Koolielu: Uudised

Lähte gümnaasium lükkas käima spordiklassi

Merje Pors — Wed, 12 Sep 2012 09:53:50 +0300

Lähte gümnaasium viis sel sügisel ellu aastaid kaalutud mõtte ning alustas meedia ja tehnoloogia kõrval ka spordisuuna arendamist, kuueteistkümnest spordiklassi õpilasest üheksa keskenduvad võrkpallile.

Lähte gümnaasiumi direktor Üllar Loks ütles, et spordiklassi mõte oli neil tiksunud juba mitu aastat, kuid siiani takistas selle käivitamist teiste osaliste puudumine, kirjutab Tartu Postimees. Nüüdseks on koolil mitmeaastane leping Tartu spordiklubiga Duo, kes loodab spordiklassi poistest kasvatada oma järelkasvumeeskonna.

Kuigi riik plaanib koolireformi käigus mitmeid maakonna gümnaasiume sulgeda, kavatseb Lähte kool kindlalt gümnaasiumina jätkata. "Kui tahame edasi toimida, peame kooli arendama nii, et oleks mõistlik õpilaste arv, vajalik tase ja atraktiivsed õppesuunad," lausus direktor Üllar Loks ning pidas oma kooli üheks plussiks korraliku ühiselamu olemasolu.

Peale Lähte on Tartu maakonna koolidest spordisuund veel Ülenurme ja Kivilinna gümnaasiumis.

Foto: Flickr

Loe lisaks:

Tartumaal ei mõtle oma kooli sulgemisele veel keegi

Õpilased katsetavad Eesti esimest digiõpikut

Merje Pors — Tue, 11 Sep 2012 11:32:09 +0300

Tallinna Reaalkooli 1. klassi õpilased katsetavad Eesti esimest digitaalset loodusõpetuse tööraamatut, kus leiab lisaks tavapärastele piltidele ja tekstile ka videosid, helisid ning põnevaid ülesandeid.

Paberõpiku baasil loodud Koolibri digiõpikule on lisatud hulgaliselt atraktiivseid lahendusi: õpilane saab vaadata õpiku pilte suuremalt ja koos täiendava informatsiooniga ning kuulata käsitletavate loomade ja lindude hääli, kirjutab Postimees. Pikemalt loe juba sealsest artiklist.

Foto: Flickr

Koodikirjutajad tüdrukud

Madli-Maria Naulainen — Tue, 11 Sep 2012 11:22:22 +0300

Suure tähelepanu valguses, mida välismeedia on Tiigrihüppe Sihtasutuse programmeerimise projekti peale üles näidanud, on paslik tutvustada ka ühte koodikirjutajatest tüdrukute esimese lennu lõpetamise lugu New Yorgist.

Tulevik seisab meie õpilaste kätes, seda teavad kõik. Tulevase tehnoloogiast tulvil majanduse ees ei ole aga kaugeltki mitte kõigil sarnased võimalused. Seda on proovinud muuta algatus Girls Who Code (programmeerivad tüdrukud). Tegemist on mittetulundusorganisatsiooniga New Yorgis, kus lõpetas just esimene 20-pealine lend tüdrukuid vanuses 13-17. Organisatsioon võimaldab madala sissetulekuga perede teismelistel tüdrukutel omandada oskusi, mis võimaldaks neil tulevikus sobivat töökohta leida. Lisaks sellele proovitakse algatusega ületada ka arvutiteadusega seoenduvad soolised eelarvamused.

Õpitud oskused
Milliste oskustega tüdrukud lõpetasid? Kaheksa nädalat kestnud koolituse raames tutvustati neile tehnoloogiamaailma olulisi kontakte, programmeerimiskeelte aluseid (Python, JavaScript, jne), veebidisaini, rakenduste arendamist ja isegi robootikat. Kursuse lõpetas projektide esitlus Google’i New Yorgi kontoris.
Projekti algataja Reshmah Saujani ja tegevjuht Kristin Tituse sõnul on 2013 aastal plaanis organisatsiooni laiendada seitsmesse uude linna.

Loodud projektid
Õpilased Masuma Ali ja Khady Samb koostasid projekti “Learn CS Programming”. See on lehekülg, kust leiab arvutiteaduse ja programmeerimise õppematerjale. “See programm oli minu jaoks suurepärane võimalus, sest ma olen alati arvutitest ja nende toimimisest huvitatud olnud,” ütles Ali intervjuus Women 2.0 portaalile, lisades veel, et eriti meeldis talle mõtete jagamise võimalus.

Teised lõpuprojektid käsitlesid maailma suuri murekohti. Näiteks Ashley Erenburg ja Maria Gonzalaz võtsid käsile kodutute probleemi. “Say something” on Androidi rakendus, mis aitab New Yorgi elanikel leida kodutute jaoks varjupaiku ning supikööke. “Say something” ühendab kasutajaid ka Volunteer Match programmiga, mille kaudu inimesed ise abivajajaid aidata saavad.

Vaata ka algatuse Facebooki lehte
Refereeritud: Edudemic, foto: Girls Who Code Facebook page

Samal teemal:

Matemaatikast saab gümnaasiumi uue õppekava kardetuim aine

Merje Pors — Tue, 11 Sep 2012 11:17:02 +0300

Kohustuslik riigieksam ja kasvavad ainemahud (kitsas matemaatikakursus on gümnaasiumis kaheksa kursust ja lai 14 kursust) teevad matemaatikast kõige tähtsama, aga ka kõige enam kardetud aine gümnaasiumi uues õppekavas.

Sirje Pihlap, kes juhtis uue õppekava koostamisel just matemaatika osa töörühma, ütleb, et matemaatika riigieksami kohustuslikkus oli haridusministeeriumi idee ja õpetajad olid pigem sellele vastu, kirjutab Postimees. Pikemalt loe juba sealsest artiklist.

Samal teemal:

Foto: Flickr

Rootsi kulutab öiseks lastehoiuks miljoneid

Merje Pors — Tue, 11 Sep 2012 10:28:02 +0300

Rootsi valitsus eraldab 108 miljonit krooni (12,72 miljonit eurot) toetuseks lasteaedadele ja -sõimedele, et need töötaksid ka öösiti ja nädalavahetustel.

Seda kolmeaastast projekti alustatakse tuleval aastal, vahendab ERR Uudised portaali The Local.

"Tööelu muutub ja paljud inimesed töötavad õhtuti, nädalavahetustel ja öösiti," ütles uudisteagentuurile TT eelkooliealiste lastega seotud küsimuste eest vastutav minister Nyamko Sabuni. "Perekonnad ei saa alati tööd ja pereelu kombineerida, eriti raske on seda teha üksikemadel."

Alates tuleva aasta 1. juulist investeeritakse sellesse programmi 15,5 miljonit krooni ning igal järgneval kolmel aastal 31 miljonit.

Loe lisaks:

Külli-Riin Tigasson: õhtul lasteaeda

Foto: Flickr

Õpilased saavad taotleda tulevikutalendi stipendiumi

Merje Pors — Tue, 11 Sep 2012 10:20:09 +0300

Kõik Eesti 5.-12. klassi õpilased saavad taotleda Tulevikutalent 2012 stipendiumi. Võitjate stipendiumifond on kokku 12 000 eurot.

Teist aastat järjest toimuva Tulevikutalendi stipendiumi väljaandmise eesmärk on premeerida tublisid ja andekaid 5.-12. klasside õpilasi, kes saavad stipendiumi kasutada oma huvialadega tegelemiseks. Õpilasi hinnatakse eelmise kooliaasta tulemuste ning silmapaistvate saavutuste eest ühes viiest kategooriast - ühiskondlik tegevus; teadus; humanitaarteadus; kunst, muusika ja kultuur; sport ja tervis.

Igas kategoorias valib žürii välja viis laureaati, kellest parimaid premeeritakse Tulevikutalendi tiitli ning 600 euroga. Igas kategoorias antakse välja ka neli teist kohta, keda premeeritakse 450 euro suuruse stipendiumiga. Tulevikutalent 2012 stipendiumifond on 12 000 eurot. Stipendiumi kasutamise üle saavad noored ise otsustada ning piiranguid erinevalt teistest analoogsetest konkurssidest rahakasutamisele ei seata.

Stipendiumid paneb välja Maxima Eesti OÜ, kelle esindaja Ty Lehtmäe sõnul oli eelmisel aastal noortel konkursi vastu suur huvi ning tõelisi talente väga palju. „Möödunud aastal esitati kokku 1700 taotlust pea kõikidest Eestimaa nurkadest. Sedavõrd suur huvi innustab Tulevikutalendiga jätkama ka sel aastal,” ütles Lehtmäe. “

Taotlusi saab esitada 10. oktoobrini Tulevikutalendi kodulehel http://www.tulevikutalent.ee . Samal lehel on kättesaadavad ka konkursi tingimused ning nõutavad dokumendid. Stipendiumi saajad kuulutatakse välja novembri alguses toimuval pidulikul aktusel.

Foto: tulevikutalent.ee

Tallinna muuseumid kutsuvad lapsi lugemis- ja ajalooringidesse

Merje Pors — Tue, 11 Sep 2012 10:05:29 +0300

A. H. Tammsaare muuseum ja Kadrioru raamatukogu kutsuvad raamatuhuvilisi 1.-3. klassi lapsi alates 11. septembrist osalema Väikese Raamatutoa üritustel, mis hakkavad toimuma igal teisipäeval kell 14.

Üheskoos loetakse ja arutletakse maailma eri paigust pärit juttude üle ning lahendatakse loomingulisi ülesandeid, vahendab ERR Uudised. Vaata täpsemalt siit.

20. septembril tuleb aga Tallinna Linnamuuseumis (Vene t 17) kokku ajalooring „Maailmavallutajad”. Muuseumiring toimub iga kuu kolmandal neljapäeval kella 15-18 ning on mõeldud 8-13-aastastele lastele. Muuseumiring kogutakse teadmisi ajaloost ja tänapäevast, meisterdatakse, käiakse ka Tallinna muuseumides ning külastatakse lõbusaid ja harivaid muuseumitunde. Vajalik on eelregistreerimine: kristi.paatsi@linnamuuseum.ee või 61 55 184.

Foto: Flickr

Kärbitud koolide elu loksub vaikselt paika

Merje Pors — Tue, 11 Sep 2012 09:42:09 +0300

Raatuse ja Forseliuse gümnaasium olid esimesed Tartus, millesse n-ö käärid sisse löödi ja hakati neist põhikoole vormima. Gümnaasiumi kadudes peavad õpetajad lisatööd otsima.

Mõlemas koolis on jäänud veel üks gümnaasiumiklass, mis lõpetab tuleval kevadel, kirjutab Tartu Postimees. Koos gümnaasiumiga kaob Forseliuses vajadus näiteks mitme keeleõpetaja järele, sest põhikoolis ei õpetata soome ja hispaania keelt, töö kaotab ka filosoofiaõpetaja.

Gümnaasiumi direktor Tiiu Millistfer rääkis, et õpetajaid on praegu koolis 33 ning 13-l neist on juba osaline koormus. Osakoormusega õpetajate hulgas on neid, kellel on nädalas vaid kaks tundi, on ka poole koormusega õpetajaid. Pikemalt loe juba Tartu Postimehest.

Pildil Tartu. Foto: Flickr

Samal teemal:

Maaülikooli pereülikoolis koguvad tarkusi lapsed koos vanematega

Merje Pors — Tue, 11 Sep 2012 09:25:10 +0300

Laupäeval said matriklid kätte need pered, kes astusid sel sügisel maaülikooli pereülikooli. Aasta vältel saavad suured ja väikesed teadmisi kalandusest päikeseenergia kasutamiseni.

Maaülikooli rektori Mait Klaasseni sõnul õpetatakse pereülikoolis peaasjalikult tundma ja austama Eestimaa loodust, kuid ka töövõtteid, mida lapsed vajavad kindlasti tulevikuski, kirjutab Tartu Postimees. "Usun, et kasvatame üheskoos üles tummiseid eestimaalasi," sõnas rektor.

Teiste seas pereülikooli astunud kahe lapse ema Maret Tobber ütles, et tal on unistus kunagi perega maale elama kolida, ning sai loengutest palju väärtuslikku teavet. Kogemus oli tema hinnangul aga väga positiivne ning kindlasti tahab ta osaleda järgmistelgi kokkusaamistel, kus räägitakse näiteks pere-eelarve koostamisest või mürast.

Muu hulgas omandatakse pereülikoolis teadmisi selle kohta, kuidas mahedamalt puu- ja köögivilja kasvatada. Foto: Flickr

Valikkursuste laat Valga gümnaasiumis

Merje Pors — Mon, 10 Sep 2012 14:20:50 +0300

Kooliaasta algul toimus Valga gümnaasiumi aulas omapärane laat, kus õpilastele pakuti valikkursuseid. Õpilased said valiku teha 22 erineva kursuse seast alates robootika ja lõpetades väitlusega.

Uue õppekava kohaselt peavad gümnasistid kolme aasta jooksul läbima minimaalselt 96 õppeaine kursust, millest 63 on riiklikult määratletud. Kuni 20 kursust valib kool õppesuuna moodustamiseks ning vähemalt 13 osas kolme aasta jooksul on valik õpilaste endi teha. Et õpilastel valikut kergendada, korraldatigi valikkursuste laat.

Sel aastal olid kursuste valijateks kümnenda ja üheteistkümnenda klassi õpilased. Õpilased said teha valiku 22 väga eriilmelise kursuse seast: robootika ja mehhatroonika, rõivaste disain ja õmblemine, tikandi kujundamine arvutis, loov maalikursus, kirjakunst, joonestamine, rahva- ja seltskonnatants, lavakunst läbi muusikali, avalik esinemine, meediaõpetus, kõne ja väitlus, kõne ja häälekool, prantsuse keel, emotsionaalne tarkus, keskkond ja roheline bioloogia probleemkäsitlusega füüsika, kergejõustik, riigikaitse, usundiõpetus. Pakuti ka kolme e- kursust moodle keskkonnas: statistika arvutite abil, WEB 2.0 rakendused õppetöös ja Valgamaa - Vana-Liivimaa.

Õpetajad olid põhjalikult ja huvitavalt oma kursustele lähenenud ning tutvustasid põnevalt ja kaasahaaravalt oma valikaineid. Enamik kursusi olid kuumad ja nimekirjad sulgusid kohe. Kõige suuremat huvi tunti peale e-kursuste maalikunsti, robootika, riigikaitse, füüsika, meediaõpetuse, keskkonna ja rohelise bioloogia vastu. Selleks, et kursus avada, peab seal olema vähemalt 12 õpilast. Õpilaskohti kursustele sai kirja 519. Paljud õpetajad avasid kaks kursust. Et õpetaja ja kursustel toimuv jõuaks iga õpilaseni, ei ole enamiku kursuste nimekirjas üle 16 õpilase.

Valikainete laat on ainulaadne ja väärt ettevõtmine, mis tegi õpilastele valiku kergemaks. Lisaks laadalt valitule on agaramatel õpilastel veel võimalus valida e- kursusi Tartu Ülikooli Teaduskoolist, Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudist ja Tallinna Tehnikakõrgkoolist.

Artikli autor:

Pille Olesk, Valga gümnaasiumi arendusjuht

Fotod: Pille Olesk