lugemine, meilivahetus, info otsimine ja internetipangandus. Neil põhjustel on internetti kasutanud üheksa internetikasutajat kümnest. Arvuti kasutamisel osatakse enim kopeerida ja liigutada infot failides ja kataloogides ning kanda üle faile arvutist mõnda teise seadmesse ja vastupidi. Neid toiminguid on teostanud vastavalt kaheksa ja seitse arvutikasutajat kümnest.

10 ja enama hõivatuga ettevõtete töötajatest kasutavad igapäevatöös arvutit ja internetti ligi pooled. Kui finants- ja kindlustusettevõtetes kasutavad arvutit enam-vähem kõik töötajad, siis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning mäetööstuse ettevõtete töötajatest vaid viiendik. Peaaegu kõik 10 ja enama hõivatuga ettevõtted on kasutanud avaliku sektori e-teenuseid ja nendega rahule jäänud, viiendik on väga rahul. Ka ID-kaarti on 2012. aasta seisuga kasutanud enamik — üheksa ettevõtet kümnest, enim digitaalallkirja andmiseks.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike ja leibkondade hulgas uurib statistikaamet tööjõu-uuringu lisana alates 2005. aastast. Uuring korraldatakse teises kvartalis esimese kvartali kohta. 2012. aastal osales uuringus 4900 elanikku.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2012. aastal osales uuringus 3100 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtetes hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Allikas: BNS

Euroopa keeleõppe tunnuskirja peaeesmärk on tunnustada ja populariseerida keeleuuenduslikke algatusi, nüüdisajastada keeleõpet ja tõsta õpetamise kvaliteeti, märgib haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates. Esile tõstetakse algatusi, millega õpeta takse uuenduslikult võõrkeeli, väärtustatakse ja tutvustatakse teisi keeli ja kultuure. Programmi eestvedaja on Euroopa Komisjon, Eestis on koordineerijad SA Archimedes ning haridus- ja teadusministeerium.

Foto: Flickr

Euroopa keeleoskusuuringu tulemusena on esmakordselt võimalik rahvusvahelises kontekstis võrrelda meie põhikoolilõpetajate inglise ja saksa keele tegelikku oskust. Uuringu põhitest viidi Eestis läbi 148 koolis 2011. a veebruaris-märtsis. Uuringu peamine sihtrühm oli kohustusliku hariduse lõpetajad 15-16-aastased õpilased.

Selgus, et Eesti koolinoorte inglise keele oskus on uuringus osalenud 14 riigi seas neljandal kohal, teise testitud keele – saksa keele oskus oli Eesti noortel tagasihoidlikum, selles uuringus oldi seitsmendal kohal. Nüüdseks on SA Innove korraldatud riigihanke võitnud Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži rakendusuuringute keskuses põhjalikult analüüsitud ka Eesti õpilaste tulemusi.

Euroopa Komisjon otsustas uuringu algatada seetõttu, et Euroopa Liidus elavate inimeste tegeliku võõrkeelte oskuse kohta puudusid usaldusväärsed andmed, mille alusel oleks võimalik mõõta 2002. a Barcelonas seatud eesmärkide täitmist (parandada põhioskusi, eelkõige vähemalt kahe võõrkeele õpetamise kaudu väga varases eas) ning luua keele-indikaator. Eesti tegi uuringus osalemiseks ettepaneku 2009. aastal.

Euroopa keeltepäeva tähistatakse alates 2001. aastast Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni algatusel 26. septembril. Kuna sel päeval toimub nii Eestis kui ka mujal Euroopas palju keelealaseid ettevõtmisi, siis tähistame sel korral keeltepäeva varem. 26. septembril toimub Euroopa keeltepäeva üritus Narvas.

Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.

Samal teemal:

• Koolielu konkurss võõrkeeleõpetajatele: grammatika enesekontrolliharjutused
• Põhikoolilõpetaja inglise keele oskus on väga hea
• Valmisid esimese Euroopa keeleoskusuuringu Eesti tulemuste analüüsid
• Koolielu õppematerjalid - vali võõrkeel

Kas Eesti demokraatia on elujõuline? Kuidas seda mõõta? Kas otsustab see, kellel on kõige kõvem hääl või kõige kõvem argument? Kuidas saavad meie hääled end kuuldavaks teha?

Selleks et avatud ühiskonna olukord maailma eri paigus oleks vähemalt kord aastas kõikide erilise tähelepanu all, pühendas ÜRO demokraatiale kalendris omaette päeva – 15. septembri. Kasuta sel päeval oma õigust häält teha ja saada algatusele sõnum oma ettepanekuga, kuidas elu Eestis paremaks muuta!

Samal teemal: 

• Teemapäevad septembris

15. septembril tähistatakse ülemaailmset vaba tarkvara päeva (Free and Open Source Software - FOSS). See tähendab vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara, mille litsents lubab kasutajatel tarkvara kasutada, kopeerida, uurida, muuta ja parandada tänu vabalt saada olevale lähtekoodile. Päeva eesmärgiks on inimeste teadvustamine kõrgekvaliteedilise vaba tarkvara kasutamise eelistest hariduses, valitsuses, kodudes ning ettevõtetes - lühidalt öeldes, igal pool. Rahvusvahelist kampaaniat juhib mittetulundusühing Software Freedom International (SFD), kes pakub mitmekülgset tuge, erinevaid kingitusi ja platvormi koostööks. Kohaliku kogukonna mõjutamiseks korraldavad vabatahtlikud üle maailma väiksemaid SFD üritusi.

SFD kodulehel on võimalik leida materjali vaba tarkvara kohta ning vaadata, millised on kampaanias kaasalöömise võimalused. Interaktiivne kaart näitab kampaania raames üle maailma registreeritud üritusi.

Ka Eestis tähistatakse rahvusvahelist vaba tarkvara päeva. Eesti kogukonna aktivistid jagavad sel päeval eri üritustel ja avalikes paikades selgitavaid voldikuid ning DVD-sid parimate näidetega vaba tarkvara ökosüsteemist. Tasub vaadata ka eelmisel aastal algatatud kampaania "Küsi minult Linuxit!" materjale.

SFD interaktiivsel kaardil paistab hetkel Eestis kolm registreeritud üritust - Tallinnas, Tartus ja Raplas. Miks mitte lisada sinna ka ennast oma õpilastega - rääkige ka teie klassiruumis vaba tarkvara taustast ja kasuteguritest ning muutke õpilasi või kolleege antud teemas teadlikumaks.

Tartus tähistatakse vaba tarkvara päeva laupäeval kell 12 Genialistide Klubis. Selle aasta üritus on vabas formaadis, ametlikke ettekandeid jms pole, aga kohal on hulk aktiviste ja huvitatuid, kellega vabast tarkvarast rääkida ja saada head nõu.

Raplas toimub kogunemine laupäeval kell 12:00 Kultuurikeskuses. Ürituse ettekande osa toimub eesti keeles, kuid hilisem suhtlus võib toimuda ka vene või inglise keeles kui huvilisi on.

Tallinnas kogunetakse vaba tarkvara tutvustama laupäeval alates kl 14 Vabaduse platsile, kus toimub ühtlasi "Erinevus rikastab" lõpukontsert.

Refereeritud: Software Freedom Day, Pingviini veeb

Samal teemal:

• Linux koolides
• Seitse põhjust LibreOffice'i kontoritarkvara eelistamiseks
  

Tartu Kunstigümnaasiumi gümnaasiumiastme majanduse õppesuunas on sellel õppeaastal võetud peamiseks eesmärgiks ettevõtlikkuse suurendamine, et selle läbi tõsta noorte suutlikkust luua ideid ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades. Pikemas perspektiivis on see kasulik nii sotsiaalse kui ettevõtlikkuse pädevuse kujunemisele.

Fotol on Narvas õpilasfirmade võistlusel osalenud ettevõtte Volli esindajad.

Projekti "Ettevõtlikuks läbi õpilasfirma" eesmärgiks on läbi Junior Achievement Eesti õpilasfirma programmi anda õpilastele võimalus omandada äritegevuse põhimõtteid ning arendada algatusvõimet ja soovi ise probleemi lahendada. Programmi jooksul rakendavad õpilased gümnaasiumi
majandus- ja ettevõtlusõpetuse kursustest tuttavaid kontseptsioone ning õpivad praktiliselt tundma majandusmõistete tähendust ja seost reaalse eluga.

Õpilasfirma programm on üles ehitatud väikeettevõtte tegutsemise põhimõtetele. Õpilased loovad oma ettevõtted, koostavad äriplaani, hangivad algkapitali ning seejärel tegelevad tootmisprotsessiga. Valminud toote või teenusega osalevad noored erinevatel õpilasfirmade laatadel (suurim Eesti õpilasfirmade laat, veebruar 2013 Tallinnas), konkurssidel jms. Õppeaasta lõpuks õpilasfirmade tegevus lõpetatakse ja koostatakse tegevusaruanne.

Projekti raames saab üks Tartu Kunstigümnaasiumi õpilasfirma osaleda järgmise aasta kevadel Euroopa õpilasfirmade laadal, mis toimub seekord Lätis. Euroopa õpilasfirmade laadal osaleb üle 100 õpilasfirma kogu Euroopast.

Projekti toetavad Tartu Linnavalitsuse haridusosakond ja Tartu Ärinõuandla.

Mitte kuidagimoodi ei leia mõistliku hinnaga paika oma sõimeealisele, aasta ja nelja kuu vanusele pambule, et ise vanamahüvitise lõppedes tööle minna, olgugi et laps on juba sünnist peale kodulähedase sõime järjekorras, kirjutab Jõevere Eesti Päevalehes.

Samal teemal

• Külli-Riin Tigasson: õhtul lasteaeda

Mõisakoolide programmi eesmärgiks on endistes mõisahoonetes tegutsevate koolide ja laste hoolekandeasutuste arendamine paikkondlikeks haridus- ja kultuurikeskusteks ning atraktiivseteks turismisihtkohtadeks, tagades samaaegselt mõisaansamblite ja neis sisalduva kultuuripärandi säilimise ja eksponeerimise, teatab kultuuriministeerium.

Programmi rahastatakse riigieelarvest kultuuriministeeriumi kaudu ning rakendatakse aastatel 2012–2016.

Programmis kombineeritakse kaht valdkonda – kultuuriväärtuslike hoonetega seotud tegevusi ja arendustegevusi. Nende toetamine ja tasakaalustamine loob eeldused kultuuripärandi multifunktsionaalseks kasutamiseks.

Programmist toetatakse järgmisi tegevusi:

1. Mõisakoolide kultuuriväärtuslike hoonete ja hoonekompleksidega seotud tegevused:

• muinsuskaitseliste uuringute läbiviimine (sh ajaloolisi värvilahendusi või ehitusetappe selgitavad uuringud, kultuuriväärtusega tarindite ja detailide inventeerimine);
•     muinsuskaitse eritingimuste koostamine;
•     ajaloolisesse mõisaansamblisse kuuluvate hoonete konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektide ning projektide ehitustehniliste ekspertiiside koostamine teostatavusanalüüsi olemasolul;
•     väärtuslike ajalooliste hoonedetailide ja sisekujunduselementide restaureerimis-projektid ja avariiremont (maalingud, üksikud interjööri elemendid, kaminad, ahjud, ajalooline mööbel jmt).

2. Mõisakoolide kui kultuuri- ja turismikeskkonna arendamisega seotud tegevused:

•     õpilastele, õpetajatele ja avalikkusele suunatud arendustegevused, mis tutvustavad ja väärtustavad ajaloolist mõisahoonet, kus asub haridusasutus või laste hoolekandeasutus (koolitused, õppepäevad, laagrid, seminarid, konkursid, näitused, trükised ja digitaalväljaanded);
•     mõisakoolide omanikele suunatud arendustegevused, mis aitavad kaasa mõisaansamblite mitmekülgse kasutuse planeerimisel ja ellu rakendamisel (koolitused, õppepäevad, seminarid, koostööprojektid);
•     tegevused, mis on suunatud maapiirkondades mõisakompleksidega seonduvalt väikeettevõtluse arendamisele.

Programmi tekstiga on võimalik täies mahus tutvuda SIIN.

Õpetaja saaks määrata harjutused ja kasutades süsteemis olevaid standardseid tööriistu, lisada iseenda koostatud harjutusi, määrates neid konkreetsele õpilasele või gruppidele, kirjutab Chiron Media loovjuht Taaniel Raudsepp Postimehes. Pikemalt loe juba ajalehe veebist.

Samal teemal:

• Liitu Koolielu veebipõhise koolitusega video kasutamisest õppetöös (tasuta)
• Khan Academy videod
• Allar Veelmaa videod põhikooli matemaatikakursuse kordamiseks

Arvutiprogrammide kasutamine muudab matemaatika õppimise lõbusamaks ja arusaadavamaks. Programmi GeoGebra abil on võimalik panna joonised liikuma ning õpilased saavad ise katsetada ja uurida. Õpetajatel on selle programmi abil võimalik koostada häid näitevahendeid. Nii GeoGebra kui teiste matemaatikaprogrammide õppimiseks pakub Tiigrihüppe Sihtasutus  õpetajatele kuute koolitusprogrammi, mis on osalejaile tasuta (vaata siit ja siit).

Tartu konverentsil osaleb 100 matemaatikut kaheksast riigist. Plenaarettekandeid teevad Balazs Koren (Ungari), Svein Torkildsen (Norra), Ingólfur Gíslason ja Valgarð Jakobsson (Island), Malin Christersson (Rootsi), Leo Pahkin (Soome), Rikke Teglskov ja Bo Kristensen (Taani).

Esimene Põhjamaade GeoGebra konverents toimus 2010. aastal Reykjavikis, teine möödunud aastal Vilniuses.

Konverentsi toetavad Nordplus horisontaalprogramm ja Tiigrihüppe Sihtasutus.

Lisainfo:
http://hylblog.edu.hel.fi/wpmu/ggtartu12/

Sirje Pihlap, sirje.pihlap@gmail.com

Kristi Kreutzberg, kristikr@gmail.com

Samal teemal:

• GeoGebra õppematerjalid Koolielus
• Matemaatikaõpetajad vahetasid kogemusi rahvusvahelisel GeoGebra konverentsil

• GeoGebra – õigel ajal õiges kohas