Esmaspäevasel hariduskonverentsil Jõhvi kontserdimajas tegi ligi 400 vene õppekeelega haridusasutuse töötajat kokkuvõtteid, kuidas õnnestus uut riiklikku õppekava esimesel õppeaastal rakendada ja kuidas minna edasi.
Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik rääkis hariduskonverentsil, millised paistavad vene õppekeelega koolide õpetajad välja viimasel ajal (alates 2006. aastast) tehtud uuringutes, kirjutab Põhjarannik.
Tema sõnul on võrdlemisi palju teada sellest, kuidas õpetajad suhtuvad eestikeelsele õppele üleminekusse. “Võime rõõmustada selle üle, et kui 2006. aastal ütles ligi 80 protsenti vene õppekeelega koolide õpetajatest, et nemad ei hakka kunagi eesti keeles õpetama, siis nüüd on see protsent 43, nii et vähenemise tendents on olemas.”
Mis puudutab õpitulemusi kirjeldavat palju tsiteeritud rahvusvahelist PISA uuringut, on Raigi sõnul laialdaselt teada, et vene koolide tulemused on kehvemad, vähem teada on asjaolu, et vene koolide algklassides hiilatakse näiteks väga heade matemaatikatulemustega, aga järgmises vanuseastmes tuleb vahe eesti koolidega sisse.
Samal teemal:



