Haridusuuendusele hoogu andmisest huvitatud meeskonnad loovad kahe päeva jooksul prototüübid. Sündmuse eesmärk on leida distantsõpet toetavaid ja Eesti kontekstiga haakuvaid tehnoloogilisi lahendusi, mis on laiendatavad ka rahvusvaheliselt kui Education Nation tunnusmärgiga haridustehnoloogia valdkonna tooted.

Tänavune koroonakevad pani nii õpetajad, õpilased, lapsevanemad kui ka koolijuhid ja haridust edendavad spetsialistid ettenägematusse olukorda, harjuda tuli n-ö uue normaalsusega ning õppimiseks ja õpetamiseks tuli leida teistsuguseid alternatiive. „Kõik osapooled said sellest perioodist suure kogemuste pagasi. Sealjuures olid suured ootused ka erasektorile. Vajadus distantsõpet toetavate lahenduste järele kasvas hüppeliselt ning tõi esile kitsaskohad, mille parandamiseks haridustehnoloogiat arendavad iduettevõtjad oma panuse saavad anda. Olgu selleks siis õpilaste-õpetajate koostööd soodustavad lahendused või õppija enesejuhtimisoskuste toetamine,” selgitab Inga Kõue, Startup Estonia haridustehnoloogia valdkonna projektijuht.

Hetkel on käimas üritustele registreerimine ja ideekorje. Osalema on oodatud kõik, kes igapäevaselt tegutsevad haridusalal või tunnevad, et see on valdkond, mis korda läheb ja mille edendamisse on soov oma teadmiste ja oskustega panustada. „Kaasalööjate seas näeme iduettevõtlusest huvitatud inimesi, samuti õpetajaid ja hariduseksperte. Lisaks ootame osalema õppijaid, disainereid ja arendajaid. Erinevad teadmised ning oskused on vajalikud igas tiimis, kes mõnd konkreetset probleemi lahendama hakkab. Osavõtjate puhul ei mängi rolli varasem häkatonide kogemus,” julgustab Kõue.

Ideid, millest häkatoni käigus toote või teenuse prototüüp arendada, võib välja pakkuda igaüks. Eeldefineeritud on kategooriad, kuhu alla on uued lahendused eriti oodatud: integreeritud ja vajaduspõhine õpe; sidusad e-lahendused ja digiturvalisus; vaimne tervis ja eluoskused; kutse- ja huviharidus, elukestev õpe. „Näiteks vajame lahendusi, mis aitaksid siduda formaalhariduse, huvihariduse ja huvitegevuse noore vaatest terviklikumaks,” toob ühe ootuse välja Hariduse- ja Noorteameti projektijuht Aivar Hiio. „Samuti otsime finantstehnoloogia lahendust, mis lubaks haridusasutustel teha kulutusi digitaalsetele tööriistadele. Praegu kasutatakse seesuguste kulutuste jaoks kohmakaid hüvitussüsteeme.”

Osalevatele tiimidele on abiks kogenud mentorid erinevatelt elualadelt, kes nõu ja jõuga toetavad meeskondade töö arendusprotsessi. Mentorite seas on nii haridusteadlasi, ettevõtjad ja ärijuhte kui ka teenusedisainerid ja arendajaid. Parimate ideede prototüübid loonud meeskondadele on väärilised auhinnad ning võimalus alustada Haridus- ja Noorteameti toel 2021. aastal 4-kuulist koosloome protsessi, kus toote edasises arenduses osalevad õpetajad, õpilased ning haridusteadlased. Alustav iduettevõtja saab koosloomes lõppkasutajatega oma toote kiiremini turule tuua.

Sündmusele saab registreeruda siin:

https://eventornado.com/event/education-upgrade-hack-2020

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Noorte kriisihäkatoni parimad ideed on selgunud

Tartu Ülikooli osalusel tehtava uuringu intervjuuetapis vesteldi COVID-19 pandeemia esimese laine kestel 34 haridus- ja tööturueksperdiga Eestist, Itaaliast, Poolast, Portugalist, Saksamaalt ja Soomest. Pandeemiast põhjustatud kriis tõi nähtavale nii digitaalsete vajaduste spektri kui ka kitsaskohad nende vajaduste rahuldamisel. 

Digipädevuste uuringu Eesti teadlasrühma liige, sotsioloogiateadur Mai Beilmann, kes intervjueeris Eesti eksperte, sõnas, et siinsete teadlaste, õpetajate ja IT-valdkonna ekspertide hinnangul võib riigi strateegiliste otsuste ja seatud eesmärkidega üldiselt rahule jääda, kuid püsiva rahastuse tagamine valdkonna arendamiseks on kriitilise tähtsusega. 

„Tehnoloogiakeskselt mõtteviisilt tuleks liikuda rohkem inimkesksuse poole,“ lisas Eesti eksperte intervjueerinud Mai Beilmann. „Uute ja heade tehnoloogiliste lahenduste, seadmete ja platvormidega üksi ei tee midagi ära, kui inimestesse – teadmistesse, oskustesse ning nende rakendamise tingimustesse ja metoodikasse – piisavalt ei investeerita.“ 

Ta tõi näiteks, et kool võib küll hankida kõige uuemad ja kiiremad tehnoloogilised vahendid, kuid kui õppeprotsess ise jääb endiseks, pole neist suuremat kasu. Seega nõuab terviklik muutus ka head ettevalmistust ja inimestesse investeerimist. 

Beilmann märkis, et Eesti ja Soome eksperdid olid kuue riigi esindajatest kõige positiivsemalt meelestatud. Koolide IT-taristu suhtes olid Itaalia, Poola, Portugali ja Saksamaa eksperdid tunduvalt kriitilisemad. Samuti rõhutasid nad, et perekonna majanduslikud võimalused mõjutavad tugevalt laste ja noorte digitaalset hakkamasaamist. Ekspertide hinnangutest noorte oskustele ja koolide tegevusele kumab läbi, et Eestis ja Soomes aitab koolikeskkond ebaühtlast kodust olukorda paremini tasandada ning digilõhet vähendada. 

Ekspertidel paluti uuringu kontekstis lahti mõtestada ka 21. sajandi tööturu- ja haridusvaldkonna ootustele ja nõudmistele vastava digitaalselt pädeva inimese olemus. 

Mai Beilmann selgitas, et kõikvõimalike nutiseadmete asjatundliku kasutamise oskus ei ole enam primaarne. „Nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides nimetati hoopis probleemilahendusoskust, küberhügieeni tundmist, võimet veebist leitud infot kriitiliselt hinnata, oskust eri veebikeskkondades olukorrale vastavalt suhelda ning kõikvõimalikes e-keskkondades vastutustundlikult ning enda ja teiste (vaimset) tervist säästvalt käituda. Nii mõnigi ekspert leidis, et sotsiaalsete oskuste kombineerimine valmisolekuga kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi on isegi olulisem kui tehnilised oskused ise. Tehnika ja selle kasutamise võtted muutuvad kiiresti ning konkreetsete seadmete ja rakenduste kasutamist tuleb nagunii pidevalt juurde õppida,“ ütles Beilmann ning rõhutas, et vajadus kriitilise mõtlemise, heade inimsuhete ja koostöö järele ei kao kuhugi. 

Uuringu kohaselt on oluline vabaneda ühiskonnas kujunenud stampmõtlemisest, nagu lasuks vastutus digioskuste õpetamise ja omandamise eest koolil (ja üha enam ka kodul). Kasutamata võimalusi on nii huvihariduse kui ka elukestva õppe valdkonnas, kus väärt algatused ja programmid saavad jätkuda ja aja jooksul edasi areneda. 

Eksperdiintervjuude tulemuste ingliskeelse kokkuvõttega saab tutvuda projekti kodulehel. Intervjueerimine ja selle tulemuste analüüs oli üks uuringu „Youth Skills“ kaheksast etapist.  

Uuring „Youth Skills“ on laiapõhjaline rahvusvaheline teadusprojekt, mille eesmärk on jõuda laste ja noorte teadmiste ja oskuste uurimise kaudu paremale arusaamisele sellest, kuidas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat suurema heaolu saavutamiseks sihipäraselt kasutada ning kahjuliku mõjuga toime tulla. 

Projektis osaleb lisaks Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile veel 13 ülikooli 12 riigist (Austriast, Belgiast, Hollandist, Itaaliast, Norrast, Poolast, Portugalist, Soomest, Taanist, Tšehhist, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist) ning võrgustik European Schoolnet. Projekti juhtpartner on Leuveni Katoliku Ülikool. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Photo by Rodion Kutsaev on Unsplash

Samal teemal:

• Vaatamata viirusohule on koolid õppeaasta algusega hästi hakkama saanud

BitDegree asutaja ja tegevjuhi Danielius Stasiulise sõnul ei tähenda kaugõppevõimaluse pakkumine veel selle tegelikku toimimist. Erinevalt klassis toimuvast õppest ei ole õpetajal vahetut võimu õpilase üle, kes saab ühe hiireklõpsuga videosilla lihtsalt katkestada. Et e-õpe toimiks, vajavad õpilased häid õpioskusi, sh eneseregulatsiooni oskusi. On teada, et õppimisel sõltub eneseregulatsioon mõtlemisoskuste, mõtlemisest mõtlemise oskuste, motivatsiooni ja emotsioonide reguleerimisest. Eriti kahe viimase oskuse tõhusa toetamise kohta veebikeskkondades on aga seni vähe teaduslikke teadmisi. 

Alanud projektis on eesmärk kahe aasta vältel välja arendada ja läbi katsetada avatud õppijamudel, mis toetab eneseregulatsiooni valdkondi kõigis õppimise etappides. Avatud õppijamudel tähendab seda, et kogutakse kokku kõik nn digitaalsed jäljed õppija käitumisest digikeskkondades ja nende andmete tõlgendus tehakse õppijale endale reaalajas lihtsal viisil nähtavaks. Kui õppija näeb ja mõistab, kuidas ta õpib, saab ta tõhusamalt juhtida kogu oma õpiprotsessi – nii mõtlemist, mõtlemisest mõtlemist, motivatsiooni kui ka emotsioone. Kuidas seda täpselt teha, on teadlaste ja arendajate ühine suur küsimus projekti esimesel aastal. 

BitDegree on 2017. aastal asutatud haridustehnoloogia idufirma, mis pälvis tänavu märtsis ÜRO ülemaailmsel uuenduslike IKT-lahenduste konkursil World Summit Awards õppimise ja hariduse kategoorias kõrge tunnustuse. Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi meeskonda juhib professor Margus Pedaste ning kõrgetasemelisse rahvusvahelisse uurimisrühma kuuluvad teadlased, kelle töövaldkonnad ulatuvad õpetajaharidusest õpianalüütika ja haridusliku andmekaeveni 

„See, et üks iduettevõte hakkab meie teaduspublikatsiooni ja nõustamise alusel innovaatilisi lahendusi looma, on väga positiivne nähtus. Tavaliselt toimub ka suurtes firmades innovatsioon paljuski kasutajakogemuse ja intuitsiooni pealt ning teaduspõhisus on pigem nõrk. Partnerlus Leedu eduka ettevõttega BitDegree on meeldiv erand. Loodame üheskoos välja arendada töövahendi, millega ka suured ja populaarsed interneti-õpikeskkonnad saavad võimaldada palju tõhusamat õppimist,“ kommenteeris Margus Pedaste.  

Avatud õppijamudeli kohta ilmus Tartu Ülikooli teadlastel tänavu artikkel mõjukas ajakirjas Computers & Education. 

Foto on tehtud Tartu Ülikooli ja BitDegree töörühmade avakohtumisel. Foto autor on Marje Johanson. 

Allikas: TÜ pressiteade

Fookuses on privaatsus ja turvalisus, tehniline taip, käiutumine internetis ja probleemilahenduse oskus. Uuring on nii mõõtev kui hariv. Lubage oma kooli õpilased sellest osa saama!  

Uuringu ankeedi lingid on leitavad www.kyberpahkel.ee veebilehelt. 

Ankeet on nii eesti- kui venekeelne ja sisaldab seitse taustauuringu ja 25 põhiuuringu küsimust ning täitmine võtab aega sõltuvalt vanusest 30-45 minutit. Mõned küsimused võivad olla noorimatele vastajatele keerulised, mis on normaalne. Lubage õpilastel ise teha parim otsus, sest eesmärk ei ole olla teistest targem, vaid vastata nii nagu päriselt käitud või sellel hetkel oskad.

Küberpähkli veebilehelt saab iga kool laadida alla ka osalusmärgi nii koolile kui õpilasele. Mõned koolid on õpilastele andnud välja ka diplomi või tunnuskirja osalemise eest.

Pakume seekord ka lisavõimalust! Kui õpetaja palub märkida õpilastel ankeedi vastuste saajaks oma meiliaadressi, siis saate seeläbi ka oma kooli tulemusi ja vastuseid uurida pärast täitmist. Kui teie kooli õpilased märgivad "kooli" lahtrisse korrektselt oma kooli pika nime, siis saan anda teie kooli puudutavad andmed ka tabelina. Selleks avaldage soovi pärast uuringu lõppu (9.-15.11.2020).

Soovitus! Parim on uuringus osalemist korraldada arvutiklassis, vähem edukam on see anda kodutööks või jagada välja ainult kooliveebis/sotsiaalmeedias. Kui soovite teada saada vasused kõikide vanuste kohta, siis pigem soovitan viia läbi laustestimine.  

Meie toetajad on teile ja teie õpilastele suurimad fännid - Tallinna Tehnikaülikool, Kaitseministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Hedman Partners ja projekt Targalt Internetis koos Euroopa Liiduga. 

Birgy Lorenz, Küberolümpia ja Küberpähkli projektijuht 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• KüberPähkli uuringust selgus vajadus arendada laste sotsiaalseid oskuseid
• Digiteadlikkus toob nii paremad otsused kui ka suurema julguse riskida

OECD avalikustatud analüüsi fookuses on see, kuidas riikide haridussüsteemid tulevad toime sotsiaalse kihistumisega ühiskonnas ning mil määral on riikides tagatud võrdsed võimalused hariduse omandamiseks. Selline tagasiside aitab riikidel hinnata hariduspoliitiliste otsuste mõju ning pakub teaduspõhiseid aluseid edasiste hariduspoliitiliste sammude planeerimiseks.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutavad meie riigi stabiilselt suurepäraselt tulemused PISA uuringus sellele, et oleme haridussüsteemis järjepidevalt õigeid otsuseid teinud. „Meie noortel on suurepärased valdkondlikud teadmised ja eluks vajalikud oskused, kuid tähelepanuväärne on ka see, et Eesti hariduskorraldus aitab tasandada õppimist takistavate tegurite negatiivset mõju. Mul on väga hea meel, et rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et Eestis saab väga head haridust omandada sõltumata sellest, kus sa elad või milline on sinu pere taust,“ sõnas minister. „Loomulikult ei tähenda see seda, et saame loorberitele puhkama jääda. Jätkuvalt peame tähelepanu pöörama siseriikliku ebavõrdsuse ilmnemisele, seisma hea selle eest, et meil oleks väga heade õpetajate järelkasv ja pingutama veelgi enam, et õppekvaliteet üha kasvaks,“ lisas ta.

Analüüs kinnitab, et Eestis on loodud võrdsed võimalused põhihariduse omandamiseks. Eestis on alusharidus kättesaadav enamikele lastele – 15-aastastest, kes 2018. aastal PISA taustaküsimustiku täites vastas lasteaias käimise kohta, kinnitas 95,1%, et on alushariduses osalenud. Alusharidus avaldab positiivset mõju õpilase õpitulemustele ja edasistele õpingutele ning on eriti oluline just kehvema koduse sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste jaoks. Alushariduse kättesaadavus on võrdse haridussüsteemi üks nurgakividest.

Eestis esineb vähe kihistumist üldhariduse tasandil. Enamik Eesti õpilastest läheb kooli seitsmeaastaselt. 96% uuringus osalenud õpilastest õpib munitsipaalkoolides. Eestis õpetatakse ühtse riikliku õppekava põhjal koostatud koolide õppekavade alusel. Mida hiljem jaotatakse õpilasi erinevate õppekavade järgi, seda parem on õpilaste PISA testide tulemused. Eestis saavad õpilased eelkõige tugeva põhihariduse ning alles siis toimub jagunemine kutse- või gümnaasiumihariduse õppekavade vahel.

Eestis õpivad erinevate võimetega õpilased koos – õpilasi jaotatakse võimekuse järgi vähe, eelkõige klassisiseselt ning üksikutes ainetes. See avaldab õpitulemustele positiivsemat mõju, kui õpilaste grupeerimine võimete järgi tasemeklassidesse või klassi jaotamine rühmadesse kõikides ainetes.

Haridusvaldkonna ressursside jaotamine toimub Eestis võrdselt, aga õiglaselt, mis tähendab, et neid jaotatakse küll võrdselt, kuid võetakse arvesse ka vajadusi – õpilased või piirkonnad, mis vajavad rohkem tuge ja tähelepanu, saavad ka rohkem ressursse. Eesti haridussüsteemi iseloomustab hariduse omandamiseks vajalike õppematerjalide (õpikud, arvutid jne) võrdne jaotus. Siiski ilmnes, et paljud koolijuhid tajuvad õpetajate puuduse probleemi ning üheks Eesti haridussüsteemi väljakutseks on õpetajate järelkasvu tagamine.

PISA on OECD rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise uuring. PISA raames hinnatakse ülemaailmselt 15-aastate noorte teadmisi ja oskusi kolmes valdkonnas: lugemises, matemaatikas ja loodusteaduses. Koos testimisega kogutakse andmeid õppimist mõjutavate tegurite kohta, selleks viiakse läbi õpilaste ja uuringus osalevate koolide juhtide küsitlust. 2018. aastal läbiviidud PISA uuringust võttis osa 79 riiki. Eestis osales pool kõikidest meie 15-aastastest õpilastest ehk 5371 noort 231st koolist. Eesti põhikooli õpilaste oskused on PISA uuringu kohaselt Euroopa absoluutses tipus, seda kõigis kolmes valdkonnas – matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes. Eesti osales PISA uuringus viiendat korda, alatest 2006. aastast ning meie õpilaste tulemused on stabiilselt suurepärased.

PISA uuringu osalejate valimisel lähtutakse sellest, et valim oleks esinduslik, kuid samas peavad tulemused olema teiste riikidega võrreldavad. Valimi koostamisel võetakse arvesse riigi eripära: poiste ja tüdrukute, maal ja linnas elavate õpilaste, erineva õppekeelega koolide jt proportsioonid. Uuringu läbiviimisel jälgitakse hoolikalt riikide poolt osalusreeglite järgimist, et tagada tulemuste võrreldavus ning teaduslikkus.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Aaron Burden on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti noorte rahatarkus on PISA uuringu tulemustes esikohal

Jätkatakse juba möödunud õppeaastal populaarseks saanud kahe haridusprogrammiga 2. ja 3. kooliastme õpilastele, kuid sel aastal lisatakse programmi ka 1. kooliastme õpilastele ja lasteaia lastele. 

II ja III kooliastme õpilaste programmide “Kuumaõhupall” ja “Allveelaevad” käigus tutvutakse allveelaevade, kuumaõhupallide ja teiste leiutistega, mis on inimesi viinud  sügavale vee alla ja kõrgele õhku. Leiutistega tutvudes saavad õpilased uusi teadmisi tiheduse, soojuspaisumise, ujuvuse ja teiste füüsikamõistete kohta. Tund PROTO avastustehases sobib samade teemade lisakäsitluseks või kinnistamiseks. Õpilaste vanust ja klassi õppekava eesmärke arvestades käsitletakse õhu ja vee teemat eraldi. 

I kooliastme õpilastele ja lasteaia lastele mõeldud õppeprogrammis “Leiutajaks sündinud” uuritakse, kuidas leiutajaks saadakse ning üritame isegi ühe leiutise abil oma maailma paremaks muuta. Tund on mänguline ja kaasav ning annab võimaluse tutvuda nii PROTO Avastustehase atraktsioonidega kui panna proovile end leiutamiskunsti töötoas.

Rohkem infot:

https://prototehas.ee/haridusprogrammid/

Allikas: PROTO avastustehase info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uus algatus noortele ja robootikahuvilistele: Meet and Code

Iga osaleja saab võistlusele esitada kuni kaks arvuti või teise digiseadme abil joonistatud pilti. Joonistused tuleb üles laadida Laotaja keskkonnas, lisaks tuleb täita osalemisvorm, mis asub siin. Viimane päev oma joonistused teele saata on 10. november 2020. Digijoonistusvõistluse tingimused leiab aasta linnu lehelt www.eoy.ee/tuttpytt/joonistusvoistlus/.

Saabunud töid hinnatakse neljas vanuserühmas: kuni 10-aastased, 11–14-aastased, 15–19-aastased ja vanemad kui 19-aastased. Žüriis osalevad Markus Toompere Eesti Kunstnike Liidust, kunstnik-kujundaja Margot Sakson, ornitoloogid Pelle Mellov ja Leho Luigujõe ning Triinu Kadastik Haridus- ja Noorteametist.

Digijoonistusvõistluse parimatest töödest koosnev veebinäitus avalikustatakse aasta linnu lehel www.eoy.ee/tuttpytt ning autoreid auhinnatakse detsembris toimuval suurel linnuõhtul.

"Tänavune aasta lind tuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, keda teatakse peamiselt omapärase varakevadise pulmamängu poolest. Lisaks tuttpütile elavad Eestis veel hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt," sõnas tuttpütiaasta koordinaator Margus Ots. Püttide kohta saab rohkem lugeda aasta linnu lehelt www.eoy.ee/tuttpytt.

Digijoonistusvõistlust korraldavad Eesti Ornitoloogiaühing ning Haridus- ja Noorteamet. Tuttpütiaastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Tammer tõi Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames Eesti kooliõpilastele peetud videoloengu käigus välja, et kuna e-õppeks ja töötamiseks kasutatavate rakenduste hulk on iga inimese koduarvutis päris suur, loob see hea võimaluse küberkurjategijatele, et saada ligi inimese isiklikele andmetele ja arvutis olevale tundlikule infole. 

„Oleme hiljaks jäänud selle tiigrihüppega, et tuua inimesteni kiire internet. Ei ole otsitud mõistlikku hulka ühiseid lahendusi, millega teha tööd või viia läbi õpet ning seetõttu kasutab iga õpetaja ja ettevõtja oma mingit tööriistu,“ selgitas Tammer. „Ei ole sugugi üllatav, kui sul on kümme erinevat programmi videokonverentside tegemiseks, siis arusaadavalt mida rohkem on rakendusi, seda rohkem on võimalusi, et ühes või teises on mingisugune turvarisk ilmneb.“

Tammeri sõnul saab enamasti negatiivseid intsidente vältida, kui kõik programmid ja rakendused on regulaarselt uuendatud. Seetõttu tasub enne iga rakenduse kasutama hakkamist vaadata, et nutiseadmesse oleks paigaldatud viimane versioon, samuti tuleb uuenduste infot regulaarselt kontrollida.

„Kindlasti uuenda kõiki rakendusi väga regulaarselt. Ei ole harvad juhud, kui uuendusi tuleb kaks või kolm korda päevas, aga asja eesmärk on lisaks rakenduse turvalisuse tagamisele ka jõudluse optimeerimine, et rakendus töötaks sujuvamalt ja kiiremini,“ ütles Tammer. 

Samuti soovitab Tammer tungivalt võtta kasutusele paroolihalduri, mis teeb paroolide meeles pidamise töö kasutaja eest ära ning oma kontodele ligi pääsemiseks on vaja meeles pidada vaid üht keerulisemat sorti salasõna.

„Paroolihalduri valikul tasub vaadata, et mida laiem avalikkus ühe või teise halduri kohta ütleb ning kuidas on tagatud salasõnade kaitse,“ rääkis Tammer. „Kui on erinevatesse rakendustesse või portaalidesse võimalus sisse logida kaheastmelist autentimist kasutades, siis tee seda kindlasti. Logi sisse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil, see on turvaline.“

Kahetasemelist autentimist nõudvate lehekülgede kasutamisel ei ole vaja Tammeri kinnitusel parooli muuta seni, kuni kasutaja pole saanud teadet, et keegi peale tema enda on proovinud sisse logida, mis viitab parooli lekkimisele. Kui kahetasemelist autentimist pole, siis peab ekspert heaks tavaks korra kvartalis või poolaastas salasõnade uuendamine ette võtta.

Materjali edastas Koolielule Samsungi digiharidusprogramm Digitaalne IQ.

Samal teemal:

• Uuring: noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt

Kaitseministeeriumi kantsleri Kristjan Priki sõnul on võistlusel mitu eesmärki, alustades teadus- ja tehnoloogiaalase arengu toetamisest kuni kaitsevaldkonna ja teaduse vaheliste seoste tutvustamise ning kaitsetahte kasvatamiseni.

„Eesmärk on motiveerida õpilasi omandama süvendatud teoreetilisi teadmisi riigikaitse valdkonnas, sealhulgas riigikaitseõpetuse seostest teiste õppeainetega, nagu matemaatika, füüsika, ajalugu, geograafia, ühiskonnaõpetus,“ märkis Prikk.

Ta lisas, et vähem tähtis pole noorte huvi tekitamine riigikaitse vastu tervikuna ja arusaam enda rollist selles. „Eesti riigikaitse algab tahtest ja sellesse panustab kogu ühiskond eesmärgiga valmistada elanikke ette lahendama võimalikku konflikti ja seda ka heidutuse teel ära hoidma,“ ütles Prikk.

Priki sõnul on kooli roll õpilaste isamaaliste väärtushoiakute väljakujunemisel märkimisväärne. „Valikainena toetab riigikaitseõpetus gümnaasiumi õppekavas nimetatud ühiskondlike väärtuste ja patriotismi arendamist, et õpilastest kujuneksid eetilised, vastutustundlikud ja aktiivsed kodanikuühiskonna liikmed,“ lisas ta.

Võistluse peamine sihtrühm on gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilased, kel koolis riigikaitseõpetus läbitud, kuid huvi korral võivad osaleda ka nooremad õpilased.

Tartu Ülikooli teaduskooli direktori Riin Tamme sõnul annab uus võistlus õpilastele võimaluse võrrelda oma teadmisi ja oskusi sarnaste huvidega eakaaslaste omadega.

„Võistlusega soovime näidata, et riigikaitse on palju enamat kui üksnes metsas roomamine. Kaitsevaldkond vajab analüüsi- ja kriitilise mõtlemise võimega ning iseseisva töö oskusega teravaid pliiatseid. Just neid kompetentse me uue võistlusega õpilastes arendamegi,“ ütles Tamm.

 Ta lisas, et loodetavasti aitab riigikaitseõpetuse võistlus noortel paremini valmistuda ka tulevikus eesseisvaks kaitseväeteenistuseks.

Kaitseministeeriumi kantsleri Priki sõnul on riigikaitsevõistlus nii-öelda pilootprojekt ehk suure huvi korral võiks tulevikus korraldada ka riigikaitse olümpiaadi.

Ainevõistluse korraldab Tartu Ülikooli teaduskool koos Kaitseministeeriumi ja Kaitseväega. Võistlus toimub 45-minutilise veebipõhisena testina Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnas 7. aprillil 2021. Parimatele pannakse välja auhinnad.

Riigikaitseteemasid hakati üldhariduskoolides käsitlema 1990ndatel paljuski tänu entusiastidest õpetajatele. Tänaseks õpetatakse Kaitseministeeriumi toetusel riigikaitset valikainena 136 gümnaasiumis ja 20 kutseõppeasutuses.

Allikas: TÜ teaduskooli info

Sellega tunnustab Tartu Ülikool isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. 

Rahvusmõtte auhind antakse pidulikult üle 1. detsembril rahvusülikooli 101. aastapäeval Tartu Ülikooli aulas. Auhinnaks on Ilmamaa kirjastuse sarja „Eesti mõttelugu“ 50 köidet ja klaastaies, mille autor on kunstnik Tiina Sarapu.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustamise ettepanekuid võivad teha Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade, instituutide, kolledžite ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud, teiste teadus- ja arendusasutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor@ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.

Rahvusmõtte auhinda on välja antud alates 2004. aastast. Eelmistel aastatel on selle pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi, tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa ning luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel.

Allikas: TÜ pressiteade