Juba kolmandat aastat peab õpilane gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid.

Eesti keele riigieksamile registreerus 7234 ja eesti keele teise keelena riigieksamile registreerus 2259 õpilast.

Matemaatika riigieksami puhul pidi õpilane valima kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel.  Matemaatika kitsa kursuse eksami valis 3733 ja laia kursuse eksami valis 4922 eksamisooritajat.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilasel kolm valikuvõimalust. Riigieksamina sai valida Innove vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami, mille sooritamisel saab õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskuse tunnistuse. Teiseks võib sooritada Innove koostatava inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1- või B2-keeleoskustase. Samuti läheb eksamina arvesse varem sooritatud rahvusvaheline keeleeksam, kui see on tehtud vähemalt B1-tasemele.

Inglise keele eksami  valis 7245,  saksa keele erinevaid eksameid valis kokku 203,  vene keele võõrkeelena valis 275 ja prantsuse keele eksami sooritamise valis 119 eksaminandi.  657  õpilast esitas võõrkeele riigieksami asendamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksami tunnistuse, millega loeti riigieksam sooritatuks.

Selle aasta riigieksamid algavad  25. aprillil eesti keele eksamitega ning lõpevad 3. juunil matemaatika lisaeksamiga. Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 19. juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali www.eesti.ee  kaudu.
Riigieksami e-tunnistused on kättesaadavad ja alla laaditavad alates 19. juunist eksamite infosüsteemist või riigiportaali www.eesti.ee päringukeskkonnast.

Täiendavat teavet riigieksamite kohta leiab: www.innove.ee/et/riigieksamid.

Allikas: SA Innove

Foto: Flickr, litsents CC BY-NC-ND 2.0

Samal teemal:

• Riigieksamitele registreerimise tähtaeg on 20. jaanuar
• Selgusid tänavuste riigieksamite keskmised tulemused

Autorid: Kaia Metsaalt, Kairi Osula ja Diana Veskimägi

Eesti õpetajad tutvumas haridusmessiga BETT.

Messi peetakse oluliseks ka mujal riikides, kohal olid erinevate maade haridusministeeriumide esindused (Araabia ÜE, Venemaa, Norra jt.).

Õpitarkvarast oli põhiline osa suunatud alg- ja põhikooli osale. Samuti oli palju tark- ja riistvara hariduslike erivajadustega lastele. Õpihaldussüsteemid olid valdavalt Inglismaa kesksed. Silma hakkas asjaolu, et kui Eestis on õpetaja harjunud kasutama tarkvara, mida saab tasuta, siis Inglismaal tuleb hea tarkvara eest maksta ning seda peetakse loomulikuks.

Enamikku messil pakutavast oli kohapealt võimalik soetada märksa soodsamate hindadega.

Messil oli tehnoloogia valdkonnast esindatud robootika ja programmeerimine (Dash and Dot,  Edbot, Ohbot jt robotid ning keskkonnad, nt http://robotcode.io), 3D-visualiseerimine (the3dclassroom.com) ja -printimine, uudsed salvestus- ja taasesitusvahendid, targad pliiatsid (neosmartpen.com), digitaalsed mõõteandurid (globisens.net; corex.de), puuteekraanid ja interaktiivsed tahvlid (iboardtouch.com; vividtouch.eu; learnpad.com). Lisaks olid kohal erinevate digividinate pakkujad (learningresources.com; hillscomponents.co.uk; tts-group.co.uk). Huvi äratas ja ostusoovi tekitas kõige rohkem suvalist pinda interaktiivseks muutvad projektorid, targad põrandad (WizeFloor), tahvelarvutite laadimis- ja sünkroniseerimisjaamad ning kandekotid. Üllatuslikult palju pakuti laadmisjaamu ka telefonidele.

Tarkvarast oli palju erinevaid õpirakendusi (plotagon.com, themusicgame.net; braingogame.com) ja õpihaldussüsteeme (showmyhomework.com, chimpa.eu), mis olid küll suures osas Inglismaale orienteeritud. Silma jäid kooli võrgu monitoorimise ja halduse süsteemid, mis annavad võimaluse ka õpilaste tegevuse jälgimiseks ja piiramiseks. Näiteks smoothwall.com süsteem annab märku kui on otsitud turvariskiga sõnu, samuti võimaldab see seada erinevaid piiranguid - õpilasel võib lubada Facebooki postituste lugemist, kuid keelata postitamist.

Erakordselt palju oli pööratud tähelepanu hariduslike erivajadustega lastele. Nende tarbeks pakuti spetsiaalset riist- ja tarkvara kuni programmeerimiseni välja. Näiteks texthelp.com digitaalne pliiats, mis loeb valjult ette kirjas olevat teksti või badanamu.com digitaalsed õppevahendid, nuppudelt programmeeritavad autod, putukad jpm.

Küll oleks tore, kui meie koolideski oleksid loodusainete klassides kompaktsed digitaalsed andurid, puutetundlikud lauad, “lastekindlad” kõrvaklapid, salvestusvõimalused jm põnevad vahendid.

Täname Pärnu Linnavalitsust selle võimaluse eest ning loodame, et sellest kujuneb igaastane traditsioon. Põnevusega ootame juba järgmist messi, mis toimub 25-28.01.2017!

Fotod: erakogu

Samal teemal:

• Külas Microsofti näidiskoolis: Simon de Senlis Primary School
• BETT ja loodusained

Loo saatis Koolielule Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest.

On oluline, et õpilased oskaksid hinnata ja mõista, kus ja kuidas toitu toodetakse, mida toit sisaldab ja millised on toidutootmise keskkonnamõjud. Olles informeeritud ja teadlikud, saavad lapsed ise valikuid teha, samuti harida oma vanemaid ja loodetavasti eelistada kodumaist ja mahetoitu, sest iga ost mõjutab Eesti maaelu ja põllumajanduse jätksuutlikust. 

Lasteaedadele ja algklasside õpilastele oleme mahepõllumajanduse põhimõtteid ja mahetoitu tutvustanud koos praktiliste tegevustega nii Mahekeskuses kui ka mahetaludes. Vanematele klassidele oleme välja töötanud õppeprogrammi „Toidutootmine ja keskkond“, kus on kuus erinevat alateemat: toidutootmise keskkonnamõjud, mahepõllumajanduse põhimõtted, tervislik toit, muld ja kompost, keskkonnasäästlik taimekaitse ning keskkonnasõbralik marja- ja puuviljakasvatus. Samuti oleme olnud kaasjuhendajaks gümnaasiumiõpilaste uurimustöödel.

Tänavu kevadel oli väga tore kogemus Tartu Hansa Koolis, kus lapsed teadsid väga hästi mahepõllumajanduse põhimõtteid ja oskasid meie loengus aktiivselt kaasa mõelda ja arutleda. 
Samas on olnud ka juhuseid, kus teadlikkus toidutootmisest ja mahepõllumajandusest on olnud suhteliselt madal. Õppekavades küll käsitletakse mahepõllumajanduse põhimõtteid, kuid täpne teema käsitlus sõltub õpetajast ja kooli võimalustest. Praktilised seosed ja arusaam erinevate tegurite mõjudest sõltub väga palju reaalsetest kogemustest. Seega julgustame ja püüame jõudumööda viia õpilasi mahetaludesse, kus lastel on võimalus ise näha, kuidas valmib kompost, mida on vaja taimede kasvamiseks, kust tuleb looma sööt jne. 

Kaugemates maakondades (nt Põlva, Võru, Valga, Harju) oleme eelkõige teinud tutvustavaid loenguid, kuid Mahekeskuse uksed on avatud kõigile asjahuvilistele. Vegetatsiooniperioodil on võimalik korraldada ekskursioone ja tutvustada Eesti Maaülikooli mahekatseid. Oleme nõus läbi viima loenguid ja seminare kõikide mahetootmise eri aspektide kohta: mullaviljakus, taime- ja loomakasvatus, toidutootmise keskkonnamõjud, mahetoodete kvaliteet, turustamine. Mahekeskus on interdistsiplinaarne üksus Eesti Maaülikoolis, kes toob kokku eri valdkondade asjatundjad ülikoolis, nii et saame oma teadmisi pakkuda erinevates valdkondades. 

Oleksime väga huvitatud õpetajatele (eriti loodusainete) vastavaid loenguid ja seminare korraldama, sest see aitaks kindlasti parandada arusaamist toidutootmise keskkonnamõjudest ning viljelusviisi mõjust toidu kvaliteedile ja inimese tervisele.

Käesoleva aasta juuni teisel nädalal (esialgne kuupäev on 9. juuni 2016) korraldame Mahekeskuses konverentsi, mis on seotud mahepõllumajanduse õpetamise innovatiivsete meetodite projektiga. Konverents annab ülevaate, miks meil on vaja mahepõllumajandust ja mida tuleks selle arendamiseks veel teha. Konverentsile on oodatud õpetajaid nii üldharidus- kui ka kutsekoolidest.

Kui koolidel ja õpetajatel on huvi, siis võtke meiega julgesti ühendust! Üheskoos leiame võimaluse teie soovile vastu tulla. 

Elen Peetsmann, Eesti Maaülikooli Mahekeskus

Foto Pixabayst. 

Samal teemal:

• Õpilased kujutasid koolisööklaid sooja ja hubase kohana
• Toiduliit koos tippkokkadega tutvustavad kooliõpilastele piima kasulikkust
• Teadlaste ööl Tehnikaülikoolis: kuidas on seotud toit ning tervis?

Enam kui poolte kutsekoolide õppuritel on võimalik taotleda ettevõtete või erialaliitude stipendiumi, et segamatult õpingutele keskenduda. Tööandja välja pandud stipendium annab õppurile sõnumi, et tema valitud eriala on vajalik ja ettevõtjate poolt väärtustatud, mistõttu on stipendium täiendav ajend parimate õpitulemuste nimel pingutamiseks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul võidavad tööandjate välja pandud stipendiumitest kõik asjaosalised ning koostöö mõjub positiivselt nii kutsehariduse kui ka tööandjate mainele.

„Riik maksab õpilastele erinevaid toetusi, kuid konkreetsetel erialadel stipendiumide pakkumine on kindlasti väga suureks lisamotivaatoriks. Püüame innustada ettevõtjaid ja koole just neis sektorites, kus häid koostöövorme ollakse alles otsimas,“ lisas ta.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare sõnul on tööandjate rahastatavad erialastipendiumid nii kutse- kui ka kõrgkoolide õppuritele üha levinumad.

“Ühelt poolt on selle taga tööandjate praktiline mure töötajate järelkasvu pärast. Teisalt aga soov panustada andekate ja pühendunud noorte tulevikku ning Eestis antava hariduse kvaliteeti,” ütles Tamsar. “Täname kõiki ettevõtteid ja erialaliite, kes õppuritele stipendiumeid pakuvad ja kutsume teisigi sama tegema, et tõsta just nende erialade mainet, kus tööjõupuudus suur või mille arendamine on Eesti majanduse konkruentsivõime tõstmiseks eriti oluline.”

Eestis on häid näiteid aastaid toimivatest stipendiumiprogrammidest. Kõige enam kättesaadava erialastipendiumina – koguni 13 kutseõppeasutuses – võib esile tuua Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu stipendiumi, millele võivad kandideerida hotelli- või toitlustuseriala õpilased. Lisaks on oma stipendiumid ka liidu liikmeshotellidel: Nordic Hotel Forum ja Radisson Blu Hotel Olümpia Tallinn.

AS ABB on stipendiume välja andnud juba 2008. aastast ning stipendiumiprogrammi eesmärgiks on väärtustada energeetika ja tehnikateaduste õppimist ning tunnustada inseneri elukutset Eesti ühiskonnas. Stipendiumiga soovitakse motiveerida andekaid õpilasi ja üliõpilasi tehnikavaldkonna erialadele kandideerima ja tehnikaalast kutset omandama.

AS Eesti Energia Kaevandused toetab igal aastal 4-5 mäetööde eriala õppurit Ida-Viru Kutsehariduskeskusest ja seda aastast 2009. 320 euro suurune ühekordne stipendium makstakse välja kevadeti.

Eesti Karusnahaliit vahendab valdkonna katusorganisatsioonide stipendiume rahvusvahelistel messidel või seminaridel osalemiseks, toetatud on näiteks Tallinna Tööstushariduskeskuse õppureid.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu saavad erialastipendiume taotleda Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli, Luua Metsanduskooli, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Räpina Aianduskooli põllumajanduseriala õpilased.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppe programm arendab ettevõtlikku hoiakut nii õppijatel kui õpetajatel
• Tööelu algab juba kutsekoolis

Praegusel talvisel vitamiinivaesel ajal, kus gripp pole sugugi harv külaline, tasub meelde tuletada, kuidas ja milliste looduslike vahenditega organism tugevana hoida. Seetõttu on Eesti Loodusmuuseumi veebruarikuu Öökulli akadeemiad seotud Eestis kasvavate taimedega, mida annab igapäevaselt kasutada nii oma toidulaual kui ka haiguspisikute vastu võitlemiseks.

Enamik taimi, mis õue peal kasvavad, kõlbavad ühel või teisel moel süüa. Loodusõhtul arutleme, kuidas on nende taimede kasutus  muutunud nii keskkonnatingimuste, linnastumise, traditsioonilise põllumajanduse kadumise kui ka toiduharjumuste tõttu. Seda kõike saame teada konkreetsete taimeliikide näidete kaudu. Tutvume, kuidas ja miks neid kasutati ja kuidas saaks kasutada ka tänapäeval.  

Järgmisel neljapäeval, 11. veebruaril kell 17.30 kuuleme Metsamoorilt Irje Karjuselt ravimtaimede tarkusi ning 18. veebruaril kell 17.30 jagab oma teadmisi Karepa ravimtaimeaia perenaine Katrin Luke. 

Öökulli akadeemiasse pääseb muuseumipiletiga – täiskasvanud 5 eurot, õpilased ja pensionärid 3 eurot. Eesti Loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a. Kõik koera või jalgrattaga muuseumikülastajad saavad oma sõbrad jätta koera- ja jalgrattaparklasse.

Täname Keskkonnainvesteeringute Keskust.

Allikas: Eesti Loodusmuuseum

Foto: Eesti Loodusmuusem

Samal teemal:

• Nädala äpp: Minu loodusheli
• Loodusõhtul kuuleb lugusid Loodusmuuseumi kogumistöödest

Arvutimängust „Euro Run“ on oodatud osa võtma 9- kuni 12-aastased lapsed. Mängus saab proovile panna osavuse ja kiiruse, teadmised rahatundmisest annavad võimaluse koguda väärtuslikke lisapunkte. Euroala 100 paremat ehk kõrgeima punktiarvuga mängijat saavad Euroopa Keskpangalt uue 20-eurose rahatähega meene.

Eesti kolmele parimale mängijale on Eesti Pank lisaks pannud välja auhinnaks iPadi. Mängijad kutsutakse pärast võistluse lõppu Eesti Panka, kus toimub võitjate autasustamine ja antakse üle kolm iPadi.

Kui mängu alguses olid Eesti lapsed aktiivsed osalejad ja saavutasid parimaid tulemusi, siis praegu juhib mängu Leedu võistleja ja esiviisikusse mahuvad veel Läti mängijad. Parim Eesti mängija asub hetkel 304 091 punktiga 17. kohal. Eesti Pank kutsub kõiki koolinoori aktiivselt osalema ja oma teadmisi proovile panema, mida saab teha veel kuni 25. veebruarini.

Võistlusmängu eesmärgiks on pakkuda koolinoortele uusi teadmisi rahatähtede kujunduse ja turvaelementide kohta ning tutvustada euroala riikide euromüntide kujundusi. Vaata mängu tutvustavat videot:

Mängu on võimalik mängida kõigil huvilistel, kuid võistlusel osalemiseks tuleb 9- kuni 12-aastastel oma punktisumma registreerida. Kui võistleja mängib mängu mitu korda, siis võistlusel arvesse läheb ainult parim tulemus. Täpsemad mängu ja võistlusest osavõtmise juhised ning mäng ise asuvad siin http://www.uus-euro.eu/Lisamaterjalid/EURO-RUN/Euro-Run. Võistlusmäng algas 25. novembril 2015.

Allikas: Eesti Pank

Samal teemal:

• Ettevõtlusõppe programm arendab ettevõtlikku hoiakut nii õppijatel kui õpetajatel
• Noorte äri- ja projektiideede konkursi võitis ettevõtlusõpet toetav rakendus

Muuhulgas selgub potentsiaalne Eesti uus president, sest mängitakse läbi presidendi otsevalimised.

Lahtiste uste päeva korraldaja, Tartu Ülikooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik rõõmustas, et üritus on koolinoorte poolt juba kolmandat aastat väga hästi vastu võetud: „Tänavusele lahtiste uste päevale on registreerunud juba ligi 500 põhikooliõpilast.“

„Paljud õpilased teavad juba põhikooli lõpuks, millise erialaga nad end pärast gümnaasiumi lõpetamist siduda soovivad. Teised, kes alles otsivad oma suunda, tahavad kogeda äratundmist. Nii sobib see üritus kõigile, kes ülikooli peale mõtlevad, sest gümnaasiumis peavad noored juba suunatult mõtlema ja oma edasiõppimise eelistustest lähtuvalt eksameid valima,“ rääkis Järvik.

Päeva avab kell 12.30 ülikooli aulas, kus füüsika 2. aasta tudeng, telesaate „Rakett69“ 2015. aasta võitja Karl Reinkubjas räägib elust ülikoolis. „Ülikoolis õppimine on midagi täiesti teistsugust võrreldes gümnaasiumi või põhikooliga. Nii arutlengi, milline on üliõpilase elu, kas ülikool on vajalik, kuidas valida eriala, mida teha juba praegu, et ülikooli oleks kergem sisse saada ning keda otsib Tartu ülikool,“ kirjeldas Reinkubjas.

Päev jätkub töötubades, kus Tartu Ülikooli üliõpilased ja õppejõud tutvustavad läbi kaasavate arutelude, sotsiaalsete eksperimentide ja katsete erialasid ning õppekeskkonda.

Töötoad toimuvad kahes sessioonis. Esimene algab kell 13.15 ja teine kell 14.15.

27 töötoa hulgas ootavad mh osalema järgmised töötoad:

• Sotsiaalteaduste huvilised saavad riigiteadlaste eestvedamisel osaleda presidendi otsevalimiste simulatsioonis; psühholoogiatudengite inimkatsetes ning arutleda, mida head või halba on pärisvirtuaalmaailmas. Haridustehnoloogide juhendamisel saab endast teha 3D mudeli.
• Humanitaarteaduste ja kunstide huvilised saavad mängulisel viisil teha tutvust maailma keeltega; arutleda, miks ebaõnnestumised pakuvad meile rõõmu; sukelduda arheoloogiasse; tutvuda toitude näitel religioonidega ning tunnetada konfliktiolukorras oma kehakeelt.
• Meditsiiniteaduste huvilised saavad määrata oma veregruppi ja õppida elustamist; proovida füsioterapeudile igapäevaseid teraapia- ja massaaživõtteid ning teha katseid meeltega. Üheskoos võrreldakse populaarsetes meditsiinilistes telesarjades ja filmides nähtut päriselus toimuvaga ning tuuakse välja meditsiinilised eksimused, mida filmikunstis ikka ja jälle tehakse.
• Loodus- ja täppisteaduste huvilised saavad eristada ohtlikke jäätmeid ehitusmaterjalidest ning sissevaate geeniteadlase ellu. Avaldatakse hõljuva rongi saladus; õpitakse programmeerima ning tehakse kaitseid tehislihastega, millel on suur potentsiaal tulevikurobootikas.

Tutvu päeva kavaga Tartu ülikooli kodulehelt.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Tehislihastega tegelevad Euroopa teadlased tutvustavad koolinoortele eriala tulevikku
• Noore esimesed sammud tööelus

Koostöös Terviseameti ning Tarbijakaitseametiga valminud näitus on ühtaegu hariv ja mänguline. "Mängimine on rõõm, mis peaks olema osa kõikide inimeste lapsepõlvest.  Paraku võivad osa mänguasju olla ka ohtlikud. Nii nagu kõik muu, on ka ohuallikad aastakümnete jooksul muutunud ning lapsevanemad tihti ei  tajugi nende lapsi ümbritsevaid ohte," kommenteeris  
Tarbijakaitseameti tarbimiskeskkonna arendusnõunik Ando Kiidron. "Hindame kõrgelt mänguasjamuuseumi soovi tuua tõsine teema lastele, õpetajatele ja lapsevanematele mänguliselt lähemale," lisas Kiidron.

Laupäeval, 6. veebruaril kell 11-14 toimuval perepäeval OH KUI OHTLIK PÄEV! valmistatakse muuseumis nii mõõkasid kui õpitakse ka sootuks ilma mänguasjadeta mängima. Meisterdamislaua taga lähevad kasutusse tikud, noad, käärid ning teised ohtlikud pärisasjad, et õppida, kuidas ilma endale viga tegemata mänguasju valmistada.
Perepäeval on kohal ka Tarbijakaitseameti ja Terviseameti esindajad, kes kell 12 räägivad sellest, millised on ohtlikud mänguasjad ja miks vahel mänguasju müügilt ära korjatakse.

Näitus "Oh kui ohtlik!" jääb mänguasjamuuseumis avatuks novembri lõpuni.

Tartu Mänguasjamuuseum ja Teatri Kodu asuvad Tartu vanalinnas Lutsu tänaval ja on aastaringselt avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.
Lisainfot näituste ja õpitubade kohta leiab aadressilt www.mm.ee või telefonil 7461 777.

Allikas: Tartu Mänguasjamuuseum

Foto: Tartu Mänguasjamuuseum

Samal teemal:

• Algas "Tõe ja õiguse" tegelaskujude illustratsioonivõistlus
• Muuseumipedagoogide konverents „Parimad praktikad – tegudest sõnadeni“

Kvaliteedimärk näitab ka, et projektipartnerid arvestavad euroopalikke põhimõtteid: avatust, koostööd, pedagoogilist uuenduslikkust, tehnoloogia tarka kasutamist.

„eTwinningu kvaliteedimärgi saamine on eesmärk paljudele õpetajatele, kes on oma projektide kallal kõvasti vaeva näinud,” on öelnud Anne Gilleran, eTwinningu pedagoogiline juht.

eTwinningu projekt võib saada riikliku kvliteedimärgi ja Euroopa kvaliteedimärgi. Viimase võib saada projekt, mille kandidatuuri on esitanud vähemalt üks riiklik kasutajatugi pärast hindamisprotsessi ning kus vähemalt kaks partnerit on juba saanud riikliku kvaliteedimärgi. Euroopa kvaliteedimärke jagatakse ainult kord aastas. Euroopa kvalitedimärk on eelduseks, et eTwinningu projekt saaks osaleda Euroopa eTwinningu auhindade jagamisel.

Koolielu küsis kvaliteedimärgi saanud projektide juhendajatelt-õpetajatelt kõigilt ainult ühe küsimuse: missugune on teie arvates maailma parim eTwinningu projekt? Vastused said sellised, nagu allpool lugeda.

Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasium: Maailma parim eTwinningu projekt on nagu põneva raamatu kirjutamine. Erinevus seisneb vaid selles, et seda "kirjutatakse" samaaegselt maailma erinevais paigus erinevate inimeste poolt. Kaugus ja vahemaad ei loe siin midagi. Kõik tegelased on päriselt olemas ning kõik tegevused leiavad aset. Tulemuseks on suur annus tarkust, palju sõpru ning rahulolu. Ikka veel paneb mind imestama eTwinningu projektide võimalikkus. Edu võti peitub aga hiilgavas meeskonnatöös. Iga õnnestunud projekt on võit omaette. 

Anneli Tumanski, Väätsa Põhikool: Maailma parim eTwinningu projekt on see, mis tehtud südame ja kirega nii laste kui õpetajate poolt.. 

Kertu Laanesoo, Audentese Erakool: Minu jaoks on hea eTwinningu projekti tunnuseks see, et lapsed tahavad selles kaasa lüüa ja ise toota sisu, isegi kui see sisu ei tule välja veatu ja üdini professionaalne. Samuti on oluline, et lapsed saaksid suhelda eakaaslastega teistest riikidest või ka Eestist, kui mitte näost näkku, siis näiteks Skype'i kaudu. See annab väga palju juurde, kui projekt on midagi muud kui pelgalt õpetajale info kogumine, kes selle siis edastab partneritele; kui projekt on elus inimeste nägemine, kellega saab tutvusi sobitada ja eluolust kasvõi rääkida. Lõpuks ei saa jätta märkimata, et iga projekti aluseks on usaldusväärsed partnerid ning nende leidmine pole sugugi alati lihtne.

Kristel Kook-Aljas, Kose Gümnaasium: Maailma parim eTwinningu projekt on see, mis võimaldab igal õpilasel, olenemata tema keeleoskuse tasemest, osaleda ja anda oma panus projekti. See on projekt, mis annab võimaluse õppida ja õpetada läbi praktiliste tegevuste erinevaid õppeaineid, ning lisaks ei mõtle õpilased sellest kui õppimisest, vaid kui suhtlemisest teistest kultuuridest pärit inimestega.

Helle Anijärv, Tartu Hiie Kool: Maailma parim eTwinningu projekt on selline, mis pakub tegutsemislusti nii õpilastele kui ka juhendajatele. Selline, kus osalejad kõik on rahul, peetakse kinni tähtaegadest, ollakse valmis edaspidigi koos tegutsema. Meie viimane projekt just selline ongi, suhtleme mitme partneriga ikka edasi ka peale selle projekti lõppu.

Aimi Jõesalu, Põlva Põhikool, Mammaste Lasteaed ja Kool: Minu jaoks on maailma parim eTwinningu projekt just see projekt, mis parajasti teoksil! Projekt, mille idee, sisu ja pealkirja olen ise välja mõelnud!
Minu maailma parimas projektis on kaaslaseks kreeklannast kolleeg Johanna, kes on nii loominguline, töökas, usaldusväärne ja samuti suurte kogemustega, et meie koostöö kulgeb lihtsalt, sujuvalt aga ääretult innovatiivselt. Kogu projekti vältel on hinges selline vaikne õnnevurin - oh, me projekt läheb aina põnevamaks ja toimib nii hästi. Maailma parima projekti puhul on mu õpilaste teretamine muutunud lauseks "Kas me täna kreeklastega räägime?". Maailma parimad eTwinningu projektid elavad edasi loodud veebilehekülgedel, tundides ja õpilastes ja kolleegides! Iga maailma parim eTwinningu projekt on andnud mulle erilised ja unustamatud eduelamused.

Kairi Mustjatse, Martna Põhikool: eTwinningu projekti teeb parimaks see, kui projektis osalevad koolid panustavad projektitöösse võrdväärselt projekti ideest kuni projekti kokkuvõtteni välja. Projekt on parim, kui selles osalevad õpilased tunnevad ennast projektitöö tulemuste eest vastutavatena, osalevad projekti plaanimises, leiavad ise ülesannete täitmiseks loovaid lahendusi. Põhiline on see, et kõik (nii õpilased kui õpetajad) tunneksid projektitööd tehes rõõmu, et hiljem tehtud tööle mõeldes meenuksid toredad hetked.

Tatjana Guzh, Lasnamäe Põhikool: Maailma parim eTwinningu projekt on see projekt, mis arendab 21. sajandi õpilastel 21. sajandi oskusi - loovust, suhtlemis- ja koostööoskust läbi IKT-rakenduste.

Kvaliteedimärgiga projektidest

Kõik 2015. aastal  Euroopa kvaliteedimärgi saanud Eesti eTwinningu projektid koos sisukirjelduse, tulemuste ja osalejatega leiab siit. Siinkohal mõne projekti tutvustused.

CC (Culture & Civilization) relay race (Kultuuride ja tsivilisatsioonide teatevõistlus). Audentese Erakool, õpetajad-juhendajad Kertu Laanesoo ja Maris Niine.

Õpilastele tutvustati eri riikide (Hispaania, Kreeka, Horvaatia, Poola) kultuure ja kasutati selleks kunsti, muusika, kirjanduse ja kehalise kasvatuse tunde. Filmimiseks, pildistamiseks ja heli salvestamiseks kasutati nutitelefone, suhtlemiseks projektipartneritega arvuteid ja Skype'i veebikaamerat. Rühmades selgiti välja oma riiki iseloomustavaid kultuurilisi elemente. Seejärel otsustati, millised ideed praktikas ellu viia. Paaristööna valmistati ette tekst filmimiseks, tutvuti filmimise põhitõdedega. Õpiti, kuidas ühises veebiruumis viisakalt käituda ja avalikus foorumis arvamust avaldada nii, et see teisi innustaks. Loomulikult vaadati projektipartnerite töid.

Look at book (Vaata raamatut). Juuru Eduard Vilde Kool, juhendaja õpetaja Sirje Kautsaar.

Projekti keskmes on raamatud. Õpilased Tšehhist, Kreekast, Poolast, Itaaliast ja Eestist jagasid lugemiselamusi, kasutades sobivaid IKT-vahendeid. Oluline oligi lugemisrõõm ja selle jagamine.

MAVEN - MAth Via ENglish (Matemaatikast inglise keeles). Juhendaja Tatjana Amerhanova, Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium.

Projekt ühendas matemaatika ja võõrkeeleõppe: õpilased lahendavad matemaatika online-ülesandeid inglise keeles. Projekti tulemusena luuakse avalik õppematerjal, e-raamat E-raamat “The legend of MAvEN adventures”.

My house is your house (Minu kodu on sinu kodu). Juhendaja Ene Kruzman, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke.

Euroopa riikide lapsed näitasid selles projektis, kuidas nad elavad ja missugune on nende kodu. Ehk siis avatud uksed, tulge meile külla! Ühtlasi õppisid lapsed projekti käigus kodu ja majaga seotud sõnavara.

Europe on a string (Euroopa nööridel). Merlin Kirbits, Mammaste Lasteaed ja Kool.

Projekt ühendas Eesti, Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia, Türgi, Tšehhi ja Soome lapsed nukuetenduste kaudu. Projekti tuumaks on kohalikud nukud ning nukuteater, üldine eesmärk: kohalike nukkude abil arendada laste kujutlusvõimet ja loovust, IKT kasutamist ja võõrkeeleõpet, tutvustada teiste riikide kultuure. Lapsed meisterdasid ise nukud ja dekoratsioonid, mõtlesid välja etendused, tegid pildid ja videod. Tehnoloogiat kasutati suhtluseks, näidendi salvestamiseks, heli salvestamiseks, piltide töötlemiseks ja jagamiseks.

Across the Baltic Sea (Üle Balti mere). Juhendaja Kairi Mustjatse, Martna Põhikool.

Projektis osalesid Eesti, Rootsi ja Poola õpilased. Partnerkoolid valmistasid ette viktoriiniküsimused oma maa kohta ja otsisid vastuseid teiste küsimustele. Saadud info põhjal koostati ühiselt mäng Scratchi keskkonnas.

Christmas Truce (Jõuluaegne vaherahu). Juhendaja Marika Viks, Põltsamaa Ühisgümnaasium.

Projektis osalenud 10 riigi õpilased jagasid jõululaule ja jõulurahu, minnes ajas tagasi I maailmasõja päevadesse, detsembrisse 1914, mil rindelgi oli jõulurahu ning sõdurid vahetasid "eikellegimaal" kingitusi. Projekti lõpptulemusena valmis videokontsert jõululauludest, sh esitas iga riik „Püha öö“ oma emakeeles. Ja muidugi süüviti ajalukku, tutvuti I maailmasõja käiguga, selle mõjuga oma riigile.

Things you should know about my country (Seda sa pead teadma minu kodumaast). Juhendaja Aimi Jõesalu, Põlva Põhikool. Ka teine Aimi Jõesalu juhendatud projekt sai Euroopa kvaliteedimärgi: DaF-Digistunden.

Esimeses projektis tutvustasid partnerkoolide õpilased ühisel veebilehel fakte oma kodumaa kohta. Projekt toetas kaasava hariduse ideed – iga õpilane panustas, nagu tema oskused-võimed lubasid. Projekti DaF-Digistunden kohta saab rohkem lugeda ka siit. "Olime õhinas ja vaimustuses just saksa keele õppimise äppide katsetamisest, kasutamisest ja kogemuste vahetamisest, mis sai kajastatud ka nii kenas e-keskkonnas," ütles Aimi Jõesalu.

Water chemistry (Vee keemia). Juhendaja Anneli Lukason, Tartu Karlova Kool.

Projekti põhieesmärk oli analüüsida looduslike vete (jõed, järved) vee kvaliteeti keemiliste ja füüsikaliste näitajate alusel erinevates paikkondades Euroopas ning näitajaid võrrelda. Eksperimentaalsed andmed kogusid õpilased. Kasutati nii kaasaegset mõõtetehnikat (sensorid) kui ka testiribasid. Dokumentidele lisati illustratiivset materjali fotode, videote ja esitluste näol. Probleemide arutelu projektipartneritega Belgiast toimus foorumites, uudisvoost sai ülevaate projektipäevikust. Lisaks loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamisele arendas projekt õpilaste võõrkeele-, arvuti- ja suhtlemisoskusi.

eTwinning on tasuta ja turvaline platvorm Euroopas, kus õpetajad saavad sidemeid luua, koostööprojekte arendada ja ideid jagada. eTwinningu tegevust Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Fotol on eTwinningu traditsiooniline suvekool Pärnus 2014.

Samal teemal:

• Seitse erilist eTwinningu tööd
• Kuidas küpsetada kooki, meisterdada järjehoidjat ja kasutada taastuvenergiat
• Laste tehtud - hästi tehtud
• eTwinning saab 10-aastaseks!

Võistkonnas võib olla kuni kolm õpilast. Palume võistkondadel registreeruda hiljemalt 23. veebruariks e-posti aadressil tiina.lilleleht(at)teec.ee (tel 736 1693).

Viktoriiniks valmistumisel soovitame tutvuda järgmiste artiklitega:

Ajakiri „Eesti Loodus“ 2015

Nr.1 - L. Plumer, U. Saarma:  Linnarebased
         K. A. Adami: Meie tihased

Nr. 2 - R. Nellis jt: Rähnid metsamajnduse tõmbetuules
          Tiitsaar, I. Talgre: Päevaliblikad vajavad mõõdukust ja majandatud loopealseid

Nr. 3 - Ü. Väli: Hiireviu – viiuldaja taevavõlvil.
          T. Jürgenson: Kas maaparandus on vee-elustiku suurim oht?

Nr. 4 – V. Sõber jt: Kuidas hoida kimalasi?
           M. Linnamägi: Sissetoodud loodus: kus see on ja mida sellega teha?

Nr. 5 – Ü. Jõgar: Kärbesõis peibutab putukaid tolmeldama

Nr. 8  - A. Kirk: Hiirepoja hind

Nr. 9 - L. Pajusalu  jt.: Hapestuv maailmamerevesi on suur oht kogu mereökosüsteemile
          L. Plumer, U. Saarma: Linnarebased 2

Nr. 12 - B. Holm: Pärnu linnalehmad teevad tublit tööd

Ajakiri „Loodusesõber“ 2015

Nr. 1 – E. Tuule: ootamatu kohtumine – hiireviu talimaastikul

Nr. 2 – L. Lõugas: Metssiga – Eesti põlisasukas või tulnukliik?
           G. Koba: Jaanilõkkesse vii üksnes puid

Nr. 3 – P. Männil: Söödaplats – seapidamine keset metsa

Nr. 4 – G. Koba, M. Kangur: Kompostiljonid tulevad appi
           U. Käärt: Eesti lendoravapealinn asub Iisakus

Nr. 6 – V. Sepp: Talvepuhkus karukoopas

Viktoriini toimumist rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.