Sisuka päeva jooksul on võimalus tutvuda kõikide TÜ erialade ja õppekavadega, osaleda ligikaudu 100 töötoas ja infotunnis ning saada vastused küsimustele sisseastumise kohta.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päev on traditsiooniks saanud suursündmus, mida külastab igal aastal üle 1500 noore kõigist Eesti paigust ja välismaalt. „Lahtiste uste päeval saab osaleda kõige põhjalikumas programmis, mille TÜ aasta jooksul välja pakub. Nii saab potentsiaalne sisseastuja valida just talle huvi pakkuvad loengud ja infotunnid, et saada tulevasest erialast parim ettekujutus,“ selgitas päeva olulisust TÜ Eesti turunduse ja vilistlastegevuse juht Teele Arak.

Arak lisas: „Paljude abiturientide jaoks on üks painavamaid küsimusi edasine haridustee. Meie meelest on teadliku kõrgharidusvaliku tegemisele kaasaaitamine määrava tähtsusega, sest nii saame anda oma panuse tulevaste maailmamuutjate arengule.“

Sel aastal on lahtiste uste päeva kavas esimest korda eraldi programm ingliskeelsesse õppesse astujatele nii Eestist kui ka välismaalt. Veel saab päeva üldises osas tutvuda TÜ uue videolavastusega, osaleda sisseastumise infotunnis ja laiendatud alal toimuval infomessil ning jälgida tudengite väitlust teemal „Kas parem on olla õnnetu progeja või õnnelik filosoof?“.

Ülikooli neli valdkonda pakuvad kokku ligikaudu 100 töötuba, loengukülastust ja seminari, mille vahel saab iga potentsiaalne sisseastuja valida. Sisuka päeva jooksul saab muu hulgas külastada lahangusaali, juhtida nutirobotit, arendada virtuaalreaalsust, tutvuda maapõue sügavustega, proovida kätt diktorina ja joonistada kirjandust. Tartu ainulaadse tudengielu tajumiseks on võimalik külastada ka TÜ ühiselamuid, muuseume ja spordiklubi.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeva toetab Swedbank.

Üle Eesti toovad huvilised Tartusse kohale tasuta eribussid. Sinna saab koha broneerida kuni 26. veebruarini ülikooli kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool ootab laste joonistusi: milline näeb välja emakeel?
• Tartu Ülikooli teadlased uurisid doktorikraadiga inimeste karjääriteed

Lahtiste uste päeva raames on võimalus end simulaatoris proovile panna helikopteri ja lennuki piloodina või juhtida lennujuhina kõiki õhusõidukeid ning külastada lennukite hooldusangaari Tartu Lennujaamas.

Lahtiste uste päev algab hommikul kell 10 eeltestide tegemisega kõikidel Lennuakadeemia õppekavadel. Õppeosakonna juhataja Signe Vankeri sõnul pakub akadeemia esmakordselt nelja eri kuupäevaga võimalust eelkatsete tegemiseks, sest see võimaldab õppuritel suvist sisseastumisperioodi paindlikumaks muuta ning vajalikud eelkatsed juba kevadel ära teha. Eelteste on võimalus teha nii Lennuakadeemias kohapeal Tartumaal kui ka Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe 10a.

Päev jätkub loengute ja töötubadega, kus õppurid saavad ise programmeerida, õppida lennuettevõtte majandamist või panna Tartu Lennujaama hooldusangaaris käed külge Ameerika äriklassi lennukile Learjet 25B. Lisaks on avatud kõik Lennuakadeemia populaarsed simulaatorid, kus saab end piloodi või lennujuhina proovile panna ning kogeda töötamist pilvedest kõrgemal.

Täpsem kava Lennuakadeemia lahtiste uste päeva kohta 1. märtsil 2018 asub aadressil http://lennuakadeemia.ee/sundmused/lahtiste-uste-paev-2018

Eesti Lennuakadeemia on rahvusvaheliselt tunnustatud lennunduskõrgkool, mis ainukesena Eestis koolitab spetsialiste nii Eesti kui ka rahvusvahelistele lennundusettevõtetele. 2018. aastal tähistab Lennuakadeemia oma asutamise 25. aastapäeva.

Allikas: Lennuakadeemia pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ avatud uste päeval saab registreeruda ülikooli märtsikuistele sisseastumiskatsetele
• Tartu Tervishoiu Kõrgkool avab uksed kahes linnas

Projektis „Ajarännak 1918” osales 52 kooli ja muuseumi kümnest maakonnast üle Eesti. Saja aasta tagusesse aega rändas umbes 8300 õpilast.

Mõte, et Eesti, Läti, Leedu ja Soome muuseumid võiksid ühiselt oma riigi sünnipäeva tähistada, tekkis organisatsiooni Bridging Ages* ajarännakute konverentsil juba 2015. aastal. Aasta hiljem sai projekt Heritage Brid­ge Nordplus Horizontali programmist toetuse ning ettevalmistused ajarännakuteks neljas riigis võisid alata. 

"Kuna Eestis ei ole seesugune ajalooõppe meetod veel kuigi laialdaselt levinud, leidsime, et projekt annab meile hea võimaluse ajarännaku ideed, ettevalmistust ning korraldamist tutvustada ning ergutada koole ja muuseume kaasa lööma. Seepärast võtsime vastu otsuse, et ajarännak 1918. aasta veebruari lõppu toimub üle kogu Eesti samal ajal – 7. veebruaril 2018. aastal kell 10. Meie lootustes pidi sama kuupäev ning kellaaeg tekitama õhina ning küünarnukitunde nagu 1989. aasta augustis, mil inimesed Tallinnast Vilniuseni Balti ketis seisid," kirjutab Kaari Siemer Õpetajate Lehes.

Loe artiklit täies mahus siit!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Väikesed kodu-uurijad saatsid võistlusele 100 uurimistööd
• TÜ ajalootudengid tegid 100-aastasest Eestist 52 videot

Tänavu on konverentsil 26 ettekannet. Traditsiooniliselt antakse üle ka Lotmani-nimelised stipendiumid teadustööde konkursi võitnud TÜ üliõpilastele – ühele semiootikule ja ühele slavistile. 

„Tartu-Moskva koolkonnas toimub põlvkonnavahetus. Vanem generatsioon koolkonna asutajaid lahkub, kuid teadusteed alustavad uued jõud. Noored pakuvad välja uusi teemasid, ideid ja meetodeid,“ sõnas seminari korraldaja, Tartu Ülikooli slavistika osakonna juhataja Ljubov Kisseljova. „Iga seminarist osavõtja esineb teemal, mille kallal ta parajasti töötab. See on hea võimalus tutvustada oma projekte asjatundjatele ja nõudlikule publikule. Seminari iseloomustab elav diskussioon nii saalis kui ka kuluaarides. Tihti kasvavad nendest aruteludest välja uued ettekanded ja artiklid.“

Interdistsiplinaarse ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadusfoorumina ühendab Lotmani seminar kirjandusteadlasi, ajaloolasi, semiootikuid ja folkloriste. Mainekate teadlaste kõrval Šveitsist, Soomest, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt ja Eestist esinevad seminaril noored teadlased, kes on hiljuti kaitsnud TÜs doktoriväitekirja. On kujunemas heaks tavaks, et koos oma juhendajatega peavad ettekande ka praegused doktorandid. Selline koostöövorm on arendav ja pakub algajale teadlasele vajalikku kogemust.

Seminari korraldamist toetavad Tartu linnavalitsus, haridusteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop ja Zimini fond.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Esimest korda TTÜ ajaloos saab sisseastumiskatseid mitmetele erialadele teha juba nüüd. Näiteks märtsikuus saab teha 11 esimese astme eriala sisseastumiskatseid. Katsetele saab registreeruda avatud uste päeval ning 9. märtsil kella 16-ni TTÜ veebis. Selle muudatuse eesmärgiks on anda edukale sisseastujale kindlustunne sissesaamise osas juba enne suve. 

27. veebruaril tutvustatakse gümnasistidele ka põhjalikult uuendatud õppekavu. Kokku saab sel aastal valida 34 bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppe eriala vahel. Uued ja laiapõhjalised õppekavad on paindlikud – õpingute alguses pööratakse rohkem tähelepanu üldistele teadmistele ning kitsam spetsialiseerumine toimub hiljem.

Avatud uste päeval saab ise luua virtuaalreaalsust, modelleerida liiklust, näha, kui kaugele on arendatud TTÜ juubeliks valmiv iseauto ning teha ise betooni. Ventilatsioonilaboris „Club Fresh Air“ demotakse õhuvahetust siseruumides.

Samuti saab teada, kuidas on seotud haridus ning investeerimisedukus, millised on uusimad arengud tuumafüüsikas ning kliimamuutuste uurimisel. 

Ekskursioonid viivad külalisi ülikooli laboritesse, õppehoonetesse, ühiselamutuppa, palju arhitektuuriauhindu võitnud raamatukokku, Mektory majja ning spordihoonesse. 
Töötubadesse ja loengutele ning ekskursioonidele saab registreeruda SIIN.

Tehnikaülikoolis saab õppida inseneri-, IT, majandus- ja loodusteaduskonnas, Eesti Mereakadeemias, Virumaa ning Tartu kolledžites. Just avatud uste päeval saab infot õppekavade, teaduskondade- ja sisseastumistingimuste kohta. Vastuvõtt tehnikaülikooli on lävendipõhine. See tähendab, et kui konkursitingimused on täidetud, on õppekoht garanteeritud.

Sisseastumisavaldusi TTÜ erialadel õppimiseks saab esitada sisseastumise infosüsteemis www.sais.ee 25. juunist kuni 4. juuli kella 15.00ni. Esimese astme vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 13. juulil, magistriõppe nimekirjad 11. juunil 2018. 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Küsitluskava saab täita nii eesti kui vene keeles kuni 24. maini.

„Ülevaade ühe noorte põlvkonna pärimusest võimaldab jälgida ja uurida ühiskonnas praegu toimuvaid protsesse, mõista paremini õpilaste elus aktuaalseid hirme, uskumusi ja unistusi,“ ütles „Koolipärimus 2018“ projektijuht Reet Hiiemäe. „Korraldajad soovivad aktsiooniga näidata, et õpilaspärimus on elav ja ehe osa eesti kultuurist, millel on oma koht siinses elus ja identiteedis ka tulevikus.“

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõtmisel toimuva projekti patroon on kirjanik Mika Keränen ja „Koolipärimus 2018“ valiti üheks Euroopa kultuuripärandiaasta sündmuseks. Kogumisaktsiooni põhifaasi valmistas ette detsembris toimunud pilootfaas, mille käigus laekus umbes 300 täidetud küsitlusankeeti. Juba enne põhifaasi ametlikku algust on õpilased jõudnud täita veel 200 uut ankeeti.

Parimatele õpilastele ja õpetajatele on ette nähtud mitmesugused auhinnad. Kogumisaktsiooni koduleht koos osalemisjuhiste ja küsitluskavaga asub veebiaadressil http://folklore.ee/kp.

Projekti läbiviimist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond Eesti-uuringute Tippkeskuse kaudu, Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa kultuuripärandiaasta, samuti on õla alla pannud Rahvusooper Estonia, teater Vanemuine, Apollo, Eesti Meremuuseum, Lennusadam, Viiking Spaa Hotell, Estonia Spa ja Megazone.

Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit ja innustada pärandit edasi kandma. Vaata täiendavat teavet: www.parandiaasta.ee.

Allikas: Eesti Kirjandusmuuseumi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kirjandusmuuseum ootab õpilastelt koolipärimusi
• Lastekirjanduse keskuses käsitletakse lastekirjanduse ja ajaloo suhteid
• Eesti mäluasutused allkirjastavad Rahvusraamatukogus avaliku omandi manifesti

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit tähistas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üleriigilise koguperefestivaliga „Noor insener“. Festival virgutab noorte loovust ja ettevõtlikkust ning arendab nende oskusi probleeme lahendada.

Sündmusel osalejate ülesanne oli panna tööle 100 masinat nii, et igas masinas käivituksid mitmed ahelreaktsioonid. Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimehe Mart Soobiku sõnul sümboliseerib ahelreaktsioonimasinate ehitamine Eesti noorte aktiivsust ja nutikust: „Võimekus panna ühiselt tegutsedes kokku väikestest asjadest suur ja keeruline teos on kahtlemata tõestus meie noorte andekusest ja nutikusest.“

Soobiku sõnul oli noorte huvi festivali vastu suur. Festivalil osalesid meeskonnad Eestimaa erinevatest piirkondadest. Samuti osalesid nii põhikoolide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste kui ka ülikoolide meeskonnad.

Festivali eesmärk on kasvatada noortes huvi tehnoloogia, tehnikateaduste ning inseneri elukutse vastu. Festivali korraldamisele panid õla alla tööriistafirma Stokker ja tehnoloogiaettevõte Net Group, pidades oluliseks noorte inseneride tuleviku ja hariduse edendamist.

„Usume, et noortes tuleb huvi tehnoloogia- ja inseneriteaduste vastu äratada juba noores eas. Peame oluliseks aidata kaasa noorte nutikate talentide leidmisele ja toetamisele, kellest võiksid saada tuleviku tipptegijad,“ sõnas Net Groupi tegevjuht Priit Kongo.

Festival toimus Tallinna Lauluväljaku sammassaalis. Kohapeal said külastajad esitada noortele masinate kohta küsimusi ja hääletada parima meeskonna poolt. Festivalil tunnustati rahva lemmikut ja kõige ökonoomsemat masinat.

Lisainfo:

Mart Soobik, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimees

Kõikide veebiseminaride viited leiad HITSA kodulehelt>>

HITSA korraldab õpetajatele ja haridustöötajatele veebiseminare alates 2013. aastast. Kõik toimunud veebiseminarid ja ka muud salvestused on järelvaadatavad HITSA YouTube kanalis.  

Samal teemal:

• Registreeru Võrgustik Võrgutab seminarile "Koostöös peitub jõud"
• Tule testi uusi veebikeskkondi!

smakordselt antakse välja Peeter Tulviste mälestusstipendium ning Tartu, Läti ja Vilniuse ülikoolide rektorite stipendium. Kolmeteistkümnendat korda annab TÜ sihtasutus välja Ernst Jaaksoni mälestusstipendiumi.

Kontsertaktuse, mille otseülekannet saab jälgida UTTV lehel, avab kell 12 Tartu ülikooli rektori kohusetäitja Tõnu Lehtsaar. TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu esineb ettekandega teemal „Emakeel, milles me elame“. Omapoolse tervituse edastavad Tartu linnapea Urmas Klaas ning TÜ arstiteaduse eriala 6. kursuse üliõpilane Hendrik Vaaks.

2017. aasta sügisel loodud professor Peeter Tulviste mälestusfondist antakse esmakordselt välja 5000 euro suurune stipendium, mis on mõeldud magistri- või doktorikraadiga Tartu ülikoolis õppivale või töötavale isikule, kes oma teadustööga on andnud olulise panuse inimese kultuurilise olemuse mõistmisesse.

Diplomaat Ernst Jaaksoni mälestusfondi 18 000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on toetada välismaal kraadiõppes õpinguid või teadusuuringuid jätkavaid Tartu ülikooli doktorante, teadureid ja õppejõude, et kasvatada tugev akadeemiline järelkasv Tartu ülikooli teadlaskonnale.

Aktusel kuulutatakse välja ka kolme Balti riigi ülikoolide rektorite loodud stipendiumikonkursi võitja. 2000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on edendada eesti, läti ja leedu keele ning kultuuri õpetamist ja õppimist.

Kontsertaktusel tunnustatakse Tartu ülikooli aumärgiga järgmisi ülikooli töötajaid:

• Ruth Jürjo, filosoofia ja semiootika instituudi koordinaator
• Merili Metsvahi, kultuuriteaduste instituudi eesti ja võrdleva rahvaluule vanemteadur
• Sirli Zupping, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi eesti keele väljendusõpetuse keskuse juhataja, eesti keele lektor, üldkeeleteaduse teadur
• Janar Paeglis, Viljandi kultuuriakadeemia helistuudio juhataja, muusikaosakonna muusikatehnoloogia lektor
• Eiki Berg, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi rahvusvaheliste suhete teooria professor
• Andres Kuusik, majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja, turunduse dotsent
• Age Värv, õigusteaduskonna asedirektor, eraõiguse osakonna võlaõiguse dotsent
• Mare Lintrop, kliinilise meditsiini instituudi radioloogiakliiniku radioloogia assistent
• Helvi Parksepp, kliinilise meditsiini instituudi sisekliiniku sekretär
• Daisy Volmer, farmaatsia instituudi sotsiaalfarmaatsia dotsent
• Ede Kärner, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õppekorralduse spetsialist
• Mart Ustav, tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor, akadeemik
• Margus Leppik, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi asedirektor, molekulaarbioloogia teadur
• Markus Vetemaa, Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juhataja, kalanduse ja ihtüoloogia vanemteadur
• Age Poom, ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakonna keskkonnakaitse lektor
• Ella Puman, matemaatika ja statistika instituudi teoreetilise mehaanika dotsent
• Liivia Sildos, füüsika instituudi vastutav sekretär
• Reet Marits, õppeosakonna õppekorraldus- ja kvaliteeditalituse doktoriõppe peaspetsialist
• Tuuli Kaldma, õppeosakonna vastuvõtutalituse juhataja
• Maire Leitu, kinnisvaraosakonna administraator

Muusikaliste vahepaladega astub üles Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor dirigent Triin Kochi juhtimisel. Tervituste järel esineb Cätlin Mägi kontserdiga „Mu pill parmupill“.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Teaduse elutööpreemia saavad Mall Hiiemäe ja Agu Laisk
• Näitus "Minu kodukoha 100 kunstiteost Eestile"

Avatud uste päev toimub esimest korda kahes linnas - lisaks Tartule ka pealinnas Tallinnas, kus kõrgkool koolitab kuni 2022. aastani bioanalüütikuid.

„Sel korral soovime avatud uste päeva korraldada veidi teisiti. Lisaks erinevates töötubades praktilise kogemuse omandamisele on külastajatel võimalus osaleda ka infotundides,“ selgitas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Grete Jeltsov. „Igal aastal asub kõrgkooli õppima väga erinevas vanuses ja taustaga inimesi, mis teeb meie sihtgrupi äärmiselt mitmekülgseks. Püüame avatud uste päeval pakkuda tegevusi kõigile tervishoiuvaldkonnast huvitujatele ning aidata neil jõuda otsuseni, et meie juurde tasub õppima asuda,“ lisas Jeltsov.

Õpitubades saavad osalejad harjutada elustamisvõtteid, õppida haavade õmblemist, kohtuda teraapiakoertega, määrata C-vitamiini sisaldust puuviljades ning tutvuda Tallinna haigla, bioanalüütikute ja radioloogiatehnikute tööga. Infotundides räägib oma õpikogemusest ja karjääri kujunemisest erapraksise loomiseni füsioterapeut ja vilistlane Georg Laasik, abi- ja teraapiakoerte tööd selgitab Maarja Tali ning kutseõppe võimalusi kõrgkoolis tutvustab kutseõppe osakonna juhataja Tiina Uusma. Samuti on lahti simulatsioonikeskuse, laborite ja teiste õppeklasside uksed ning toimuvad majatuurid - nii saab osaleda loengutes, lüüa kaasa seminaride aruteludes või panna käed külge praktikumis.

Avatud uste päev toimub 28. veebruaril Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kell 9-14 ja Tallinna Kesklinna Lastepolikliinikus kell 10-16. Täpsem informatsioon: www.nooruse.ee/avatuduksed.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis alustasid uued õppurid õpinguid
• Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpetab 147 tervishoiuspetsialisti