Reaalkooli eksamitulemuste keskmine oli 85,22, Hugo Treffneri gümnaasiumil 83,44 ning Tallinna humanitaargümnaasiumil 82,0. Järgnesid Tallinna inglise kolledž (81,82), Tallinna prantsuse lütseum (81,61), Narva humanitaargümnaasium (80,54), Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium (77,74), Gustav Adolfi gümnaasium (76,86), Miina Härma gümnaasium (76,21) ja Tallinna 21. kool (75,71).

Gümnaasiumide lõpueksamite tulemuste põhjal tõusis sel aastal üheksa vene kooli kahekümne parema sekka, kusjuures esimest korda kerkis neist üks, Tallinna humanitaargümnaasium, esikolmikusse, kirjutas Postimees.

Ajaloo eksami sooritasid kõige paremini Tallinna prantsuse lütseumi õpilased (85,7), järgnesid Tallinna reaalkool (84,5) ja Hugo Treffneri gümnaasium (81,5).

Bioloogias olid parimad koolid Tallinna inglise kolledž (85,8), Tallinna prantsuse lütseum (84,9) ning Hugo Treffneri gümnaasium (83,8).

Eesti keeles olid parimad Hugo Treffneri gümnaasium (83,5), Tallinna inglise kolledž (82,4) ja Tallinna reaalkool (81,0).

Eesti keeles teise keelena said suurima punktisumma Tallinna humanitaargümnaasium (92,4), Kehra gümnaasium (90,1) ning Tartu Annelinna gümnaasium (88,7).

Füüsikas olid parimad Tallinna reaalkool (89,4), Narva Pähklimäe gümnaasium (86,1) ja Hugo Treffneri gümnaasium (85,7).

Geograafias olid parinad eksamitulemused Tallinna reaalkoolis (84,1), Tallinna inglise kolledžis (76,7) ning Narva humanitaargümnaasiumis (76,0).

Inglise keeles olid parimad Tallinna inglise kolledž (91,9), Tallinna prantsuse lütseum (86,5) ning Tallinna reaalkool (86,4).

Keemias olid parimad Tallinna reaalkool (90,3), Narva humanitaargümnaasium (89,8) ja Tallinna Õismäe vene lütseum (86,9) ning matemaatikas Tallinna reaalkool (86,8), Hugo Treffneri gümnaasium (80,7) ja Maardu gümnaasium (79,8).

Prantsuse keeles said parimad tulemused Tallinna prantsuse lütseum (83,1) ja Gustav Adolfi gümnaasium (83,0), saksa keeles Tallinna saksa gümnaasium (84,5), Hugo Treffneri gümnaasium (83,3) ja Türi ühisgümnaasium (77,8) ning vene keeles Narva humanitaargümnaasium (86,2), Tallinna humanitaargümnaasium (84,2) ja Kohtla-Järve Kesklinna gümnaasium (82,5).

Vene keeles võõrkeelena olid parimad eksamitulemused Narva Vanalinna riigikoolis (95,5), Tallinna prantsuse lütseumis (95,1) ning Tallinna 21. kool (94,4).

Ühiskonnaõpetuse eksami sooritasid kõige edukamalt Hugo Treffneri gümnaasiumi (85,4), Tallinna prantsuse lütseumi (84,8) ning Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi (80,8) õpilased.

Allikas: BNS

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Spetsialist: eesti keele uus riigieksam kulges plaanipäraselt
• Eesti keele riigieksam - vaikus enne tormi?

Riigi ja koolipidajate eesmärk on kõrvaldada õpetaja sisulist tööd takistavad probleemid, nagu liigne bürokraatia, ajapuudus, töökoormuse määramisel ning tasustamisel ainult klassi ees seistud aja arvestamine jne, märgib haridus- ja teadusministeerium oma pressiteates.

Koolidele soovitakse anda praegusest suurem vastutus enda arendamise eest ning seetõttu ka vabamad käed koolielu ja kogukonda puudutavate otsuste tegemisel. Vastutuse suurendamist tasakaalustab omavalitsuste ja riigi järelevalve ning toe suurenemine – tähelepanu keskmes on kooli juhtimine ja arendamine.

Infolehega saab täpsemalt tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.

Analüüsidega on võimalik tutvuda siin. 

Septembris valmib Sihtasutuse Innove keelekeskuses TÜ RAKE analüüside põhjal kahe keele tulemuste võrdlev kokkuvõte.

Euroopa Komisjon avalikustas keeleoskusuuringu tulemused selle aasta 21. juunil. Samal päeval esitles lühiülevaadet uuringu tulemustest ja Eesti kooliõpilaste keeleoskusest ka Haridus- ja teadusministeerium ning SA Innove.

Alates 01.01.2011 rahastab uuringut Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Sotsiaalfondi programmist "Keeleõppe arendamine 2011-2013".

Allikas: Sihtasutus Innove

Samal teemal:

• Põhikoolilõpetaja inglise keele oskus on väga hea

21. –27. augustini Saksamaal, Kölnis toimunud IX rahvusvahelisest geograafiaolümpiaadist iGeo 2012 võttis osa 124 õpilast 32 riigist, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates. Eestist esindasid seal Tallinna Reaalkooli õpilased Taivo Pungas, Ralf Ahi ja Anu Ainsaar ning Haapsalu Gümnaasiumi kasvandik Karmo Kuurberg.

Eesti võistkond esines hästi - koju toodi terve komplekt medaleid. Taivo Pungas pälvis kulla ja üldarvestuses 4. koha, Karmo Kuurberg sai hõbeda ning Ralf Ahi pronksi. Mitteametlikus riikide arvestuses saavutati viies koht.
Foto: Flickr

Liiklusnädalal korratakse liiklemise igapäevatõdesid, räägitakse mopeedijuhi rollist liikluses ning käiakse läbi ka ajalooline teeruum, märgib muuseum oma pressiteates. Katsetatakse, kui vajalik ning tähtis on autos turvavöö kinnitamine; missugune on reaktsioonikiirus; proovitakse järele, mis tunne on, kui auto rullub üle katuse ning kuidas sealt turvaliselt välja tulla. Paaritunnised programmid algavad 18-21. Septembril kl 10.00 ja 13.00, osalemine muuseumipiletiga. Programmid tuleb ette broneerida hiljemalt 13.septembriks telefonil 797 0790 või meiliaadressil triinu.oispuu@mnt.ee.

Alates septembrikuust pakub maanteemuuseum koolidele tellimiseks ka liiklusteemalisi haridusprogramme. Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoogi Triinu Õispuu, kelle sõnul on iseäranis laste ja noorte liikluskasvatus muuseumi südameasi. “Möödunud aastal osales meie liiklusohutusprogrammides nii koolieelikuid ka põhikooli lõpuklasse,” kõneles Õispuu. Haridusprogrammid, kus vaatluse all liiklusohutuse põhitõed, kestavad 1,5 kuni 2 tundi. Haridusprogrammi tasu on 1 € lapse kohta, sellele lisandub muuseumipilet 2 € koos tegevustega liikluslinnas või 1 €, kui liikluslinnas tegevusi ei toimu ( oktoobrist - aprillini).

Programmid tuleks varakult ette broneerida telefonil 797 0790, 799 3057 või kirjutada maanteemuuseum@mnt.ee. Lisainformatsiooni haridusprogrammide kohta saab muuseumi kodulehelt.

Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Muuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet.
Foto: Flickr

6. aug keskpäevaks veereb Sammuli puhkeküla õuele suur buss ja päästab 45 5.-6. klassi seiklusjanulist last oma kitsukestest ustest Viljandi järve kaldale valla. Juba tuiskavadki laagrilised  laiali – tubadesse asju lahti pakkima: kellel kaasas trummipulgad, kellel pall kotti pungitamas, kellel plakatid rullis kaenla all, kellel priske meigikott näpu otsas. Kõigil meel ärevil  ja süda tulvil põnevust. Üks päris ehtne sakslanna – noor vabatahtlik Freiburgist ja üks  germanistika tudengineiu Tallinna Ülikoolist, üks saksa keele vanemõpetaja ja kaks õpetaja-metoodikut jäävad neile pika pilguga järele vaatama. Kas neid ikka 4/24 taltsutada jaksab, selles on küsimus.

Ettevalmistustööd kannavad vilja ja varsti kõlab saksakeelne suvine õppetund  kolmes õuenurgas, mõne aja pärast kuuleb seda aga juba spordiplatsil ning õhtul kõlakoja laval, kus lapsed Eesti erinevatest paikadest oma kodu ja kooli tutvustavad. Eriti veenvalt räägivad oma kodukohast (Mustlast) Hanna ja Renee. Päev lõpeb unejutu lugemisega ja kuigi publikut napib, loeb õpetaja Diana loo vapralt lõpuni. Kosta on naeruturtsatusi, sest ka unejutt on interaktiivne – lapsed teevad jutus olevatele loomtegelastele sobivat helitausta ehk siis loomade häälitsusi. Kell on 23, öörahu aeg. Viimane ei saabu aga niipea.

Loovust rakendati näidendis

Teise päeva hommik näitab tusatuju, taevas on hall ja päikeselootus kustub koos pilvede kuhjumisega. Hommikupoolik kujuneb siiski lustakalt: rühmad hakkavad ette valmistama ja lavastama näidendit „Herzstück“ (Südamelugu“). Tekst on kõigile sama, aga gruppidelt oodatakse erinevat loomingulist lähenemist. Proovitakse draamat, komöödiat, kokasaadet, spordireportaaži ja teleshowd. Meisterdatakse rekvisiite, kõik on õhinal asja juures ja nalja saab ka kõvasti.

Keskpäev. Tihe seenevihm. Ees ootab sõit katamaraaniga üle vee, matk Viljandisse ja  linnaralli. Muidugi on küsimused saksakeelsed. Esimene väike virin. Miks neid küll nii palju on? Kella viieks on kõigil jalad märjad, ninad külmad ja mõnel tujugi tige. Aga kui taas Sammulisse jõutakse, on jälle päike väljas! Juba on külm ja märg meelest läinud ja rahvas lustib järvevees ning vesijalgratastel. Tegelikult tore vaatepilt, ujuma lubatakse siin ainult kätistega, olgu sa või kooli meister ujumises. Käiku lähevad ka päästevestid.  Õpetajad koopereeruvad rannavalvesse.

Õhtul on vabalava. Valdavalt saab näha tantsu. Mõned laagrilised on väga hästi ette valmistunud, mõned improviseerivad ka kohapeal. Päev lõpeb mängude ja diskoga.

Plaanitud ööhäirest saab siiski kella viiene hommikuhäire. Miks? Öö tundub väga pime ja kella 12ks ei ole veel kõik silma kinni saanud. Öövalvest tüdinud õpetajad mängivad lastele väikese vembu. Nimelt liigutakse Sammuli ruumides välisjalanõudeta ja esik näeb välja täpselt nii, nagu oleks  üks hoolimatu sajajalgne oma käimad kiiruga  jalast heitnud. Kuidas „ketsimajandus“ korda saada? Igatahes seovad õpetajad-kasvatajad laste ketsid omavahel nööripidi kokku. Puutumata jäetakse korralikult kõrvuti ja viisakalt reas asetsevad jalanõud.

Indiaani suguharud

Hommikuhäire idee on Viljandi gümnaasiumi füüsikaõpetajalt Jannolt. Seni kuni paelu harutatakse, saavad unised näod põskedele mõned värvilised triibud ja vastavalt värvile jaotuvad hommikulised n-ö „indiaani suguharudesse“. Igas värvigrupis saab ühest unimütsist pealik,  kes asub oma staapi ootepositsioonile. Suguharu moodustab kätest kinni hoides ringi ning nii liikudes suundutakse laagri territooriumilt suguharu värvides papist pusletükke otsima. Oma leiust tuleb eelnevalt kokkulepitud hüüdega/häälitsusega märku anda. Ühel suguharul on see näiteks: Ich will schlafen! (Ma tahan magada!). Selle peale jookseb suguharu pealik kohale. Hõimuliikmed võtavad ta ringi keskele ja toimetavad ikka kätest kinni hoides, et teised hõimud väärtuslikku papitükki pihta ei paneks, koos pusletükiga staapi.  Seal peab pealik üksi hakkama saama ja tükid  plakatiks kokku laduma. Suguharuring tõttab aga puuduvaid osi otsima. Unisus on kadunud ja huilgamist kostab võidu linnulauluga. Uus päev on alanud.

Hommikupoolne aeg kulub näidendi teksti õppimisele ja proovidele. Vahepeal jõuab ka tennist mängida, vesijalgrattaga sõita, ujuda, palli toksida.

Üheperetunne

Peale lõunat  algab kolmetunnine maastikumäng. Ülesanded on põnevad. Oluline osa on kaarditundmisel: kontrollpunktid tuleb kõigepealt üles otsida. Edasi on hädavajalik ülesandest aru saada, juhised on loomulikult saksa keeles. Kõige kaugemasse kohta, mis asub ca kilomeetrijagu eemal metsarajal, kõik rühmad ei jõuagi, nad ei leia seda lihtsalt üles! Lemmikülesanneteks kujunevad  pikk seebivahus liug mööda kilet, istmikuga kausis veesügavuse mõõtmine ja lausa füüsikatunni katse, kus esmalt  tuleb pudel voolikuga ühendada ja siis sinna õhk sisse pumbat,a nii et kork pealt ära lendaks. Mõõdetakse korgi maandumiskaugust.

Kõik oleks ikkagi palju mõnusam, kui aeg-ajalt ei tõuseks äge tuulehoog ja hoovihmasagarad ei otsustaks just Sammuli kohal rippuda.

Pärast puhkepausi ja õhtusööki kogunetakse kõlakotta ja algab laagriteater. Lühikese ajaga on päris tubli töö ära tehtud ja kõik pääsevad lavale oma oskusi näitama.

Ja saab ka viimane õhtu läbi.

Hommikul hakkab laager end kokku korjama. Viimased koosistumised, autasustamised, diplomite ja kingituste jagamised, laagrilaulu laulmine, laagrilipu loosimine. Mõnus üheperetunne. Kahju on ära minna.

Ja taas veerebki tuttav buss mäenõlva pidi alla järve äärde. Lehvitused, hüüded, kallistused – ja läinud nad ongi.

Marika Kangro

Viljandi gümnaasiumi saksa keele õpetaja, üks laagri korraldajatest

Foto: Flickr

Koolirahu väljakuulutamisel osalevad ka haridusminister Jaak Aaviksoo, Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Liina Hirv, Sillamäe linnapea Jelena Koršunova ja MTÜ Lastekaitse Liidu president Loone Ots, kes tseremoonia raames allkirjastavad koolirahu lepingu.

Koolirahu on välja kuulutatud 1999. aastast. Alates 2008 on sündmuse eestvedajaks MTÜ Lastekaitse Liit. Tseremoonia on iga-aastaseks meeldetuletuseks, et turvalise koolikeskkonna loomisega tuleb tegeleda pidevalt – iga päev. Koolirahu tunnuslauseks on „Koos on hea“. See paneb nii õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid mõtlema sellele, et kõigil oleks koolis parem olla ning ka ühiselt selles suunas tegutsema.

Eelnevatel aastatel on koolirahu väljakuulutatud Tallinnas (1999,2000), Tartus (2001,2006), Põltsamaal (2002), Viljandis (2003), Valgas (2004), Narvas (2005), Pärnus (2007), Põlvas (2008), Elvas (2009), Rakveres (2010), Jõgeval (2011).

Sillamäe ajakava:

11.00 Koolirahu tseremoonia Sillamäe spordikompleksi suures saalis (Kesk tn 30)

12.00 Erinevad töötoad

11.00-15.00 Toimub koolilaat ning atraktsioonid lastele ja noortele

Oodatakse kõiki osalema ja kaasa lööma!

Allikas: BNS

Neljal päeval augusti lõpus ning kahel päeval septembri alguses viivad Sally Stuudio kunstiõpetajad läbi Kaubamaja lastemaailmas põnevaid kunstitunde.

Kunstitundides õpetatakse lastele erinevaid tehnikaid ja nippe, kuidas samade vahenditega täiesti erisuguseid kunstiteoseid luua. Iga hinge ja õhinaga loodud pilti võib julgelt ju kunstiteoseks nimetada! Kavas (http://www.kaubamaja.ee/kunstitunnid-kaubamajas) on nii guaššidega maalimine, pastellidega joonistamine, kollaaž ja söejoonistus, teemadeks näiteks „Kunst on pop!“ ja „Natüürmort ei ole surnud!“

Kunstitunnid on mõeldud kahele vanuserühmale, 7-aastastele ja vanematele ning 13-aastastele ja vanematele. Kunstitunnid toimuvad 28.08, 29.08, 30.08 ja 31.08 ning 03. ja 04.09 algusega vastavalt kell 15.00 noorematele ja 16.00 vanematele. Kõigi kunstitundides osalejate vahel loositakse pärast viimast tundi välja Sally Stuudio kinkekaart, mis tagab septembrikuus tasuta õppe Sally Stuudios ühel vabalt valitud kursusel. Lisaks läheb jagamisele vahva kunstikomplekt Kaubamaja Lastemaailmalt.

Kaubamaja lastemaailmas on suur valik kvaliteetseid joonistamis- ja kunstitarbeid, teiste seas on esindatud sellised kvaliteetsed märgid nagu näiteks Staedtler, Pentel ja Koh-i-Noor. Lastemaailma kunstitarvete valikut täiendab kodumaailma kunstikaup Vunderilt. Kunstitunnid on hea võimalus teha lähemat tutvust erinevate joonistamis- ja maalimisvahenditega ning ühtlasi saada teada rohkem enda annete kohta. Just kvaliteetsed töövahendid ja inspireeriv keskkond aitavad arendada laste loovust.

Kunstitunnid on kõigile tasuta. Korraga saavad joonistada ja maalida kümmekond last, teised saavad samal ajal katsetada muid joonistusvahendeid või maiustada Jäätisekohvikus. Kunstitundideks on lastemaailma teatri- ja kohvikualale, Kaubamaja viiendal korrusel üles seatud kuus molbertit. Kunstitarvetega toetavad kunstitundide läbiviimist BDP Eesti ja Vunder.

Allikas ja foto: kaubamaja pressiteade

Paljud töökohad eeldavad meeskonnatööd ning tänapäeva digitaalsel ajastul tähendab see ka uusi koostegemise võimalusi ning vorme. Selleks peab kindlasti ka kool õpilasi ette valmistama.

Koostöö on palju rohkem kui lihtsalt koos töötamine. Seda saab arendada kogu õppeprotsessis, alates õpetajast, kes õpilasi õpetab, kuni lasteni, kes saavad õpetada üksteist. Põhiline on anda igale õpilasele võimalus ülesannete lahendamisel aktiivset osa mängida.

Koostööd võimaldav õpikeskkond on teadmiste omandamiseks ja õppimiseks ideaalne. Võimaldades õpilastele aega ja ruumi, kus arutleda ja rakendada oskusi ning teadmisi, tekib neil sügavam arusaam õpitust. Lihtsalt öeldes, kui nad on kogu aeg ametis, ei kaota nad ka huvi.

Koostöös õppimisel on hariduses suur potentsiaal. Kui õpilased panustavad ja töötavad koos õppimise nimel, muudab see senist hariduse mõtet. See on toetamine, suunamine ja õppimise mõju suurendamine, mitte lihtsalt õppimise teekonna üle otsustamine.  

Hea näide sedalaadi koostööst, kuhu on haaratud ka tehnoloogia, võiks olla videoprojekti koostamine. Videomaterjali loomine julgustab õpilasi loomulikul teel koostööd tegema - üks on režisöör, teine operaator, kolmas monteerib ning õpetaja lihtsalt suunab õpilasi protsessi sees.

Digitaalsed vahendid peaksid tahaplaanile jääma. Kui tarkvara on liiga raske, siis koostöö tähtsus kahaneb, sest suurem aur läheb programmi õppimise ja kasutamise peale. Igasugune tarkvara on ideaalne just siis, kui see on lihtsasti kättesaadav ja digitaalselt mitmekülgne, lubades õpilastel luua sisu igal hetkel abi küsimata.

Videoprojekti tulemuseks on õpilastel töö, mis kõneleb nende keeles. Tagasiside on kohene ning hinnangu andmine on lihtne - kui asi pole väärt, siis on digitaalne põlvkond esimene, kes seda märkab.

Üks võimalus sedalaadi ideede ammutamiseks digitaalseteks koostööprojektideks on Serif lehelt, see on tasuta veebipõhine keskkond õpetajale, kus tutvustatakse erinevaid võimalusi ning vahendeid digitaalse koostöö arendamiseks.

Refereeritud: Edudemic, foto: Flickr

Samal teemal: 

• Miks koostöö vahel läbi kukub?
• Reaalajas koostöövõimalused LearningApps-i keskkonnas

„Tallinna pedagoogilise seminari ühinemine Tallinna ülikooliga seab Eesti Euroopa haridusmaastikul esiridadesse – nüüdsest toimub Eestis õpetajakoolitus vaid ülikoolides. Tallinna ülikooli õpetajakoolituse valdkond on Eesti pikima ajalooga ning ülikooli tunneb suurt vastutust tulevaste õpetajate ning laiemalt haridustöötajate hariduse eest,” ütles Tallinna ülikooli rektor Tiit Land ülikooli pressiesindaja teatel.

Tallinna pedagoogilise seminar rektori Koit Nõlvaku hinnangul ei ole kvaliteetne kõrgharidus koostööta jätkusuutlik. „Ma pean ühinemist kasutoovaks mõlemale osapoolele,” toonitas Nõlvak.

Tema sõnul säilitab Tallinna pedagoogiline seminar Tallinna ülikooli kolledžina oma tugevused – õppekavad, akadeemilise võimekuse ning lõpetajate maine tööturul. Juurde loodetakse saada lisaressursse rahvusvahelistumiseks ja arendustegevuseks.

„Pean meie õppekavade ühist arendamist koostöös Tallinna ülikooli vastavate üksustega väga oluliseks. Samuti tagab hea koostöö tugiteenuste ressursside parema kasutamise,” lisas Nõlvak.

Pedagoogiline Seminar asutati 1935. aastal Eesti Naisliidu algatusel ning on katkematult tegutsenud kuni tänase päevani. 2006. aasta omistati seminarile rakenduskõrgkooli staatus. Seminaris õpetatakse koolieelse lasteasutuse õpetaja, noorsootöö ja sotsiaaltöö erialasid.

Tallinna ülikooli ja Tallinna pedagoogilise seminari ühinemisleping kirjutati alla tänavu 28. juunil Tallinna ülikooli rektori Tiit Landi ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo poolt.

Allikas: BNS

Foto: Koolielu arhiiv