Lilleküla gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja nutitelefonide projektijuht Meeri Sild ütles, et tegelikult on neil telefonidega suuremad plaanid: näidata õpilastele, et mobiiltelefon on töövahend, mida saab kasutada igas tunnis.  „Peame kuskilt alustama. Mina luban ainetunnis mobiili abil sõnaraamatust sõnu otsida, aga see pole siiski nii mõjuv,“ sõnas Meeri Sild.

Kooli lähedal on Löwenruh  park, see annab võimalusi hoopis aktiivsemaks tegevuseks. „Nooremad klassid käivad õuesõppe tunde tegemas. Samal ajal saab nutitelefonist proovida mitmesuguseid funktsioone. Näiteks orienteerumine pargis, igal rühmal on telefon. Üks võimalus on, et võtan Google Maps´i lahti, leian oma  asukoha  ja hakkan otsima  koordinaatide järgi punkti, kuhu tuleb minna. Kaardile joonistub teekond, ja seda mööda lähen,“ selgitab Meeri Sild. „Oleme pannud paika väikese õpperaja, kus on nummerdatud punktid. Aga me ei tahtnud teha rada, kus õpilane läheb punki üks, siis punkti kaks, kolm, neli jne. Tahtsime teha rada, kus õpetaja ise valib marsruudi:  esimene rühm alustab punktist üks, liiguvad punkti viis, teine rühm alustab kahest ja liigub punkti seitse jne. Muidu hakkavad lihtsalt üksteise järel kõndima.“

Õpilastele on kaasa antud ülesanded, mida nad peavad teekonnal täitma. See võib olla midagi väga lihtsat, näiteks pildistada mõnd objekti. Aga võib ja saab teha ka videosilla klassi otse õpetajale. „On selline tasuta vahend nagu Bambuser  (http://bambuser.com/). Logid end sisse, teed muud vajalikud toimingud ja hakkadki nutitelefonis  salvestama. Ehk siis õpilane on telefoni ees ning räägib oma jutu ära, st vastab õpetajale. Ja seesama salvestus laeb otse internetti ülesse, õpetaja ja kaasõpilased saavad seda kohe klassis vaadata. Võib teha ka nii, et pool klassi on klassitoas, pool on õues, ja ülesandeid vahetatakse videosilla vahendusel,“ selgitab Meeri Sild.

Kindlasti on selline tund elevust tekitav. Aga kui rühma peale on üks telefon, kas siis käib väike võitlus ka, et kes mobiili enda kätte saab?

„Tuleb kindlasti enne selgeks rääkida, kes on täna rühma juht või kui on näiteks neli ülesannet, siis kes mida teeb,“ on Meeri Sild kindel.

Õuesõpe on nutitelefonide kasutamise üks pool. Aga kool soovib propageerida ka aktiivset kehalist liikumist. Vanematele õpilastele pakutaksegi kehalise aktiivsuse monitooringut, kehalise kasvatuse tundi või individuaaltreeningule minnakse mobiiltelefoniga. „Telefon annab teada, mida ta on teinud, siin aitab tasuta app Endomondo (http://www.endomondo.com/login).

Õpilane valib tegevuse: jooks, kõnd, rattasõit, rulasõit, ja programm salvestab mobiili abil kehalise aktiivsuse kogu tegevuse vältel.  Kui kiiresti vahemaa läbiti, kas teekond oli üles- või allamäge, lõpuks saab teada, mitu kalorit kulutati. Loodetavasti innustab see neid õpilasi, kes vähem liiguvad,“  selgitas õpetaja Meeri Sild. „Muidugi ei ole see nii täpne nagu mõni professionaalne vahend, aga annab üldise pildi sellest, kui palju me liigume. Kevadel saavad klassid matkadele nutitelefonid kaasa, lõpuks vaatame, mitu  sammu oleme Eestimaal kokku teinud. Projekti nimi ongi „Mustmiljon sammu Eestimaal"", ütles Meeri Sild.

Fotol: Meeri Sild Tiigrihüppe Sihtasutuse ideelaada töötoas oktoobris 2011.

Loe ka:

• Hiired aitavad õppida
• Digitaalsed lood õppimisest ja õppijatest

Parimaks võistkonnaks osutus Nõmme Erakooli võistkond MES, koosseisus Maria Haas, Erik Haamer ja Sten Laansoo. Noorte juhendajaks oli õpetaja Anne Aidma. Teine koht läks Saaremaa Leisi keskkooli võistkonnale Suslikud ning kolmanda koha võitis Loksa gümnaasiumi võistkond Noor Kalev.

Noored said end alates sügisest proovile panna kolmel alal – 6. oktoobril toimus e-viktoriin majandusest ja ettevõtlusest, 16. jaanuarist kuni 16. veebruarini toimus ettevõtlik meeskonnamäng, kus kuu aja jooksul tuli lahendus leida kaheksale püstitatud ülesandele ning  7.-16. märtsini said noored osaleda internetipõhises ettevõtlussimulatsioonimängus Simulaator 7.

Meeskonnamängu üheks põnevaks ülesandeks oli aidata Eesti presidendipaaril koostada pidulik rahvuslikus stiilis menüü koos eelarvega välisriigi presidendipaari vastuvõtuks. Selle ülesande parimale oli auhinna välja pannud ka presidendi kantselei. Kolmele üldkokkuvõttes parimale meeskonnale andis EBS gümnaasium üle lennupiletid Hiiumaale, kus veedetakse ärimeestele vääriline päev. Mängu üldvõitjad lunastasid endale ka tasuta õppekoha EBS gümnaasiumi ettevõtlusklassis.

Lisaks majandusalastele teadmistele õhutab Creatlon noori ka oma kodukohast rohkem teada saama ning näiteks kohalikku turismi arendama. „Kõik ülesanded on mõeldud selleks, et noored oskaksid lahtiste silmadega ringi käia ning juba varakult majanduslikku mõtlemist arendades oma võimalusi näha – need kogemused aitavad neil tulevikus olulisi otsuseid teha,“ sõnas Kersti Loor JA Eestist.

Pressiteate edastas Junior Achievement Eesti.
Rohkem infot SIIT.

Tiina Saar rääkis intervjuus ETV saatele "Terevisioon", et eelkõige õpivad sanatoorses internaatkoolis lapsed, kellel on mingi terviseprobleem - kas mingi hingeline probleem või somaatiline haigus, vahendab ERR Uudised. Teine kontingent on majanduslikult halval järjel olevatest kodudest pärit õpilased ja kolmas osa lapsi on peredest, kus vanem on pikka aega ära välismaal.

Haridus- ja teadusministeerium plaanib riigikoolide optimeerimise käigus sulgeda enamiku sanatoorsetest koolidest, sest terviseprobleemidega õpilaste jaoks mõeldud koolid ei täida väidetavalt enam oma rolli, mis tegelikkuses tähendab, et nende koolide roll on ebaselge.

Praegu on Keila-Joa koolis 81 õpilast ning direktori hinnangul veerand neist kindlasti ei läheks tagasi oma kodukoha kooli ja nende haridustee jääks pooleli - põhjus on Saare sõnul see, et nad on tulnud ju millegipärast ära sealt koolist, kus nad on õppinud, olgu selleks põhjuseks siis konflikt klassis või puuduvad tugiteenused. Videolõiku intervjuust Tiina Saarega saad vaadata ERR Uudiste lehelt. 

Loe ka - Direktorid: internaatkoolide sulgemine ohustab laste haridusteed

Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse liiga vähe,” ütleb konkursi peakorraldaja ja ajalooportaali Histrodamus looja Jaanus Vihand. “Osaluskonkursi eesmärk on selliste positiivsete lugude väljaotsimine, meeldetuletamine ja kirjapanemine,“ lisab ta.

„Juba muistse Kreeka aegadest kujutatakse ajalugu läbi murranguliste sündmuste,“ ütleb ajalooprofessor David Vseviov ja lisab: „Enamasti on sellisteks sündmusteks konfliktid ja sõjad ning tihtipeale tunnemegi me ajaloost vaid neid, kellel on relv käes. Ka Eesti ajaloos on Vabadussõda olnud määrava tähtsusega, kuid oluline on see, millele me tähelepanu pöörame. Me samastume ajalooga ning just seetõttu tuleb ajaloost tuua välja teistsugused aspektid – headus ja inimlikkus.“

Tänaseks on konkursile laekunud töid väga erinevates valdkondadest Näiteks on kirjutatud lugusid Eesti erinevatest piirkondadest ja sealsetest elanikest: Saaremaast, Kuressaarest ja kurelastest. 11-aastased Tapa Vene gümnaasiumi õpilased on kirjutanud Admiral Pitkast ja Tapa raudteejaamast. Kirja on pandud mälestused Eesti saatkonna blokaadist 2007.aastal Moskvas ning meenutused pioneerilaagrist Artek. Lisaks on põnevaid lugusid esimese Eesti Vabriigi aegadest, piirkondlike tööstuste ja hobiklubide tegevusest, kuid samuti mitmete huvitavate inimeste elulugusid.

Lugusid on kirjutatud nii akadeemilises, juhendile vastavas vormis, kuid on tehtud lugusid ka täiesti vabas vormis. Tööd on baseerunud arhiivimaterjalidel, kuid ka enda või teiste mälestustel. Kõik need lähenemised on täiesti sobivad ja kõik tööd lähevad konkursil arvesse.

Lugusid saab konkursile esitada ka juba täiesti valmiskujul, uut myHistro
(www.myhistro.com) keskkonda kasutades. See keskkond võimaldab teha oma lugusid sarnaselt Histrodamusele – iga lugu luuakse kohe virtuaalselt nii kaardil kui ajateljel ning seda saab „istutada“ ka teistesse keskkondadesse. MyHistro on lihtsalt kasutatav ja see on kättsaadav nii eesti, vene, kui ka inglise keeles.

Konkursi juhendiga saab tutvuda siin.

Kõik huvilised saavad oma lugusid ja arvamusi jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee, sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles. Facebookis on Histrodamus avanud leheküljed nii eesti, vene kui inglise keeles.

Konkurss korraldatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed programmi „Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine“ rahastusel.

Lisainfo:
Jaanus Vihand
Telefon: +372 502 2016
E-post: jaanus@eestiajalugu.ee
skype: jaanus.vihand
www.histrodamus.ee
MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus

Lavastaja, kunstnik, esitaja: Dmitri Harchenko

Video: Einar Lints

Valgus: Triin Hook

Uues soololavastuses pöörab Dmitri Harchenko pilgu tagasi oma peaaegu kahekümmneaastasele loomingulisele koreograafi tegevusele, analüüsides enda loomingut seostades seda oma elu sündmustega ja vaadeldes oma tantsukeele muutumist. Publiku ette tulevad katkendid lavastustest: "Värvilised unenäod "Macbeth´i" teemadel" (1994), "Cat´s in Oil" (1995), "Undiin" (2000), "Dear guests, please be reminded" (2001), "Reisijuht. Attention: Flexible" (2006), "Piaf" (2007), "Hoffmann-Promenade" (2008), sarjast "Kutse Duellile" (2009-2010), "Vestlus Luigega" (2010). "Fotolabor. Töötab reaalajas" (2010), "OOO/ Out of Opera" (2011)

Vaid kaks etendust: 17. aprillil 2012 teatris NO99, Tallinnas 6. mail 2012 Tartu Uues Teatris

Piletid müügil Piletimaailmas. Grupid ja tantsusõbrad saavad "tantsusõbra soodupileteid" (hinnaga 5 eurot) osta kirjutades soovist aadressile heili/at/tantsuteater.ee

info:

www.tantsuteater.ee

heili/at/tantsuteater.ee

+37255526039

Kõik veebiraamatukogu külastajad saavad raamatuid otsida, sirvida katalooge ja tutvuda sisukokkuvõttega ning selleks ei ole vaja veebikeskkonda sisse logida, teatas kultuuriministeeirumi pressiesindaja BNS-ile. Raamatute allalaadimine ja voogedastusena kuulamine on võimalik ainult Eesti Pimedate Raamatukogu registreeritud lugejatel.

Raamatukogu teenindab nii Eestis kui välismaal elavaid nägemispuudega või mõne muu trükitud teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Lugejaks registreerimisel on nõutav tõend nimetatud puude, häire või haiguse kohta.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku Meeli Veskuse sõnul võimaldab uus teenus lugejatele varasemast mugavamat ligipääsu heliraamatutele, -ajalehtedele ja -ajakirjadele ning aitab vähendada CD-dele paljundamise ja posti teel kojusaatmise kulusid. „Usun, et väga tänulikud on veebiraamatukogu kasutamise võimaluse eest välismaal elavad raamatukogu kasutajad,“ lisas Veskus.

Nägemispuudega inimeste vajadustele vastava veebiraamatukogu loomine algas 2010. aasta septembris. Eelmine aasta kulus keskkonna katsetamisele ning aasta lõpus alustati andmete sisestamist ja helifailide üleslaadimist.

Eesti Pimedate Raamatukogu ja Iceit Teenused OÜ koostöös loodud veebikeskkond sisaldab üle 1700 eesti- ja võõrkeelse teaviku, millest enamik on valmistatud Eesti Pimedate Raamatukogus.

Allikas: BNS

Aina ja aina järelevastamisi võimaldades jääb õpilastele väärarusaam päriselust, kus alati ei ole võimalik aega tagasi keerata või äpardunud tegusid mitu korda heastada - kui arst ei viitsi esimesel visiidil patsiendi haigusloosse süveneda, on sel tagajärjed, kirjutab Kukk Õpetajate Lehes.

"Hollandis, kus praktikal olen, ei saa kehva hinnet üldjuhul parandada ning seega tuleb Hollandis tunduvalt vähem ette olukordi, kus õpilased jätavad tööks lihtsalt õppimata," kirjutab Kukk. "Minu Hollandi kolleegid imestavad, kuidas on Eesti õpetajatel aega pärast tunde veel koolis istuda ja niigi madala palga juures sisuliselt lisatööd teha."

Kuke tutvusringkonnas ei ole selliseid õpetajaid, kes taolise lisatöö eest veel tasu saaksid - "õpilaste järeleaitamine ning kordustööde korraldamine on praegu justkui õpetajate eralõbu". Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

Foto: Dreamstime

2014. aastast on matemaatika riigieksam kõigile gümnasistidele kohustuslik ning positiivse tulemuse annab vähemalt 50% maksimaalsest punktiarvust, kirjutab ta Õpetajate Lehes.

Arvestades 50% kõrgusele seatud latti, on Veelmaa sõnul selge, et uus laia kursuse eksam peab olema praeguse eksamiga võrreldes oluliselt lihtsam. "Klassis kontrolltööd tehes võib pidada normaalseks, kui kaks-kolm õpilast ei saa esimesel katsel positiivset tulemust. Kas see, kui riigieksamil kukub läbi ca 500 gümnasisti, on aktsepteeritav?" küsib ta ja lisab, et ilmselt võib teine 500 õpilast läbi kukkuda veel kitsa kursuse eksamil. Edasi loe juba Õpetajate Lehest.

Foto: Dreamstime

"Liiga tihti kuulen tunnis õpilase kurtmist, et lugesin korralikult läbi, aga aru ei saanud," kirjutab Lunter Õpetajate Lehes.

Lunteri sõnul vajame me uut metoodika paradigmat ja seda kõigis õppeainetes, praegu võetakse uus osa tema sõnul edasi enamasti nii, et õpetaja kommenteerib õpiku teksti - teeb selle töö, mis peaks olema õpilase osa. "Meie õpikutekstid pole õpilastele jõukohased, vahel on nad ka liiga pikad ega kutsu lugema. Õppekavad on endiselt ülekoormatud, käib üks edasitormamine, kordamise ja mõtestamise aega jääb väheseks," leiab õpetaja. Pikemalt loe juba Õpetajate Lehest.

"Oleme volikogus arutanud ainult kooli arendamist, mitte selle sulgemist," ütles Lähte ühisgümnaasiumi direktor ja Tartu valla volikogu esimees Üllar Loks Tartu Postimehele. "Tuleme riigile oma gümnaasiumi pidades vastu, sest meil on ühena väga vähestest koolidest 73 kohaga uus õpilaskodu."

Peale Lähte ühisgümnaasiumi annab väljaspool Tartut keskharidust kaheksa kooli, kus haridus- ja teadusministeeriumi soovitud vähemalt 252 õpilase asemel käib hulga vähem noori. "Me ei näe võimalust, et Elvas pole gümnaasiumi," selgitas ka Elva linnapea Toomas Järveoja.