Millist operatsioonisüsteemi peaksid õpilased koolis õppima ja kasutama? Enamus koolidest kasutavad MS Windowsit, maailma mastaabis ka Mac'e, aga mitmed koolid on vahetanud või vahetamas oma operatsioonisüsteeme Linuxi põhiseks. Kooli jaoks on eelisteks väiksemad kulud, suurem turvalisus, pole viiruseid, lihtsam uuendamine ja kõrgem usaldusväärsus. Viimaseks, väga vähe tüli litsentside või piraat-tarkvara pärast. 

Õpilaste vaatenurk? Üks Windowsi kasutamise poolt esitatud argument on väide, et õpilased peaksid õppima operatsioonisüsteemis, mida nad hiljem oma töös kasutama hakkavad. Arvutimaailm muutub aga nii kiiresti ja on päris rakse ette näha, kas Windows juhib ka tulevikus arvutiturgu sellises mahus nagu praegu. Kõigele lisaks, on päris selge, et Windows aastal 2015 erineb oluliselt praegusest käibelolevast verisoonist. 

Linuxi õppimist koolides saab võrrelda prantsuse keelekümblusprogrammiga, mille järgi lapsed, kelle esimene keel ei ole prantsuse keel, alustavad koolis erinevate ainete õppimist prantsuse keeles (nii tehakse näiteks paljudes Kanada koolides). Nii nagu sealsetest keeleprogrammides, õpivad õpilased prantsuse keele kõrval endiselt inglise keelt, õpetatakse ka Linuxi baasil arvutit õppivaid õpilasi tundma Windowsi ja Mac'i keskkonda ja nende põhifunktsioone, et nad tuleksid tulevikus toime ükskõik millist operatsioonisüsteemi kasutades. Linux, nii nagu selles võrdluses ka prantsuse keel, võib avada neile tulevikus uusi karjäärivõimalusi, mis muul moel võimalikud poleks. 

Põhiküsimus on hoopis selles, et kas Linux on praegu ja tulevikus asjakohane. Kui mitte, siis poleks ju mõtet ka õpilasi sellega vaevata. Juunis 2010 oli operatsioonisüsteemide järgi turg jagatud selliselt: a) 91%, b) 4.4%, c) 1%. Väga lihtne oleks oletada, et „a“ tähistab Windowsit, „b“ Mac'i ja „c“ Linuxit. Tuleb aga arvesse võtta, et see statistika ei sisalda eratarbimisse ostetud arvuteid, vaid vaatab seda, mis on toimumas superarvutitega, 500 maailma kõige kiirema arvutiga. Identifitseerime nüüd tähed operatsioonisüsteemide taga: a) 91% - Linux, b) 4.4% - Unix, c) 1% - Windows. (Allikas http://www.top500.org/)

Mis on aga veel rohkem muljetavaldavam, 12 aastat tagasi, 1998 aasta juunis sisenes Linux sellesse 500 superarvuti nimistusse ühe arvutiga. Tavaliselt on need arvutid loodud IBM'i, HP või Cray poolt. Esimene eeltoodud statistika põhjal on Tennessee Oak Ridge'i Rahvusliku Laboratooriumi   superarvuti Cray Jaguar. Kui tavakasutajale võib tunduda neljatuumaline protsessoriga arvuti väga kiire, siis sealsel arvutil on 224 162 protsessori tuuma. Ja sellel jookseb Linux. Nagu võib eeldada, paljusid neist top 500 superarvutitest kasutavad ülikoolid ja uurimiskeskused, eriti teaduses. 

Refereeritud: http://scienceblogs.com/gregladen/2010/09/linux_in_schools.php

Vaata ka: Linuxi kasutamine erinevates ettevõtetes, Linuxi kasutamine koolides

Avatud lähtekoodiga tarkvara kasutuse põhjustest, räägi kaasa vestlusringis