Õpetajatöös on pidev professionaalne enesetäiendus ja õppimine äärmiselt olulised. Kuidas aga teada, mida on vaja digiajastul õppida? Käesolevas artiklis suunan tähelepanu õpetaja professionaalsele arengule, mis tehnoloogiarikkas igapäevas on kahtlemata väljakutsete rohke.
Refleksioon aitab seada tulevikusihte
Professionaalse arengu all mõistetakse ametioskuste ja -teadmiste arengut, mida ühelt poolt toetab õpetajakoolitus ning teisalt soodustab kutseoskuste omandamine töökohal ja teadmiste vahetamine kolleegidega. Professionaalse arengu olulisimaks teguriks võib pidada refleksiooni ehk oma senise tegevuse mõtestamist. Refleksioon on positiivne aktiivne protsess, mille raames vaadatakse üle, analüüsitakse ja hinnatakse kogemust ning tuginedes eelnevalt omandatule, seatakse plaane tulevikuks. Lisaks aitab see näha igapäevastes praktilistes tegevustes ja probleemides võimalusi arenguks, tuues meie ette situatsioonid klassiruumist, mille puhul oleme mõelnud, et seni tehtu vajaks värskendust. Kuigi refleksiooni võib pidada professionaalset arengut käivitavaks ja suunavaks teguriks, ei leia me argipäevas selleks tihtilugu mahti. Teinekord on keerukas ise märgata reflekteerimist väärivat või on vaja väikest tõuget, et oma kogemustesse pilku heita ja sellest õppida.
Eneseanalüüs, võrdlemine standarditega, arutelud kolleegidega on õpetaja professionaalses arengus väga olulised ka praegusel digiajastul. Refleksioon oma olemuselt digimaailmas ei muutu, küll aga lisab uusi aspekte, mida reflekteerida. Näiteks, milliseid digivahendeid ma õpetajana kasutan ja miks ma olen või miks veel ei ole tahvelarvutit tundi kaasa võtnud. Digiajastu toob endaga kaasa uusi teadmisi ja oskusi, mida õpetajad peaksid proovima ja endale sobilikud valima. Sealjuures on jätkuvalt oluline kriitiline meel, analüüsides uute tehnoloogiate sobivust oma koolitundi. Millest alustada professionaalse arengu mõtestamist digiajastul?
Koolitusel saab jagada kogemusi ja õppida headest praktikatest
HITSA on loonud õpetajatele koolitusprogrammi Tuleviku Õpetaja, milles on moodul “Õpetaja professionaalne areng digiajastul”. Tegemist on seitse nädalat kestva e-koolitusega, mis lähtub eelkirjeldatud arusaamast, et ka digiajastul on esmatähtis enda tegevuse mõtestamine õpetajana. Koolituse käigus võetakse aega, et vaadata endasse ja uurida, kuidas on kellestki saanud õpetaja ning millal hiilis digimaailm õpetajapraktikasse. Endasse vaatamine ja oma seniste teadmiste ning oskuste hindamine aitab näha ka neid kohti oma praktikas, kus on soov end täiendada. Kuna refleksiooniga on üksi tihtilugu keerukas alustada, siis on õpetajatele toeks erinevad ülesanded ja küsimused. Samuti toetab refleksiooni hea kolleeg, kellega koos saab avastada enda tugevusi ja välja selgitada soove digiajastul hakkama saamiseks.
Millised vahendid ja rakendused on need, mis õppetöösse kõige paremini passivad ja kuidas neid sobilikke leida? Õpetajatöö on ajamahukas ja digimaailmas võib tihtilugu tekkida tunne, et sellega ei jõua kaasas käia – kõik muutub kiirelt ja uusi lahendusi tuleb juurde iga päev. Kursuse käigus on võimalik digivahendeid ise avastada, läbi proovida ja katsetada ning sellest taas refleksiooni abil õppida.
Veel üks oluline aspekt on jagamine. Nii nagu Facebookis saab nähtut sõpradega jagada, on see ka sel kursusel. Osalejate tehtud katsetusi jagatakse koolituspäeval, kus on võimalik arutleda erinevate digividinate kasutuskogemuste üle. Üheskoos märkab rohkemat ning saab mõelda, miks üks või teine digividin on sobilik. Võibolla on sinu kolleeg leidnud vahva lahenduse, mis sobib ka sinu ainetundi. Digiajastu õpetajale on oluline võimalus oma kolleegidega jagada seda, mida oskame, et sünniks uued ja sisukad tunnid õpilaste jaoks.
Artikli alguses küsisin, kas see, mida õpetajana juba tean ja oskan, on väärtuslik ka digiajastul. Usun kindlalt, et need teadmised ja oskused on väga väärtuslikud. Digiajastul saab olemasolev lihtsalt uusi tähendusi ning senisele lisandub juurde põnevaid teadmisi ja oskusi.
Tuleviku Õpetajate koolitused leiab HITSA koolitusveebist: http:/
/ koolitus.hitsa.ee.
Autor: Marin Johnson, Tallinna Ülikooli andragoogika lektor ja HITSA koolitaja
Osaleja kogemus
Kaia Metsaalt, Pärnu Ühisgümnaasiumi haridustehnoloog:
Pärnus lõppes just ülelinnalise digipöörde esimene etapp, millega alustasime eelmisel kevadel. Saime digipöörde alguseks 38 tahvelarvutit ja meil oli olemas 15 sülearvutit, seega tehniline baas stardiks oli suurepärane. Nüüd vajasid veidi järele aitamist ka õpetajad. Leidsime, et tark oleks alustada koolitusega ja nii valisimegi välja HITSA Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi koolituse “Õpetaja professionaalne areng digiajastul”.
Selle koolituse suurim pluss on digivahendite avastamine ja katsetamine. Õpetaja peab ette valmistama ühe tunni, milles ta kasutab koos õpilastega mõnd digivahendit, ja selle siis reaalselt ka pidama. See oli paljudele meie õpetajatele esimene kogemus tahvelarvutitega tundi minna. Kerge polnud see kellelegi.
Seejärel toimus koolituse kontaktpäev, kus kõik õpetajad said jagada oma kogemusi, rääkida muredest ja rõõmudest ja võimaluse õpetada oma kolleegidele midagi uut. Koolituspäev oli väga hästi korraldatud ja meeldis kõigile, ka neile, kel esimene tund digivahendiga ei andnud oodatud tulemust.
Kokkuvõttes oli koolitus meile väga kasulik. Õpetajad hakkasid niivõrd aktiivselt süle- ja tahvelarvuteid kasutama, et pidime sisse seadma registreerimisvormi. Paljud õpetajad on hakanud kasutama ka VOSKi võimalusi, sest suurel osal õpilastest on oma nutivahend iga päev kaasas.
Loomulikult ei ole digivahendeid igas tunnis, aga enam ei ole kuulda juttu, et mobiiltelefonide kasutamine tuleks ära keelata. Õpetajad aduvad, et elu väljaspool kooli on väga tugevalt seotud tehnoloogiliste vahenditega.