Loo ja foto autor on Võru Kreutzwaldi Kooli õpetaja Evi Tarro. 

Võru Kreutzwaldi Koolil on 12 EV3 ja 12 Lego WeDo komplekti, millest huviringide ligi 80 õpilast on oma roboteid ehitanud. Huvilised osalesid First Lego League võistlusel ja First Lego League Jun näitusel, Võrumaa robootikapäeval Rõuges ja RoboMiku lahingus Jõhvis. Populaarseks kujunesid robootikavahetunnid algklasside õpilastele, kus huvilistel oli võimalus EV3 ajudest ja mootoritest ehitatud puldiautodega n-ö linna läbida. Üle 200 algklassiõpilase ehitas kevadel koolis toimunud nutinädalal väikeautosid. Parimad väikeautode ehitajad selgusid klassidevahelises finaalis.

8. klassi füüsikatundides on õpilastel võimalus Raspberry Pi-del õppida programmeerimist Pythonis, et osata katseid sooritada ning neid Rasperry Pi-ga juhtida.

Ka eTwinningu projektide teemad olid seekord robootilised. Projektis „Tahan saada inseneriks!“ mõtlesid õpilased Haanja, Tallinna Südalinna ja meie kooli 3.d klassist välja ülesandeid oma projektipartneritele ning lahendasid projektipartnerite antud ülesandeid.  Näiteks oli vaja ehitada robot, mis läbib seitsme sekundiga kaheksa meetrit ja teine robot pidi suutma liikuda üles mööda kaldpinda tõusunurgaga 25 kraadi.

3.b klassi projekti „Prügihundid“ projektipartneriks oli Pärnu Mai Kool. Koos valmistuti FLL Jun võistluseks, ehitati prügisorteerimisroboteid, uuriti prügi liikumise teekonda prügikastist uue tooteni. Projekt lõppes veebiseminariga, kus mõlema kooli meeskonnad tõdesid, et õnnestumise aluseks oli hea meeskonnatöö.

Robootikaringe juhendasid Evi Tarro ja Ene Moppel.

Samal teemal:

• HITSA koolitusel õpetatakse tõsiseid asju mängu kaudu
• Koolirobootika suurim probleem on juhendajate puudus

QS reastab Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia regiooni parimaid ülikoole kolmandat aastat. Tartu Ülikool on edetabeli eesotsas olnud kõigil kolmel aastal, seni kõrgeim positsioon, neljas koht, saavutati 2015. aastal.

Edetabelis on esimesel kohal Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool, teisel Novosibirski Ülikool, kolmandal Sankt-Peterburi Riiklik Ülikooli ning Tartu Ülikooli ees seisab Karli Ülikool Prahast. 

Baltimaadest on edetabelis ka TTÜ ja TLÜ, vastavalt 30. ja 87. positsioonil. Edetabelis on ka seitse Leedu ja kolm Läti ülikooli. 

Paremusjärjestuse koostamisel arvestab QS akadeemiliste juhtfiguuride ja tööandjate arvamusküsitlust, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, teaduspublikatsioonide arvu ja mõjukust, ülikooli veebinähtavust, doktorikraadiga töötajate ning välisõppejõudude ja -tudengite osakaalu.

Tartu Ülikool paistab edetabelis silma akadeemilise mainega (skoor 98/100-st), publikatsioonide tsiteeritavusega (96.9/100), ühe akadeemilise töötaja kohta avaldatud teadustööde hulgaga (96.2/100) ja veebinähtavusega (93.8/100). 

Täpsem info ja edetabel “QS University Rankings: Emerging Europe and Central Asia – EECA Ranking” on leitav QS-i veebilehelt. Tartu Ülikooli positsiooni ja tugevuste kohta loe siit.

TÜ on ainsa Baltimaade ülikoolina 200 Euroopa parima ülikooli hulgas, positsioonil 181-190 (Times Higher Education (THE) 2016). THE 400 maailma parima ülikooli pingereas paigutus TÜ 2015. aastal positsioonile 351-400. Edetabeli „QS World University Rankings“ värskeimas väljaandes (2015) oli TÜ 400. kohal.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Riik toetab õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist 67,4 miljoni euroga
• Riik suunab üle 54 miljoni euro seitsme teadus- ja õppehoone ehitusse

Uuringust selgus, et kõige kõrgem on õpetajaameti maine Lõuna-Eesti gümnaasiumiõpilaste ning sama piirkonna 35–50-aastaste seas. Õpetajaamet eristub vastanute hinnangul teistest ametitest võimalusega teha igapäevatöös ühiskonnale olulisi asju ning seda iseloomustatakse ametina, mis enim mõjutab inimeste elusid.

Ministeeriumi õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul näitab uuring, et ühiskonnas hinnatakse õpetajate tööd kõrgemalt kui tihti arvatakse. „Kui vastajatel paluti hinnata, milline amet lubab teha ühiskonnale olulisi asju, siis valdavalt toodi kümnest küsitluses pakutud ametist välja just õpetajatöö. Järgnes arsti amet, mis edestas juristi ja juhitööd,“ selgitas Mikiver.

„Samas tunnetatakse, et õpetajatöö ühiskonnas kindlalt väärtustatud ei ole,“ märkis Mikiver ja lisas, et sarnaselt mainele olid ka siin õpetajad kriitilisimad, hinnates oma ameti väärtustamist ühiskonna poolt madalamalt kui gümnaasiumiõpilased, tudengid või 35–50-aastased.

Mikiveri sõnul on oluline, et ühiskond näeks õpetajaametit õpetaja pilgu läbi ning vastupidi. „Õpetajad seostavad teistest rohkem oma ametit pideva õppimise ja arenguga, huvitava ja vaheldusrikka tööga, inspireerivate kolleegidega ning mõistliku töökoormusega. Mitte-õpetajad näevad õpetajaameti neid külgi vähem – see näitab, et nii riigil, ülikoolidel, koolijuhtidel kui ka õpetajatel endil on vaja selle töö tegelik sisu nähtavamaks teha,“ selgitas õpetajaosakonna juhataja.

Kristi Mikiveri sõnul üllatas vast kõige positiivsemalt nii üliõpilaste kui ka 35–50-aastaste huvi õpetajatöö vastu – 41% tudengitest ja 30% inimestest vanuses 35–50 tahaks töötada õpetajana. „Ülikoolide ja riigi vastutus on pakkuda motiveeritud inimestele võimalust enese täiendamiseks, et soovi korral kooli tööle asuda,“ lausus Mikiver.

Väga head õpetajat iseloomustavad kõigi küsitletud sihtrühmade arvates head suhtlemisoskused ja inimeste tundmine, alles seejärel oma aine hea valdamine ning edasiandmise oskus.

Uuringu detailsem kokkuvõte 

Täispikk uuringuaruanne

Taust

Uuring on osa Haridus- ja Teadusministeeriumis algatatud õpetajaameti kontseptsiooni loomise ja tegevuse kavandamise protsessist, et koos partneritega aidata kaasa õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse tõusule 

Uuring keskendus neljale sihtrühmale: 16–19-aastased gümnaasiumiõpilased, 1.–2. kursuse üliõpilased, 35–50-aastane elanikkond ja õpetajad üldhariduskoolides ning kutseõppeasutustes. 

Uuring kaardistas õpetajaameti maine ja atraktiivsuse baastaseme ning järgmised mõõtmised on plaanis aastal 2018 ja 2020. 

Uuringut rahastati Elukestva õppe strateegia programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames, mille elluviimist toetavad Eesti riik ja Euroopa Sotsiaalfond. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv, Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Gümnasiste oodatakse videokonkursile „Kui ma oleksin õpetaja …”
• Õpetaja professionaalne areng eeldab kogemuste jagamist ja reflekteerimist
• Doktoritöö: algajad õpetajad on motiveeritud, kuid vajavad kolleegide toetust
• Õpetaja, kellega koos võib luurele minna
• Aasta klassijuhataja Aare Veedla: reeglid kehtivad mõlemale poolele

Loo ja fotode autor on Jevgenia Meškenaite. 

Õpetajaid oli kohale tulnud 11 riigist üle Euroopa: Austria, Tšehhi, Horvaatia, Eesti, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Serbia ja Slovakkia.

Seminari esimesel päeval toimus avakõne, räägiti gamification´i (võiks tõlkida nii: mänguliste elementide kasutamine tõsises, elulises situatsioonis - toim) tähtsusest õppekavas ning toimus väga huvitav ja kaasahaarav tutvumismäng. Meile jagati laiali paberid, kus olid kirjas valdkonnad, mis võiksid meid huvitada. Pidime ära märkima kolm valdkonda, milles oleme pädevad. Seejärel pidime otsima inimesi, kes on samuti huvitatud nendest valdkondadest, ning koguma nende nimesid. Lõppkokkuvõttes kujunesidki meie projektirühmad just nende huvide järgi. Minu projektikaaslasteks osutusid matemaatikaõpetajad Itaaliast, Tšehhist, Serbiast ja Poolast. 

Teisel päeval toimusid meil erinevad töötoad. Räägiti sellest, kuidas planeerida head projekti, tutvustati erinevaid keskkondi (Kahoot, Socrative, Duolingo, Jeopardy wall, Flag it up, Jigsawplanet, Learningapps), millega gamification´it klassiruumis paremini ellu viia, esitleti erinevaid telefoni äppe (nt Decide Now, Team Shake, Tiny Tap, Quizizz jne), näidati TwinSpace´i erinevaid võimalusi. Selleks ajaks olime oma rühmaga suutnud välja mõelda projekti idee, selle üksikasjalikult läbi arutada ning mõtted kirja panna. Lektorid olid Jolita Morkūnaité, Bart Verswijvel, Laimuté Vidauskiené, Staselé Riškiené, Massimiliano D´Innocenzo ja Vaida Šiaučiūné.

Kolmandal päeval tutvustati meile erinavaid eTwinningi projekte, mida oli tehtud eelmistel aastatel, samuti näidati erinevaid keskkondi (Blendspace, Taleblazer, GoConqr, Scavanger Hunt), millega gamification´it klassiruumis paremini ellu viia. Kui töötoad olid läbi, oli aeg oma projekt veelkord läbi mõelda ja siis kirja panna TwinSpace´i. Rühm valis mind projekti asutajaks. Kui projekt oli kirjas, tuli meil seda esitleda teistele. Kõik projektid olid väga huvitavad.

Seejärel oli meil pisut vaba aega, et valmistada end ette Vilniuse ekskursiooniks. Sel päeval meil ilmaga kahjuks ei vedanud, sadas vihma, aga sellegipoolest ekskursioon toimus. Eriti ringi vaadata ja pildistada ei õnnestunud. Seejärel suundusime otse vanalinna restorani, kus toimus pidulik õhtusöök. Restoranis oli väga tore atmosfäär: tantsiti, pidutseti, söödi maitsvaid roogasid, vesteldi kolleegidega.

Mis puudutab Vilniust, siis Leedus ma varem ei olnud käinud. Linn on väga ilus oma arhitektuuri poolest. Inimesed tänavatel on väga sõbralikud ja abivalmid. Leedu toit oli väga maitsev. 

See seminar oli väga tore ja vajalik kogemus minu õpetajakarjääris. Oli tore kokku saada erinevate õpetajatega üle Euroopa, suhelda nendega, harjutada inglise keelt, saada uusi mõtteid, kuidas õpetamist huvitavamaks muuta. 

Samal teemal:

• eTwinningu võluv lihtsus
• eTwinning kodulinnast laulumängudeni
• eTwinningus seminaril õpitakse, kuidas tundi mängulisemaks muuta

Koolirobootikast Rootsis rääkis koolitaja David Powell. „Robootika Rootsi koolides ei ole üksnes tulevaste inseneride koolitamine. Me näeme iga päev, kuidas robotid muudavad ühiskonda ja mõjutavad tulevasi töökohti, me peame lastele täna andma selliseid teadmisi, et nad muutustega tulevikus toime tulevad,“ sõnas David Powell. Tema sõnul on Rootsi koolid IKT-ga hästi varustatud, aga vahendeid ei kasutata. „Rootsi viis lahendada probleeme on osta asju. Aga oluline pole mitte riistvara ostmine, vaid digioskuste arendamine,“ ütles ta. 

Rootsi õppekavades programmeerimist ja robootikat ei ole. Koolide õppekavas on digitaalse lugemisvara kasutamise, informatsiooni otsimise ja allikate analüüsi oskuste arendamine, neid kasutatakse ka tehniliste õppeainete tutvustamisel õpilastele. Riik on küll palju investeerinud koolide digitaliseerimiseks, aga soovitud tulemust pole see andnud. Samas on erasektor robootika ja programmeerimise arengut aktiivselt toetanud, põhiliselt küll huviharidusena. „Kui õpetame robootikat ja programmeerimist vanal moel, siis kordame vanu vigu. Mõtleme, et robootika on osa tehnoloogiaõppest, mitte ühiskonnast, ja see on viga,“ lausus David Powell. 

Soome kogemust jagas Aleksi Lahti (Turu Ülikool). Hetkel kehtivas üleriigilises õppekavas ei ole robootika- ja programmeerimisealaseid õppeaineid. Initsiatiivi on võtnud tehnikahuvilised õpetajad, kes juhendavad robootikaringe. Nii on kujunenud olukord, kus kooliti robootika ja programmeerimise õpetamise tase ja võimalused väga erinevad. Tehnoloogiliselt arenenumal koolil võib olla 3D-printer, samas on koole, kus isegi baastasemel IT-infrastruktuur puudub (arvutipark ja internetilevi). Loodetakse, et uus riiklik õppekava parandab olukorda. Probleem on ka rahas. Robootikaõpet toetavad kümned projektid, kuid nende tegutsemine on killustatud ja ei hõlma kõiki koole ja õpetajaid üle Soome. „Miks õpetada robootikat? Järgmised 20 aastat on väga erinevad tänasest, robotid võivad töötada isegi arstide ja juristidena. Negatiivne trend (töökohtade kaotus) puudutab just rutiinseid käelisi töid. Lihtsam on pidada tööl ühte robotit kui kümmet inimest. Kuidas valmistada õpilased selliseks muutuseks ette?“ küsis Aleksi Lahti oma ettekandes. 

Suurbritannia kogemust tutvustas koolitaja Pete Stevens. Inglismaal, Šotimaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal on mõneti erinev koolide õppekava. Viimastel aastatel on siiski näha, et õpetatakse arvutilähedasemaid alasid, digitaalset kirjaoskust ja arvutiteadusi, mitte ei keskenduta kontoritarkvara õpetamisele gümnaasiumiastmes.

Inglismaal on hakatud õppekavasse lisama programmeerimist, robootikat ja loogilist mõtlemist. Kuid enamikel õpetajatel puudub kompetents programmeerimist ja arvutiteadusi õpetada. Koolid kasutavad kõiki võimalusi (projektid, teiste ainevaldkondade eelarve jms), et õpetajatele koolitusi võimaldada. Positiivset mõju on avaldanud koolidele Raspberry Pi sarnased odavad ning väikesed miniarvutid. „BBC koostöös Suurbritannia valitsusega jagab koolidele miniarvuteid nimega Microbit. Miniarvutid saavad kõik koolid, ja lapsed võivad seda kasutada ka väljaspool kooli. Loodetakse, et see aitab kaasa digitaalse kirjaoskuse arengule, tekitab noortes huvi programmeerimise vastu,“ lausus Pete Stevens. 

Eesti koolirobootika esimene konverents peeti 8. Juunil Tallinnas TTÜ Mektorys. Konverentsil tehti kokkuvõtteid MTÜ Robootika eestvedamisel läbi viidud ERASMUS+ projekti „Robotics for Schools“ tulemustest ja valminud materjalidest koolidele. Loe ka artiklit Koolielus: "Koolirobootika suurim probleem on juhendajate puudus". 

Foto: Koolielu arhiiv. HITSA tehnoloogiapäev Kultuurikatlas aprillis 2016. 

Samal teemal:

• Eesti koolirobootika meeskonnad võistlesid Soomes
• Bee-Bot - usin mesilane kaaslaseks õppetunnis
• Õpilased olid pilve sees ja robotid klassi ees ehk digidekaad Paikuse moodi
• Ettevalmistus robotijalgpalliks on omaette teadus
•  

Toimetaja kaassõna

Hea uurimistöö pant on õpilase ja juhendaja koostöö. Akadeemiakesele saadetud uurimused näitavad, et üha enam aitavad uurimistöid juhendada eksperdid väljastpoolt kooli, tuues sel moel teadusmaailma kooliseinte vahele. Tulemuseks on aasta-aastalt aina rohkem meile laekunud ja trükivalgust nägevaid kvaliteetseid uurimusi, mis tihti ei jää alla isegi kõrgkoolide seminaritöödele. Need rõõmustavad arengud loovad ühtlasi uusi väljakutseid ka Akadeemiakese jaoks. Nii olemegi jõudnud igipõlise küsimuseni „Kuhu edasi?“. Muutumatuna püsib aga see, et jätkuvalt ootame me uusi ja huvitavaid uurimistöid, mille avaldamisest võib ehk saada õpilase esimene suurem samm teadusmaailma poole.

Seekordne Akadeemiakese kevadnumber on tavapärasest natuke mahukam, tuues lugejateni kuue uurimistöö asemel seitse põnevat uurimust. Avaldatud tööd on head näited sellest, kuidas on võimalik uurimistööks ainest leida väga erinevatest eluvaldkondadest. Nii saab Akadeemiakesest seekord lugeda Elina Shakhanovichi uurimust vee molekulide liikuvusest hallaine rakkude vahel ja selle mõjust bioelektrisignaali tugevusele, mille järel võib suunduda kiirete jalgade juurde – Teve Tammekand on vaatluse alla võtnud Koeru keskkooli õpilaste osaluse saatesarjas „TV 10 olümpiastarti“. Selyn Laande võttis oma uurimistöö fookusesse rinnavähi ja tegi kindlaks Tarvastu gümnaasiumi õpilaste teadlikkuse selle raske haiguse tekkepõhjustest, diagnoosimisest ja ravist. Terviseküsimuste vastu tundis huvi ka Helen Õunapuu, kelle tööst saab lugeda, kui palju baktereid on Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate kätel ning kooliruumide ukselinkidel. Rigden Aunapuu võrdles oma koduaias mõõdetud õhutemperatuure Tallinn-Harku aeroloogiajaama näitudega ja võrdluse tulemustest saab lugeda tema uurimistööst. Brita Laht vaatas kriitilise pilguga üle oma kooli keemialabori ja hindas sealsete kemikaalide potensiaalset ohtlikkust ja hoiutingimusi. Lea Loppi uurimus keskendub aga hoopis orasheina paljunemisele.

Kõigi nende tööde ühiseks nimetajaks võib pidada inimest ja teda ümbritsevat keskkonda, mis mõlemad annavad ainest väga eripalgelisteks uurimisküsimusteks. Ehk annavad need inspiratsiooni neilegi lugejatele, kel uurimistöö koostamine ja kirjutamine alles ees.

Head lugemist!

Triin Tark

www.akadeemiake.ee 

Loo ja fotode autor on Merlin Stamm Tallinna Ühisgümnaasiumi koolilehe toimetusest. 

Töö käigus omandavad õpilased uusi kogemusi ning tihtipeale puutuvad kokku ka täiesti uute situatsioonidega.

Kaasaegne kunst on tavaliselt seotud inimese isiklike kogemustega rääkides sellest, mis hetkel on ühiskonnas eriti aktuaalne. Kunstiteadlane Mari Sobolev on öelnud: ’’ Kaasaegne kunst võib esineda mis tahes vormis ja kasutada oma sõnumi väljendamiseks mis tahes vahendeid.’’  Seega kõige tähtsam on ikkagi idee ning oskus seda põhjendada, et sõnum jõuaks vaatajani.

’’Oh deer!’’. Kätlin Randoja

Töid esitati sellel aastal seinast seina – kes pildistas, kes joonistas, kes tõi purgi täis armastust, ideid oli väga värvikaid. 12.a klassi õpilase Laura Helena Soonvaldi töö ’’Mask’’ sümboliseerib tema sõnul seda, kuidas inimesed kipuvad varjama oma häid ning halbu omadusi justkui maski taha. Kuna ’’Mask’’ on valminud kruvides puitu kruvisid, siis üllatas Laurat töö käigus selgunud tõsiasi, et kruvisid puitu kruvida ei pruugi olla nii lihtne, kui paistab.

Laura sõnul meeldib talle, et koolis on selline kunstitraditsioon püsima jäänud, sest see näitab, et iga inimene suudab olla loominguline.

Oli teisigi õpilasi, keda pani tööprotsess ise hindama rohkem kaasaegset kunsti ja selle loomist. Just sellisel seisukohal on 12.b klassi õpilane Kätlin Randoja, kes pidi hirve trofee valmistamiseks kasutama erinevaid 3D- programme ja printereid, protsess ostutus palju keerulisemaks, kui ta oli arvanud.  

’’Mask’’. Laura Helena Soonvald

Tallinna Ühisgümnaasiumi kunstiõpetajal Liia Jungil jagub abiturientidele ainult kiidusõnu: ’’Sel aastal on õpilased väga loomingulised, omaette isiksused. Kõik tööd, mis on esitatud, on kandnud endas sõnumit. See peegeldab Eesti ühiskonda, inimest, haridust ja haritust. Õpilaste loomingulisus on arenenud - nad on rohkem avatumad ja julgemad.’’ Samuti üllatas õpetajat, et poliitika ei jäta noori külmaks ning kriitiline pilk heidetakse ka tehnoloogiasse uppumisele. 

’’Error 404’’. Tristan Mooney
                                                     
Suurepärase tööga ‘’Puupea’’  hakkama saanud 12.b klassi õpilane Kelly Alloja aga arvab, et selline traditsioon koolis on iseenesest tore, kuid samas ka raske lisakoormus õpilastele. Kunstinimesena ammutas Kelly projektist palju inspiratsiooni, et selliseid töid veel tulevikuski ette võtta.

Kõik tööd on eksponeeritud Tallinna Ühisgümnaasiumis ning ootavad kunstinautlejaid. Kutsume üles ka teisi koole sellisest projektist osa võtma, et üheskoos noorte teadlikkust kaasaegsest kunstist veelgi tõsta.

’’Puupea’’. Kelly Alloja

Samal teemal:

• IV kunstiolümpiaad näitas osalejate kõrget taset
• GPS-kunsti projekti tulemus
• Ainekuud: kunst muudab oma väljendusvorme, kuid loovus jääb!
•  

Aprillis avaldatud „Kiusamisest vabaks!“ tulemusuuringutest selgus, et peale kuute kuud metoodikaga tegelemist uskusid õpetajad varasemast rohkem, et nende võimuses on kiusamist ennetada. „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ programmijuhi Liivia Tuvikese sõnul on väga positiivne, et õpetajad näevad metoodikas võimalust oma klassis valitsevat õhkkonda parendada ning lastele seeläbi eluks olulisi väärtusi õpetada. „Ühtlasi oleme loomas uusi võimalusi, et ka seni liitunud koolid saaksid end täiendada ning õppida üksteise positiivsete kogemuste pealt,“ räägib Tuvike. Ta lisab, et kuigi koolil on oluline roll kiusamise ennetamisel, siis kiusamisvaba keskkonna loomise võtmesõnaks on nii lapsevanemad kui ka teised last ümbritsevad täiskasvanud.

Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna koordinaatori Jürgen Rakaselgi sõnul näitavad uuringud, et kiusamise tagajärjed on sügavad ja pikaajalised, mõjutades ohvrite vaimset tervist, õpitulemusi ning ühiskonnas toime tulemist. „Peame ühiskonnana seisma selle eest, et iga Eesti laps tunneks end koolis ja lasteaias turvaliselt. Turvalise keskkonna loomine sõltub iga haridusasutuse töötaja tegevusest - neist sõltub, milline on kooli või lasteaia füüsiline ja vaimne keskkond, millised on aktsepteeritud käitumine ning oluliseks peetud väärtused,“ rääkis Rakaselg.

„Kiusamisest vabaks!“ on Taanist pärit kiusamist ennetav metoodika, mida kasutatakse lisaks koolidele aktiivselt ka lasteaedades. Eestis on metoodikaga liitunud 439 lasteaeda, mis on 2/3 siinsete lasteaedade koguarvust. Metoodika patrooniks on Taani kroonprintsess Mary. Eestis on projekti eestvedajaks MTÜ Lastekaitse Liit. Ühtlasi on Lastekaitse Liit oma metoodikaga „Kiusamisest vabaks!“ liikumise Kiusamisvaba Haridustee Eest liige.

Vaata liitunud koolide nimekirja siit: http://kiusamisestvabaks.ee/liitunud-koolid-lasteaiad/liitunud-koolid.

Vaata ka "Kiusamisest vabaks!" metoodikat tutvustavat videot koolidele:

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tuhanded rasketes oludes lapsed ja noored said abi
• Lastekaitse Liidu üldkogu: laste sotsiaalset tõrjutust tuleb jõulisemalt ennetada

Autor: Kelly Imme, Ettvõtluskõrgkool Mainor

Uuringu kohaselt nimetasid IT-tudengid ideaalse tööandjana Skype’i, millele järgnesid Transferwise ning Nortal.

Kelly Imme sõnul on 2020. aastaks vaja pea kaks korda rohkem kvalifitseeritud IT-eksperte kui hetkel Eestis töötab ning olemasolevate nimel käib tihe konkurents. “Seetõttu peavad firmad mõtlema, mis hoiab töötajaid nende organisatsioonis ning kuidas uusi talente meelitada,” rääkis Imme.

“Hea palk oli küll oluline tegur, kuid huvitaval kombel pidasid õpilased tähtsamaks hoopis pehmeid väärtusi nagu head suhted, võimalus areneda ning tasakaal töö ja eraelu vahel. See iseloomustab hästi lähiaastatel tööturule jõudvat Z-põlvkonda, kelle puhul pole materiaalsed väärtused enam kõige olulisemad.”

“Seega peaksid ettevõtjad atraktiivsuse tõstmiseks ja hoidmiseks tegelema rohkem pehmete tegurite juurutamisega, et töötajate omavahelised suhted oleksid võimalikult head ning tööandja hooliks ja pakuks arenguvõimalusi. Samuti näitab uuring, et pealetulev Z-põlvkond ootab, et ettevõtjad keskenduvad rohkem töö kvaliteedile ja sisule, mitte aga niivõrd töötundidele ja kohalolekule.”

Uuringu kohaselt olid naissoost tudengite jaoks kõige olulisemad tegurid vaheldusrikas ja uusi kogemusi pakkuv töö, head suhted kolleegidega ning võimalus õppida ja areneda. Meestele oli tähtsaim huvitav ja innovatiivne töö ning töökeskkond, kaasaegsed töövahendid ja võimalus teha erialast tööd. Nii mehed kui naised ootasid keskmisest kõrgemat töötasu, ettevõtte läbipaistvat juhtimist ning selget kommunikatsiooni.

Tulevased IT-eksperdid lootsid teenida peamiselt 1500 ja 2000 euro vahemikku jäävad netopalka. Uuringust selgus, et inimesed, kes ootavad kõrgemat palka, tahavad teha ka vastutusrikkamat ja nn "uhkemat" tööd ja töökeskkonda.

Uuringus osales 121 Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Infotehnoloogia Kolledži ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor infotehnoloogia valdkonna erialade üliõpilast. Kelly Imme kaitses magistritöö “Infotehnoloogia üliõpilaste ootused tööle ja tööandjatele” Ettevõtluskõrgkoolis Mainor 2016. aasta juunis ja tööd juhendajas Eneken Titov.

Samal teemal:

• Üliõpilaste rakendus vahendab üüripindu maakleritasuta
• Euroopa kübervõistluse Eesti eelvooru tulemused on selgunud
• Haridusasutused võtavad õppijaid vastu uue sisseastumise infosüsteemiga

Sisutegevusteks saab toetust kokku 20 teadusasutust ja ülikooli kogusummas 67,4 miljonit eurot. Suurimad toetuse saajad on Tartu Ülikool, kes saab üle 27 miljoni euro, Tallinna Tehnikaülikool, kes saab üle 16 miljoni ning Tallinna Ülikool enam kui 6 miljoni euroga.

Toetatavad sisutegevused hõlmavad:

• struktuurseid muutusi ja struktuurireformide läbiviimist ülikoolides ja teadusasutustes;
• õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist;
• teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumist;
• õppe- ja teadusaparatuuri kaasajastamist ning taristu avamist ettevõtetele;
• ülikoolidevahelisi doktorikoole;
• ülikoolide ja ettevõtete koostööplatvormi väljatöötamist.

Toetatavad projektid valis välja SA Archimedese juures töötanud hindamiskomisjon, kuhu kuulusid eksperdid avalikust sektorist, ülikoolidest ja ettevõtlusest.

Valitsus kinnitas eile ASTRA toetused ülikoolide- ja teadusasutuste taristu ehitamiseks või renoveerimiseks.

ASTRA toetused õppe- ja teadustöö arendamiseks

• Eesti Biokeskus – 1,4 mln eurot

Luuakse ülikõrge sensitiivsusega biomolekulide analüüsi labor, mis võimaldab uurida väga väikese ainehulga ja kontsentratsiooniga biomolekule (DNA, RNA jne). Labor on vajalik genoomseteks uuringuteks meditsiinis. Samuti luuakse teadusgrupp, mille fookuses on populatsioonigeneetika meetodite väljatöötamine ja rakendamine Biokeskuse, Geenivaramu jt andmekogumitel.
Projekti laiem eesmärk on Biokeskuse ja Eesti teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine geenitehnoloogia alal teaduse eesliini neis suundades, mida on seni Eestis vähe arendatud. Töösse kaasatakse oma ala tippu kuuluvaid välisteadlasi ja -doktorante. Toetatakse ka Biokeskuse ühinemist Tartu Ülikooliga.

• Eesti Kunstiakadeemia – 1,74 mln eurot

Luuakse maailmatasemel visuaal- ja ruumikultuuri erialasid ühendav kaasaegse tehnilise varustusega õpi-, teadus- ja loomekeskkond. Kompetentsikeskus hakkab teenindama nii üliõpilasi, teadlasi kui ühiskonda laiemalt. Keskuse asukohaks saab rajatav teadus- ja õppehoone aadressil Kotzebue 1/Põhja pst 7.

• Eesti Keele Instituut – 462 000 eurot

Luuakse sõnastike ja terminibaaside haldus- ja koostamissüsteem EELex2, mis aitab parandada sõnastike ja terminibaaside kvaliteeti ning pakub paremat tuge nende loojatele. Erinevates süsteemides olevad sõnastikud, terminibaasid ja leksikonid tuuakse ühte süsteemi. Tulemuseks on kasutajasõbralikum tarkvaralahendus, mis samas aitab ka kulusid vähendada. Toetatakse EKI teadlaste mobiilsust ja välisteadlaste kaasamist ning jätkatakse doktorikooli koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumiga.

• Eesti Lennuakadeemia – 447 000 eurot

Toetuse abil tõstetakse kaugjuhtimisega õhusõidukite õppe- ja arendusvõimekust. Parandatakse õppetöö läbiviimise tingimusi ja kvaliteeti ning tõhustatakse koostööd ettevõtete ning teadus- ja arendusasutustega nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Suureneb Lennuakadeemias läbiviidavate rakendusuuringute maht. Arendatakse välja akadeemia rahvusvahelistumise strateegia ja tegevuskava, et soodustada üliõpilaste ja teadlaste mobiilsust.

• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia – 1,41 mln eurot

Luuakse Eesti ülikoolide etenduskunstide võrgustik ning uuendatakse looverialade õpikäsitust. Viiakse läbi doktorikool ning toetatakse vähemalt 50 doktorandi loomeprojekti. Soetatakse uus tehnoloogia EMTA elektronmuusika osakonna jaoks ning uuendatakse lavakunstikooli tehnoloogiaparki. Tegutseb ka inkubatsioonikeskus ning korraldatakse arvukalt meistrikursuseid, kontserte ja etendusprojekte. Arendatakse välja saalikompleks - praegune EMTA peahoone saab juurdeehituse, mis hõlmab lisaks kontserdisaalile ning black-boxile ka õppetööks jm vajalikke ruume.

• Eesti Maaülikool – 5,58 mln eurot

Toetatakse väärtusahelapõhise biomajanduse arendamist. Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks või muudeks biotoodeteks ning bioenergiaks. Väärtusahelapõhine käsitlus puudutab biokütuseid, -kemikaale ja -materjale; metsa kui ressursi täielikku kasutamist; jäätmekäitlust kui võimalust uute materjalide ja toodete arendamiseks jne.
Akadeemilise tegevuse põhisuunad seotakse ühiseks uurimisahelaks, et tõsta Maaülikooli konkurentsivõimet, õppetöö efektiivsust ning koostöövõimet ettevõtete, teiste ülikoolide ja teadusasutustega.

• Eesti Rahva Muuseum – 37 000 eurot

Konsolideeritakse muuseumis eelnevatel kümnenditel toidukultuuri valdkonnas tehtud uurimistöö. Muuseum paneb aluse interdistsiplinaarsele uurimisrühmale toidukultuuri uurimiseks keskkonnaajaloo ja kultuuripärandi uurimise baasil ning teeb koostööd toiduvaldkonna võtmepartneritega Eestis. Paraneb ERMi teadustöö kvaliteet ja rahvusvaheline konkurentsivõime toidukultuuri uurimise  alal.

• Eesti Taimekasvatuse Instituut – 304 000 eurot

Arendatakse välja sordiaretuse ja agrotehnoloogia teaduskeskus, mis seob kaasaegsel infrastruktuuril põhineva õppe-, teadus- ja ettevõtluskoostöö ühtseks tervikuks. Soetatava laboratoorse aparatuuri ja katsetehnika abil tõuseb teadustöö kvaliteet ning suureneb instituudi rahvusvaheline konkurentsivõime, samuti koostöö maht ettevõtetega. Kaasajastatud tööruumid ning infrastruktuur loovad võimalused instituudi osalemiseks maateaduste ja ökoloogia doktorikoolis. Suureneb doktoriõppe efektiivsus ning vastavus tööturu vajadustele.

• Eesti Infotehnoloogia Kolledž - 315 000 eurot

Luuakse õppetegevust toetav virtuaalne õpikeskkond, mis muudab IKT õppe praktilisemaks ja paindlikumaks. Keskkond koosneb riistvarast, kaugtöölabori tarkvarast ja sellele ehitatud õpiruumidest. Need võimaldavad pakkuda ettevalmistuskursusi sissastujatele, läbi viia sisseastumiskatseid ja luua erinevate õppeainete raames realistlikke simulatsioone. Õpiruumide abil saab pakkuda diplomitööde juhendamist ning toetada tudengeid ettevõttepraktika sooritamisel. Keskkonna kasutatavus distantsilt võimaldab rahvusvaheliste töötubade ja seminaride läbiviimist. Paraneb õppe- ja teadustöö kvaliteet ning tiheneb teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide koostöö ettevõtetega.

• Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut – 980 000 eurot

Instituudi teadus- ja arendustegevus korraldatakse ümber. Uuendused võimaldavad efektiivsemalt panustada doktoriõppesse ja teadlaste järelkasvu. Suureneb paindlikkus välismaiste tippteadlaste kaasamisel ning uute teadusteemade juurutamisel, tiheneb koostöö ja ressursikasutus muutub efektiivsemaks. Kaasajastatakse hooneid ja laboreid ning uuendatakse aparatuuri. Koostöö tihendamiseks ettevõtetega ja rakendusuuringute soodustamiseks juurutatakse laboriteenuste süsteem ning luuakse praktikavõimalused ettevõtete inseneridele ja spetsialistidele.
Juhul, kui valitsus ja riigikogu otsustavad asutuse ühendamise ülikooliga või reorganiseerimise, siis kaetakse toetusest ka ühendamisega seotud kulud.

• Eesti Kirjandusmuuseum – 583 000 eurot

Muuseum arendatakse rahvusvahelisel tasemel digihumanitaaria keskuseks. Digitaliseerimine tagab paremad tingimused unikaalsete allikmaterjalide säilitamiseks. Uued arhiivi- ja andmebaasilahendused loovad paremad võimalused teadlastele, ka avalikkuse jaoks lihtsustub arhiivimaterjalide kättesaadavus ja kasutamine. Rahvusvahelistes võrgustikes ning doktorikooli töös osalemine tõstab muuseumi teadustöö kvaliteeti ning rahvusvahelist konkurentsivõimet.

• Sisekaitseakadeemia – 408 000 eurot

Arendatakse välja siseturvalisuse valdkonna integreeritud haridusinnovatsiooni keskus ning vastava tarkvaraga nutiklass. Rajatakse nii õppe- kui teadustöö seisukohalt oluline nutika spetsialiseerumisega seotud ning piirkonnas ainulaadne tuleohutuslaboratoorium. Kaasaegset siseturvalisuse haridust aitab edendada Tallinnas Kase tänavale rajatav uus hoone, simulatsiooni- ja nutiklasside ning laboratooriumide avamine, samuti spordisaali ja lasketiiru ehitamine.

• Tallinna Tervishoiu Kõrgkool – 720 000 eurot

Toetatakse õppe kvaliteedi parandamist, rahvusvahelistumist ning tervisetehnoloogiate arendamist ja uurimist koostöös ettevõtetega. Valmib õppetööks vajalik tehnoloogiamoodul ning anatoomia-füsioloogia ühismoodul. Viiakse läbi rakendusuuringuid ning koostöös partneritega luuakse õpiülesannete ja kontrollsüsteemi kogum SAHVER. Õppehoone majatiibade ühendamisel luuakse juurde vajalikku pinda, näiteks kiirabiauto simulatsiooniruumiks.

• Tallinna Ülikool – 6,11 mln eurot

Suurendatakse teadus-, arendus- ja loometegevuse võimekust läbi viide fookusvaldkonda koondumise, struktuursete muudatuste ja juhtimismudeli muutmise. Uues struktuuris kujundatakse välja uued tööprotsessid ja juhtimismudel. Fookusvaldkondade koondamine interdistsiplinaarsetesse üksustesse tagab ülikooli ressursisäästlikuma ning majanduslikult efektiivsema toimimise. Suureneb ülikooli strateegiliste partnerite arv ja avarduvad koostöövormid. Paraneb doktorantide juhendamise kvaliteet ja doktoriõppe efektiivsus.

• Tartu Observatoorium – 1,12 mln eurot

Toetatakse kosmoseteaduste rakendamist Eesti ühiskonna heaks. Observatoorium keskendub Eesti kosmosteaduste ja -tehnoloogia ning kaugseire rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisele välisteadlaste kaasamise, stažeerimisprogrammi ning ülikoolidega liidestatud õppetöö ja koostöö elavdamise kaudu. Strateegilised uurimissuunad katavad nutika spetsialiseerumise valdkondi, eelkõige IKT-s suurte andmemasside töötluse, kaugseireinfo parema kasutuselevõtu ja uudsete tehnoloogiate loomise läbi. Toetatakse ka Observatooriumi ühinemist Tartu Ülikooliga.

• Tartu Tervishoiu Kõrgkool – 598 000 eurot

Avatakse rahvusvaheline magistriõppe ühisõppekava radioloogiatehniku erialal, kaasates teadustöö kogemusega välisõppejõud. Rakendusuuringutega tõhustatakse koostööd ettevõtetega, tõstetakse õppejõudude teadusvõimekust ning ühiskonna teenimiseks osutatakse elanikkonnale õppevaldkondadega seonduvaid teenuseid. Kõrgkooli ressursside ümberkorraldusena koondatakse üheks arendus- ja õppeosakond. Loodavas kompetentsikeskuses toimub süstemaatiline teadus- ja ettevõtlusalane tegevus koostöös ettevõtetega.

• Tallinna Tehnikakõrgkool – 1,68 mln eurot

Kõrgkool tihendab koostööd ettevõtetega ning parandab õppetöö, teadus-, arendus- ja loometegevuse läbiviimise tingimusi. Töötatakse välja tulevikutrende, sh demograafilisi muutusi arvestav organisatsiooni timmitud juhtimise toimemudel (LEAN). See on põhimõtete ja meetodite kogum, mis võimaldab pakkuda elukestva õppe ja rakendusuuringute teenuseid vähima ressursikuluga. Mudel võimaldab paremini integreerida õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning finants-ja haldusjuhtimise.

• Tallinna Tehnikaülikool – 16,09 mln eurot

Toetatakse TTÜ arenguprogrammi, mille eesmärgiks on jõuda aastaks 2025 Põhjamaade juhtivate tehnikaülikoolidega võrreldavale tasemele. TTÜ rajab ja kaasajastab õppe- ja teadushooneid ning konsolideerib akadeemilist struktuuri. Kõrghariduse esimese ja teise astme õppekavade arv ja sisu viiakse vastavusse ühiskonna ning ettevõtluse vajadustele ning maailma suundumustele. Suurendatakse tehnika ning loodus- ja täppisteaduste atraktiivsust noorte seas. Vähendatakse tudengite väljalangevust ning parandatakse doktorantuuri kvaliteeti ja efektiivsust. Luuakse uusi uurimisgruppe ning seostatakse nende tegevus ka Eesti majanduse eesmärkidega. Uuendatakse õppe- ja teadustegevuseks vajalikku infrastruktuuri, keskendudes eelkõige komplekslahendustele ja pidades silmas koostööd ettevõtlusega. Kaasatakse rahvusvahelise kogemusega järeldoktoreid ja spetsialiste ettevõtlusest. Töötatakse välja ülikoolide ühine teenuspakkumise süsteem koostööks ettevõtetega.

• Tartu Ülikool – 27,33 mln eurot

Arendatakse alus- ja rakendusuuringuteks ning ettevõtluskoostööks vajalikku taristut ja kompetentsi. Töötatakse välja ülikoolide ühine teenuspakkumise süsteem koostööks ettevõtetega. Parandatakse õppe-, teadus- ja ettevõtluskoostöö tingimusi IKT valdkonnas. Doktoriõppe kvaliteet ja tulemuslikkus paranevad, õppe- ja teadustöö muutuvad interdistsiplinaarsemaks ja rahvusvahelisemaks.
Kavandatav IT-keskus ühendab koostööks ettevõtetega IT õppe- ja teadustöö tuumiku ning teised seotud erialad, mis on vajalikud interdistsiplinaarsete teadussuundade arendamiseks (rakendused robootikas, bioloogia siduserialadel, terviseteadustes, ühiskonna- ja sotsiaalteadustes), mõjude hindamiseks (IT-õigus, sotsiaal- ning meediauuringud) ning kvaliteetse kõrghariduse pakkumiseks.

• Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase  Kirjanduskeskus – 115 000 eurot

Muuseumiosakond arendatakse kaasaegseks rahvusvaheliseks kultuuriloo uurimise keskuseks. Seni enamikus paberkandjal või tehniliselt vananenud digitaalsel kandjal arhiivimaterjalid (fonoteek, raamatu-, kunsti- ja fotokogu) digiteeritakse ja koondatakse funktsionaalsesse kodulehega ühendatud andmebaasi, kust need on kättesaadavad nii kodu- kui välismaistele teadlastele jt uurimistöö tegijaile. Paranevad teadustöö kvaliteet ja keskuse konkurentsivõime ning tiheneb koostöö nii Eesti kui teiste riikide ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtetega.

Taustainfo

• ASTRA on ülikoolide ja teadusasutuste strateegilise arendamise programm, millega riik toetab struktuursete muudatuste läbiviimist ja vastutusvaldkondade arendamist.
• Arenguprogrammi kogumaht on 121,5 mln € ja see koosneb ASTRA investeeringute kavast (54,1 mln eurot) ja ASTRA toetustest ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamiseks (67,4 mln eurot).
• ASTRA eesmärgid on:

o tugevdada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondi ja asutuste vastutusvaldkondi;
o soodustada teadusasutuste koostööd ettevõtetega;
o suurendada teadus- ja arendustegevuse majanduslikku mõju.

ASTRA meetmest 85% moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus ja 10% riigieelarveline kaasfinantseering, millele lisandub taotlejate omafinantseering 5%.