Valga Gümnaasiumi kolm õpetajat võtsid sügisvaheajaks väljakutse minna Hispaania kooli töövarjudeks. Kogemusterohke koolivaheaeg sai teoks tänu Erasmus+ projektile „Valga Gümnaasiumi õpetajad töövarjuna Hispaania kolleegide juures parimate õppepraktikate korjel“.
Loo autor on Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi karjääri -ja projektijuht
Projekti raames on planeeritud haridustöötajate õpiränne kahe õppeaasta jooksul kahte erinevasse Hispaania kooli. Projektijuhiks on Valga Gümnaasiumi majandusõpetaja Birgit Tuulemets.
Esimene õpiränne viis õpetajad Birgit Tuulemetsa (majandusõpetaja), Pille Oleski (karjääri- ja projektijuht) ja Gerta Visteri (kunstiõpetaja) Granada maakonda Purullena linnas asuvasse IES Ribera del Fardes kooli. Külastatava kooli eripäraks võib pidada erinevate kultuuride (hispaanlased ja mustlased) lõimumise ja koostoime. Lisaks on kool varasemalt läbi viinud mitmeid edukaid rahvusvahelisi projekte Valga Gümnaasiumiga sarnastes valdkondades.
Päevaraamatu märkmed
Pille Olesk: „Kui me Hispaaniasse maandusime võttis meid vastu jahe ja vihmane ilm. Soe ja mõnus suvi oli just lõppenud. Samas pani külm ilm meid ka teistmoodi pilguga vaatama koolihooneid, kus kütet ei olnud ja õpetajad ning õpilased istusid vapralt jopedes. Sama jahe oli hotellitubadeski. Jaheda ilma kompenseerisid sõbralikud Andaluusia piirkonna inimesed. Saime nende tervituskombe kohaselt nädala jooksul sadu põsemusisid. Kohalikud inglise keelt eriti ei valda, aga kehakeeles sai kõik tarvilik siiski öeldud.
Kuna meie ööbimispaik asus Granada linnas, siis saime igal hommikul nautida 45-minutilist autosõitu kooli läbi maalilise udulooriga kaetud mägimaastiku. Näiteks edasi tagasi kooli sõites läksid ikka ja jälle kõrvad lukku, kui ületasime 1380-meetrist mäge.“
Birgit Tuulemets: „Projekt on oluline Valga Gümnaasiumile, kuna projektist saadud kogemused ja praktika on aluseks kooli õppekavas tehtavatele muudatustele just majandussuuna ja humanitaarsuuna osas. Euroopa-suunalisele koolide vahelisele koostööle suunatud projekt suurendab projektis osalevate õpetajate teadlikkust kultuurilistest erisustest. Lisaks aitavad õpirändes saadud kogemused praktiliselt kogeda, kuidas erinevate kultuuridega koolikeskkonnas toimub õppetöö ja tähtsamate otsuste tegemine. Oluliseks osaks võib pidada just edulugude ja ebaõnnestumiste jagamist ning kuidas toimub koostöö erinevate partnerorganisatsioonide vahel.
Saadud kogemuse toomine oma koolikeskkonda annab tänasele Valga Gümnaasiumi õpetajale väärtuslikke teadmisi ja oskusi ning loob paremaid võimalusi õpilastele eneseteostuseks nii kultuurivaldkonnas kui ka loomemajanduslikes valdkondades.“
Nädal töövarjuna Purullena koolis
Gerta Vister: „Eesti maitsete tutvustamiseks katsime õpetajate toas laua. Loomulikult oli seal verivorst, hapukapsas, must leib ja kilu. Andaluusia õpetaja jaoks ei olnud meie laud ja laualt tulev aroom ahvatlev. Meie üllatuseks sai kõige rohkem kiidusõnu sinep. Malagas läks täide ka minu üks unistus kunstiõpetajana – sain uurida Pisacco kodulinna ja muuseumi.“
Pille Olesk: „Nädala märksõnadeks olid hispaaniakeelsete tundide vaatlused ja õpetajate töömeetodite jälgimine. Huvitav kogemus oli kuulata ajalootundi, kus räägiti paralleelselt inglise ja hispaania keeles ning tundi viis läbi kaks erinevat keelt valdavat õpetajat. Tuleb tunnistada, et raske oli hispaaniakeelsetes tundides istuda ja märkmeid teha, kibelesime ise soovist tundi juhtima asuda, mitte sellepärast, et me kuidagi oleksime tublimad, vaid olime Eestis olles ette valmistanud tunde nii Eesti kultuurist, kunstiõpetusest kui ettevõtlusest. Kuna projekti eesmärk oli siiski Hispaania kolleegide töö jälgimine tundides ja parimate praktikate korje, siis pidasid Hispaania partnerid projekti eesmärgist punktuaalselt kinni. Tuleb tunnistada, et kohalike täpsus ja suurepäraselt ettevalmistatud vastuvõtmine pani meid mitmeid kordi imestama ja ümber muutma oma eelarvamusi hispaanlastest kui mañana-kultuuri ehk tänased toimetused viska homse varna viljelejatest inimestest.”
Gerta Vister: „Kunstiõpetuse tunnis õnnestus mul õpilastele õpetada, kuidas valmistada meie lipuvärvides võtmehoidjaid. 4. klassi õppurid (15–16aastased) said kärmelt nipi kätte ja olid uue näpuosavusega väga rahul, samas said nad meiega ka inglise keelt praktiseerida. Ühes loovustunnis saime ka meie käed külge panna ja saime omale mälestuseks lehvikud maalida”.
Birgit Tuulemets: „Väga põnevaks osutus ka vanema astme õppurite väljasõit Guadixi linna, kus külastasime koos õpilastega Andaluusia Innovatsiooni- ja Arenduskeskust. Keskuses tehti meile põnev ülevaade organisatsiooni tegevustest ning koostööst erinevate haridusasutustega ja projektidest, mida on läbi viidud. Andaluusia Innovatsiooni- ja Arenduskeskuses kuuldud jutust selgus, et ka Hispaania valitsus on hakanud suuresti toetama õpilaste ettevõtlikkuse tõstmist nii keskkooli tasemel kui ka teistel haridustasemetel.”
Pille Olesk: „Meid inspireeris „Museumholics“ projekt, mis tegi koostööd kohalike muuseumitega. Ka meie õpetajad on mitmeid aastaid teinud tihedat koostööd Valga muuseumitega. Eelmisel aastal viisime läbi koolis ajarännaku 100 aasta tagusesse koolipäeva. Seda kogemust saime jagada oma uutele kolleegidele. Muidugi meil pole vastu panna mägedes paiknevate kääbikute küladega võrreldavaid koobaskülasid (piirkonnas umbes 20 000 koobasmajakest) ja muuseume. Külastades kodumuuseume tõdesime, et sarnased vanad tarbeesemed ja tööriistad olid ka meie esivanemate kasutuses.
Punkte kogudes suurde linna tööle
Huvitavaks aspektiks võiks pidada seda, et suurlinnas asuvasse kooli saab õpetaja tööle kindlate punktisummade alusel. Õpetajaks saades alustab õpetaja õpetamist niinimetatud maakoolis ja sealt liigub edasi linnakooli. Iga tegevus, mida õpetaja lisaks õpetamisele teeb, annab punkte, näiteks kirjutab pedagoogilisi artikleid, kirjutab ja viib läbi projekte jne. Punkte saab ka selle eest, kui kaua on õpetaja olnud ühes koolis tööl.
Ka direktoriks saamine eeldab õpetajaks olemist minimaalselt viis aastat. Kui õpetaja tunneb, et ta sooviks saada direktoriks, siis läbib ta vastavad kursused, esitab oma plaani kooli edasisest arengust ja tegevustest direktorina. Selline lähenemine annab direktorile teadmisi kooli toimimisest, õpetajate igapäeva tegemistest ning mõistmise, kuidas õpetamine antud koolis toimib. Kohalikud õpetajad kiitsid antud süsteemi väga. Ka IES Ribera del Fardes kooli direktor Cecilia Díaz Marín oli varasemalt koolis olnud ainult inglise keele õpetaja. Tänasel päeval juhib ta mitmeid rahvusvahelisi projekte ja annab lisaks kooli juhtimisele ka inglise keele tunde.
Tulevikuplaanid
Birgit Tuulemets: „Kuna IES Ribera del Fardes kool on väga tubli projektikool, kellel on pikaaegne ning edukas rahvusvaheline kogemus Erasmus+ projektidega, siis saime õppida parimatelt. Hispaaniast lahkusime uue projektiideega, kuhu on kaasatud ka Valga Gümnaasiumi õpilased ja IES Ribera del Fardes’e kooli õpilased. Häid projektipartnereid tuleb hoida.”
Esimene õpetajate õpiränne kauges Hispaania Granada piirkonnas möödus kiiresti. Valga Gümnaasiumi õpetajad pakkisid kohvrisse töövarjukogemuse, koostöötahte ja palju uusi lennukaid ideid Valga Gümnaasiumi õppekava tarbeks, nagu praktilised koostööd kohalike ettevõtetega, muuseumiga ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Saadud kogemusi jagavad töövarjuks olnud õpetajad ka oma kolleegidega.
Sõbralik ja armas IES Ribera del Fardese koolipere eesotsas direktori Cecilia Diaz Mariniga saadab peatselt oma kaks õpetajat vastu meile töövarjuks. Kevadel viib lennuk taas õpetajad Hispaaniasse seekord Hispaania Valga linna, kus koolil on juba mõned sõpruskoolid ees ootamas.
Õpirände projekt on rahastatud EL Erasmus+ programmist.
Samal teemal: