Minister Mailis Repsi sõnul teeb suurt rõõmu, et uusi kaasajastatud õppekeskkonnaga koole tuleb üha juurde. „Nüüd saavad Aseri lapsed hakata õppima ja õpetajad õpetama senisest märksa paremates tingimustes,“ ütles minister. „Nüüdisaegne kool on eelduseks kvaliteetse hariduse pakkumisele.“

Kohtla-Järve Gümnaasiumi silmas pidades märkis minister, et uue kooli avamine on haridus- ja kultuurisündmus ja mitte ainult paikkondlikus plaanis, vaid üleriigiliselt. „Oleme olnud hariduse usku juba mitu sajandit ning usume, et hariduses peitub hakkamasaamise ja õnnelikkuse võti,“ ütles minister Mailis Reps. „Kohtla-Järve riigigümnaasium on eriline ambitsiooni poolest pürgida keskuseks kogu piirkonna elu arendamisel. Rõõmu teeb see, et kool on kutsunud õpetajaid tööle üle Eesti ning õpilased kaasati aktiivselt juba kooli rajamisse.“

Koolirahu kindlustamine on minister Mailis Repsi sõnul üks neist teemadest, mis uuel õppeaastal erilist tähelepanu saab. „Igal aastal kuulutame välja koolirahu, et uuendada lubadust: me hoolime üksteisest ja hoolitseme üksteise eest. Kool peab olema koht, kus valitseb sõbralik ja toetav meeleolu ning kus ei ole kohta kiusul ja vägivallal. Soovin väga, et uus kooliaasta olekski t e g e l i k u l t, olekski p ä r i s e l t koolirahule pühendatud!“ ütles minister ja kutsus kõiki üles märkama ja ennetama kiusamiskäitumist.

Taustainfo
Uuel õppeaastal saavad nüüdisaegsetes tingimustes õppetööd alustada põhikoolid Aseris, Jõgeval, Paides, Juurus, Viljandis, Tabiveres, Põlvas ja Tartus. Kokku on riik toetanud põhikoolide taristu meetmest 34 koolihoone korrastamist. 

Uues Kohtla-Järve Gümnaasiumis on 300 õppekohta. Kool hakkab pakkuma vene emakeelega õpilastele eesti keele süvaõpet. Lisaks pakutakse õppemooduleid inseneeria, digisüsteemide, reaal- ja loodusteaduste, etenduskunstide ning meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas. Eestis tegutseb nüüd kokku 16 riigigümnaasiumi. 

Koolirahu tseremoonia on iga-aastaseks meeldetuletuseks, et meeldiva ja turvalise koolikeskkonna loomisega peab tegelema aastaringselt. Koolirahu on sõlmitud Lastekaitse Liidu eestvedamisel juba 20 aastat. 

Riik toetab koolirahu kindlustamiseks turvalisuse- ja väärtuskesksete programmide levikut haridusasutustesse. Ministeerium suurendas partneritele eraldatavaid toetust: tänavu ja järgmisel aastal on toetussumma üle poole miljoni euro. Erilise tähelepanu all on vene õppekeelega koolid ja kutseõppeasutused. Koos partneritega on välja töötatud kiusamisvaba haridustee kontseptsioon, mida nüüd uuendatakse. 

Allikas: HTMi pressiteade.

Minister Mailis Repsi tervituse täistekst:

Head õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, armas haridusrahvas!

1. septembri tähistamine tarkusepäevana on kena traditsioon, mis toob alati kaasa erilise meeleolu ja palju uut. Algab uus kooliaasta ja ees ootavad uued teadmised.

Soovin teile, et see aasta tooks teile palju uusi ja huvitavaid teadmisi ning põnevaid ettevõtmisi. 

Hea on teada, et õpilased, lapsevanemad ja laiem ühiskond on Eesti haridusega rahul. Meie edu tunnustatakse ka rahvusvaheliselt. Me ei ole ju enam ainult õpilased vaid Eesti on saanud teistele teenäitajaks ja õpetajaks. Samas teame, et alati saab midagi teha paremini.

Soovin uue kooliaasta alguses, et iga kool Eestimaal oleks turvaline, sõbralik ja toetav. Kool on koht, kuhu nii õpilane kui ka õpetaja tuleb rõõmsalt ja kindlustundega, teades et neist hoolitakse, neid märgatakse,  tunnustatakse ja väärtustatakse.

Soovin, et õhin, millega lapsed lähevad täna kooli esimesse klassi, jääks püsima võimalikult kauaks. Nii pisikesed koolijütsid kui ka abituriendid tunneksid koolirõõmu teadmisest, et „ma saan hakkama, mul on hea olla ja mul on head kaaslased“.

Õpime läbi kogu elu ja teame, et tarkus tuleb tasapisi. Küllap ta tulebki ning seepärast soovin tarka ja tegusat uut kooliaastat!

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Küsimusi esitavad Karin Tõevere ja Signe Varendi. Milliseid muutusi toob kaasa uus liikumisõpetuse ainekava?

Kuula saadet siit:

SoundCloud: https://bit.ly/2ZmEqgM
YouTube: https://bit.ly/344zSKI

"Õpime koos"
Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos
Podcastid: https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/
iTunes: https://podcasts.apple.com/…/p…/%C3%B5pime-koos/id1474404136

Samal teemal:

• Õpime koos ja muudame mõtteviisi

Venekeelsetesse lasteaedadesse jõuab rohkem eestikeelseid õpetajaid, eesti keele e-õppe võimalusi on rohkem kui kunagi varem ning digipööret suuname terviklikult, alates koolide IT taristute uuendamisest ja seadmetega varustamisest kuni e-õppevara loomise ja kasutajate digipädevuste suurendamiseni. Koolirahu kindlustamiseks tõhustab riik kiusuennetusprogrammide elluviimist ja annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks. 

Kooliaasta 2019/2020 tähtsamate tegevuse ülevaade

Minister Mailis Reps märkis, et fookuses on eesti keele õpetamine lasteaedades, mullu alustatud ja edukaks kujunenud projekti laiendatakse ning tuuakse veelgi rohkem eestikeelseid õpetajaid venekeelsetesse lasteaedadesse. "Suurendame jõuliselt ka eesti keele e-õppe võimalusi, et iga inimene saaks igal ajal ja igas kohas tasuta õppida eesti keelt," ütles Reps. Ta lisas, et koolide uuenevad IT taristud, koolidesse jõudvad nutikad seadmed ja suurenev digiõpikute valik aitavad hoogsalt nüüdisajastada õpikeskkonda, mis omakorda suurendab õpilaste heaolu. "Tuleb digipöörane aasta. Samas paneme rohkem rõhku koolirahu kindlustamisele, et kõigil oleks koolis hea olla."

Riik toetab turvalisuse- ja väärtuskesksete programmide levikut haridusasutustesse. Ministeerium suurendas partneritele eraldatavaid toetust: tänavu ja järgmisel aastal on toetussumma üle poole miljoni euro. Erilise tähelepanu all on vene õppekeelega koolid ja kutseõppeasutused. Koos partneritega on välja töötatud kiusamisvaba haridustee kontseptsioon, mida nüüd uuendatakse. 

Septembris jõustuv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks. Põhjendatud kahtluse korral võib kontrollida õpilase kotti või kappi ning võtta keelatud esemed või ained hoiule.

Digipöörde suunamisel peab ministeerium oluliseks terviklikku lähenemist ning tähelepanu all on nii koolide IT taristute uuendamine, nutikate seadmete hankimine, e-õppevara loomine kui ka kasutajate digipädevuste suurendamine. 

Sel ja järgmisel aastal rajatakse või uuendatakse kokku 164 üldharidus- ja kutsekooli IT võrgud, 2021-2022 ülejäänud. Eelmisel õppeaastal uuendati ja täiendati koostöös koolipidajatega koolide digitaristuid erinevate digitaalsete ja nutikate seadmetega ning nüüd on need IT-õppeks kättesaadavad. Mullu käivitunud põhikooli digiõpikute pilootprogramm oli edukas ning õpikute valik laieneb veelgi. Uuendusena on digiõpikuid võimalik tasuta kasutada ka lapsevanematel. Uute õppevaralahenduste loomiseks toetatakse haridusvaldkonna iduettevõtteid. 

Käivitub IT Akadeemia kutsehariduse pilootprojekt, et haridus oleks IT tööturu vajadustele vastav ja soodustaks lõpetajate edasiõppimist ülikoolis. Uus tarkvaraarendaja kutsekeskhariduse õppekava on 4-aastane ja suurendatud üldharidusõppe mahuga, tihedat koostööd tehakse tööandjatega. 

Riik arendab jõuliselt digilahendusi, et iga inimene saaks igal ajal ja igas kohas tasuta õppida eesti keelt. Septembris valmib eesti keele edasijõudnute ehk B1 taseme e-õppe tasuta kursus Keeletee, mis võimaldab iseseisvalt eesti keelt õppida nii vene- kui ingliskeelsetel õppijatel. Keeletee on jätkuks populaarsele eesti keele e-kursusele Keeleklikk.

Muud olulisemad teemad

Eestis on rohkelt uusi ja renoveeritud haridustempleid. 

Kaasajastatud keskkonnas alustavad tööd kaheksa põhikooli: Aseris, Jõgeval, Paides, Juurus, Viljandis, Tabiveres, Põlvas ja Tartus. Alustaval Kohtla-Järve riigigümnaasiumil on uus õppehoone. Valmivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ning 2020. aasta algul Tartu Ülikooli Delta keskus. Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitus algab 2020.
Õpetajate hinnangul on nende amet üha enam väärtustatud. 

TALISe uuring näitab, et õpetajaid, kes tunnevad, et nende amet on väärtustatud, on poole rohkem kui viis aastat tagasi: 13% vs 26%. Üldhariduskoolide õpetajate karjääritee ja liikuvuse esmakordne analüüs näitab, et õpetajad on oma ametile truud. 40% koolist lahkunud õpetajatest asuvad uuesti koolis tööle. Viimasel viiel aastal on ametisse asunud uusi õpetajaid rohkem kui ametist lahkunuid.
Alusharidus saab uue õppekava. 

Ettevalmistamisel on ka uus alushariduse seadus.
Väärtustame lasteaiaõpetajaid ja oleme töötasu jõuliseks tõstmiseks eraldanud omavalitsustele lisaraha. Kui 2014. aastal oli lasteaiaõpetaja keskmine palk Harjumaal 736 eurot ja Ida-Virumaal 584 eurot, siis 2019. aastal on vastavalt 1147 ja 1161 eurot. Eesti keskmine lasteaiaõpetaja palk oli tänavu kevadel 1145 eurot. TÜ tänavune sisseastumiskonkurss osutab ameti populaarsuse kasvule.
Üldhariduses tulevad muudatused eksamikorralduses. 

Põhikoolieksamitest loobumise eelnõu hakkab arutama Riigikogu. Abituriendid saavad tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele testi. Lisaks jätkub arutelu koduste koolitöödega seotud koormuse üle.

Kutseõppurid saavad tuge endale sobiva haridustee leidmisel. Kutsevaliku õpe laieneb pilootkoolidest teistesse kutskoolidesse. Kutsekoolide rahastamisel hakatakse arvestama ka koolide tulemusnäitajaid.
Põhjalikult ettevalmistatud kõrgharidusseadustik jõustub. 

Uuenenud seadustik suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid, soodustab kõrgkoolide koostööd ning teadlastele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist.
Täiskasvanuharidus on populaarsem kui kunagi varem. 

Oleme jõudnud uue rekordini: elukestvas õppes osaleb 19,7% 25-64aastastest inimestest. Täienduskoolitustel osalejate arv on kasvanud 373 tuhandelt 420 tuhandeni. Eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaal väheneb järjekindlalt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas Kolnowski.

Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada kooliperede ennetamis- ja sekkumistegevusi ehk teisisõnu soovib sihtasutus täiendavalt tunnustada neid koole, kes kasutavad maksimaalselt ära uuringutega kontrollitud programmi ja süsteemi, pingutades selle nimel, et kiusamist jääks aina vähemaks.

“Kalmetu Põhikool on kool meie täitsa esimesest lennust. Kool julges juba 2013. aastal võtta vastu väljakutse katsetada kiusuennetusprogrammi, mille mõju oli põhjalikult tõestatud küll Soomes, ent Eestis polnud midagi nii süsteemset koolidele varem võimaldatud,” sõnas sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Ja kuigi kuue kasutusaasta jooksul on loomulik, et tuleb ette väsimust ja motivatsioonikadu, tegi Kalmetu Põhikool 2018/2019. õppeaastal väga eeskujulikku ja põhjalikku tööd. Kalmetu kool on hea näide, et ka väikestes koolides on süsteemne kiusuennetus väärtuslik, aidates kujundada nii täiskasvanute kui laste hoiakuid ning seda - nagu näitavad kooli õpilasküsitluse tulemusedki - mõjusalt.”

“Tunneme uhkust ja suurt rõõmu, et meie tehtud tööd ja pingutusi on märgatud. Saadud tiitel annab veelgi rohkem energiat, et minna vastu uutele väljakutsetele, tagamaks kõigile lastele koolirõõm,” ütles Kalmetu Põhikooli KiVa-tiimi juht Hestia Mirka. “Meeldiv on kuuluda KiVa-koolide toetavasse perre ja tegutseda ühise eesmärgi nimel.”

Aasta kiusuennetaja kooliks sai kandideerida iga vähemalt kaks aastat KiVa programmi kasutanud kool, kes selleks ise soovi avaldas. Tiitlisaaja välja selgitamiseks võeti arvesse nii kooli õpilasküsitluse tulemusi, KiVa rakendamise näitajaid personali tagasiside põhjal kui ka osalemisaktiivsust Kiusamisvaba Kooli täienduskoolitustel. Boonuspunkte andsid ka kõik koolipoolsed lisategevused KiVa teadmiste ja oskuste laiemaks levitamiseks.

Lisaks Kalmetu Põhikoolile tõsteti esile ka eelmisel aastal kiusuennetaja tiitli pälvinud Kuusalu Keskkooli ning Rocca al Mare Kooli, kes on möödunud õppeaastal pühendunult kiusuennetusega tegelenud ning KiVa programmi rakendanud.

Aasta kiusuennetaja kooli tiitliga pärjatud Kalmetu Põhikooli KiVa-meeskonda tunnustas auhinnakruiisiga Stockholmi hea koostööpartner Tallink. Samuti aitasid äramärgitud koolide KiVa-tiime auhindadega tunnustada Telia Eesti AS ja Linea Shop. SA Kiusamisvaba Kool tänab suvekoolis osalenute füüsilise ja vaimse heaolu toetamise eest ka Viljandi Kutseõppekeskust ning ASi Kalev. 

Kalmetu Põhikooli KiVa-meeskond

Aasta kiusuennetaja kooli tiitlit annab SA Kiusamisvaba Kool välja igal aastal alates 2018. aasta suvest.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole kiusamisvastaste meetmete kasutusele võtmisel ning tegeldakse teadlikkuse tõstmisega kiusamise, selle vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas ja foto: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade.

Samal teemal:

• Heategevuslike harilike ostuga saab toetada kiusamise vähendamist Eesti koolides 

Uues informaatika õppekavas on viis valikkursust (programmeerimine, tarkvaraarendus, kasutajakeskne disain ja prototüüpimine, tarkvara analüüs ja testimine, digiteenused), lisaks on õpilastel võimalus osaleda digilahenduse arendusprojektis.

Ootame koole, kes tahavad õpilastele uusi valikkursusi pakkuda!  

Gümnaasiumi informaatika ainekava väljatöötamise eesmärk on anda igale gümnaasiumiõpilasele võimalus arendada huvidest lähtuvalt IT-oskusi ning rakendada neid praktikas. Plaan pole teha igast õpilasest programmeerija, vaid anda noortele võimalus leida koos meeskonnaga uuenduslikke lahendusi elulistele probleemidele. 

Valikkursuste materjalid loodi 2017/18. aastal HITSA, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös.  

Valikkursuste sisu ja õppevara esimesed prototüübid valmisid katsetamise käigus ja tihedas koostöös kümnest pilootkoolist kaasatud õpetajate ja õpilastega. Digilahenduse arendusprojektide testimine toimub 2019. aasta septembris-detsembris.

Kuna paljudel koolidel ei pruugi olla võimekust (õpetajat-juhendajat) informaatika valikkursuste läbiviimiseks, on materjalid kättesaadavad ka e-kursuse vormis. 

Koolid, andke endast teada!

Ootame koole, kes on huvitatud 2019. aasta sügisest oma õpilastele valikkursusi pakkuma. Kursuste juhendajatele toimub 26.-27. septembril Tallinnas koolitus, mis kantakse üle ka veebis ning on hiljem järelvaadatav. 

Huvi korral ja lisainfo saamiseks võta ühendust HITSA ProgeTiigri programmi juhi Kristi Salumiga: kristi.salum@hitsa.ee.

Täpsem info ja valikkursuste kirjeldus on üleval HITSA kodulehel. 

Foto: Unsplash, Markus Spiske

Samal teemal:

• IT-tugi õpetajatele IT-huviliste õpilaste näol võiks olla igas koolis
• Tütarlapsi oodatakse IT-teemapäevale 

Ligikaudu 370 osalejaga konverents on Eesti suurim õpetajate foorum ja esinduslik kokkusaamiskoht nii Eesti venekeelsete koolide õpetajatele kui ka Ida-Viru piirkonna haridusasutuste töötajatele.

Juubelikonverentsi pealkiri „Õpetajaks olemise ilu ja valu“ kajastab õpetajate ootust saada oma igapäevatöös rohkem mõistmist ja tuge.

Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori kohusetäitja Marek Sammuli sõnul on kool nagu kogu ühiskond pidevas muutumises. „Kõne all on eesti keele õpetamise kvaliteet, koolis kasutatakse järjest enam digilahendusi ja õpetaja töös on rõhuasetus nihkunud õppimise toetamisele. See paneb õpetaja olukorda, kus enese arendamine on möödapääsmatu,“ rääkis Sammul.

Konverentsi töö toimub üheksas sektsioonis, kusjuures eraldi on tähelepanu pööratud lasteaiaõpetajatele ja koolijuhtidele. Muu hulgas arutletakse õpetaja toetamise, Eesti alushariduse uuendamise, mitmekultuurilise kooli maailmakogemuse ja koolikiusamise ennetamise teemal.

Sõna saavad teise hulgas haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ning eesti keele (võõrkeelena) professor Birute Klaas-Lang. Tegevõpetajad peavad mitu ettekannet eestikeelse õppe rakendamise kohta venekeelses koolis. 

Konverentsil toimub ka parlamendierakondade esindajate debatt „Kuidas muutub Eesti kool eesti kooliks ja mis saab venekeelsest koolist?“. Väitlejad otsivad vastust küsimustele, kuidas jõuda tervikliku eesti kooli mudelini, kas see välistab või ei välista osalist venekeelset õpet, missugused on konkreetsed sammud ja millises ajakavas neid ellu viiakse.

Konverentsi töökeeled on eesti ja vene keel. Kavaga saab tutvuda veebilehel ja konverentsi saab jälgida otseülekandes aadressil uttv.ee.

Konverentsi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Anna Markova, õpetajate konverents 2018.

Samal teemal:

• Eesti e-riigi lahutamatuks osaks olevad koolide IT-taristud viiakse uuele tasemele
• Programmi Noored Kooli 28 uut õpetajat alustavad tööd koolides üle Eesti

Kuna kõige tõhusam õppimisviis toimib „käed-külge“ meetodil, on projekti peamine eesmärk aidata lastel ja noortel tundma õppida oma kodukoha kultuuripärandit ja mõista selle väärtust.See on kooliõpilastele hea võimalus näidata üles sotsiaalset ettevõtlikkust ja osaleda oma esimeses kodanikualgatuse projektis.

Algatusega on oodatud liituma kooliõpilased vanuses 7–19 ning osalejate ring ei ole piiratud vaid koolidega. Panustada võivad huviringid, noortemajad, sõpruskonnad – kõik, kes peavad tähtsaks seda, et kultuuripärand säiliks nii täna kui ka tulevikus.

Käesoleva aasta kevadel ja suvel said laste ja noorte abiga korda juba 14 pärandipaika seitsmes maakonnas. Uute tulijate innustamiseks toon mõned sellekevadised näited pärandivaderite ettevõtmistest.

Kose-Uuemõisa lasteaed-kooli 1.-4. klassi pärandivaderid Harjumaalt on oma hoole alla võtnud Kose-Uuemõisa mõisa kabeli, sel kevadel käidi seal talguid pidamas juba kolmandat aastat. Matusepaik kuulus mõisaomanikele von Uexküllidele ning see asub mõisast pool kilomeetrit eemal Pirita jõe käärus.Õpilased tegid kabeli ümbruses jõukohaseid töid - lõikasid oksakääridega väikest võsa, riisusid lehti ja korjasid kokku prügi. Seekord tulid pärandivaderid talgutelt tagasi nelja suure prügikotiga, mis oli kurvastuseks rohkem, kui eelmisel aastal. Koolipere ise loodab, et kui iga aasta pärandipaika korrastada, siis hakatakse seda rohkem hoidma ja ehk jõuab kätte ka see aeg, kui enam sinna prügi ei tekigi.

Pühajärve Põhikooli pärandivaderid Valgamaalt käisid Sangaste kalmistul, kuhu on maetud kultuurilooliselt olulised inimesed ning kus asuvad ka endiste ümberkaudsete mõisnike perekonnakabelid. Ühises ettevõtmises toimetasid koos 3. ja 8.-9. klassid. Noorimad õpilased ja tütarlapsed korjasid küünlatopse ning prügi, riisusid lehti ja vedasid oksi. 8.- 9. klassi poisid olid uhkelt ametis lagunenud kiviaia taastamisega, tööde juures juhendas ja hoolitses ohutuse eest restauraator Toivo Erilt. 

Valjala põhikool Saaremaalt on Valjala vana kalmistu vaderiks. Eelmisel aastal said võssakasvanud ja suures osas hävinud kalmistul kogukonna toel teoks suuremahulised tööd – saeti ohtlikke ja mahalangenud puid, samuti võeti maha võsa. Õpilased panustasid eakohaste töödega kokku 25 talgutunniga, klasside kaupa käisid tundide ajal kõik õpilased talgutamas. Sel kevadel käisid 4.–9. klassi õpilased kalmistul oksi ja noort võsa lõikamas, mahalangenud oksi kokku korjamas ja põletamas, samuti riisumas ja prügi koristamas.

Õppeaasta viimasel koolipäeval avati pidulikult Valjala vana kalmistu lugu ja sinna maetud perekond Schmidti tutvustav infotahvel. Õpilaste kaasabil koostas ajalooõpetaja infotahvli tekstid, need kooskõlastati ka Saaremaa muuseumiga. 8. klassi noormehed käisid kalmistu joonise jaoks krüptihaudade ja teiste objektide koordinaate määramas ning valmistasid loovtööna ka puidust aluse, millele infotahvel kinnitati.

Vahetult enne suvevaheaja algust käisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistid Lääne-Virumaal Kiltsis. Mõisa peahoones tegutsev Kiltsi põhikool on lisaks oma kooliperele juba mitme linnakooli õpilastele nii Tallinnast, Tartust kui Rakverest pakkunud põnevat ajaloo avastamise võimalust von Krusensternide suguvõsalekuulunud lossis. Külalisõpilased on omakorda saanud olla abiks lossi jääkeldri puhastamisel ja pargi hooldamisel, kuid töid jätkub mõisamaadel veel aastateks. 

Algatuses osalemiseks saab käesoleval aastal ennast kirja panna kuni 20. septembrini, korrastustalguid võib läbi viia oktoobri lõpuni. Vajadusel saavad pärandivaderid taotleda toetust töökinnaste ja teiste vajalike vahendite ostmiseks, samuti ajalooeksperdi esinema kutsumiseks.

Registreeruda ja lähemat infot saab aadressil http://pärandivaderid.ee  ning pärandivaderite tegemisi jälgida Pärandivaderite Facebooki lehel.

Pärandivaderite algatuse eestvedajaks on MTÜ Estlander. Projekti toetavad Muinsuskaitseamet, Rahvakultuuri Keskus, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Loo autor on Elle Lepik, Pärandivaderite projekti eestvedaja

Kahe päeva jooksul loovad õpetajad üheskoos üle-euroopalisi veebipõhiseid eTwinningu koostööprojekte, mida uuel õppeaastal koos õpilastega ellu viia. 

Suvekoolis osalevad rahvusvahelises koostöös kogenud õpetajad kõikjalt Eestist. Pärnumaa koolidest on esindatud Pärnu Kuninga tänava kool, Pärnu Mai Kool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ning Paikuse Kool. 

Tänavu keskenduvad õpetajad Pärnus “Hariduse tehnoloogiakompassis” käsitletud tehnoloogiatrendidele hariduses – kuidas tehisintellekt, virtuaalreaalsus ja teised tehnoloogiad koolielu mõjutavad ja mida võib tuua tulevik? Kuidas neid targalt haridusse kaasata ja kas ka Eesti õpilane peaks neid koolitunnis lähemalt tundma õppima? Samuti keskendub suvekool lähemalt sellele, kuidas käsitleda tundides tänavust Euroopa aasta teemat – demokraatlikku osalust.

eTwinningu suvekool

21.-22. august 2019
Pärnu Strand konverentsikeskus

Seminari korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Täpsem info ja päevakava 

Lepingu järgselt peaks 360 õpilasele mõeldud koolis õppetöö algama hiljemalt 1. septembril 2023. 

Lepingule eelnenud ühiste kavatsuste kokkulepe Rae valda riigigümnaasiumi rajamiseks sõlmiti ministeeriumiga juba 2016. aastal. Vahepealse aja jooksul on Rae valla poolt kindlal sammul kokkuleppe suunas edasi liigutud ja 2018 oktoobris kehtestatud detailplaneering annab võimaluse lepingu allkirjastamise järgselt kohe alustada uue kooli arhitektuurikonkursi ja seejärel projekteerimisega.

Minister Mailis Repsi sõnul tähistab leping seda, et  koolivõrgu programmiga kavandatud nelja Harjumaa riigigümnaasiumi asutamises on kindlas kõneviisis kokku lepitud. „Mitmekesiste valikutega riigigümnaasiumide rajamine Harjumaal annab noortele veelgi suurema kindluse, et kvaliteetse gümnaasiumihariduse saamise võimalused kodupiirkonnas on tagatud. Rõõmu teeb üha tugevamaks muutuv riigigümnaasiumide võrgustik, mis on väärtuslik osa meie haridussüsteemist,“ lisas minister.

Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on lepingu allkirjastamine Rae valla jaoks väga oluline ja oodatud sündmus. „Valla elanikkonna kasv on ulatunud viimastel aastatel 6-7 protsendini, mis sunnib meid pidevalt laiendama oma haridustaristust. Jüri Gümnaasiumi viimane juurdeehitus valmis 2014, kuid juba täna seisame taas silmitsi ruumipuudusega,“ rääkis vallavanem, kelle sõnul peaks ka uue kooli puhul nägema ette võimaluse selle laiendamiseks tulevikus.

„Kvaliteetset gümnaasiumiharidust on Jüris antud aga juba ligi 40 aastat ja riigigümnaasiumi tulekuga saab see uue ja veelgi akadeemilisema suuna, mille üle minul kui kooli vilistlasel ja vallavanemal saab olla ainult hea meel,“ lisas Võrklaev.

Lisaks kiiresti kasvavale Rae valla elanikonnale on Jüri asukoha ja juurdepääsetavuse poolest sobilik ning hinnatud paik, et pakkuda kvaliteetset gümnaasiumiharidust ka ümbruses asuvate Kiili, Raasiku ja Kose valla õpilastele. Uueks õppeaastaks kandideeris juba tänavu Jüri Gümnaasiumi pakutavale 96-le kohale 181 õpilast, kellest 46 omandasid põhihariduse väljaspool Rae valda. Rae riigigümnaasium hakkab paiknema Jüri aleviku südames, tänase Jüri Gümnaasiumi vahetus läheduses aadressil Aruküla tee 22.

Allikas: HTMi pressiteade.