Eestis on kokku üle 50 tuhande riskioludes elava noore, kelle toetamiseks loodud Euroopa majanduspiirkonna programmi „Riskilapsed ja -noored“ tegevused võetakse kokku täna telemajas toimuval konverentsil.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutas, et algatatud tegevused on osa riigi noorte- ja hariduspoliitikast ning lahendavad peamisi valukohti. „Me peame üles leidma ja kaasama iga noore, kel on risk jääda kõrvale haridusest ja huvitegevusest ning kaotada võimalus elus teistega sarnaselt hakkama saada. Esmajoones on see inimlik, aga see tasub kuhjaga ära ka ühiskonnale,“ ütles minister Ligi. „Programmi toel sai huvitegevusest osa tuhandeid riskinoori. See töö peab jätkuma ning me lisame sellele riikliku huvitegevuse toetuse 15 miljonit eurot juba järgnevatel aastatel.“

Programmiga panustas riik noortele võrdsete võimaluste ning vajalike teenuste ja tugivõrgustike loomisse ja arendamisse. Paranes ka kohalike omavalitsuste võimekus pakkuda noorsootöö tegevusi eriti keerulises olukorras olevatele noortele.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer toonitas, et iga kaasatud ja võimaluse saanud noor on omaette edulugu, kelle üle rõõmu tunda. „Samas on oluline ka süsteemsete ja pikas perspektiivis toimivate lahenduste väljatöötamine,“ ütles Schlümmer. “Kõik projekte ellu viinud organisatsioonid tegid ära suure töö. Huviringid ja teised noorsootöö võimalused jõudsid sinna, kus neist selge puudus oli.“

Justiitsminister Urmas Reinsalu: “Noorus on parim aeg, mil saame alles kujunemisjärgus oleva nooruki suunata seaduskuulekat rada järgima. Noorte puhul on kõige olulisem ennetus, kuid ära ei tohi unustada ka neid, kes politsei huviorbiiti sattunud. Tänu programmile rakendab enam kui 60 omavalitsust uusi kuriteoennetuslikke meetmeid ning enam kui 300 noort said abi seaduskuuleka eluga jätkamiseks vanglast või erikoolist vabanemise järel. Palju on ära tehtud, kuid töö noortega peab jätkuma.“

Norra suursaadiku Dagfinn Sørli sõnul on olnud rõõm näha suurepärast koostööd Eesti ja Norra erinevate spetsialistide ja organisatsioonide vahel. “Nüüdseks saavutatud tulemused on muljetavaldavad ning meil on hea meel, et Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused on aidanud kaasa nende oluliste tegevuste rahastamisele,” lisas suursaadik.

Tulemused numbrites

Numbrites väljendatuna võimaldas programm „Riskilapsed ja -noored” Eestisse tuua kaks tõenduspõhist programmi ja luua neli piirkondlikku lastekaitse tugiüksust. Kaasati 92 omavalitsust, saavutati 104 000 osaluskorda noorsootöös, korraldati 81 huviringi, 30 laagrit ja 60 grupipõhist tugitegevust ning huvitegevustes osales 3231 riskinoort.

Lisaks osales noorteühenduste poolt pakutavates koolitusprogrammides 1276 riskis olevat noort, toetati 8 kogukondlikku kuriteoennetuslikku algatust, ligi 300  vanglast ja erikoolist vabanenud noorele pakuti jätkutoe teenuseid.

Tegevustesse kaasati pered, õpetajad ja sõbrad

Perede toetamiseks algatati tõenduspõhine vanemlusprogramm „Imelised aastad“, mis õpetab vanemaid lastega toime tulema hoolitseva, vägivallavaba ja tunnustava käitumisega. Pereteraapia programm MDFT on mõeldud uimasteid tarvitavate, koolist kõrvalehoidvate, õigusrikkumisi toimepannud või suhteprobleemidega noorte ja nende perede abistamiseks. Süüdlase otsimise asemel tegeletakse süsteemselt nii noore enda, tema vanemate, pere kui ka oluliste pereväliste inimeste ja asutustega, nagu kool, õpetajad, sõbrad.

Eesti Noorteühenduste Liidu projekti “Ühised noored” käigus loodud seksuaalhariduslik koolitusprogramm “Seksuaalharidus kõigile” pälvis rahvusvahelisel meditsiinitudengite projektikonkursil 1,3 miljoni osaleja seas teise preemia. Sotsiaalse programmi “Murdepunkt” vastu tuntakse huvi Islandilt.

Konverentsil osalejatele demonstreeritakse sõbraliku lilla karu toel Lastekaitse Liidu projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” kaudu kümnetesse lasteaedadesse ja koolidesse jõudnud metoodikat. Näha saab ka laste ja noorte psüühiliste protsesside ja nende õppeedukusele avaldatava mõju hindamiseks loodud töövahendit, mis on esimene omalaadne Eestis. Konverentsi raames avatakse näitus, mille autoriks on Pärnu poiss Aleksander, kes sai just selle programmi abil oma annet huviringis arendama hakata.

Konverents algab täna kell 10 telemajas.

Päevakava ja lisainfo

Taustainfo

• Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi “Riskilapsed ja -noored” viivad ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Rakendusüksus on Eesti Noorsootöö Keskus ja partner Norra kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liit.
• Eesti noorte tulevikku investeeriti kokku 7,6 miljonit eurot.
• Programmist lähemalt.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Huvitegevuse riikliku toetussüsteemi rakendamiseks muudetakse seadust

Hariduslike erivajadustega laste erakoolide tegevuskulusid kaetakse aastani 2023 riigieelarvest täiel määral.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul lõpetab seadusemuudatus Riigikohtu 2014. aasta otsusest alates kestnud põhiseadusevastase olukorra. „Kogukonnale peab jääma otsustusõigus oma koolivõrgu ning haridusraha üle ja erakoolile vastutus omavalitsusega läbi rääkida. Ei ole avalikes huvides kohustada omavalitsusi toetama erakoole ja nende laienemist automaatselt ajal, mil riik ning omavalitsused oma koolivõrku kokku peavad tõmbama,“ märkis minister.

Riik annab erakoolidele nii praegu kui ka tulevikus iga lapse eest riiklikku haridustoetust võrdselt munitsipaalkoolidega – riikliku toetuse muutmine pole kunagi olnud teemaks. Lisaks saavad erakoolid kolm aastat, 2019. aasta lõpuni kestval üleminekuajal riigilt ka tegevuskulude lisatoetust, mida omavalitsused ja munitsipaalkoolid riigilt ei saa. Tegevuskulude lisatoetuse suurus on 75% erakooli asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.

„Ülemineku lisatoetus annab erakoolidele ja omavalitsustele piisava aja mõistlike otsuste kujundamiseks,“ lisas minister Jürgen Ligi. „Erakoolid saavad riigilt edasi haridustoetust õpetajate palkade ja muude kulude jaoks, mis moodustab reeglina suurima osa nende eelarvest. Samuti saavad erakoolid üleminekuajal riigilt raha ka tegevuskulude jaoks.“

Otsus võimaldab suunata riigi haridusraha taristu laienemise asemel õppetöösse ja õpetajatesse – eelkõige munitsipaal- ja erakoolide õpetajate palgatõusu.

Taust

Erakoolide tegevuskulude toetamine muutus omavalitsustele õigusest kohustuseks aastast 2011. Enne seda toetasid omavalitsused erakoolide tegevuskulusid vabatahtlikult. Erakoolide arv kasvas aastatel 2010-2015 poole võrra ehk 31 koolilt 47 koolile.

OECD tõi hiljuti avaldatud Eesti hariduse ressursikasutuse raportis välja, et haridusliku kihistumise vältimiseks on hädavajalik vaadata üle erakoolide kehtiv rahastamise süsteem.

Haridustoetus ja tegevuskulude toetamine

Riik maksab praegu ning tulevikus samalaadselt omavalitsuste ja tavakoolidega ka erakoolidele õppetööks haridustoetust, millega toetatakse õpetajate, direktorite töötasu, koolilõunat, õppekirjandust ja täienduskoolitust. See toetus jääb ning kasvab.

Haridustoetust said erakoolid sellel aastal 11,65 mln eurot, sellest valdava enamuse moodustab õpetajate palgatoetus.

Õpetajate palgatoetus erakoolidele kasvas 2016. aastal üle 8%.

Lisaks toetasid enne 2011. aastat omavalitsused vabatahtlikult erakoolide taristu ja muid tegevuskulusid. Aastal 2010 muutis seadusandja omavalitsustele erakoolide tegevuskulude toetamise kohustuslikuks.

2014. aastal otsustas Riigikohus, et riik ei saa omavalitsustele panna kohustust erakoole toetada või peab otsustama, et annab omavalitsustele selle jaoks eraldi raha.

Vastu võetud seadus muudab omavalitsustele erakoolide taristukulude toetamise taas vabatahtlikuks.

Erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus jõustub 1. jaanuaril 2017. 2016. aasta lõpuni jääb kehtima senine kord.

Üleminekuajal toetab riik erakoolide tegevuskulusid 2019. aasta lõpuni 75% ulatuses erakooli asukoha munitsipaalkoolide keskmisest tegevuskulust, aga mitte rohkem kui 87 eurot õpilase kohta kuus.

Omavalitsused võivad ka üleminekuajal erakoole omalt poolt lisaks toetada.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

„Ju meie poisid olid siis kõige taibukamad,“ rääkis õpilaste juhendaja Toomas Kivi.

Ametikooli võistkonda kuulusid sõiduautotehniku eriala õppijad Madis Pajussaar, Risto Voksepp ja Aivo Alas, kes valiti välja koolis korraldatud õpperühmasisesel võistlusel.

Vana-Vigalas tuli võistelda muuhulgas sõiduki rataste käitlemises, elektriskeemi koostamises ja mõõtmises ning autoga seotud vedelike tundmises. Lisaks sooritati kaks teooriatesti ning osaleti viktoriinil. Ametikooli võistkond tuli üheteistkümnest ülesandest seitsmel esimese kolme hulka, sealhulgas oldi kahel ülesandel parimad.

Teiseks tulnud Viljandi Kutseõppekeskuse võistkond pidi hiljem saadetud protokolli järgi tunnistama ühepunktilist allajäämist ametikooli võistkonnale. Kolmanda koha saavutas Järvamaa Kutsehariduskeskuse võistkond.

„Kuna tegu on ikkagi esimese kursuse võistlusega, siis erialaselt on see veidi lihtsam, samuti on igal aastal olnud meelelahutuslikumad ülesanded, tänavu näiteks täpsuslaskmine,“ rääkis Kivi. „Kui jõuame kolmandale kursusele, siis see üleriigiline võistlus nõuab juba rohkem erialateadmisi.“

Tänavu on tegu juba teise ametikooli autoeriala õppijate kutsevõistluste poodiumikohaga: mai keskel võitsid kolmanda kursuse õpilased Jaagup Otsa ja Kauri Teern kolmanda koha Pärnus korraldatud kutsevõistlustel. 

Esimese kursuse autotehnikute kutsevõistlusi korraldati kaheksandat korda.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info. 

Samal teemal:

• Ametikool sai rahastuse 58 õppija välispraktikaks
• Kuressaare Ametikool saadab lähipäevil välispraktikale 28 õppijat

Tutvustatakse, millised on IT õppekavad, projektid, kutseeksamid, võistlused. Eriti põnev on teada saada European Cybersecurity Challenge EU kui ka programmeerimismängu V-Games multiplierist, mis on Eestis täitsa uued asjad.

Seminar toimub 12.06.2016 kell 10.00–20.00 Kehtnas. 
Eriti on oodatud üld- ja kutsekoolide IT-inimesed, haridustehnoloogid, õpetajad, kuid ka teised huvilised, keda teemad köidavad. Samal ajal toimub ka Informaatikaõpetajate Seltsi pisike üldkogu ja kõige lõpus sotsialiseerumine (saun/grill). Seminari toetab ja toitlustab Kehtna MTK.

Registreerumine hiljemalt 9. juuniks kell 12.00 sellel lingil.

Seminari lisainfo (ajakava).

Ootame seminarile!
Jaga seda uudist ka sõbrale, kes kindlasti peaks osalema!

Allikas: EIÕPSi info. 

Samal teemal:

• Õpilaste digipädevuste kujundamine digiajastul
• Seitse viga, mis võivad põhjustada digipöörde läbikukkumise
• Tulevikus annab heliloojale inspiratsiooni arvutiprogramm

Suvel õppimisest räägib Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma. Loe lähemalt ja vaata videot! Tutvu ka Tartu Ülikooli suvekooli programmiga. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Praktika: võimalused ning barjäärid ettevõtete ja ülikoolide vaatenurgast
• HTM: õppimine on kasulik, sest iga järgnev haridustase suurendab sissetulekut
• Õppija kuu: mis on õppimine?
• Ainekuu: kogume õpetajate õppimisega seotud lugusid!
• Õppekäik kui praktiline õppimine

Euroopa Komisjoni algatuse Study in Europe raames osaleb Archimedes üliõpilaste kahepäevasel värbamismessil ning viib läbi potentsiaalsetele uutele üliõpilastele infoseminarid Eesti hariduse ning õppimisvõimaluste tutvustamiseks. Lisaks arutatakse koostöövõimalusi Souli Riikliku Ülikooliga, mis kuulub Aasia kümne parema ning maailma 50 parima ülikooli sekka.

“Oluliste teemadena tulevad jutuks ka haridusturunduse jaoks olulised valdkonnad nagu vilistlasturundus, õppekavade arendus, tudengite mobiilsus ning koostöö tööandjatega,” kommenteeris kõrghariduse välisturunduse peaspetsialist Merili Reismann. “Lõuna-Korea ja Eesti on mõlemad oma e-teenuste arendamisel maailma tipus ning kasulik oleks ka omavahelised haridussuhted uuele tasemele viia.”

Lõuna-Korea on välistudengite valdkonnas üks Aasia suurimaid saatjariike ning võiks Eesti jaoks olla kõrge potentsiaaliga turg talentide värbamiseks. Hetkel omandab Eestis diplomit 22 Lõuna-Korea tudengit nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppes. Õppekavadest on korealaste seas kõige populaarsemad muusika ja esituskunstid, ärindus ja majandus ning füüsikalised loodusteadused. Lõuna-Korea kraadiõppe tudengeid õpib Eestis kolmes ülikoolis: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Lisaks toimetab aktiivselt Aasia Uuringute Koda Eestis ning TTÜs avas eelmisel aastal uksed Korea Insituut.

Sihtasutus Archimedes osaleb Lõuna-Korea tegevustes Euroopa Komisjoni initsiatiivi Study in Europe partnerina. 4.-5. juunil toimuval haridusmessil osaleb  57 eksponenti 21 riigist ning oodatakse kokku üle 2000 külastaja.

Lõuna-Korea on üks Euroopa Komisjoni algatuse Study in Europe prioriteetsest piirkondadest, kus Euroopa kõrgharidusruumi edaspidi tutvustatakse.

Allikas: SA Archimedese koduleht. 

Samal teemal:

• Selgusid aasta õpirände edendajad ja hariduse Kuldõunad
• Seitse müüti hästitoimivate koolisüsteemide kohta

Võistlus toimus kahes kategoorias. „HITSA väljakutse jalgadel“ võitis SA Innove arendustegevuste valdkonnajuht Anastassia Voronina, kes läbis kuu aja jooksul jalgsi ligi 690 kilomeetrit ning kinkis auhinnaks saadud Meccanoid roboti Narva lasteaed Kirsike keelekümbluse rühmale. „HITSA väljakutse ratastel“ võitis SA Archimedese jurist Raimond Viiding, kes läbis võistluse jooksul jalgrattal 1022 kilomeetrit. Tema võidetud Meccanoid robot leidis endale uue kodu Hiiumaa Palade lasteaias. Teise ja kolmanda koha auhinnad, Ozobot’i robootikakomplektid ja Makey Makey leiutamiskomplektid, said Harku valla Pangapealse lasteaed, Harku lasteaed ning Tallinna lasteaed Päikene.  

„Komplektid on õpetajatele abivahendiks õppe mitmekesistamisel. Koos robootikaseadmetega saavad lasteaiad ka koolituse, kuidas neid vahendeid õppetöös kasutada,“ selgitas HITSA personalijuht Nele Laas. „Kindlasti korraldame järgmisel aastal samasuguse võistluse ning siis loodame väljakutsesse kaasata juba veelgi enam asutusi ja töötajaid.“

Kolme organisatsiooni mõõduvõtmises osales 124 inimest, kes läbisid viie nädalaga 18 000 kilomeetrit ning kulutasid kokku ligi miljon kalorit. Võistlus toimus Endomondo rakenduse abil.

Meccanoid-robot leidis endale uue kodu Hiiumaa Palade lasteaias. Foto: HITSA

Samal teemal:

• eTwinningu võluv lihtsus
• Haridusalgatused seadsid ühised eesmärgid
• Kõrgõzstan on huvitatud Eesti keelekümbluskogemusest

Vaata Innove kodulehelt:  „Hariduslike erivajadustega õppuritele kutseeksamite korraldamine ja kohendamine“.

Allikas: SA Innove info.

Samal teemal:

• Ahtmes avati pidulikult uuendatud õppekompleks erivajadustega lastele
• Erivajadustega õpilaste tööpraktika võimalustest

Konverentsi eesmärgiks on tutvustada mahepõllumajandust ja selle õpetamisega seotud aspekte ja kogemusi rahvusvahelise projekti EPOS (eesti keeles: mahesektori vajadustele vastav innovaatiline haridus) näitel.
Osalema on oodatud põhikoolide ja gümnaasiumite loodusainete õpetajad, kutse- ja kõrgkoolide õppejõud, mahetootjad ja kõik teised huvilised.

Konverents: Uudseid lähenemisi mahepõllumajanduse õpetamisel
14. juuni 2016, Tartu

Aeg: 11.00-15.00

Koht: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Õssu küla, Ülenurme vald, Tartumaa. Kohale saab linnaliini bussiga nr 7, peatus Eerika. Täpne asukoht: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/

Ettekanded
•​Mahepõllumajandus, uudsed lähenemised õpetamises, projekti EPOS tutvustus - Anne Luik, Eesti Maaülikool

•Mahesektori ootused õpetamise osas - Darja Matt, Eesti Maaülikool

•Lõuna: mahesupp, kohv

•Probleemipõhise õppe korraldus ja kogemus - Liina Talgre, Eesti Maaülikool

•EPOSe rahvusvahelise kursuse kogemus - Alice Aav, Eesti Maaülikool

•Probleemipõhine õpe ettevõttes - Lisan Tuuling, Eva-Loona Ebber, Annika Jõemaa, Eesti Maaülikool

•Ettevõtja kogemus probleemipõhise õppega - Moonika Välja, Valete Ökokaubad

•Soovijatele Eesti Maaülikooli mahekatsete tutvustus

Konverents on tasuta. Osalejatele väljastatakse tunnistus konverentsil osalemise kohta. Lisainfo ja registreerimine hiljemalt 10. juuniks aadressil mahekeskus@emu.ee või tel 5304 4003.

Konverents toimub projekti EPOS raames, toetab ERASMUS+ programm. Lisainfo: http://mahekeskus.emu.ee/tegevused/rahvusvahelised-projektid/epos/

Allikas: Maaülikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Viiendik Tallinna koolipuhvetitest pakub mahetooteid
• Maaülikool kutsub õpilasi teaduslahingusse
• Maaülikool avab uue teaduskeskuse

Loo ja fotode autor on Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz.

Konverents on toimunud üle 20 korra. Ürituse süsteem on alati sarnane – toimub mess, kus otsustajad saavad kohtuda pakkujate esindajatega, tutvustatakse uusi tehnoloogiaid ning metoodikaid. Samal ajal toimuvad ka teadlaste, firmade esindajate, haridusvaldkonna ekspertide loengud ja arutelusessioonid. Sellel korral oli välja pakutud ka Eesti haridust tutvustav sessioon, mis oli kogu üritusel ainuke ingliskeelne ettevõtmine. Sessiooni juhtis professor Jun-ichi Yamanishi, emeriitprofessor haridustehnoloogia alal Toyama Ülikoolist.

Vasakult: professor Jun-ichi Yamanishi, Birgy Lorenz ja Noboru Ohkubo (Uchida korporatsiooni tegevjuht)

Jaapani haridus on muutumas nagu teisteski maades. Uus õppekava rakendub 2022. aastal ja ettevalmistused parendamaks inglise keele ja IKT oskust on suure hooga käimas. Tänases Jaapani koolis on olukord nagu Eestis – mõned koolid on oma tegevuses olnud väga edukad ja teised on alles algajad. Kuna ITK ei ole otseselt kunagi olnud kooli mure, siis see on jäetud täna pigem entusiastide ja eraettevõtete tegutsemise alaks. Parimad koolid on avastanud LEGO robootika, Meet Edisoni kui ka Scratchi. Nüüd soovitakse seda arendada, et pakkuda igale õpilasele võimalust omandada robootika ja programmeerimine juba koolipingis. Seega ollakse väga huvitatud Eesti kogemusest tehnoloogiahariduse rakendamisel. Väga oluliseks peavad nad Eesti samme tehnoloogia-alase kultuuri ja mõttemaailma tekitamises igas kodanikus kui ka koole puudutavate Tiigrihüppe, HITSA, ProgreTiigri ning Digipöörde programmide elluviimisel, mida soovitakse korraldada ka Jaapanis. Suurt elevust tekitas ka haridustehnoloogi ametikoha loomise mainimine, mille kohta tuli sessiooni lõpus palju küsimusi ja kirju. Kui kaugel maal mitme mere ja maa taga tekib aastate pärast koolis selline ametikoht, siis seeme sai mulda pandud just sellel konverentsil.

Pilt Jaapani õppekava muutustest. Google translate pildi kaudu tõlkimisega

Messil oli näha tuntud asju – tahvelarvutid ja targad ekraanid on vallutanud turu. Samamoodi peetakse väga oluliseks teadusharidust ehk mikroskoopide kasutamist koolis, koolikeskkonna arendamist (et mööbel oleks sobilik ja WiFi oleks leviv) ja hariva digitaalse sisu tootmist. Haridusmessile omaselt oli ka muid nutikaid vahendeid nagu tark liiv, tuleviku kasvuhoone, wearable-tehnoloogia vahendid ja liitreaalsus kui ka 3D- printerid.

Mulle endale pakkus kõige enam imestust plastikjubin, mille paned spordijalatsi külge ning mis peale vahemaa, kõrguse, kauguse suudab sisuliselt teha ära ka muud spordivõistlusel vajalikud stopperi tööd. Ehk tulevikus on arvatavasti olukord, et kehalise kasvatuse õpetaja paneb starti ja finišisse andurid üles, jagab välja plastikpaelad ning spordivõistlus võib alata. Kõik jookseb automaatselt andmebaasi, arvatavasti on võimalik jälgida ka inimesi rajal ja seeläbi hiljem ka igaühega tema tulemusi individuaalselt analüüsida.

Teine ja kolmas mõnus leid puudutas tahvelarvuteid – kus saab viimast muuta veekindlaks, lisada kaantega seadmele „kõrvad“ või siis kuidas neid asju mugavalt hoiustada kaasaskantavas papp-plastikust kergkarbis. See on asi, mille oleks kohe kaasa ostnud, kui kohvrisse oleks mahtunud. Ehk siis meie koolidesse tarnitavad suured kapid, mille hind on üsna krõbe, on minu meelest asjad, millele koolid ei peaks oma raha raiskama.

Suplev tahvelarvuti

Nutilugejaga spordijalats

Tahvelarvuti laadimisjaama kergkast

Tulevikuklassi teadustund

Uchida korporatsioonil on peakontoris demona üles pandud tulevikuklass, mille põhilisemad omadused on projektoritega loodud targad pinnad. Kogu klassi saab juhtida tahvelarvutist. Klassis on kasutusel ratastega tool-lauad, millega saab klassi kiiresti ümber kujundada. Klassis kasutatava mikroskoobi info saab kuvada nii suurele seinale kui ka tahvelarvutitele. Kõige mõnusam oli aga see, et klassis saab juhtida valgust, mis tekitab õppimist toetavaid situatsioone. Näiteks hele ja ere valgus paneb keskenduma, info omandamiseks seinalt saab ruumi muuta hämaraks, loovuseks luuakse pehme soe kollakas valgus ja kui õpilased sõna ei kuula, siis saab õpetaja teha ka „diskot“, kus terve ruum hakkab vilkuma.

Tulevikuklassis saab võrrelda, kui pikk oled sina pingviiniga võrreldes

Nutiklassi haldamise tahvli vaade

Tulevikuklassi juures on näidis ka e-raamatukogule, kus laenutamine käib RFID-kiipidega, mis on kleebitud raamatu sisse. Samas on võimalus õpilastel trükkida välja oma laenutuskirjed laenutuspassi, seda saab teha kohas, mis meenutab passi automaatkontrolli kioskit lennujaamas. Teooria selle taga oli see, et kui laps saab paberil kirje passi, siis kasvab tema motivatsioon, et sinna järgmisi kirjeid juurde saada. Kohtades, mis Jaapanis juba kasutavad seda süsteemi on täheldanud lugemuse kasvamist. Kui oleks mindud täisdigitaalsele süsteemile, siis oleks arvatavasti lugemine langenud, sest digikaardi peal on keeruline teistele näidata, et mina olen see kuu juba üheksa raamatut läbi lugenud.

Nutiraamatukogu

Seega soovitus tulevikuklassi planeerimisel oleks see, et viimane vastaks meie eesmärgile ja vajadusele ning ei tohiks minna alati pimesi üle täisdigitaalsetele lahendustele, kui tegelik teabe omandamine ja meeldejätmine toimub näiteks läbi kirjutades või muul säärasel moel. Ehk parim lahendus on võtta mõlemast maailmast parim ja need ühendada – parim on kuldne kesktee, kus on piisavalt digi kui ka muud. 

Kokkuvõtteks ütlen, et Jaapan on tore ning külalislahke riik, kellega on tore teha koostööd. Lennupiletid sinna ei ole üldsegi kallid, sõit on mugav, söök on suurepärane ja kultuuriline elamus fantastiline. Seega tänan Eesti EAS Jaapani esindajat Kosaku Yamaguchit, kes vahendas kontakte, tänu millele avanes võimalus Eesti koolide IT-arendustest rääkida suurele Jaapani otsustajaskonnale. Ja loomulikult tänan ka Uchida korporatsiooni toimekaid ja toredaid töötajaid, kes selle kõik ellu viisid. Ning professor Jun-ichi Yamanishit, kes sessiooni juhtis ja palju uut Eesti kui ka Jaapani koolide kohta ka omalt poolt huvilistele jagas.