PÜÜK on suunatud ennekõike õpetajate võrgustikutöö tugevdamisele, pedagoogide ühenduste ühtekuuluvustunde suurendamisele, ja loomulikult praktikale, praktikale, praktikale. Seekord siis keskpunktis õppeainete lõiming ja õpetajate koostöö.

Keelekeskuse kogemus

Sisekaitseakadeemia vene keele lektor ja akadeemia keelekeskuse kauaaegne juht Merle Tammela jagas avaettekandes kogemusi, kuidas korraldada meeskonnatööd tingimustes, kus õppijad on üle Eesti laiali: üks osa Tallinnas, üks osa Pärnumaal ja üks osa Väike-Maarjas. Lisaks vajavad sealsed õppurid mitte lihtsalt eesti või vene või inglise keele oskust, vaid spetsiifilist ametikeelt, ja seetõttu peavad keeleõpetajad tulevaste piirivalvurite, vanglaametnike ja päästjate igapäevatööga hästi kursis olema. Ainetevahelise (ning õppejõudude vahelise) lõiminguta poleks see mõeldav. Näiteks tõi ta turvalisuse valdkonna töötajate erialase eesti keele õppematerjalid .

Matemaatika koos kunstiga

Väga praktiline, kohati ka ootamatute lahendustega oli Tallinna prantsuse lütseumi matemaatikaõpetaja Anne Küüsma ettekanne „Loomisrõõm on kõige suurem rõõm. Matemaatika lõiming teiste õppeainetega“.  Mida kõike ei saa matemaatikaga ühendada! Kunstiajalugu, Mozarti teoseid, iidset Roomat, suusatamist, Shakespeare´i loomingut, loodusest rääkimata. Kõike seda, mis õpilast huvitab, saab kasutada matemaatikaülesannete koostamisel, eriti veel siis, kui ülesannete autorid on õpilased ise. Kui oskuslikult sealjuures kasutatakse IKT-vahendeid, võisid kõik osalejad oma silmaga veenduda.

Klassist välja üheskoos

Rocca al Mare kooli loodusklassi projektijuht Silja Pihelgas tutvustas, miks ja kuidas nende koolipere kord aastas täies koosseisus koolist välja loodusesse läheb. Taas üks ettevõtmine, mis saab toimuda üksnes õpetajate, õpilaste, lastevanemate koostöös ning ainetevahelises lõimingus.

Kui öeldakse, et päriselu toimub klassist väljas, siis kus see ikkagi toimub? Sellele küsimusele hakkaski Rocca al Mare kool vastust otsima, ja otsingud on õpilased tänaseks viinud nii Järva-Jaani kui ellujäämiskursustele keset metsa, nii talumajapidamisse kui rännakule iseendasse loodushäälte keskel.

Algklassides on põhirõhk kogemusel: ise näha taime kasvamas, ise käega rändrahnu katsuda, ise mustikas korvi panna. Põhikoolis on rõhk tegutsemisel, sotsiaalsete oskuste arendamisel: kaaslastega koos matkarada läbida, õppida lõket tegema, aga ka „Jõudu tööle!“ soovima või saada aimu talvistest metsatöödest. Keskkoolis on rõhk filosoofilisemal lähenemisel, oskusel asju ning nähtusi vaadelda ja mõtestada: miks üks küla inimestest tühjaks voolab, teine aga õitsele puhkeb? Mis on väikelinna elu allikas? Kuidas ekstreemsetes loodustingimustes hakkama saada?

Just Sirje Pihelga ettekandest on pärit ka pealkirjas toodud mõte: on inimestevaheline lõiming, mitte ainetevaheline lõiming.

Väikesed olümpiamängud

Et parasjagu on käimas olümpiamängud, siis olid ka koostööpäevad olümpiavaimust kantud: esimese päeva õhtul said kõik oma sportlikud oskused proovile panna ning Eesti Olümpiaakadeemia tutvustas kooliolümpiamänge kui õppeainetevahelise lõimingu head näidet.

Koostööpäevade osa on ka töötoad, mida juhendavad õpetajad ise.

Pedagoogide ühenduste ülesed koostööpäevad said teoks ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ toel. Programmi viib ellu Sihtasutus Innove. Esimesed koostööpäevad toimusid märsis 2012 Rocca al Mare koolis, koostööpäevade eestvedaja on MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoda.Toonaseid muljeid saab lugeda-vaadata õpetajate võrgustikutöö uudiskirja erinumbrist.

Loe lisaks:

• Õpetajate Ühenduste Koostöökoda: siht selge, tulevik kindel
• Koolielu aineühenduste koostööpäeval

Pildid: Madli Leikop

Kui lapsevanemad, õpetajad ja õpilased räägivad kodutöödest, ollakse üllatunud seisukoha peale, et need ei ole hädavajalikud. Õpilased veedavad niigi pikad päevad koolis akadeemilise tegevuse juures, mida juhivad ning mille tegevusi valivad teised inimesed. Kooliväline aeg peaks olema lapse enda või tema pere planeeritud.

Õpilasi ja peresid võib koolivälise aja planeerimise juures usaldada. Kodutöö asemel tuleks lastel õues mängida, veeta aega sõpradega, süüa perega õhtusööki, osaleda vestlustes, mängida perega mänge, lugeda raamatut, joonistada, kirjutada, puhata, igavust tunda, magada.

Õpetajad peaksid hoidma töö kodudest eemal ja andma õpilastele tagasi pereelu.
Ameerikas on algatatud liikumine, mida juhivad hariduseksperdid, alljärgnevas videos esitavad nad oma argumendid. Nende seisukohad tasub kindlasti ära kuulata ja asjale mõelda.

Uurimuste kohaselt ei ole kodutööde tegemine efektiivne, paremad tulemused haridusvaldkonnas on just nendes riikides, kus kodutöösid antakse väga vähe või üldse mitte. Samuti kõlab üsna veenvalt argument, et kui anda õpilastele kodutööd, siis on õpetajad ise hädas nende kontrollimise ja sellele tagasiside andmisega (muuhulgas on see seotud ka õpetaja suure koormusega, kus õpetaja tekitab omale oluliselt kodutööd ise juurde), mis võtab ära pea pool õppetunni pikkusest - selle 20 minuti asemel saaks aga palju rohkem pühenduda teema selgitamiseks klassiruumis. Tuuakse ka välja, et uuringute põhjal pole kodutööde andmine põhikoolis üldse põhjendatud, neid võib anda küll keskastmes, kuid samuti mitte mahus, mis on praeguseks praktikaks, vaid pigem tuleks õpilastel tegeleda pikemaajaliste ülesannetega nagu näiteks raamatu lugemine või mõnes projektis osalemine.

Kodutööde suur maht on olnud jutuks ka meie koolides. Õpetajad kipuvad tähtsustama ennekõike oma ainet ning kokkuvõttes on õpilastel uueks koolipäevaks kodutöö pea igas aines - kui õpilane kõik selle töö kohusetundlikult ära teeb, tähendab see mitmeid ja mitmeid tunde tööd lisaks reaalsele koolipäevale. Paratamatult tuleb teha õpilasel valik, mida teha, palju teha, mis ainele keskenduda - muud võimalust justkui polekski. Paraku on aga ka neid, kes teevad kõik antud kodutööd kohusetundlikult ära ja veedavadki selleks kogu pealelõuna ning õhtu, jättes seega omale minimaalselt aega kõikvõimalike muude tegevuste jaoks. Lisaks igapäevastele kodutöödele, on olnud ka jutuks meie õpilaste ülikoormav kontrolltööde graafik, kus pea igaks uueks päevaks tuleb valmistuda mingiks teadmiste kontrolliks, see kõik muidugi tavapärase kodutöö kõrvalt.

Selge on see, et õpilased kannatavad suure kodutöö mahu all. Millist lahendust teie näete? Kas on võimalik kodutöösid vähendada? Mille arvelt seda teha? Kas kodutööd on teie arvates vältimatud? Mida saaks kool või kogukond ette võtta, et kodutööde maht õpilase jaoks väheneks? Rääkige kaasa, avaldage arvamust.

Refereeritud: The Innovative Educator, foto: Flickr 

Pikemalt kirjutab teemast Postimees.ee.

Samal teemal:

• Eelnõu täiendab koolidele esitatavaid tervisekaitsenõudeid

Inimeseõpetuse ühing on MTÜ, kuhu kuuluvad õpetajad või teadlased, kes on huvitatud selle aine arendamisest ja selle teabe viimisest õpilasteni, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

1996. aastast on inimeseõpetus Eestis kohustuslik õppeaine algklassidest gümnaasiumiastmeni välja. Aineliit loodi aga alles 2003. aastal ja praeguseks on seal juba ligi 90 liiget. “See on ülimalt oluline osaleda sellises võrgustikus, et säilitada oma professionaalsust,” sõnas Kärdla ühisgümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja ja ühingu esimees Margit Kagadze.

Osalejaid oli sel aastal erinevatest paikadest ning õpetajad leiavad, et kohalikul tasandil süsteem toimib ja info koolituste kohta liigub väga hästi. “Eks see põhiline eesmärk meil ongi anda midagi õpetajalt õpetajale,” kommenteeris selleaastase suvekooli üks korraldajaist Urmas Lehtsalu, kes on Kuressaare ametikooli inimeseõpetuse õpetaja.

Kolmapäeval algas ka õpetajate ühenduste koostöökoja suvepäev, kuhu läksid paljud saarele tulnud suvekooli õppurid.

“August on üldse selline õpetajate käimalükkamise kuu. Palju erinevaid koolitusi toimub siin-seal,” rääkis aineliidu esimees Kagadze, kes ise suvepäevadest palju innustust sai ning pidas oluliseks ka teisi õpitube, mis ei hõlmanud ainult ühte ainet. “Õile Aavik tegi meile Kuressaare ametikooli poolt väga vahva toitlustuskoolituse, kus räägiti tervislikust toitumisest ja õpetati tervislikke toite tegema.”

Õhtuti vaadati olümpiat ja lauldi medalimeestele üheskoos hümni. “Ainetevaheline integratsioon oli tõsine,” naeris Kagadze.

Suurt rolli etendas suvekooli õnnestumises Kuressaare ametikool, võimaldades külalistele häid töötingimusi ja toitlustust. Ettevõtmist toetas ka Saare maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Imbi Jäe.

“Meil on tegelikult hea meel, et inimeseõpetuse õpetajate ühing usaldas meile nende suvepäevade korraldamise,” märkis Urmas Lehtsalu ja tõdes, et müüdid said purustatud – saartele pole raske tulla.

Juba viiendat korda anti välja ka aasta inimeseõpetuse õpetaja preemia, mille sel aastal pälvis Viia Haller Võrumaalt, kes ka ise suvepäevadest osa võttis. Samuti on traditsiooniks saanud premeerida üritust, mis aasta jooksul on ainealasele arengule ja koostööle enim kaasa aidanud. Tänavu valiti selleks Tartu ülikooli avatud kursus põhikooli inimeseõpetuse õpetajatele, mille läbiviija oli Merike Kull.

Inimeseõpetuse õpetajate suvekool toimus juba kuuendat korda ning järgmisel aastal saadakse kokku Pärnumaal.

Foto: Seekord said inimeseõpetuse õpetajad kokku Saaremaal. Pilt: Flickr

Metsaülikoolis võetakse arutluse alla Eesti haridusstrateegiad, kodu ja kooli roll lapse kognitiivses arengus, loovus, väärtuspõhine haridus, infotehnoloogia ja palju muud, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates.

"Haridusmaastikul toimub paradigmamuutus päev-päevalt ja samm-sammult. Millist inimest vajab meie ühiskond? Milline peaks olema tema haritus ning kuidas selle saavutamisel erinevate osapoolte vahel parimat koostööd teha? Kuidas suhestuvad omavahel koolis edasivaatavad väärtused, teadmised ja oskused? - need kõik on vaid üks osa suuremast pildist, milline on inimene, kes iseseisvub 21. sajandi koolis ja ühiskonnas," kommenteerib tänavuse Metsaülikooli teemaderingi juhataja Triin Käpp.

Metsaülikoolis jagavad lektoritena oma mõtteid Jaak Aaviksoo, Marju Lauristin, Margit Sutrop, Priit Perens, Teet Jagomägi, Ahto Buldas, Jaan Kõrgesaar ja paljud teised.

Lisaks päevastele loengutele ja paneeldiskussioonidele on osalejatel võimalus aktiivselt kaasa mõelda ja rääkida ka hommikustes mõttekodades ning tulla välja lahendustega „Avatud ruumis“. Õhtuti on võimalus vestelda lõkke ääres ja käia saunas. Viimasel õhtul toimub ka traditsiooniks saanud metsaball.

Nelja augustipäeva kestel Käärikul võtab Metsaülikool arutluse alla Eesti jaoks olulised teemad. Metsaülikool toob kokku oma ala spetsialistid, teadlased, lektorid, üliõpilased ning kodanikuühiskonna aktiivseid kaasamõtlejaid. Metsaülikool on koht, kus usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning kus igaühe arvamust respekteeritakse.

Metsaülikool kannab endaga kaasas ligi 40-aastast traditsiooni, mis sai alguse Kanadas, Kotkajärvel 1967. aastal. Eestis toimus esimene Metsaülikool 1989. aastal Käärikul.

Uuring on veebipõhine, küsimustele palume vastata siit. Küsimused on inglise keeles ja nendele vastamine võtab aega 10-15 minutit.

Uuring viiakse läbi projeki InGenious raames. Projekt on ellu kutsutud, et edendada koolide ja ettevõtete koostööd matemaatika, tehnoloogiaõpetuse ja loodusteaduste õpetamisel ning tekitada noortes suuremat huvi nende õppeainete vastu, samuti näidata võimalust siduda tulevane erialavalik loodus- ja inseneriteadustega.

InGenious projekti käigus:
- Kirjeldatakse, milline on edukas koolide ja ettevõtete koostööskeem.
- Pakutakse välja uusi lahendusi ja metoodikaid ning kogutakse kokku varasemad paremad näited.
- Katsetakse uusi metoodikaid ning analüüsitakse ja kogutakse tagasisidet.
- Luuakse üle-Euroopaline võrgustik ning portaal parima praktika jagamiseks.

Projekt põhineb kahe katusorganisatsiooni – European Schoolneti ja European Round Table of Industrialists – partnerlusel. Eestis juhib projekti tegevusi Tiigrihüppe Sihtasutus.

Lisainfo:
Signe Rosin
Teadlikkuse tõstmise valdkonna juht
Tiigrihüppe Sihtasutus
signe.rosin@tiigrihype.ee







 
 

Suvekool algab 21. augustil kell 12 ja lõpeb 22. augustil kell 16.00. Seekordne suvekool toimub Pärnus Rannahotellis.

Suvekoolis tutvustame eTwinningu ja Tiigrihüppe Sihtasutuse plaane järgmiseks õppeaastaks, jagame kogemusi projektitööst, tutvume uute veebivahenditega.

Praeguseks on registreerunud ligi 30 õpetajat, vabad on veel mõned kohad. Koolitus on õpetajatele tasuta, osalemiseks on vajalik eelregistreerumine selle lingi kaudu http://www.eformular.com/eloalle/suvekool2012.html. Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus Rannahotellis kahekohalistes tubades.

Lisainfo:

Elo Allemann
eTwinningu projektijuht
Tiigrihüppe Sihtasutus
elo.allemann@tiigrihype.ee

Loe lisaks:

• eTwinning on arendav
• eTwinning aitab täiendada tööalaseid oskusi

Suveseminar toimub juba 21. korda ja selle raames avatakse näitus „20 aastat ESÕS suvelaagreid“ ning antakse välja osalejate kaastöödega maiskonnalooline CD „Saksa keelega Euroopas“. Seminarimaterjalid avaldatakse ESÕS blogis. Suvelaagrit rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja SA Innove programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ raames ning ESÕS. Üritust toetab ka   Šveitsi saatkond Helsingis.

ESÕSi juhatuse esimehe Signe Ilmjärve sõnul on traditsioonilised augustis toimuvad suveseminarid alati motiveerivaks sissejuhatuseks peagi algavale õppeaastale.

Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts on tegutsenud aastast 1992. ESÕS eesmärgiks on heategevuslik saksa keele ja saksakeelsete riikide kultuuride propageerimine avalikes huvides, igakülgne kaasabi saksa keele õpetamisele ja saksa kultuuri tutvustamisele Eestis. Selts ühendab saksa keele õpetajaid, pakub neile koolituse,  koosolemise ja –töötamise võimalusi.

Piret Steinberg

Eesti Saksa Keele Õpetajate Seltsi juhatuse aseesimees

Lisainfo: Signe Ilmjärv 5281255

Foto: Koolielu arhiiv

Noortel ei tulnud ainult teadmisi ammutada neid ümbritseva looduse kohta - neil tuli selles keskkonnas hakkama saada ilma olmemugavuste, interneti ja mobiiltelefonita, kirjutab Tartu Postimees.

Seitsme päeva jooksul käidi kõige muu hulgas paadiga vee peal taimi määramas ning õpiti labidas käes maad kaevates mulla horisonte.

Koos tõdeti, et inimtegevuse jäljed on looduses visad kaduma - looduspargi külastajate lõkked jäävad aastate jooksul taimestiku alla, kuid mulla koostisest võib neid leida ka sajandite pärast.

Laagris osalenud Andreas Must Hugo Treffneri gümnaasiumist pidas peale saadud loodusteadmiste veel tähtsaks koostööd naaberrahvastega.

Aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta puhul kuulutatakse välja loominguliste tööde konkurss noortele vanuses 13 – 18 eluaastat. Konkursi raames oodatakse 10. septembriks töid, mis vastavad teemale “Põlvkondadevaheline Dialoog”. Tööd peavad tuginema noorte isiklikele kogemustele eakatega ning need võivad olla esitatud nii kirjalikus kui ka videofilmi vormis. Kasutada võib erinevaid vabalt valitud tehnikaid ning töödele võib juurde lisada fotosid, joonistusi jms. Oluline on, et töö oleks seotud teemaga ning tugineks isiklikule kogemustele.

Foto: Briti Nõukogu

Parimatele töödele pannakse välja auhinnad.

Lisatingimused:

• Konkursil võivad osaleda noored vanuses 13 – 18 (kaasa arvatud)
• Töö peab olema esitatud eesti keeles
• Konkursile võib esitada ainult ühe töö inimese kohta
• Tööle tuleb lisada allkirjastatud lapsevanema nõusolek
• Tööde esitamise tähtaeg on 10. september 2012
• Tööd ning nõusoleku vormid tuleb saata e-mailile: kadri.talvoja@britishcouncil.ee või saata postiga: Briti Nõukogu, Veerenni 24, 10135 Tallinn
• Tööd pannakse üles Briti Nõukogu kodulehele

Lisainfo konkursi kohta: kadri.talvoja@britishcouncil.ee või telefonil 625 7796

Konkursi partner: 
 
Allikas: Briti Nõukogu