Aare Veedla puhul märgiti, et tänu tema mitmekülgsele tegevusele (klassijuhataja, vabatahtlik abipolitseinik, noorkotkaste rühmajuht) saavad tema õpilased mitmekülgset suunamist ja abi nii koolis kui ka vabal ajal. Võtmesõnad, mida ta oma tegevuses järgib, on isamaalisus, ausus, teistega arvestamine ning üksteise märkamine ja ärakuulamine, probleemidele aktiivselt lahenduste otsimine. Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis (varasema nimega Rakvere Õhtukeskkool) töötab Aare Veedla 2002. aastast.

Aare Veedla, kas aasta klassijuhataja tunnustus tuli teile üllatusena või aimasite ka enne, et midagi on teoksil? Missugused olid esmased tunded, mõtted?

Vaatamata sellele, et aasta õpetaja tunnustamise protsess sai alguse juba kevadel, ei olnud mul kuni viimase hetkeni aimu, et just mina osutun valituks aasta klassijuhataja tiitlile. Valetaksin, kui ütleksin, et ma tiitlit saada ei lootnudki – ikka lootsin. Emotsioon ise oli võimas, võttis lausa sõnatuks.

Kuidas te jõudsite õpetajaameti juurde? Kuidas jõudsite Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi?

Elu on kuidagi nii läinud, et sattusin Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi. Oma keskhariduse omandasin ka siin koolis, siis oli küll kooli nimi Rakvere Õhtukeskkool. Alustasin tööd majandusjuhatajana. Majandusjuhatajana olin abiks kasvatusraskustega õpilaste klassijuhatajale ning hiljem jätkasin juba ise klassijuhataja tööd.

Te olete klassijuhataja 8.-9. klassi käitumisraskustega noortele. Kas teie jaoks läheb kuskilt piir, et see on veel lihtsalt püsimatu poiss, aga see on juba käitumisraskus?

Mis on tegelikult käitumisraskus? Seda on raske seletada, sest minu jaoks ei ole käitumisraskust kui sellist olemas. Pigem on need noored rahutud, püsimatud ja vabama kasvatusega. Neil puudub tugi või siis toetav perekond. Tänapäeval on lastevanematel nii kiire elutempo, et lastega tegelemiseks jääb vähe aega. Kuid lapsed/noored vajavad tähelepanu, märkamist ning tahavad ka  tunnustust – kui nad neid ei saa, siis hakkavadki väljakutsuvalt käituma, häirides tundi jne.

Mille poolest erineb teie klassijuhatajatöö üldhariduskooli tavapärasest klassijuhatajatööst?

Üheks erinevuseks on kindlasti see, et minu klassis on ainult käitumisraskustega ehk hariduslike erivajadustega õpilased. Arvan, et ka õpilaste arv klassis mõjutab klassijuhataja tööd. Mida väiksem klass, seda lihtsam on leida kontakti õpilastega, samuti nende vanematega. Ma olen olemas oma õpilastele ka väljaspool kooli.

Mida peate õpetajaameti juures kõige olulisemaks?

Kõige olulisemaks õpetajaameti juures pean  kolme asja – reeglid, õigeaegne märkamine ja tunnustamine. Iga õppeaasta alguses lepime kokku kindlates reeglites, teisisõnu sõlmime kokkulepped. See tähendab, et mõlemad osapooled peavad reeglitest kinni pidama (nii õpetaja kui õpilased). Mina arvan, et tunnustamine on ka väga tähtis. Tunnustada tuleb õpilasi mitte ainult heade õpitulemuste eest, vaid ka selle eest, kui ta on hoolas ja püüdlik. Näiteks oleme tunnustanud õpilasi kohusetundliku suhtumise eest õppetöösse ning uue eduka alguse puhul.  

Mida peate aineõpetajana (ehk siis tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tunni juures) kõige olulisemaks?

Pean oluliseks, et iga õpilane tunneks end tundi kaasatuna. Kehalise kasvatuse tundides tuleb jälgida õpilase võimekust ja tervislike iseärasusi. Harjutuste andmisel tuleb olla paindlikum ja anda parajalt füüsilist koormust. Ei saa mõõta kõiki ühe mõõdupuuga. Tööõpetuses pean oluliseks tunnis kaasatöötamist.

Küsimustele vastas Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetaja Aare Veedla, keda tänavu oktoobris üleriigilisel galal "Eestimaa õpib ja tänab" tunnustati aasta klassiõpetaja tiitliga.  

Foto on haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljelt, autor Maanus Kullamaa. Vaata pildigaleriid siit. 

Samal teemal:

• Aasta kutseõpetaja Aino Mölder: olen eluaegse õppija rollis
• Aasta õppija: olen õppinud vajadusest
• Aasta haridusteoks kuulutati Viimsi keskkooli teadmiskeskus