Need on projektid Young Scientists ("Noored teadlased"; õpetaja Terje Mägi Vastseliina Gümnaasiumist), MAVEN – Math via ENglish ("Matemaatikast inglise keeles"; õpetajad Tatjana Amerhanova ja Tatjana Tambovtseva Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumist) ja International Year of Light ("Rahvusvaheline valgusaasta"; õpetaja Krista Savitsch Tabasalu Ühisgümnaasiumist, õpetaja Nelli Kuldmaa Kohtla-Järve lasteaiast Pääsuke ja õpetaja Raigi Tameri Tartu Kesklinna Lastekeskusest). 

Viimasesse hindamisvooru jõudsid üle Euroopa kokku 202 projekti, millest 35-liikmeline ekspertide žürii tegi lõpliku valiku. Osalenud projektide tase oli väga kõrge ja valiku tegemine raske. Kõikides projektides on oskuslikult ja eesmärgipäraselt kasutatud digivahendeid, projektipartnerid arvestavad euroopalikke põhimõtteid: avatust, koostööd, pedagoogilist uuenduslikkust, tehnoloogia tarka kasutamist.

Mõned žüriiliikmete kommentaarid: 
-    Projektid on tuntavalt arendanud õpilaste oskusi, aga projektidel on positiivne mõju ka õpetajatele ning kooliperele tervikuna, mis on väga tore. 
-    Projektide lõpptulemusi saavad kasutada veel paljud õpilased ja õpetajad. 

Lõppvooru jõudnud projektide nimekirja leiate siit. 

Auhinnasaajad valitakse välja lähiajal. 

Eesti osalusega projektidest lähemalt

Projektis „Noored teadlased“ on kokku 42 projektipartnerit, sh Kreekast, Iirimaalt, Itaaliast, Gruusiast, Jugoslaaviast, Hispaaniast jm. Õpilased tegutsevad projektis kui noored teadlased, jälgivad, uurivad ja koguvad fakte (näit veetilga teekond, kes teeb tormi, mida vesi suudab, nähtamatu ookeani saladused jne). Seejärel demonstreerivad kõik osalevad koolid teistele oma katseid ning selgitavad kogutud fakte-andmeid. Projektimaterjal kogutakse kokku ühele veebilehele. Kõiki katseid, mis projekti käigus välja mõeldi/tehti, võivad omakorda katsetada-kasutada teised koolid. 

Projektis „Rahvusvahline valgusaasta“ on kokku 70 projektipartnerit. Iga osalev meeskond peab tegema eksperimendi, kus uuritakse-näidatakse valguse käitumist ja omadusi. Parim ekperiment valitakse hääletuse teel. 

Projekt "Matemaatikast inglise keeles" ühendas matemaatika ja võõrkeeleõppe: õpilased lahendavad matemaatika online-ülesandeid inglise keeles. Projekti tulemusena luuakse avalik õppematerjal, e-raamat  “The legend of MAvEN adventures”. Projektis osaleb 12 partnerit. 

Euroopa eTwinningu auhinnavõistluse põhikategooriat toetab Euroopa Komisjon ning sellel on kolm tasandit.

Kolm auhinda jagatakse projektide vahel, kus osalevad õpilased vanuses 4-11 aastat; õpilased vanuses 12-15 aastat ja õpilased vanuses 16-19 aastat. Lisaks põhikategooriale toimub võistlus ka erikategooriates, mis 2016. aastal on järgmised: hispaania keele eriauhind; prantsuse keele eriauhind; Marie Skłodowska Curie eriauhind; Mevlana kultuuridevahelise mõistmise auhind; inglise keele auhind; ajaloo- ja mälestamisauhind; Vahemere auhind; auhind „Peyo Yavorov“ projektile, milles edendatakse noorte seas armastust lugemise vastu.

Et osaleda võistlusel Euroopa eTwinningu auhinnale, peab projektile selle mis tahes tegutsemisaastal olema antud Euroopa kvaliteedimärk. Kõik osaleda soovivad projektid peavad näitama, et on olnud 2014.-2015. õppeaastal aktiivsed. 

2015. aastal said Eestis eTwinningu Euroopa kvaliteedimärgi 16 eTwinningu projekti 15 koolist. eTwinningu kvaliteedimärk on tunnustus õpetaja tööle, see näitab, et projekti tegevused on väga heal tasemel.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine
• ProgeTiiger alustas twinnimist
• eTwinningu sünnipäev tõi kokku tublimad tvinnijad

Loo autor on Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz.

Nutikuu eesmärgiks on seega uute, huvitavate ideede, võimaluste, digilahenduste tutvustamine, et muuta õppimine põnevamaks ja elulähedamaks.
 
Esimene samm – tutvu veebiga (http://www.haridus.ee/nutikuu), teine samm – astu Facebooki fänniks (https://www.facebook.com/groups/nutikuu/) ja kolmas ning neljas samm tulevad juba iseenesest.
 
Fookusgrupp:
·         Koolijuhid – kutsume koolijuhte ja -meeskondi toetama uuenenud õpikäsitluse elluviimist oma asutuses läbi nutikasutuse, märkama õpetajate innovaatilisi ettevõtmisi ja analüüsima kooli soovi/võimalusi “VõtaOmaSeadeKaasa” lahenduste kasutamiseks.
·         Õpetajad – kutsume üles õpetajaid kasutama enam digilahendusi oma ainetes ning jagama parimaid praktikaid kolleegidele nii oma koolis kui väljaspool. Arutage nutiteemasid ka õpilastega!
·         Õpilased – kutsume teid olema aktiivsed õppijad ja kasutama selleks ka isiklikke nutiseadmeid.
·         Klassijuhatajad – tutvustage vanematele põnevaid võimalusi, kuidas tänapäeva koolis digi- ja nutivahendeid kasutada.
·         Vanemad – kutsume vanemaid arutlema oma laste ja nende õpetajatega uuenenud õpikäsitluse teemasid, samuti seda, kuidas digivahendite abil muuta õppimist lapse jaoks passiivsest tegevusest aktiivseks.
 
Nutikuu raames korraldab iga kool vähemalt ühe nuti-/digiteemalise ürituse. Ideid leiate soovi korral ka Nutikuu veebilehelt .
 
Lisaks toimuvad nutikuuga seoses konkursid, kus ootame nii Tallinna kui ka miks mitte kõikide teiste piirkondade aktiivset osavõttu:

Nutikuu logo konkurss (tähtaeg 20. märts) -kõikidele.
Nutikuu slogani (loosungi) konkurss (tähtaeg 20. märts) - kõikidele.
Nutikuu joonistusvõistlus (tähtaeg 20. aprill) - Tallinna koolidele.

Nutikuu tegevuste raames korraldame ka koolitusi.

HITSA NUTIKLASSI koolitused: 8.03, 9.03, 16.03 kell 15:00 – registreeruminehttp://ankeedid.haridus.ee/limesurvey/index.php/828671/lang-et (igast Tallinna koolist kuni 2 osavõtjat)

MEKTORY külastus: 6.04-7.04 kell 14:00 – registreerumine:http://ankeedid.haridus.ee/limesurvey/index.php/741455/lang-et (igast Tallinna koolist kuni 2 osavõtjat)

Lisaks toimuvad ka erinevad avalikud loengud ja esinemised erinevates koolides. Sellest loe aga lisa nutikuu veebist (ajakava).
 
Toredat nutikevadet ja -kuud!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• HITSA nutiklassis saab katsetada uusi andmekogujaid
• Digiajastu infotund annab praktilise ülevaate digivõimalustest õppetöös

Koolielule koostas ülevaate Rahvusarhiivi arhivaar-inspektor Kristel Tammik.

Kasutajale just tema jaoks vajaliku materjali ülesleidmiseks ning sellega tutvumiseks on arhiivis loodud erinevaid digitaalseid lahendusi. Piltlikult öeldes saab arvuti ja internetiühenduse olemasolul arhiivi külastada vabalt valitud ajal ja vabalt valitud kohas

VAU (http://www.ra.ee/vau/) – virtuaalne uurimissaal on Rahvusarhiivi klientide veebivärav. See sündis vajadusest koondada Rahvusarhiivi kogud, andmebaasid ja teenused, et aidata kasutajal paremini orienteeruda keerulisel arhiivimaastikul ning jõuda teda huvitava teabeni võimalikult lihtsalt.

AIS (http://ais.ra.ee/) – arhiivi infosüsteem on Rahvusarhiivi ja Tallinna Linnaarhiivi andmebaas, kus on teave arhiivis hoitavate dokumentide kohta. Olemuselt on AIS sarnane raamatukogude elektrooniliste andmebaasidega.

FOTIS (http://www.ra.ee/fotis/) – fotode infosüsteem sisaldab Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate fotode kirjeldusi ning digiteeritud fotosid.

SAAGA (http://www.ra.ee/dgs/explorer.php) –  on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvaimate Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate dokumentidega.

FIS (http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/) – filmiarhiivi infosüsteem võimaldab juurdepääsu Rahvusarhiivi filmiarhiivis säilitatavate filmi- ja helidokumentide leidandmetele ja annotatsioonidele ning  vaadata-kuulata digiteeritud audiovisuaalset arhiivimaterjali.

Kaartide infosüsteem (http://www.ra.ee/kaardid/) – arhiivis hoiul olevate kaartide ning plaanide kirjeldusi ja digitaalkujutisi sisaldav infosüsteem.

Rahvusarhiivi flickri kontol (https://www.flickr.com/photos/119346973@N04/sets/) saab tutvuda  arhiivimaterjalide põhjal koostatud näitustega.

Eestlased Esimeses maailmasõjas (http://www.ra.ee/ilmasoda/) – ühisloomekeskkond, kus iga soovija saab anda oma panuse Esimeses maailmasõjas osalenud eesti sõdurite arhiividokumentidest ülesleidmisel ja indekseerimisel. Samuti oodatakse kõiki jagama teavet sõjas osalenud sugulaste kohta.

Arhiivikool (http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php) – keskkond kõigile õpi- ja ajaloohuvilistele, nii koolinoortele kui täiskasvanutele.  Arhiivikoolis saab tutvuda arhiivis koostatud koolidele mõeldud programmidega, uurida nendega haakuvaid dokumente, proovida kätt arhiividokumentide põhjal koostatud mängudega, õppida lugema vanu käsikirjalisi tekste jpm.

Rahvusarhiivi flickr commons (https://www.flickr.com/photos/national_archives_of_estonia/albums)  kontol saab sirvida arhiivi kogude põhjal koostatud temaatilisi foto- ja muud visuaalset materjali sisaldavaid albumeid.

Rahvusarhiivi ajaveeb (https://blog.ra.ee/) – lehmad ja autasud, kohtutoimiku vahelt leitud püstolikuul, õpilased arhiivis filmimas ehk noppeid arhiivis toimuvast erineva nurga alt.

Veel mõned materjalid, mida on huvitav uurida:
Õpilaste videoseiklused arhiivis: https://www.youtube.com/watch?v=8qHGdqSs4FI

Kasutatud fotod Rahvusarhiivi kogudest:

ERA.496.4.434 – sõjaväelaste vormikavandid 1923. a.
ERA.31.5.400 – vabariigi aastapäeva õhtusöögi kava ja menüü 24.02.1933. a.
ERA.257.A-288-172 – vabariigi aastapäeva tähistamine Tartus 24.02.1919. a.
EFA.63.A-268-93 – vabariigi aasta päeva tähistamine Tallinnas 24.02.1919. a.

Kui kasutad fotot/dokumenti, siis palun kindlasti viita, kas või lihtsalt, et see on Rahvusarhiivi kogudest.

Samal teemal:

• Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum kutsub kooliajalugu uurima
• Arheoloogia – (k)õige lõimitud(m) tund!?
• Eesti Ajaloomuuseum tähistab sünnipäeva

Sünnipäeval on sissepääs Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonesse ja Maarjamäe Tallihoonesse tasuta! Kell 15.00 antakse Maarjamäe lossi pargis asuvas tallihoones üle MUUSEUMI MUSU 2015 tiitel.

MUUSEUMI MUSU tiitliga tunnustab Eesti Ajaloomuuseum oma parimat sõpra ja toetajat. Tiitlile andis nime muuseumikülastaja Mark-Hendrik Mäeste. Esimesed MUUSEUMI MUSUd on Erkki Bahovski (ajaloolane, Eesti välispoliitika ajakirja Diplomaatia peatoimetaja), Kadri Bank (ajakirjast Imeline Ajalugu), Valdo Kalm (AS Eesti Telekom juhatuse esimees) ja Elo Ellermaa (ERR Kultuuriuudised toimetaja).

NB! Esmakordselt on Maarjamäe tallihoone ekraanil võimalik näha videoklippi Maarjamäe suvemõisast aastal 2018. Klipi valmistas Motor.

Eesti Ajaloomuuseumi lahtiolekuajad 19. veebruaril 2016:

MAARJAMÄE TALLIHOONE (Pirita tee 66, Tallinn) on avatud kell 10-18.

·         Näitus „RIIK MALELAUAL. Saksa okupatsioon Eestis 1941-1944“

SUURGILDI HOONE (Pikk 17, Tallinn) on avatud kell 10-18.

·         Püsinäitus „VISA HING. 11 000 aastat Eesti ajalugu"

·         Näitus „Lapsed ja sõda. 1941-1944“.

·         Kell 17.00 Georg Otsa Nimelise Tallinna Muusikakooli kontsert

Vaata lähemalt Ajaloomuuseumi kodulehelt.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi pressiteade.

Samal teemal:

• Kolme muuseumi ühine perepäev "Vaba riik on aare!"
• Rahvusarhiiv kutsub külla
• Haridusprogrammid koolidele Maarjamäe lossis

Kursuse vastutav õppejõud, Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi spetsialist Britt Kalam rääkis, et eelmisel aastal toimus riigieksamiks kordamise kursus Tartu ülikoolis kontakttundidena: „Kursusel osalevate õpilaste arv kinnitas vajadust taolise kursuse järjepidevaks korraldamiseks, sest koolitunnis ei jõuta kõike põhjalikult läbi võtta.“

Tänavu korraldatakse kursust aga veebipõhiselt MOOCi (Massive Open Online Course) ehk iseõppimise kursusena moodle´i keskkonnas. „Kuna möödunud aastal tunti kursuse vastu huvi üle Eesti, tundus iseõppimise kursuse loomine teistes piirkondades elavatele gümnasistidele parima lahendusena,“ ütles Kalam.

Kalam tõdes, et matemaatilised teadmised on tulevases elus igal erialal väga olulised ja loogiline mõtlemine on vajalik, et elus ja tulevases töökohas hästi hakkama saada. „Seega on iga kursus, mis püüab arendada loogilist mõtlemist ning parendada matemaatilisi teadmisi, kindlasti väga vajalik.“

Veebikursusele „Matemaatika riigieksami tugi“ on oodatud kõik, kes tahavad kevadel sooritada 12. klassi matemaatika riigieksamit. Kursusel õpitakse teooriat, mõisteid ja lahendatakse ülesandeid. Veebikursuse kõrval toimub Tartus Liivi 2 õppehoones ka kolm kontakttundi, kus arutatakse tekkinud probleemküsimusi.

Registreerumine kursusele on avatud. Osalejate piirarv on 100 inimest. Esimene moodul avaneb 19. veebruaril. Iga nädal avatakse õppimiseks ja ülesannete lahendamiseks üks moodul.

Matemaatika riigieksam toimub 19. mail 2016. Tartu Ülikooli kursus pakub gümnasistidele matemaatika riigieksami tuge 15. maini.

Registreeru Tartu Ülikooli kodulehel.

Kursust aitasid luua mitmed Tartu Ülikooli matemaatika didaktikud, noored matemaatikaõpetajad ning õpetajaks õppijad.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Matemaatika digitaalsed õppematerjalid Koolielu varamus
• 2016. a riigieksamitele on registreerunud 10 262 õpilast
• Matemaatika ei ole veel sugugi valmis

Alusharidus ja lapsehoid võiks edaspidi olla ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist.

Lapsehoid ja alusharidus on täna reguleeritud erinevates seadustes, mis on takistuseks tervikliku süsteemi loomisel – plaani kohaselt töötatakse lasteaedadele ning lapsehoidudele tänavu suveks välja ühtne seadus, mis võiks jõustuda 2017. aastal.

Eesmärk on tagada kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid kõigile lastele, kelle vanemad seda soovivad: 1,5-3aastastele lastele luuakse võimalused lapsehoiuks ja 3-7aastastele alushariduse omandamiseks lasteaias – seda võivad omavalitsused korraldada munitsipaalasutuste kaudu või kasutada erasektori teenust.

Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse peaeksperdi Tiina Petersoni sõnul lapse vanusega suureneb alushariduse osakaal ja väheneb lapsehoiu osakaal: „Alla kolmeaastaste laste puhul on oluline sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste toetamine, üle kolmeaastaste laste puhul pööratakse enam tähelepanu õppe- ja kasvatustegevusele“.

Sõimede ja lapsehoidude vahel erisused kaovad, lapsehoidude nõudeid ei tõsteta, vaid need muutuvad rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks. Ka lapsehoiud saavad taotleda alushariduse võimaldamise võimalust, selleks nad peavad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Kava kohaselt tekib seega terviklik mudel: lasteaiad saavad võimaluse pakkuda lapsehoidu ja lapsehoiud täiendavate nõuete täitmise järel alusharidust. Viimane on küll pigem erand kui reegel: praegu käib lapsehoidudes ligikaudu 2% 3-7aastastest lastest, valdavalt on selle vanuserühma lapsed siiski lasteaedades.

Samuti ühtlustatakse personali kvalifikatsioon: 1,5-3aastaste lastega tegelevad valdavalt lapsehoidjad; alushariduse võimaldamisel 3-7aastastele lastele peab olema rühmas vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad lähtudes seaduses ettenähtud täiskasvanute ning laste suhtarvudest.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Valminud on alushariduse ja lapsehoiu kontseptsioon
• Heljo Pikhof: Lasteaednikud - alusepanijad kogu eluks
• Eesti alushariduse ühtne süsteem leidis tunnustust

Lasteabirakendus on tasuta rakendus, mis on mõeldud nii väikestele kui suurtele, kellel on soovi suhelda lihtsalt ja mugavalt lasteabi nõustajaga läbi interneti. Nõustajad annavad nõuannet, jagavad tarvidusel informatsiooni ning tagavad vajadusel info jõudmise vastava spetsialistini. Kirjutada või helistada saab ööpäevaringselt ja tasuta. Lasteabirakenduses leiab ka erinevat infot, vastused üldlevinud küsimustele ning vaadata saab ka videoid ning multikaid. Äpi otsis Koolielu sotsiaalainete kuu raames välja Koolielu ainemoderaator Eva Palk.

Samal teemal:

• Emotsioon jätab ekraanile jälje
• Lastekaitse Liidu aastakonverentsil lahatakse uut lastekaitse seadust
• Koolikiusamise ennetamine on tõhus, kui kooli ja kodu vahel valitseb positiivne koostöövaim

Stipendiumi saavad taotleda reaalerialade tudengid kõikidest Eesti kõrgkoolidest.

Skype’i välisõpingute magistristipendiumid on mõeldud kahe magistrandi välisõpingute toetamiseks reaalerialadel või interdistsiplinaarselt eeldusel, et üks kõrgharidusastmetest läbitakse reaalerialal. Stipendiumi eesmärk on edendada teadmussiiret reaal- ja humanitaarvaldkondade vahel, samuti suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides.

Eesti noored on 11. korda väljaantava stipendiumi toel saanud koguda teadmisi mainekates ülikoolides üle kogu maailma, näiteks Cambridge’i ja Oxfordi ülikoolis ning Berliini Tehnikaülikoolis. „Üha enam Eesti noori soovib pärast reaalteaduste eriala lõpetamist asuda magistriõppesse välismaale, et õppida valdkondi, mida väikesel riigil pole võimalik tipptasemel iseseisvalt õpetada, kuid mille teadmisi ja oskusi on Eestis väga vaja,“ selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse projektijuht Marily Hendrikson. „Stipendiaatide valikul on oluline, kuivõrd näeb noor võimalusi kogutud teadmisi hiljem ka Eestis rakendada.“

Ühe stipendiumi suurus 2016/2017. õppeaastal on 8000 eurot, mis on üks suurimaid erasektori toetusel magistrantidele väljaantavaid stipendiume Eestis. Kokku antakse välja kaks stipendiumi, mis on ette nähtud õppemaksu tasumiseks või õpingutega seotud kulude katmiseks ühel õppeaastal. Kandideerida saavad kõik Eesti Vabariigi kodanikud või alalise elamisloaga isikud, kellel on täidetud magistriõppesse astumise eeldused.

Stipendiumitaotlus tuleb esitada hiljemalt 15. juuniks 2016 HITSA konkursiveebi: https://konkursiveeb.hitsa.ee

Lisainfo stipendiumi taotlemise kohta leiab HITSA kodulehelt.

Skype’i stipendiumile pandi alus 2004. aasta suvel toimunud seminaril Black Box Open Mind, kus koguti osalejatelt esimene panus tulevasesse stipendiumifondi. Stipendiumi annavad välja Skype Eesti ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus IT Akadeemia programmi raames.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. HITSA eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Samal teemal:

• Külas Microsofti näidiskoolis: Simon de Senlis Primary School
• Noored soovivad minna tööle Skype´i ja Transferwise´i
• Üliõpilaste nutika spetsialiseerumise erialastipendiumiteks eraldatakse 25 miljonit eurot
   

Loo autor on Peedu Sula, Pärnu Ühisgümnaasiumi sotsiaalainete õppetooli juhataja.

Õigusteaduse üliõpilane ning ELSA Estonia asepresident Gertrud Palu arutles abiturientidega sõnavabaduse piiride üle. Külaline viis läbi rühmatöö ning tõi mitmeid näiteid mõtlemapanevatest kohtukaasustest. Kui arutelu puudutas anonüümseid netikommentaare, siis ühelt poolt viitas külaline anonüümsusele kui põhiõigusele, kuid teisalt rõhutas väga veenvalt, et neil, keda kommentaarid puudutavad, on samamoodi õigus olla vaba solvangutest ja sõimust.

Ühisgümnaasiumi vilistlane ja õigusteaduse magistrant Andraš Tšitškan vahetas 10., 11. ja 12. klassi õpilastega mõtteid heategevusest. Esmalt kõneles esineja sellest, kuidas ta omal ajal koolinoorena heategevuse juurde jõudis, seejärel aga said õpilased teada, miks ja kuidas tasub üldse head teha. Kuna Andraš usub, et inimestes on piisavalt omakasupüüdmatust ning kas või ühest annetusest võib sõltuda olulisel määral kellegi heaolu, siis võib teda vabalt nimetada entusiastlikuks visionääriks heategevuse vallas. Ta on Pänus algatanud kampaania "Pliiats pihku" ning käesoleval hetkel annab juuratudengina inimestele tasuta õigusabi.

Ajakirjanik ning kooli vilistlane Martin Laine juhtis arutelu teemal "Vihakõne ja anonüümsed kommentaarid". Esineja tegi selgeks, kuidas vihakõne on seotud sõnavabadusega. Muuhulgas sai puudutatud ka Kaur Kenderile esitatud süüdistust. Martin Laine osundas, et tänases õigusruumis ei ole väljendusvabadus absoluutne, kuid eraldi küsimus on, kas teatud paragrahvid õigusaktides ka kirjanike ja loomeinimeste suhtes alati õiglased on.

Kas ja miks tuleks noortega arutleda vihakõne üle? Palusin sellele küsimusele vastata oma heal õpilasel Mareli Reinholdil. Ta vastas nõnda: „Kool on asutus, kus õpilased peaksid hariduse kõrval omandama ka harituse, mis on ühiskonnas n-ö ellu jäämiseks kõige tähtsamal kohal. Viimasel ajal on vihakõne probleem läinud drastilise kiirusega päevakorda ning selle üle tuleks kindlasti haridusasutustes arutleda. Mitte sellepärast, et noori manitseda või teatud mõttes ajupesu teha, vaid selleks, et hoida ära veel suuremad kahjud, kui vihakõne praeguseks juba tekitanud on. Paljude selliste probleemide põhjuseks on puudulik lastetuba või justnimelt harituse puudumine. Inimesi ei saa õpetada ümber, kuid saab avardada silmaringi ja koos arutledes näha suuremat pilti, kui inimmõistus või meedia kuvavad. Seetõttu olen kindel, et kool on esmane koht, kus tuleks justnimelt arutleda, mitte loenguid pidada, erinevate ühiskonnaprobleemide, sh ka vihakõne, üle.“ (Mareli Reinhold, Pänu Ühisgümnaasiumi abiturient)

Anonüümsuse miinustest kõneledes viitas Martin Laine Mihhail Lotmanile, kelle arvates anonüümsete kommentaaride keelustamine ründab sõnavabadust. Samas, nagu arutelul tõdeti, soodustab aga anonüümsus vihakõne vohamist. Esineja tõi mitmeid näiteid Facebookis avaldatud vihakõnest.  Üks neist oli selline.

 
(Allikas: ekraanitõmmis Martin Laine esitlusest)

Siinkirjutajat ei hämmastanud mitte üksnes postituse vaenulikkus, vaid ka selle laikimine kuue inimese poolt. Kas ka nii võivad sündida osades ringkondades arvamusliidrid? „Arvamusliider“ näeb, et tema postitusi laigitakse, mistõttu võib ta võtta seda tunnustusena – hästi ütlesin, ütlen veel! Antud näide vihakõnest ajendas mind küsima õpilaste ja õpetajate arvamust. Kas vihakõne on ka vihakõne laikimine?

(Allikas: ekraanitõmmis sotsiaalainete nädala küsitluse tulemusest Google Formsis)

Et kõik vastajad saaksid vihakõne tähendusest aru, siis lisasin küsimuse juurde ka definitsiooni, mis ei pretendeeri ainuõigsusele. Peale küsitluse tulemuste selgumist arutasin ainenädala vältel paljude gümnasistidega, miks nende arvates suurem osa küsitletutest ei pea vihakõne laikimist veel vihakõneks. Noored tõid peamise põhjusena välja selle, et sotsiaalvõrgustikes ei mõelda igat laikimist väga tõsiselt. Siiski pidasin omalt poolt vajalikuks rõhutada, et iga seesugune rassismi laikimine näitab esiteks inimese hoiakut postituse suhtes, sest laikimine pole ju oma olemuselt väärtusneutraalne, ning teiseks mõjutab see virtuaalset jalajälge, millest on huvitatud tänased tööandjad, kes kontrollivad tulevaste töötajate tausta.

Ainenädala raames toimus muudki huvitavat. Võistkondlikult sai osa võtta e-viktoriinist, mille küsimused olid koostanud sotsiaalainete õpetajad. Terve nädala vältel oli avatud ka näitus, mis puudutas järgmiseid teemasid: õiglane kaubandus, rahvastikuränne ja pagulus, keskkonnakaitse Eestis. Näitusel kajastatuga olid seotud neljapäeval toimunud traditsioonilise mälumängu Tark mees taskus küsimused. Kuna 27. jaanuaril oli holokaustiohvrite mälestuspäev, siis linastus kooli aulas temaatiline film Võõra võimu all: repressioonid okupeeritud Eestis 1940-1991.

Igal ainenädala päeval oli nii õpilastel kui õpetajatel võimalik vastata oma nutiseadmega ühiskonnas palju arutelusid tekitanud päevaküsimustele. Need puudutasid dopingu legaliseerimist, multikultuursust, digipööret Eesti koolides, heategevust ning vihakõne laikimist.

Ainenädalast kokkuvõtet tehes kõnetas mind väga eespool esitatud õpilase arvamus. Vihakõnele kui ühiskondlikule probleemile tuleb koolis läheneda praktilisi teid pidi. Moraalijutlus ei aita. Kool ei saa asendada lastetuba, kuid saab läbi konstruktiivsete arutelude luua mõned eeldused eelarvamustevabamaks ühiskonnaks.

Samal teemal:

• AINEKUU: Koolielus algas sotsiaalainete kuu
• Pärnu õpetajad käisid rahvusvahelisel haridusmessil BETT

Tudengivarju nädala raames on gümnasistidel võimalus osaleda ühe päeva vältel huvipakkuva eriala õppetöös. Õpilane saab koos tudengiga käia loengutes, külastada raamatukogu ja teha kõike, mis sel päeval üliõpilase elu juurde kuulub. Lisaks on võimalus arutleda teemadel, mis noort enne ülikooli tulemist ja erialavaliku langetamist huvitavad. 18. märtsil toimub TLÜ-s ka avatud uste päev, mis võimaldab huvilistel ülikooliga tutvuma tulla.

Sügisel olid populaarsemateks erialadeks psühholoogia, reklaam ja imagoloogia ning kehakultuur.

Registreerimine tudengivarju nädalale toimub aadressil: http://www.tlu.ee/tudengivari

Allikas: TLÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool avab 9. klassidele uksed
• Uudishimupäev rõhutas IT-hariduse praktilist poolt