IT-öö on noortele mõeldud suursündmus, mis toimub korraga ja ühtemoodi 18 noortekeskuses üle Eesti, märgib Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit oma pressiteates.

„IT-öö eesmärgiks on äratada noortes huvi IKT valdkonna suhtes, näidata seoseid teiste valdkondadega ja kummutada levinud stereotüüpe IT spetsialistidest. Soovime näidata, et IKT ei ole ainult keldris konutavate patsiga poiste ala, vaid see on põnev ja lihtne ning kõikjal meie ümber juba täna,“ lausus Elioni arendustalituse direktor ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige Enn Saar.

Eestis on täna tööturul IKT-spetsialiste suhtarvult ligi 1,5 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmisena. See on üks põhjustest, miks ITL koostöös oma liikmesettevõtete, noortekeskuste ja ülikoolidega on algatanud IKT erialade populariseerimise projekti, mille raames toimub ka IT-öö.
IT-ööle on oodatud kõik noored, endale lähima keskuse saab leida www.startit.ee.

Tegemist on meeskonnatöö üritusega, kus kõik kohaletulnud sõltumata vanusest või oskustest on võrdsed ning üheskoos mõeldakse välja ideed nullist teostuseni. Erilisus seisneb selles, et kõik keskused on omavahel ühendatud ning tegevused toimuvad sünkroonis. Lõpptulemusena valitakse välja igas keskuses parim ideeprojekt, mis pannakse üles StartIT Facebook´i keskkonda.
Kohapeal saab osaleda ka lahedates arendavates mängudes ning IT-professionaalidega mõtteid vahetada. Tegevuste elluviimisel osalevad lisaks noortele ja noortekeskustele ka IT valdkonna tudengid ja mitmete IKT ettevõtete esindajad.  „Üritus hõlmab kogu Eestit, kasutatakse innovaatilisi meetodeid ning koostööd teevad tavapärasest erinevad valdkonnad - I T ja noorsootöö ,“ toob välja Saar, kes  reede hilisõhtul suhtleb noortega www.noorteraadio.ee v ahendusel.

IT-öö sündmusi on võimalik otsepildis jälgida www.eank.eu vahendusel ja kuulata www.noorteraadio.ee kaudu alates kl 19.30-st. Lisateavet leiad siit. IT-öö on kulminatsiooniks üleeuroopalisele kampaaniale “e-oskuste nädal”, mida tähistatakse 26.-30. märts 2012 30 Euroopa riigis. Kampaania põhisõnumiks on – IKT on tänapäeval juba kõikjal ja sellega seotud oskused on vajalikud tööturul konkurentsivõimeline olemiseks igal alal.  Lisaks IT-ööle saavad noored kampaania raames 5. aprillini osaleda ka foto- ja videokonkursil „Kõik on IT“. Lisainfo siit.

IT-öö on üks osa Teadusaasta programmist (vt lähemalt www.miks.ee) ning selle elluviimist toetavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo:
Indrek Palu
IT ÖÖ noortekeskuste poolne projektijuht
indrek.palu@karksi.ee
tel 5347 4996
www.eank.eu

Loe ka - IT hoiab lapsed öö käbi üleval

Pärnu linnavalitsuse noorsoonõuniku Reine Tapi sõnade järgi keskendus teadmistevõistlus Pärnu ja Vaasa sõprussuhetele, samuti olid teemade hulgas eesti ja soome kultuur ning maateadus, kirjutab Pärnu Postimees.

Viktoriin toimus kordamööda küsides ja lõppes Pärnu võiduga vaasalaste üle, skooriks kujunes 18:13. „Elevust tekitas küsimus kultuuri valdkonnast, kus Pärnu tahtis teada Eesti animafilmi kohta - selgus, et „Leiutajateküla Lotte“ pole vaasalastelegi võõras,“ kirjeldas Tapp.

Teadmistevõistluse korraldasid Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Mart Kuuskmann ja linnavalitsuse noorsoonõunik Reine Tapp koostöös Soome suursaatkonnaga Eestis, selline ettevõtmine sai Pärnu koolide ajaloos teoks teist korda, esimene teadmisteproov Skype’i vahendusel oli 2006. aastal.

Loe ka - Loovkirjutamine saab selgeks skaipides

Tema arvamusartiklit saab lugeda SIIN.

Foto: Dreamstime

Keskusesse tuleb paarkümmend last ja noort, kes rühmadesse jaotatult hakkavad pead murdma küsimuse kallal, kuidas uusimatest IT-lahendustest igapäevases koolielus abi võiks olla, kirjutab Tartu Postimees.

Peale Annelinna lastekeskuse käib samasugune tegevus veel 17 keskuses üle Eesti ning interneti abil saadakse üksteise tegemistest pidevalt osa.

Päevakava, õigemini öökava on üsna pikk: noored kogunevad reede õhtul kella kuueks ja etapilist tegevust jagub laupäeval vähemalt keskpäevani. Magamist ette nähtud pole, aga päris öötundidel on siiski selliseid auke, kus soovijad võivad silma kinni lasta.

Tutvu täpse ajakavaga siin. IT öö on  noortele mõeldud suursündmus, mis toimub korraga ja ühtemoodi üle Eesti  noorte kodukohas. Tegemist on meeskonnatöö üritusega, kus ühtsed noortegrupid mõtlevad ideed välja 0 kuni teostuseni. Lõpptulemusena valmivad noorte ideedest multimeedialise lahendusega presentatsioonid, mis pannakse üles StartIT Facebook’i ja noortekeskuste Facebook’idele.

IT-öö toimub üle Euroopalise e-oskuste nädal, mida tähistatakse 26.-30. märts 2012  30 Euroopa riigis toimuva kampaania põhisõnumiks on –  IKT on tänapäeval juba kõikjal ja sellega seotud oskused on vajalikud tööturul konkurentsivõimeline olemiseks.

IT-öö elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Tema arvamuslugu saab lugeda Postimees.ee'st.

Millistest koolidest on jutt, kirjutab Postimees.

Digitaalsetest lugudest me siiski kohe rääkima ei hakka, sest projektitaotlusel on pikem eellugu. Kõik, mis toimus, on ühtlasi seotud õpetaja magistritööga: Kadri Laup uuris õppimiskogemust ja õppimiskogemuse süvendamist. „Jõudsin digitaalse jutustamise ja  lugude juurde katse-eksituse meetodil. Kõik algas e-portfooliost, kuhu õpilased koguvad oma arvuti abil tehtud tööd. Oma magistritöö raames tahtsin uurida, kuidas e-portfooliot saaks kasutada õppimiskogemuse süvendamiseks. Viisin läbi tegevusuuringu ja otsisin teoreetilisi materjale selle teema kohta. Tegevusuuringu esimese etapi nimetaksin  läbikukkunuks, ma läksin blogipõhise portfoolio peale. Avastasin, et gümnaasiumiõpilastele ei meeldi endast blogida. Nad tegid seda, sest tuli teha,“ rääkis Kadri Laup. 

Siinkohal üllatusin. Sotsiaalvõrgustikes jagavad noored ju isiklikku infot, vaat et iga oma sammu,  ja blogida ei taha?

„Jah, see on teine maailm nende jaoks. Blogi on nende jaoks natuke liiga avalik, blogija on nagu päevikut kirjutav inimene. Facebook on midagi muud, seal nad saavad siiski valida, kes nende postitusi näevad.“

Ühel hetkel jõudis Kadri Laup artiklini, kus tutvustati e-portfoolio osadeks jaotamist, ja üks osa oli õpiloo portfoolio. „ See koosnes inimese refleksioonist õpitule. Uurisin veel materjale, ja panin enda jaoks kokku võimaluse luua lugu portfoolio põhjal.  Materjalid, mis inimene kogub portfooliosse, moodustavad loo tema õppimisest,“ selgitas Kadri Laup.

Kuidas see tegevusuuringut mõjutas?

„Tegevusuuringu teisel etapil õpilased kogusid materjali teatud perioodi kohta oma portfooliosse ja kirjutasid loo. Kui portfoolio põhjal refleksiooni kirjutada, on kolm küsimust, millele see toetub: mida õppisin, mis tõendab, et ma seda õppisin, ja mis ma sellega tulevikus peale hakkan. Õpilased ei suutnud kahte viimast hästi eristada.

Ja siis kolmas etapp, kus mõtlesin, et teeme midagi täiesti uut ja põnevat. Olin teoreetiliste teadmiste otsinguga jõudnud digitaalse jutustuseni, mis on mujal maailmas väga populaarne. Lugu jutustatakse, kasutades digitaalseid vahendeid: pilte, muusikat, häält, videoklippe. Magistritöö kolmandas etapis lasingi ma 10. klassi õpilastel teha rühmatöödena digitaalsed jutustused. Teema oli ikka oma portfooliosse kogutud materjali põhjal, sest ma uurisin õpikogemust ja õpikogemuse süvenemist.“

Milliseid ettevalmistusi digijutustus nõudis?

„Tutvustasin õpilastele näiteid, mida tähendab refleksioon, mida tähendab oma vigadest õppimine. Seejärel rääkisin sellest kolmest küsimusest, nende järgi pidid nad koostama stsenaariumi. Stsenaariumi põhjal tegid jutustuse.

Kui see sai valmis, vaatasime jutustusi koos ekraanilt. Rühmad hindasid üksteise töid: stsenaariumit, tähelepanu hoidmist, häält, muusikat, emotsionaalsust, tagasivaadet õpitule, eesmärgipärasust, loo terviklikkust. Hinnangut tuli põhjendada, mitte kirjutada lihtsalt hea või halb.“
 
Kuidas innovaatilise kooli projekt selle kõigega seotud on?

„Enne rühmatöid ma põgusalt näitasin, kuidas digilugu tehniliselt valmistada. Aga tuligi välja see, et tehnilised vahendid olid viletsad ja teiseks oleks nad tahtnud põhjalikumat õpet. Innovaatilise kooli projekti raames viisime läbi videokursuse, kus õppisime videotöötlust. Ja tänu toetusele on meil nüüd parem tehnika – videokaamera, fotoaparaadid ja väga hea projektor.“

Parem tehnika võimaldas tänavu juba individuaalseid digitaalseid jutustusi teha, ikka õppimisega seoses. Ehk siis mida noor sai teada uurimistöö alustest, kuidas ta õppis ja mis ta plaanib nende teadmistega peale hakata.  Digilood said erinevad – julgemad olid näoga kaadris ja analüüsisid oma õpingute nõrku ning tugevaid külgi, tagasihoidlikumad kasutasid slaide ja tekste ja taustaks reibast muusikat.

„Õpilane peab tegema tagasivaate õpitule, looma enda jaoks seosed, mis ta sealt välja toob. Praegu kasutasin seda oma tunnis, uurimistöö aluste puhul. Aga kui eesti keele õpetaja või inglise keele õpetaja tahab sama teha, siis see on täiesti võimalik. Koostasin ka metoodilised nõuanded õpetajatele, kui nad tahavad oma tunnis digitaalse jutustamise kasutusele võtta," kõneles Kadri Laup.

Kadri Laup on kindel, et digitaalse jutustamise meetod sobib peaaegu kõigi üldpädevuste arendamiseks. Näiteks väärtuspädevus (oskan hinnata teiste ja enda tööd), sotsiaalne pädevus (oskan töötada rühmas), enesemääratluspädevus (kes ma olen, mis on minu identiteet), rääkimata õpi- või suhtluspädevusest. „Nad hakkasid enda loomingut väärtustama ja mõni laps avastas esmakordselt, et rühmatöö tähendab teistega arvestamist, teistele toetumist. Ja omandatud oskused ulatuvad kõikidesse ainetesse,“ on õpetaja rahul.

Loe ka - Digitaalne jutustamine

- Hiired aitavad õppida
 

„Oluline on parandada koolide suutlikkust hariduslike erivajadustega õpilastele sobivate õppetingimuste loomisel,“ ütles ministeeriumi üldharidusosakonna nõunik Tiina Kivirand pressiesindaja vahendusel. Ta lisas, et esmatähtis on määratleda senisest täpsemalt riigi ja kohalike omavalitsuste kohustuste ning vastutuse määr hariduslike erivajaduste liikide lõikes, sealhulgas muuta ka rahastamisaluseid.

Täna rakendatakse riiklikes õppekavades ettenähtud õpitulemuste saavutamiseks täiendavaid tugiteenuseid ligikaudu 17 protsendile õpilastest. Enamik nendest õpilastest õpib elukohajärgses koolis. Väga spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid vajavatele õpilastele, keda on umbes 3,2 protsenti, on loodud erikoolid.

Hariduslike erivajadustega õpilaste elukohajärgsesse kooli kaasatuse hulk on viimaste aastate jooksul tõusnud ning edasiste arutelude käigus tuleb määratleda, kuidas oleks kõikidele hariduslike erivajadustega õpilastele tagatud nende arengu seisukohalt parimad õpivõimalused. Seda nii tava- kui erikoolide tingimustes.

Sel kevadel toimuvad hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse lähtealuste arutelud olulisimate huvigruppidega nagu Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Lastevanemate Liit. Kokkuvõtted tehakse jaanipäevaks ning nende alusel valmib detailsem tegevuskava.

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse lähtealustega saab tutvuda siin.

Loe ka: Erilistele lastele hariduse andmist tuleb eraldi õpetada

Videojuhend kirjeldab, kuidas seadistada haridusportaalis Koolielu "Minu Koolielu", et teha sellest tõesti kasulik ja kompaktne tööriist, mis sobib kasutamiseks just teie profiiliga inimesele.

Tekstifailina ülevaade (klikka lingil) annab ülevaate kõikidest vidinatest, mida "Minu Koolielus" on võimalik kasutada. Head Minu Koolielu kasutamist!

Infograafikute kasutamine on viimastel aastatel aina enam levinud ning tundub, et nende populaarsus aina kasvab. Infograafikutes hinnatakse kõrgelt nende väärtust õppimise seisukohalt, näiteks 2010. aastal kirjutas Jeff Dunn, Edudemic portaali toimetaja, kuidas infograafikud võivad õppimist kiirendada.

Sisutihedus
Öeldakse, et pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna - kulunud väljend, aga tõsi. Tänapäeval eksisteerib kirjalikku infot väga palju. Kui pikk peaks olema selle uuringu kokkuvõte, edastamaks sama informatsiooni, nagu lisatud infograafikul artikli lõpus? Aeg-ajalt on tore näha uuringute tulemusi kokkuvõtva pildina.

Loomingulisus
Suur osa infograafikutest on väga loominguliselt koostatud – segu statistikast ja kunstist. Kui külastada üht näidiskomplekti Pinteresti infograafikute kogumitest „We love infographics!“, võib sattuda päris huvitavatele leidudele - mõned neist on interaktiivsed.

Hariduslik sisu
Haridusringkondades on palju juttu vajadusest õpetada lastele kriitilist mõtlemist, kujundada hinnangute andmise oskust ning loovust ja panna vähem rõhku tavapärasele teadmiste kontrollile ning kordamisele. Kuidas seda saavutada? Infograafikud võiks olla üks vastus.

Infograafikute koostamine õpiülesandena on just üks sellistest ülesannetest, mida õpetaja võiks oma õppetöös kasutada. See eeldab ühelt poolt õpilase enda huvi teema vastu ning paneb ka teema üle laiemalt mõtlema. Sellise ülesande puhul ei ole õpilastel ilmselt midagi ka selle vastu, et ülesanne tuleb lõpetada oma vabast ajast.

Infograafikute koostamise õppimine on 21. sajandi oskus. Selle lülitamine õppetöösse tagab tegelikult kaks asja – kõrgema taseme mõtlemisoskuse ja 21. sajandi õppimise. Sedalaadi ülesanne on sobilik igale vanuseastmele. Väikesed saavad luua edukalt plakateid ja vanemad saavad teha tööd info otsimise/koondamise/kasutamise ning erinevate infograafikute avaldamise programmidega.

Näide infograafikust "Haridus numbrites" (allikas: The Infographics Showcase): 

Refereeritud: Edudemic haridusveeb