Uuenenud looduse õpperada on 3,4 km pikk ning see tutvustab erinevaid metsaelupaiku. Samuti seal elavaid liike. Õpperaja infotahvlitelt saab lugeda erinevate metsatüüpide iseloomustusi ning rajale on paigutatud looma- ja linnuliikide elusuuruses 2D-kujud. Rada pakub avastamist ja rõõmu nii lastele kui täiskasvanutele.

„Metsa-aabits“ on aga äsja ilmavalgust näinud lastekirjanik Juhani Püttsepa ja Eesti Maaülikooli metsateadlaste koostöös kirjutatud hariv raamat lastele, milles tutvustatakse olulisi metsaga seotud teemasid.

Üritus algab kell 12.15 Järvselja keskuse parkla/söökla juurest ja kestab orienteeruvalt kolm tundi. Üritus on kõigile osalejatele tasuta. Et aga korraldajad saaksid ürituseks paremini valmistuda, palume end kirja panna kuni 18. septembrini.

Riietuda soovitavad korraldajad vastavalt ilmale ning igaks juhuks tasub kotti või taskusse pista ka vihmakeep. Soovijad saavad kaasa võtta oma piknikukorvi. Sooja teed ja magusat pakutakse ka kohapeal.

Kel puudub võimalus saabuda Järvseljale oma transpordiga, saab tulla ja minna Järvselja ja Tartu vahet sõitva maakonnaliinide bussiga, mis väljub Tartu bussijaamast kell 11.10 ning sõidab Järvselja keskusest tagasi kell 15.39. Järvselja bussipeatus on kohtumispaiga lähedal. 

Looduse õpperada ja „Metsa-aabits“ on valminud Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektide raames.

Allikas: Maaülikooli pressiteade

 „Pilk ajaakna taha – Valga Poeglaste Gümnaasium 1923–1932“ käigus tutvustas Valga Gümnaasiumi karjääri- ja projektijuht Pille Olesk huvitunutele kooli ajalugu, tolleaegset matemaatikatundi viis läbi õppenõustaja Irja Kängsepp ning õppejuht Triinu Ugur oli valmis kõige väiksematele ajastutruud käelist tegevust pakkuma.

10. klassid, tutvumaks kooli ajalooga, tegid läbi ajaloo tunni raames ajarännaku. Hämarasse küünlavalgusega klassi astudes pidid nad sule ja tindiga oma nime kirjutama ning nii oma kohalolekut kinnitama. Pinki istudes ootas neid ees aurav piparmünditee ja kosutuseks said nad võid ja leiba mekkides õpetaja juttu kuulata. Vanasti juhatati päev õigele rajale piiblisõnade järgi. Nüüdki näidati õpilastele väga vana piiblit. 

Valga Gümnaasiumi ajalugu hakkame arvama aastast 1919, ajast, kui linn sai eestikeelse gümnaasiumi. Samas kooli ajalugu on pikem ja värvikam. Valga Gümnaasiumi otsesteks eelkäijateks on aga reaalkool, kommertskool ja tütarlaste gümnaasium. Ajarännakul olnud õpilasi panid imestama pildid, millel pole veel tänast koolimaja ehitama asutudki. Koolimaja valmis 1915. aastal, kuid sõja tõttu sai see tugevalt kannatada, koolimajja said õppurid tulla alles 1923. aastal.

Tunnis uuriti vanu esemeid, nagu vana telefoni, grammofoni ja koolitarbeid. Rühmatööna pakiti vanaaja koolipoisi kohvrit, kui ta maalt kostiperre saabus. Kohvrisse pakiti nii voodipesu, villaseid sokke, plekk-kruuse, 1932. aasta ajalehti, soojakott ning searasvast seepki.  

Tunni lõppedes tõdeti üksmeelselt, et selline koolitund-rollimäng oli väga huvitav ning infoküllane. Teemaga jätkatakse – edasi ootavad õppureid töölehed, mille täitmisel on abiks kooli ajaloostendid. Kooli ajalugu tutvustavad töölehed koostas ajalooõpetaja Jaan Uudelt. 

Ajarännul kasutatud vanad koolitarbed olid pärit kooli oma muuseumist. Valga Muuseumist laenutasime grammofoni ja telefoni ning Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni käest saime laenuks plekk-kruuse ja arvelaudu matemaatikatunniks.

Ajas rändama viis õpilased Pille Olesk, kes on kooli karjääri– ja projektijuht.

Tekst: Pille Olesk. Fotod: Egle Kõvask

Samal teemal:

• Valga Gümnaasiumi õpetajad Hispaania koolis töövarjudeks

Programmi veel mitte kasutanud koolides olid aga küberkiusamise näitajad tavapärasemast kõrgemad - sellist muutust prognoosisid ka kiusamiseksperdid üle maailma.

Illustratsioonil näidatud küberkiusamist kogenud 6. klassi (II kooliaste) õpilaste osakaal HBSC 2017/2018 uuringu järgi, võrrelduna küberkiusamist kogenud II ja III kooliastme poiste ja tüdrukute protsendiga KiVa-koolides ja programmiga alles alustavates koolides 2020. a kevadel. Põhjalikumad selgitused, viited ja joonised raportis (link allpool).

Ka üldine kiusamise ohvrite osakaal oli 2020. aasta kevadel KiVa-koolides madalam kui programmiga alles alustavates koolides - vastavalt 7,5% KiVa-koolides ja 12,7% programmi veel mitte kasutanud koolides. Kokku vastas maikuus - ajal, mil kodus oldi olnud juba vähemalt 1,5 kuud - anonüümsele veebipõhisele küsitlusele üle 16 000 õpilase 77 koolist üle Eesti.

“Kuigi mõistsime juba märtsis, et 2020. aasta õpilasküsitluse tulemused ei ole iial varasemate KiVa-küsitlustega kõrvutatavad, ei tahtnud me siiski head kriisi raisku lasta ning pakkusime KiVa-võrgustiku koolidele küsitluses osalemise võimaluse siiski välja, kusjuures esmakordselt saime küsitlusse haarata ka 7.-9. klassi õpilased,” kommenteeris SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar. “Nüüd saame tulemustele tuginedes öelda, et tavatingimustes tehtud süsteemne ennetustöö KiVa-tundide näol kandis ka distantsõppes vilja: kuigi rahvusvahelised küberkiusamise eksperdid prognoosisid küberkiusamise sagenemist distantsõppes, oli KiVa-koolides koroonakevadel küberkiusamist siiski varasemast vähem. Programmi rakendamisega alles sügisel alles alustavates koolides oligi aga küberkiusamise all kannatanud ohvrite osakaal tavapärasest kõrgem, nagu prognoosisid eksperdid.”

Toomesaare sõnul näitab see, et koolid saavad väga palju ära teha ka küberkiusamise vähendamiseks ja ennetamiseks. Kuna on aimata, et vähemalt mingis mahus ootab distantsõpe meid ka alanud õppeaastal, võiksid koolid kontaktõppe aega maksimaalselt ära kasutada selleks, et järjepideva ja süsteemse lähenemise kaudu pakkuda vaimselt ja füüsiliselt turvalisemat õpikeskkonda.

“Sel aastal vastasid esmakordselt küsimustele ka 7.-9. klassi õpilased ja kuigi üldiselt on vanemates klassides kiusamise all kannatavaid õpilasi vähem kui noorte hulgas, sai III kooliastme küsitlusse kaasamise tulemusel selgeks tõsine murekoht: rohkem kui pooled kiusamise ohvrid 7.-9. klassides on kannatanud juba mitu aastat,” täiendas sihtasutuse Kiusamisvaba Kool koolitaja ja uuringute koordinaator Kristiina Treial. “KiVa-koolides oli pikaajalist kiusamist küll programmi veel mitte kasutanud koolidega võrreldes vähem, aga siiski on sedagi liiga palju. Seega on tõhusa ennetustöö ja konstruktiivse juhtumite lahendamise vajadus väga suur ka vanemates klassides.”

KiVa programm, mis on Eesti koolides juba seitse aastat aidanud kiusamist vähendada, on Turu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud teadus- ja tõenduspõhine kiusuennetusprogramm, mille ametlik ja litsentsitud partner Eestis on SA Kiusamisvaba Kool. Programm sisaldab nii universaalseid tegevusi kiusamise ennetamiseks kui ka juhtumipõhiseid tegevusi märgatud juhtumite lahendamiseks. Ennetusmaterjalid on mõeldud eelkõige 1.-9. klassidele, ent programm tervikuna, sealhulgas juhtumite lahendamiseks välja töötatud metoodikad sobivad kasutamiseks ka gümnaasiumiastmes. III kooliastme, s.o 7.-9. klasside kaasamist programmitegevustesse toetab mh Aktiivsete Kodanike Fond.

Alanud sügisest kasutab KiVa juba 102 kooli ja õppekohta üle Eesti ehk ligi 20% Eesti üldhariduskoolidest. SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja ja pakutakse tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole nende meetmete kasutusele võtmisel ning tõstetakse teadlikkust kiusamise, selle vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta kiusuennetaja kool 2020 on Rocca al Mare Kool
   

See võimaldab koolidel varakult kavandada õppetegevust, lapsevanematel ajastada puhkusi ning üleriigiliste ürituste korraldajatel arvesse võtta koolivaheaegu.

Koolivaheajad kinnitati kolmeks aastaks teistkordselt. Jätkub viie vaheaja süsteem, mis annab võimaluse jaotada õpilaste koormust ühtlasemalt 7-nädalasteks õppetsükliteks. Lapsevanemate ja koolide poolt on viie vaheaja süsteem hästi vastu võetud ning tagasiside on olnud positiivne.

Siiski on kooli pidaja ja hoolekogu nõusolekul võimalik koolidel ka edaspidi kehtestada haridus- ja teadusministri määrusest erinevad koolivaheajad. Arvestada tuleb, et õppeaasta jooksul on vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg peab olema vähemalt 8 nädalat. Haridus- ja Teadusministeerium soovitab vaheaegu tavapärasest erineval ajal teha siiski pigem erandkorras ja põhjendatud juhtudel.

Vaheajad:

2021/2022
 25.10 – 31.10.2021
 23.12.2021 – 09.01.2022
 28.02 – 06.03.2022
 25.04 – 01.05.2022
 14.06 – 31.08.2022

2022/2023
 24.10 – 30.10.2022
 22.12.2022 – 08.01.2023
 27.02 – 05.03.2023
 24.04 – 30.04.2023
 14.06 – 31.08.2023

2023/2024
 23.10 – 29.10.2023
 21.12.2023 – 07.01.2024
 26.02 – 03.03.2024
 22.04 – 28.04.2024
 13.06 – 31.08.2024

Allikas: HTMi pressiteade

Miks rääkida kirjaoskusest?

8. septembri on UNESCO kuulutanud rahvusvahelise kirjaoskuse päevaks, et rõhutada kirjaoskuse osa inimõiguste tagamisel ja tõsta globaalset teadlikkust kirjaoskuse osas. Ehkki eestlased ajavad sel teemal nina hästi püsti, on siiski tore märgata, et ka meie meedia siin vahel mõne mõtlemapaneva küsimuse küsib.

2020 jaanuaris korraldas Eesti Lugemisühing rahvusvahelist kirjaoskuskonverentsi. Selle tunnistajaks oli ka ajakirjanik, kes ühe koosviibimise lõpuks püsti tõusis ja küsis kõrvalolijailt: „Mis siis selle kirjaoskusega lahti on? Miks sellest rääkima peab?“

Tänases raadiointervjuus määratles ajakirjanik kirjaoskust kui laialivalguvat mõistet. Täpsem oleks öelda, et selle mõiste sisu muutub. Alati on inimesed kirjutanud ja lugenud mingi ülesandega ehk funktsiooniga – talletada, esitada, mõista jne – aga ajapikku tuleb neid ülesandeid juurde ja lugemise-kirjutamise olukord muutub keerulisemaks, kuna keskkond, vahendid kui ka ülesanded mitmekesistuvad.

Eelmise kooliaasta kolmas trimester kujunes rohkem kui senised kirjaoskuse ja -oskamatuse draamaks. Suuresti kirjaliku juhendamise ja väljendamise aineteks osutusid ka need õppeained, mis loomuldasa on õppekavasse võetud tasakaalustamaks nö akadeemilise õppetöö koormust – kehaline, muusika, kunst, tehnoloogia/käsitöö.

Kui eriolukorra algul püüdsid haridusjuhid koolirahvast ergutada hüüatustega, et ollakse hästi kohanemas ja kõik läheb järjest paremaks, siis nüüd on hakanud üha rohkem kostma hääli, et distantsilt õppimine suurendab hariduslõhet, ja kes hätta jäävad, need jäävad rohkem kui nad seda koolitundides olles olnuksid.

Kurb oli vaadata, et tegemata tööde koorma all ägavad õpilased olidki pahatihti need, kellel on lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisraskusi, mõtlemise ja kõne arengu oluline eripära ning keskendumisprobleemid.

Mis mõtted tekkisid eriolukorra õppetöös?

Eesti Lugemisühing kutsus küsitlusele vastama nii tugitöötajaid, aine-, klassi- kui ka lasteaia õpetajaid.

Toome mõne olulisema järelduse. Kui klassiõpetajatele olid kõige tähtsamad tegevused õppematerjali vahendamine lastele, individuaalse suulise tagasisidestuse andmine ja täiendav individuaalne juhendamine kui ka õppetegevuse huvides laste (perede) sotsiaalprobleemide selgitamine, siis aineõpetajate jaoks olid rõhud veidi teised. Nendel oli suurema kaaluga õpilaste uurimistegevuse suunamine, kuid oluliselt väiksemal määral tegelesid nad õppetegevuse huvides laste (perede) sotsiaalprobleemide selgitamisega. Ega nad seda ei jõuakski, kuna tegelevad paljude klassidega.

Kodus laps, koolis õpilane

Mis olukorda on sattunud õpilane, kellele õpetaja suunab oma kirjaliku sõnumi – mis meeleolu on peres, mis võimalused igapäevase elukorra kindlustamiseks, kust saab laps turvatunnet – see alati sugugi õpetajateni ei jõudnud. Võiksime rääkida kirjaoskusest ses mõttes, et eduka suhtluse tagatiseks on olukorra osaliste adekvaatne tajumine. Kui õpetaja korraldab suhtlust, peaks ta aru saama, kellega suhtleb.

Laps, kes jõuab kooli ja istub pinki, on astunud õpilase rolli. Ta näeb, kuidas sõbrad kõrval võtavad vahendi ja avavad vihiku ja töö läheb lahti. Sama laps kodus pidžaamas ja hommikusöögilauas või voodiski seadet avades ja näperdades on õpilase rollist veel üsna kaugel, ja kui samasugune olek kestab nädalaid, võib algajal kooliskäijal rollijoonis ikka vägagi ära kaduda.

Kirjaoskus ei ole püsiva omaduste kogumiga suutlikkus, et kui see mingil tasemel omandatud on, siis läheb lugemine-kirjutamine mistahes olukorras ühesama ladususega. Kui enesehinnang on uppi läinud ja ebakindlus võtab maad, võib tekkida selline segadus, et hakatakse kartmagi mingi teema ja aine alaseid sõnumeid. Kes paneb rõhu suusõnalisele juhendamisele ekraani vahendusel, ei tarvitse siiski soovitud tulemuseni jõuda ega toetada last – kui on tekkinud tõrge, hirm ja ebakindlus, siis võivad seletused veel rohkem segadusse ajada.

Õpetaja ka ei oska mõnda asja

Meeldib see meile või mitte, aga kaugõppe ajal tuli esile ka õpetajate kirjaoskuse teema – kuivõrd on oskust napilt ja  üheselt väljendada, mida õpilane tegema peaks. Äkki on mõtet kolleegi antud koduülesannet lugeda ja sellega liituda, selle asemel et lapsel pead ristuvate ja põimuvate ülesannete paljususega segi ajada. 

Meie küsitlusele vastanud õpetajad on tähelepanu juhtinud sellele, et pole saanud ja pole veel olemaski videotunni didaktikat – jutt pole mitte üksnes veebikeskkonnast, kus tundi teha, vaid kogu protseduuri ülesehitus – kõne, kirja, pildi vahekord ja koosmäng, suhtluse juhtimine… Paraku näeme videokoosolekutki tihtilugu kui uuskirjaoskamatuse ilmingut: kus teksti esitada, kuidas arutelu juhtida, paralleelselt siit ja sealt sõnumitega suhelda…

Loodame, et see keeruline aeg tekitas olukordi, kus mõeldi: kuidas oma kirjaoskust parandada. Jõudu selleks!

Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja täiskasvanuhariduse asekantsler Robert Lippini sõnul võime olla uhked, et igal tasemel haridus on kõikidele Eesti inimestele ligipääsetav. „Nii kutse- kui kõrgharidust on võimalik omandada õppija jaoks tasuta. See on kahtlemata elukestva õppe edu üks alustala, et ka näiteks kõrgharidusega vanemaealised inimesed võivad minna kutsekooli. Elukestvat õpet on tänapäeva ühiskonnas raske üle tähtsustada. See on iga inimese ja kogu majanduse edu võti.“

Lippin toonitas, et hea kättesaadavuse kõrval on oluline tõsta noorte huvi kutsehariduse vastu ning vähendada õpingute katkestajate arvu. Kutsekeskhariduse omandavad nominaalajaga veidi rohkem kui pool õppijatest (54%), üldkeskhariduses on sama näitaja 85%.

Kõigist keskhariduse tasemel õppijatest, st gümnaasiumi-, kutsekeskhariduse ja 4. taseme kutseõppe õpilastest õppis  2018. aastal kutseõppes 40%, mis on võrreldav OECD riikide keskmisega (42%). Keskmine kutseõppes õppijate vanus Eestis on 24 eluaastat ja keskhariduses 18.

Kutseõppes on ülekaalukalt kõige populaarsemad tehnika, tootmise ja ehituse erialad, kus õpib 50% kõigist kutseõppuritest, järgnevad teenindusvaldkondade õppekavad, kus osaleb 28% kutseõppuritest. IKT õppekavad on Eestis võrreldes OECD keskmisega populaarsemad. Eestis on õppijate osakaal 12% ja OECD riikides keskmisel 4%.

Töökohapõhine õpe on Eestis üha populaarsem, ulatudes 6 protsendini kõigist kutseõppes keskhariduse tasemel osalejatest. Riikide võrdlus aga osutab, et arenguruumi on veel palju – OECD riikide keskmine näitaja on 34%.

2019. aastal olid 25–34-aastaste kutseõppe lõpetajate tööle saamise võimalused võrdväärsed üldkeskharidusega noortega, mis on OECD riikides erandlik.

Kui OECD riikides on õpilaste ja õpetajate suhe kutse- ja üldkeskhariduses sarnane, siis Eestis on üldkeskhariduse tasemel iga õpetaja kohta 14 ja kutseõppes 18 õppijat. Naissoost õpetajate osakaal on küll suurem nii kutse- kui üldkeskhariduses, kuid mehi on rohkem kutsehariduses. Vastavalt on meeste osakaal kutsehariduses 40% ja üldkeskhariduses 23%.

Võrreldes OECD keskmisega on Eestis üldhariduses klassikomplektid väiksemad. Seda peetakse haridussüsteemi tugevuseks, mis tuli selgelt esile ka kevadisel COVID-19 perioodil.

OECD toob muuhulgas välja, et sarnaselt teistele OECD riikidele on Eestis investeeringud õpilase kohta kutsehariduses suuremad kui üldkeskhariduses. Samas jääb koguinvesteering haridussüsteemi ühe õpilase kohta alla OECD keskmise. Küll aga on Eesti liikumas positiivses suunas, sest aastatel 2012 kuni 2017 suurenes haridusrahastus alusharidusest kõrghariduseni õppija kohta keskmiselt 2,5%.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme. Education at a Glance 2020 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kutseõppeasutusi toetatakse 1,7 miljoni euroga

Konkurssi korraldavad Haridus- ja Noorteamet, Lastekaitse Liit ja TalTech.

Õpilasvõistlus “Valede jaht” toetab õpilaste teadmisi ja oskusi internetis valede märkamisel. Konkurss annab pildi ka sellest, millised valed õpilaste inforuumi jõuavad ja millist infot noored valeks peavad. Õpetajad ja lapsevanemad on oodatud õpilasi valede jahil toetama, nendega sel teemal arutlema ja vajadusel aitama ka võistlustöö vormistamisel.

"Internet on suurepärane koht, see ühendab inimesi ja aitab jagada infot. Kahjuks on see ka koht, kus salakavalad pahalased saavad oma hämarate eesmärkide täitmiseks valesid levitada. Internetti kinni panna ei saa ja kõiki postitusi on võimatu kontrollida. Seetõttu on ainuke võimalus õppida valet ja manipulatsiooni ära tundma. Õpilasvõistluse "Valede jaht" eesmärk ongi meie koolinoortele maast madalast õpetada, kuidas tõde valest eristada ja kuidas takistada vale kiiret levikut," ütleb võistluse üks korraldajaid, õpetaja Diana Poudel.

Žürii valib välja võistlustööd, mille alusel luuakse e-test “Vale versus tõde internetis”, mida saavad edaspidi õppetöös jm kasutada kõik huvilised. Kõikide osalejate vahel loositakse välja auhinnad. Loosimised viiakse läbi neljas vanuseklassis.

Konkurss “Valede jaht”

Kellele võistlus on mõeldud? 

Võistlusele on oodatud 7-19-aastased õpilased nii üksi kui ka kuni viieliikmelise tiimina. Soovi korral võivad õpilased kaasata ka mentori, näiteks õpetaja või lapsevanema.

Kuidas osaleda? 

Võistlusel osalejad otsivad internetist valesid, vormistavad need võistlustööks ja esitavad võistluse lehel oleva vormi kaudu. Üks osaleja või grupp võib esitada kuni kaks tööd. Valesid võib otsida mis tahes kategoorias – meemid, videod, animatsioonid, infograafikud, uudised, reklaamid, veebilehed, e-kirjad, sotsiaalmeedia postitused jmt.
Viimane päev võistlustöö esitamiseks on 20. oktoober 2020.

Lisainfo: 
www.targaltinternetis.ee/valedejaht/ 
 

Veebiseminarid osalejatele ja mentoritele

 Õpilasvõistluse “Valede jaht” osalejate toetuseks korraldab Haridus- ja Noorteamet kaks veebiseminari:

15. septembril kell 16 – otse-veebiseminar gümnasistidele, mida on oodatud jälgima ka õpetajad ja lapsevanemad. Link veebiseminarile avaldatakse enne toimumist Targalt internetis kodulehel.
16. septembril kell 18 – veebiseminar õpetajatele ja lapsevanematele, kes toetavad konkursil osalevaid õpilasi. Seminarile saab registreeruda siin.

Võistlus toimub laste ja lapsevanemate teadlikku internetikasutust toetava Targalt internetis projekti raames.

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by Leon Seibert on Unsplash

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli meediauurijad: Eesti lapsed tegutsevad internetis targalt

Peakorraldaja Helin Haga avaldas lootust, et valitud teemad pakuvad kuulajatele üllatavaid uusi fakte ning tekitavad publiku ja esinejate vahel elava arutelu. “Lisaks ametlikele ettekannetele ja paneeldiskussioonidele saab töötubades valmistada lämmastikujäätist ja uurida toidu vaakumpakendamise põhimõtteid,” selgitas ta.

Haga ütles, et tulevikutoidu ümber keerleb erinevaid müüte ja kahtlusi, millesse konverents püüab selgust tuua. “Kindlasti leidub meist osade jaoks tulevikus nii laboris kasvatatud liha kui ka putukatest roogasid, välistatud pole ka taimsete alternatiivide üha parem valik erinevates toidugruppides,” selgitas ta.  

Peakorraldaja sõnul on konverentsi eesmärk anda kõigile külastajatele kaasa mõned head näpunäited ja uudiskillud, mille põhjal saaks teha informeeritud toiduvalikuid. “Loodame, et hoolimata maailma looduse ja majanduse keerulistest olukorrast ei jää konverentsilt kõlama mitte üksnes probleemid, vaid ka võimalikud lahendused,” rääkis Helin Haga. Ta lisas, et konverentsile on oodatud kõik täiskasvanud huvilised, mitte ainult erialaspetsialistid.

Helin Haga märkis, et koroonaohu tõttu tuleb osalejatel arvestada veidi rangemate nõuetega. “Konverents toimub Teadlaste öö raames ja on kõigile osalejatele tasuta, aga ohutuse tagamiseks määrame me sel korral kõikidele registreerunutele numbrilised istekohad, mis on siduvad,” selgitas ta.

Haga rääkis, et Teaduskeskus AHHAA on alates 2017. aastast osalenud üle-Euroopalises projektis FIT4FOOD2030, mille eesmärgiks on viia ellu Euroopa Liidu FOOD 2030 arengukava – muuta Euroopa toidusüsteem jätkusuutlikuks, “tulevikukindlaks” ja kaasavaks. “Konverents on AHHAA-poolse projektitegevuse lõppakord, millega soovime tuua kokku eri valdkondade eksperdid, et näidata, mida Eestis tehakse selleks, et toidusüsteem (alates tootmisest ja kasvatamisest kuni lõpptarbijani jõudmiseni) muutuks tõhusamaks ja paindlikumaks,” sõnas ta.

Tulevikutoidu konverents “Mis me homme sööme?” toimub 25. septembril kell 10.30 AHHAA teaduskeskuses. Osalemine on tasuta, vajalik on registreerimine: www.teadlasteöö.ee/tulevikutoit.

Konverents toimub projekti FIT4FOOD2030 raames, mis on rahastatud Euroopa Liidu Horisont 2020 teaduse ja innovatsiooni raamprogrammist, lepingu number 774088.

Allikas: AHHAA teaduskeskuse pressiteade

Distantsõpet rakendatakse esialgu 2-nädalaseks perioodiks. Ülikool on välja töötanud erinevad käitumisjuhised ning olukorda hinnatakse igapäevaselt. Õppetöös on soovitatud ning toetatud hübriidõpe. 

Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll sõnas: „Tänase olukorra valguses võime öelda, et suvel raske südamega vastu võetud otsus loobuda koroonariskiriikidest pärit uutest üliõpilastest, oli õige. Koroonarisk, mis on seotud naasvate välisüliõpilastega, on tänaseks realiseerunud. Johtuvalt praegusest olukorrast läheb tehnikaülikool kõigil ingliskeelsetel õppekavadel järgmiseks kaheks nädalaks üle distantsõppele. Distantsõppele läheb üle ka üks eestikeelne õppekava, mille õppetöös osales nakatunud üliõpilane. Ülikool on töötanud välja erinevad riskistsenaariumid, mis aitavad tehnikaülikoolil paremini hinnata olukorda ning langetada otsuseid.“

Esmaspäevase seisuga on ülikooli poole pöördunud 9 tudengit, kes on teavitanud oma COVID-19 positiivsest testivastusest. Ükski neist juhtumitest ei ole teadaolevalt alguse saanud ülikooli linnakust. Kõiki juhtumeid lahendatakse operatiivselt koostöös Terviseametiga. Kõiki tuvastatud lähikontaktseid on teavitatud ning potentsiaalsetel viirusekandjatel palutud jääda eneseisolatsiooni.

Ülikool soosib kaugtööd neil töötajatel, kellel see on võimalik. 

Tehnikaülikool soovitab oma üliõpilastel ja töötajatel jälgida Terviseameti hügieeninõudeid: pesta käsi, kanda maske ning mitte tulla ülikooli haigustunnustega. 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Ootame kõiki Eesti üld- ja kutsehariduskoole kandideerima aasta kooli tiitlile. Oma kooli saab konkursile esitada kuni 27. septembrini.

Konkursi eesmärk on näidata kooli loovas ja lõbusas võtmes – kohana, kus õppimine on inspireeriv ja innovaatiline, digilahenduste kasutamine õppetöös on pigem norm kui erand, tegutsetakse ühiselt ka õppetöö väliselt, hinnatakse koostööd ning valitsevad üksteist toetavad suhted. 

Projekt annab võimaluse tuua esile Eesti koolide positiivseid omadusi – erilist ja innovaatilist õpikeskkonda, põnevaid õpetajaid, aktiivseid õpilasi, meeldivat suhtluskeskkonda ning kõike muud, mida koolipere ise oluliseks peab. Konkursiga soovime märgata ja tunnustada neid kooliperesid, kes on sel aastal leidnud nutikaid viise, kuidas õppetöö edukalt toimima panna.

Konkurss toimub juba kolmandat aastat. 

Konkursi tingimused leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi kooliaasta alguse tervitus