Seitse müüti hästitoimivate koolisüsteemide kohta


Avaldaja:Laura Vetik13. Veebruar 2015

Rahvusvahelise PISA testi vedaja Andreas Schleicher’i sõnul paljastavad eri riikide tulemused müüte selle kohta, mis teeb ühe haridussüsteemi tegelikult edukaks. Jagame BBC uudistes välja toodud müüte ka Koolielu lugejatega.

1. Kehvemate võimalustega õpilastel läheb koolis halvasti

Õpetajad üle maailma näevad vaeva sellega, kuidas klassiruumis sotsiaalset ebavõrdsust vähendada ning osad peavad eraldamist paratamatuseks. Samas näitavad PISA testi tulemused, et 10% kõige kehvemate võimalustega 15-aastaseid õpilasi Shanghais omavad paremaid matemaatilisi võimeid kui 10% kõige paremate võimalustega õpilasi USA-s ja Euroopa riikides.

2. Immigrantide madalamad tulemused

Sisserändaja taustaga õpilaste integreerimine võib olla suur väljakutse. Samas PISA testi tulemused ei näita mingisugust seosest sisserände taustaga õpilaste ja kogu riigi õpilaste soorituste erinevustes. Seega määrab õpilaste edukuse eelkõige see, kus nad koolis käivad, mitte see, kust nad algselt pärit on.

3. Kõik sõltub rahast

Lõuna-Korea, mis on matemaatikas kõige kõrgemate tulemustega OECD riik, kulutab ühe õpilase kohta alla keskmise. Maailm ei ole enam jaotunud rikasteks ja harituteks ning vaesteks ja kehvemini harituteks. Koolisüsteemi edukus sõltub eelkõige sellest, kuidas raha kulutatakse. Riigid peavad investeerima haridussüsteemide parandamisesse ning oskustesse, et võistelda üha teadmistepõhisemas maailmamajanduses.

4. Väiksemad klassid tõstavad standarte

Kõikjal eelistatakse väiksemaid klasse, mis tagavad parema ja personaalsema hariduse. Õpilaste arvu vähendamine klassides on olnud üks peamisi põhjuseid suurenenud kulutustele õpilase kohta enamikes riikides. Ja samas ei näita PISA testi tulemused mingit seost klassi suuruse ja õppetulemuste vahel. Mis veelgi huvitavam, kõrgeima tulemusega haridussüsteemid PISAs eelistavad panustada pigem õpetajate kvaliteedi suurendamisele kui klassi suuruse vähendamisele. Niisiis, selle asemel, et panustada väiksematesse klassidesse, investeeritakse konkurentsivõimelistesse palkadesse, professionaalsesse arengusse ja tööaja tasakaalustamisesse.  

5. Üldine süsteem õigluse nimel, akadeemiline valik paremate tulemuste nimel

Tavapärase arusaama järgi nähakse mittevalikulist ja üldist süsteemi õigluse ja võrdsuse tagajana, samas kui akadeemiliste oskuste järgi selekteerivad koolid töötavad kvaliteedi ja suurepäraste saavutuste nimel. Rahvusvahelised võrdlused näitavad aga, et õppe kvaliteet ja võrdsus ei pea tingimata olema ühildamatud ning kõige paremate tulemustega haridussüsteemid kombineerivad mõlemat.

6. Digitaalne maailm vajab uusi aineid ja laiemat õppekava

Globaliseerumine ja tehnoloogilised muutused mõjutavad oluliselt seda, mida õpilased teadma peavad. Tänapäeva maailmas ei hinnata ainult seda, mida me teame, vaid eelkõige seda, mida suudame oma teadmistega teha. Sealjuures on paljud koolid laiendanud õppekava, lisades näiteks finantsoskuste õpetamise jm. PISA testide tulemused viitavad aga sellele, et finantshariduse mahu ja finantskirjaoskuse vahel puudub seos. Pigem näitavad PISA testi tulemused seda, et mõnes haridussüsteemis, kus õpilasel on kõrge finantskirjaoskus, ei õpetata seda eraldi ainena, vaid keskendutakse matemaatiliste võimete arendamisesse. Ehk siis, kõige paremate sooritustega haridussüsteemides ei ole õppekava kuigi lai, pigem keskendutakse mõnedele ainetele ja õpetatakse neid põhjalikumalt.

7. Edukad on need, kes sündisid andekatena

Mitmed hariduspsühholoogid on viidanud sellele, et õpilaste sooritus on eelkõige seotud päritud intelligentsusega ega ole niivõrd töö tegemise tulemus. PISA testid näitavad, et need arvamused ei ole päris õigustatud. Üks kõige põnevamaid mustreid, mida kõrgete tulemustega haridussüsteemide puhul märgati, viitas sellele, et need liikusid eemale süsteemist, kus õpilased jaotatakse eri tasemega gümnaasiumitesse. Muutuste saavutamiseks nõutakse nendes riikides kõikidelt õpilastelt, et nad saavutaksid standardid, mida varasemalt eeldati vaid kõige tugevamatelt, mitte ei seata standardit keskmise järgi. Kusjuures, taolise mustri järgi käituvates riikides usuvad nii õpilased, õpetajad, lapsevanemad kui ka üldsus, et kõik lapsed on võimelised saavutama väga kõrgeid tulemusi.  

Allikas: BBC News

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet