Sel aastal oodatakse üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi ning õpetajaid oma töid esitama järgnevates kategooriates: 

-          eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel

-          võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel 

-          magistritöö

-          populaarteaduslik töö

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss aitab esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele.

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud nii ülikoolides, rakenduskõrgkoolides kui ka koolides. 2017. aastal konkursil premeeritud tööd uurisid näiteks motivatsiooni rolli matemaatikateadmiste omandamisel, õpistrateegiate rolli lugemise tulemuslikkusel ning eneseregulatsiooni profiilide seoseid arvutus- ja lugemisoskustega algklassides. Tänaseks on rohkelt kasutamist leidnud koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Üks auhinnatud magistritöödest, mis kaitsti Kaitseväe Kõrgemas Õppeasutuses, käsitles automaatrelva baasõppe ainekava. 

Kasvatuskonkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm:  http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste teadustööde konkurss ootab töid juba kuu aja pärast
• Üliõpilaste teadustööde konkursi parimad on Kirsti Jõesalu ja Indrek Kalvet

3500 ruutmeetri suuruse rendipinnaga hoonesse on oodatud asutused, mis teevad ülikooliga tihedat koostööd nii teaduse, ettevõtluse kui ka õppetöö alal.

2020. aasta alguseks valmib Tartu kesklinnas Emajõe kaldal paiknev Tartu Ülikooli Delta keskus, mis koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast ning mille eesmärk on saada Eesti üheks aktiivsemaks innovatsiooni lipulaevaks.

Õppe- ja teadushoone koondab endasse ülikooli infotehnoloogia, arvutiteaduse, arvutitehnika ja robootika, matemaatika ja statistika ning majandusteaduse ja ärinduse alase õppe- ja teadustöö.

Ettevõtlusmaja on viiekorruseline ärihoone, mille eesmärgiks on tuua õppe- ja teadustööga haakuv teaduspõhine ettevõtlus ülikoolile võimalikult lähedale. Ülikool ootab Delta ettevõtlusmaja rentnikelt koostööd näiteks tudengite kursuse- ja diplomitööde, praktikakohtade ja töölesiirdumise, täienduskoolituste ning teadus- ja arendustöö osas.

Ettevõtlusmaja rentnikena näeb ülikool teadusmahukaid tooteid ja teenuseid arendavaid ettevõtteid, mille profiil ja koostöösoovid on laialdaselt seotud õppe- ja teadushoone asukate võimalustega. Rendihind kujuneb Tartu kesklinna kvaliteetse kontoripinna keskmise rendihinna alusel.

Tartu Ülikooli arendusprorektori Erik Puura sõnul avab teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste ja ettevõtjate tegutsemine üksteise läheduses väga erinevaid koostöövõimalusi. Lisaks paikneb Delta vahetus läheduses ülikooli spordihoone, mille peatselt valmivas juurdeehituses saab korraldada 2000-3000 osalejaga konverentse ja üritusi.

„Just sellised arendused on targa Tartu tee tulevikku ning usun, et plaanitu ei jää kindlasti kohe viimaseks uusarenduseks, mis võimaldab turgutada nii teadus- ja õppetööd kui majanduse arengut," sõnas Puura.

Ülikool eelistab Delta keskuse rentnikena ettevõtteid, kellel on tegelik laialdane koostöö ülikooliga, arvestades TÜ mitmekesist kompetentsi IT, matemaatika ja majanduse alal. Selleks, et keskuses tegutsevate asutuste valik oleks võimalikult tasakaalustatud, on rentnikeks oodatud eri suuruse, vanuse ja arengusuundadega ettevõtted.

Allikas: TÜ pressiteade. Fotol on Delta keskuse 3D vaated Narva maanteelt, autor Arhitektuuribüroo Arhitekt11 OÜ.

Täna saab üllatuse, uhkuse ja tänutundega teada anda, et uurimistööde võistluse korraldamise südamesse Paidesse on saabunud ei vähem ega rohkem kui täpselt 100 tööd. 

Oma perede ajalugu uurisid 3.-6. klassi õpilased kokku üheksast maakonnast – Saare-, Järva-, Valga-, Võru-, Viru-, Pärnu-, Viljandi-, Lääne- ja Harjumaalt.

Traditsiooniline tänupäev kõikidele osalejatele ning nende juhendajatele toimub 4. juunil Paides.

Aastatepikkune kogemus näitab, et kodu-uurijate järelkasv tunneb huvi oma juurte vastu ning väärtustab eri põlvkondade vahelist sidet. Konkursile saadetud töödes kirjutavad õpilased, kui palju toredaid koosolemise hetki ja põnevaid lugusid pakkusid neile kokkusaamised ja vestlused vanemate ja vanavanematega.

Võistluse korraldajad Heli Prii, Eve Krais ja Tiina Kivimäe

Foto: erakogu

Samal teemal:

• Algab kaheksas väikeste kodu-uurijate tegevusaasta
• Parimad väikesed kodu-uurijad selgunud

Sündmuskeskuses SpaceX toimunud tseremoonial tunnustas ja tänas noortevaldkonna silmapaistvamaid tegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Meie üha nutikamaks muutuv noorsootöö paistab väljaspool Eestit väga hästi silma, kuid noorsootöötajad Eestis kahjuks palju vähem, ehkki neil on noorte toetamisel väga tähtis roll,“ ütles minister Reps. „Tunnustagem ja märgakem noorsootöötajate tööd. Oma panuse saab anda iga lapsevanem, kui ütleb näiteks järgmisel korral last huviringist või trennist koju tuues juhendajale, et hindab tema tööd. Muutus võib alata ühest sõnast, aitame sellele muutusele kaasa ja tunnustame noorsootöötajaid.”

Tänavune aasta noorsootöötaja Ivo Visak on andnud pikaajalise panuse Eesti noortemaastiku arendamisse. Tema eestvedamisel on muuhulgas märkimisväärselt kasvanud Eesti Noorteühenduste Liidu võimekus ja mõju ühiskonnas ning viidud ellu olulisi muudatusi. Lisaks on Ivo seisnud selle eest, et noori nähakse tõsiseltvõetavate ja hääleõiguslike kodanikena.

Samuti aasta noosootöötja tiitliga pärjatud Riin Luks tegeleb Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduses noorte omaalgatuste elluviimise toetamise projektiga „Nopi Üles“, mille kaudu saavad noored oma idee elluviimiseks nii üldist koolitust kui ka individuaalset nõustamist. Riin teeb tihedat koostööd erinevate osapooltega, et võimalikult paljud noored saaksid oma ideed ellu viia.

Aasta huvikooliks valitud Pernova Hariduskeskuse üheks peamiseks eesmärgiks on ühtse õpperuumi arendamine Pärnu haridusmaastikul. Hariduskeskus on ülelinnalise koostööprogrammi „Pärnu linn kui õpikeskus“ idee ja põhimõtete edasikandja, tegevuste eestvedaja ning õpikeskkonna arendaja.

Aasta noortekeskuse tiitli pälvinud Valga Avatud Noortekeskus on viimastel aastatel tugevalt panustanud noorte arengusse ja pakkunud noortele võimalusi oma ideede elluviimiseks. Lisaks panustab noortekeskus aktiivselt probleemse käitumisega noorte arengusse, toetades neid läbi mitteformaalse hariduse.

Tiitliga aasta noorteühing või -organisatsioon tunnustatud Eesti Väitlusseltsi põhitegevuseks on väitluskultuuri arendamine, noortele väitlemise kogemuse andmine ja sisukate arutelude loomine aktuaalsetel teemadel. Tänu sellele on Eesti Väitlusselts andnud tugeva panuse noortevaldkonna, kodanikuühiskonna ning kogu Eesti ühiskonna arendamisesse.

Aasta osaluskogu ja õpilasesinduse kategoorias võitjaks osutunud Koeru Keskkooli õpilasesindus paistis möödunud aastal silma eelkõige uute algatuste ja tugeva ning jätkusuutliku meeskonna poolest. Motiveeritud noored võtsid julgelt vastu uusi väljakutseid, pälvisid nii vabariiklikku tuntust kui ka koolikaaslaste ja kogukonna toetuse.

Aasta noortemalevaks valitud Paide linna töömalev on Paide Avatud Noortekeskuse korraldatav malev, mis toetab Paide eesmärke noorsootöö valdkonnas – pakkuda noortele võimalust saada töökogemust ja suhelda eakaaslastega, tekitada ja hoida tööharjumusi ning pakkuda vaba aja veetmise võimalusi.

Aasta noortelaagri tiitli pälvinud Eesti Skautide Ühingu rahvusvaheline suurlaager „Seiklusratas“ pakub iga nelja aasta järel noortele rahvusvahelist kogemust ja tutvustab skautide tegevusi üle maailma. Möödunud suvel toiminud laagrist võttis osa ligi poolsada noort, nende seas ka erivajadustega ning majanduslikes raskustes noored.

Aasta noorsootööühinguna tunnustatud Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus vastutab 154 noortekeskuse töö eest üle Eesti. Noortekeskuste katusorganisatsioonina on oma liikmeid hoitud kursis kõige noorsootöös toimuvaga, et noortekeskused oskaksid oma töös teha olulisi valikuid ja tõsta järjepidevalt töö kvaliteeti.

Aasta kohalikuks omavalitsuseks valitud Rõuge vald on pälvinud laialdaselt tuntust noorte tegevust väärtustava ja toetava omavalitsusena, olles noorsootöösse panustanud juba viimased 20 aastat. Valla soov teha koostööd noorsootöö valdkonna tegijatega on võimaldanud hoida piirkonna noored aktiivsena, motiveerituna ja kodukohta hoidvana.

Aasta toetajaks noorsootöös osutus Eesti Lastekirjanduse Keskus koos Kultuuriministeeriumiga. Eesti Lastekirjanduse Keskus viis 2017. aastal ellu Kultuuriministeeriumi algatatud sündmuste sarja Laste Vabariik, mille eesmärgiks oli tutvustada ja edendada eesti rahvuslikku kultuuri. Eesmärgi täitmiseks pakuti lastele arendavat ja loovat tegevust ning harivat ja kvaliteetset meelelahutust.

Tiitliga aasta tegu noorsootöös pärjati EV100: „Kas hundil on pojad või kutsikad?“. Möödunud aastal Eesti Vabariigi 100. aasta sünnipäeva tähistamiseks loodud üle-eestilise matkaprojekti „Kas hundil on pojad või kutsikad?“ käigus kasutati matka kui meetodit noorsootöös oluliste eesmärkide saavutamiseks.

Pikaajalise panuse eest noortevaldkonda pälvisid tunnustuse kolm noortevaldkonna tegijat: Anne Kivimäe, Ilona-Evelyn Rannala ja Tiiu Kadak.

Anne Kivimäe on olnud noortevaldkonna edendaja alates aastast 1997, mil ta alustas tööd noorsootöötajana. Anne juhtimisel loodi esimene teadaolev ametlik noortekeskus ja esimene noorte osaluskogu Eestis. Tema aastatepikkune panus Eesti noorsootöö arendamisel on taganud valdkonna jätkusuutlikkuse ning pideva arengu.

Ilona-Evelyn Rannala on ligi 15 aasta jooksul panustanud noorsootöösse nii professionaalse noorsootöötaja ja juhina, vabatahtlikuna, noorsootöö õppejõuna, noorsootöö magistriprogrammi rajajana, uurijana kui ka väliskoostöö projektide eestvedajana.

Tiiu Kadak on Eesti noorsootöö maastikul aktiivselt osalenud juba 20 aastat. Tiiu on pikaaegne aktiivne Laagrijuhtide Nõukoja liige ning on andnud suure panuse, et noortelaagrite tegevus nii Tallinnas kui ka kogu Eestis oleks süsteemne, kvaliteetne, turvaline ja arendav.

Taustainfo

Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest. 
Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada 12 kategoorias. 
Kokku esitati 146 kandidaati, keda hindas noortevaldkonna esindajatest ja noortest koosnev komisjon. 
Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustussündmus oli juba kaheteistkümnes. 

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa noortevaldkonna juhid Tallinnas: nutikas noorsootöö digitaalses Euroopas esitab uusi väljakutseid
• Noorteühingud saavad oma tegevuseks taotleda riigieelarvelist toetust

Kolme päeva jooksul tutvuvad noored uue toote või teenuse loomisega alates probleemi märkamisest, sihtgrupi määratlemisest ja lahendusideede väljamõtlemisest kuni valmis toote ja turundamiseni. Praktiliste ülesannete käigus kogetakse, kui oluline on toote sünni juures meeskonnatöö oskus  ning missugune on selles protsessis disaineri, inseneri ja turundaja roll. Talvekooli lõpuks valmib igal meeskonnal ka oma ideest toote mudel.

Selle aasta laagri läbivaks teemaks on meditsiiniga seotud teadus ja tehnoloogia. Talvekoolis osalejad otsivad selle valdkonnaga seotud probleeme ning mõtlevad neile lahendusi.

Rakenduspõhiseid taustateadmisi käivad noored kogumas Tartu Ülikooli kliinikumi Spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus. Traditsiooniline külaskäik toimub ka öisesse Ahhaasse. Laagri õhtukülaline on TÜ Eesti Geenivaramu teabejuht Annely Allik.

Talvekooli jooksul meeskonnatöödena valminud ideede mudeleid tutvustavad noored leiutajad pühapäeval, 28. jaanuaril kell 12 Tartu Kunstikooli ruumides (Eha 41) algaval esitlusel, kuhu on oodatud kõik huvilised ning osalejate pereliikmed. Õpilasi juhendavad noored insenerid, tootedisainerid ja turundusspetsialistid.
Noorte leiutajate talvekool toimub kümnendat korda, seda  korraldab Eesti Teadusagentuur ja rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile saab töid esitada 15. märtsini
• Õpilaste teadustööde konkurss ootab töid juba kuu aja pärast

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uus strateegia aastateks 2018–2020 rõhutab tõenduspõhise lähenemise tähtsust IKT-hariduse ning tehnoloogiakasutuse suunamisel ning haridusasutuste toetamist digipöörde elluviimisel info ja oskusteabega ning taristu kaasajastamisega. Infosüsteemide arendamisel on tähelepanu infosüsteemide koostoime parendamisel. HITSA on Eesti haridus- ja teadusasutustele uuendusmeelne partner ning koostöövõrgustiku pakkuja, kes toob kokku Eesti parimad eksperdid ning pakub aruteludeks neutraalset ja professionaalset koostööplatvormi. HITSA tutvustab ja levitab Eesti digikogemust rahvusvahelisele kogukonnale. Lisaks suurem tähelepanu koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on tagasihoidlik; informaatikaõppe kättesaadavaks tegemine kõikides haridusasutustes põhi- ja keskhariduse tasandil; koolituste rõhuasetus koolimeeskondade digiarengule.

Haridus, analüüs ja seire, organisatsiooniarendus

„Strateegia peamine ülesanne on tagada, et organisatsioonis tehtaks õigeid asju. Igapäevatöö väikesed küsimused kipuvad sageli palju aega võtma, laiemal pildil pilgu hoidmine käib iga juhi töö hulka. Strateegia aitab seda teha,“ sõnas HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „HITSA puhul oli strateegia koostamise ajal palju kriitilisi teemasid üleval, ka see, milleks me ellu kutsutud oleme ja kuidas oma tööd tegema peame. Nende asjade selgeks saamine võttis päris palju aega ja tähelepanu. Olen väga tänulik, et inimesed väljastpoolt HITSAt olid valmis meiega koos arutama. Arutelud näitasid, et vajadus sedalaadi tehnoloogiaagentuuri järele Eestis, kes jälgib suurt pilti, toob kokku erinevad partnerid ja pakub neutraalset arutelupinda, on selgelt olemas. Nüüd võin südamerahuga öelda, et nõukogu on meie tegevuse heaks kiitnud ja raha on ka antud. Saame täiemõõdulise mandaadiga edasi minna.“

Mis muutub HITSA tegevustes lähiajal ja kuidas need muutused mõjutavad Eesti haridusmaastikku?

Just sellel perioodil, kui arutlesime HITSA tegevussuundade üle, tuli välja Maailmapanga raport, mis võrdles  HITSA-taoliste tehnoloogiaagentuuride tegevusi. Meie põhiülesanded on teiste samasuguste agentuuridega maailmas väga sarnased. Ei saa ka öelda, et nüüd, pärast strateegia vastuvõtmist on HITSA täiesti teistsugune asutus. Küll on mõned rõhuasetused uued. Näiteks HITSA on aastaid pakkunud koolitusi õpetajatele ja koolijuhtidele printsiibil, et püüame panna õpetajaid tehnoloogiat tõhusamalt kasutama, püüame selgitada, miks on tehnoloogia vajalik. Sarnaselt on tegutsenud ka ülikoolid oma täienduskursustel, samuti erasektor. Ülikoolides kasutatakse koolitajatena omi õppejõude, meie kasutame tegevõpetajaid-praktikuid ja seda on peetud HITSA koolituste tugevuseks, suureks väärtuseks. Nüüd tahaksime minna üle rohkem meeskonnapõhistele koolitustele, sest suured muutused sõltuvad meeskonnast, mitte ainult üksikõpetajast. Esmajärjekorras tahame pakkuda koolitusi nendele koolidele, kus digitehnoloogia kasutus on seni olnud passiivsem. Soovime neile mõnevõrra individuaalsemalt läheneda ja selgitada, miks on tehnoloogiakasutus vajalik. Et arendusprojektis saaksid koolid üksteiselt rohkem õppida, tahame meeskonnakoolitustesse ka koole, kus tehnoloogiakasutus on paremal järjel. Sihtrühmana näeme nii kutsekoole kui üldhariduskoole. 

Teine oluline uus moment on eestvedajad, kellele tahaksime pakkuda arendavaid tegevusi. Sihtrühmana näeme inimesi, kes on Eestis tehnoloogiakasutuses liidrid, kes toovad õppetöösse uusi IKT-vahendeid ja innustavad ka kolleege neid kasutama. Tahame pakkuda tuge, et nad oskaksid liidritena oma praktikaid laiemalt levitada ja saaksid rahvusvaheliste lektorite abil teada, mis mujal maailmas tehnoloogiavaldkonnas toimub. Tahame laiendada eesrindlike tehnoloogiakasutajate baasi, et neid nimesid, mida koolid teavad ning tunnevad, oleks rohkem.  

Uus suund HITSA tegevustes on senisest süsteemsem tehnoloogiatrendide arengute seire, et saaksime teadlikumaks, mis IKT-valdkonnas toimub nii meil kui maailmas. Püüame kokku panna ekspertide paneeli. Tahame saada täpsemat ülevaadet, mida tehakse Eesti ülikoolide teaduse- ja tehnoloogia tippkeskustes, leida kokkupuuteid üldharidus- ja kutsekoolide tegevusega.  

HITSA on tehnoloogia targema kasutuse eestkõneleja. Jälgime, milliseid uusi „tehnoloogiavidinaid“ on turule tulnud, testime neid ja anname koolidele teada. Vidin vidina pärast maailma ei muuda, oluline on, kuidas tehnoloogiat praktilises õppetöös kasutada.  Paneme rõhu õpilugudele: kui uue vahendi välja hõikame, siis sellega on kohe kaasas õpilugu, mida tunnis katsetada.  

Õpetajad on võtmekoht. Tehnoloogia kasutus ei ole õpetajale täiendav kohustus, tehnoloogia on abimees õpetaja aja kokkuhoidmisel ja töö lihtsustamisel. Kahjuks ei näe paljud õpetajad tehnoloogias võimalust oma tööd kergemaks muuta, ilmselt tuleb nende hoiakutega tegeleda. 

Kui tahame neid inimesi, kes on tegevad IKT-sektoris, rakendada ka õpetajate või ringijuhtidena, siis peame lähenema neile koolide kaudu. Seos ja huvi tekib kõige rohkem ikka siis, kui oma laps käib koolis. Inimeste puhul, kes põhitöö kõrvalt panustavad koolide hüvangusse, tähendab see kokkuleppeid tööandjaga. Loodan, et ettevõtted toetavad sedalaadi ettevõtmisi ning lubatakse oma töötajaid juhendajate ja õpetajatena koolides tegutseda. 

Jätkame järgmistel aastatel ka IT Akadeemia programmi ellurakendamist. Siin on uued momendid toetusmeetmete avamine digioskuste arendamiseks kutseõppeasutustes ning arvestatava toetusmeetme käivitamine IKT-teaduse eelisarendamiseks. IKT-teaduse osas on riik võtnud kohustuse toetada sektorit täiendavalt kolme miljoni euroga aastas kuni aastani 2022. 

Tehnoloogiaga on juba nii, et kuniks üks uus vahend koolidesse jõuab, on juba kümme uut välja mõeldud...

Meie töös on paratamatu, et jookseme tehnoloogiaga võidu, jõuame ühe vidina ära tutvustada, kui juba on sellest uus versioon väljas. Tuge pakub tehnoloogiatrendide üldisem seiramine; Eesti tehnoloogiaettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste uuemate tööde tutvustamine, mis aitab laiemalt tõsta inimeste tehnoloogiateadlikkust. Kommertslikus vidinate maailmas, kus kogu aeg tuleb uusi asju peale, on HITSA-l suur ülesanne välja noppida need vahendid, millel on suurem potentsiaal koolis kasutust leida. Arvestada tuleb ka, et vahendid oleksid koolidele hinna poolest jõukohased. 

HITSA töös on oluline komponent välisdelegatsioonidele Eesti kogemuse tutvustamine. Paljud väliskülalised küsivad, kuhu Eesti siis edasi teel on? Tahaksimegi kogukonnaga koos arutleda, missugune on Eesti IKT-tulevik. 

Strateegias on juttu IKT süvaõppest meie koolides. Mida tähendab IKT süvaõpe?

Selle all mõtleme, et informaatikaõpe oleks kättesaadav kõikides haridusasutustes. HITSA visioonis on samuti kirjas, et aastaks 2020 on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia õpe kättesaadav kõikides Eesti haridusasutustes. Üks asi on õpilaste üldised digipädevused, mis riikliku õppekava mõistes on üks kaheksast üldpädevusest. Meie fookus on kitsamalt suunatud informaatika ainekava väljatöötamisele. Oluline on läbi mõelda, kuidas see õppeaine teha kättesaadavaks kooli tasandil, mida teha reaalselt Eesti elus selleks, et õpilased, kes tahavad süvendatult informaatikateadmisi saada, neid ka saaksid. Jah, teame, et õpetajaid on vähe, õppematerjale on vähe ja raha ka vähe. Kuskilt otsast tuleb probleemipundart harutama hakata. Informaatika ainekava väljatöötamist veavad tunnustatud eksperdid Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist ja Eno Tõnisson Tartu Ülikoolist. Neid toetab töörühm, kus on palju õpetajaid. HITSA fookus peab olema informaatika ainekava rakendumisel üldharidus- ja kutsekoolides, et head mõtted ei jääks ainult mõteteks. 

Kas uus strateegia tähendab ka muudatusi HITSA koosseisus?

Püüame väga, et need asjad, mis kokku on lepitud, saaksid tehtud. Muidugi sõltume sellest, kas raha eraldatakse, kas Eesti parimad eksperdid on valmis meiega koos töötama – kriitilisi kohti on palju. Aga kui ei proovi, siis kohe kindlasti ei juhtu midagi. 

Laias laastus loodame strateegia ellu viia nende inimestega, kes HITSAs täna töötavad, lepingu alusel võtame inimesi konkreetseid ülesandeid lahendama. HITSA ongi organisatsioon, kus on aastas ligi 300 võlaõiguslikku lepingut ja need inimesed töötavad üle Eesti. Seda tahame jätkata. 

Kas HITSA nutiklass jääb tegutsema? 

Nutiklassi kasutame  kindlasti edasi koolituste ja uute seadmete testimise jaoks. Meil algavad varsti pilootkatsetused, kuidas on tehnoloogiavahenditega kõige parem sihtrühmani jõuda. Üks mudelitest on see, et kooliinimesed tulevad nutiklassi kohale neid katsetama. Aga nutiklass on väike, peame mõtlema ka teistsuguste lahenduste peale, oleme praegu natuke piiratud oma ruumis. Nutiklass kui niisugune on oluline, kindlasti peab olema koht, kus uusi vahendeid saab katsetada ja kasutama õppida. 

Kas tuleb muutusi väga populaarses ProgeTiigri programmis?

ProgeTiigris tahame tulevikus teha kahte liiki hankeid: ühed nendele koolidele, kes on robootikaga rohkem kokku puutunud, kes oskavad ja tahavad uusi asju proovida; teised nendele koolidele, kes robootikaga alles alustavad. Õpilaskonkurssidega tahame kindlasti jätkata, aga oleme mõelnud need teha kaheastmelisena – kõigepealt piirkondlik konkurss, et võimalikult rohkem õpilasi huvituks ja osa võtaks, ja siis üle-eestiline võistlus. Kui ei pea kohe suurde võistlusesse astuma, vaid saab kohalikul tasandil toimetada, annab see õpilastele osalemisjulgust juurde. 

Unistame natuke ka. Mis on teie arvates Eesti hariduses aastaks 2020, kui HITSA strateegia on ellu viidud, paremaks muutunud?

Kaks asja on aastaks 2020 muutunud – ma loodan, et informaatikaõpetus toimub reaalselt rohkemates koolides kui praegu, võimalus informaatikaõpetuse andmiseks on aga kõigis koolides. Et kui õpilased soovivad, siis informaatikaõppe võimalus on olemas ja nad saavad seda õpet. Ja teiseks, et HITSA tegevus tehnoloogiauuenduste maaletoomisel ja teaduspõhiste näidete otsimisel, mida tehnoloogia õppeprotsessile annab, oleks jõudnud rohkema hulga õpetajateni. Loodan, et digipädevus kõige laiemas mõttes on ühtlasem kui see on meil täna ja HITSA eestvedaja, uuenduste maaletooja roll on kolme aasta pärast tugevam kui praegu on. 

Infosüsteemid ja taristu

HITSA strateegilistes tegevustes 2018–2020 on olulisel kohal ka infosüsteemide ja taristu arendus: HITSA tagab haridusasutustele õppimiseks, õpetamiseks ja töö korraldamiseks vajalikud IT-teenused; kõrghariduse ja teadustegevuse jaoks vajaliku optilise magistraalvõrgu ja keskteenuste arengu ning stabiilse toimimise. Infosüsteemidega tegeleb HITSA infosüsteemide arenduskeskus, taristuga HITSA struktuuriüksus EEnet, Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk

Mis muutub HITSA tegevustes infosüsteemide ja taristuga seotult ja kuidas need muutused mõjutavad Eesti haridusmaastikku?

EENeti taristu juht Kristina Lillemets: EENeti liitmine HITSA-ga on õnnestunud üle ootuste hästi ja värskelt valminud strateegia seab ühiseid eesmärke ning kohustusi, mida saab jagada kolme suuremasse gruppi.

Kõrghariduse ja teadustegevuse jaoks optimaalse vajaliku optilise magistraalvõrgu areng ja keskteenuste tõrgeteta toimimine on esikohal. Nii riikliku kui rahvusvahelise koostöö olulisus on aastatega ainult kasvanud ja meie eesmärk on tagada teadusgruppide sujuvaks tööks vajalik taristu. See tähendab pikaajalise planeerimise väärtustamist, et vajalikud investeeringud ja areng oleksid tagatud. 

Maailmas, kus andmelekked ja identiteedivargused tingivad järjest suurema rõhuasetuse elektroonilisele identiteedile, mida oleks turvaline ja mugav kasutada, on EENetist välja kasvanud TAAT ja HarID hindamatu väärtusega. Turvalise ja mugava ligipääsu tagamine nii Eesti kui välismaisele õppevarale ja -keskkonnale laiendab kõigi võimalusi – teadusgruppe juhtivatest professoritest kuni referaate koostavate õpilasteni.

HITSA vastutab ka mitmete oluliste infosüsteemide toimimise eest, mis peavad olema kasutajatele kättesaadavad siis, kui nad neid vajavad, ja neile sobival viisil. Võimalikud probleemid ja küsimused tuleb kiiresti lahendada. Panustame järjest rohkem käideldavusele ja kasutajatoele, suutlikkusele pakkuda terviklikku ning mugavat teenust lõppkasutajatele, keda huvitavad selged ja kiired lahendused.

Infosüsteemide arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm: Strateegilised prioriteedid on esmalt seotud IT-teenuste tervikluse ja koostalitusvõime tõstmisega, mis eelkõige tähendab erinevate süsteemide liidestamist ja automaatse andmevahetamise loomist.

Teiseks pöörame oma vastutusalas tähelepanu teenuste ja kasutajaskonna laiendamisele, et rohkemad haridusasutused haridustasemete üleselt saaksid meie lahendustelt tõhusat tuge õppeprotsesside läbiviimiseks ja igapäevatöö juhtimiseks.

Kolmandaks peame tähtsaks kvaliteetsete andmete ja analüütika võimekuste arendamist tõenduspõhise otsustusprotsessi toetamiseks ning parimate praktikate levitamiseks.

 IT-teenused peavad toetama digipöörde elluviimist, olema kasutajasõbralikud ja seadmetest sõltumatud. Suuremahulised arendustööd on 2018–2020 eelkõige seotud haridustasemete ülese õppeinfosüsteemi (TAHVEL) täiendamise ja juurutamisega; repositooriumi ja digitaalsete õppematerjalide jagamise teenuse (sh e-koolikoti uuendused) loomise, täienduskoolituste infosüsteemi (JUHAN) ja autentimislahenduse HarID projektidega. Samuti jätkame sisseastumise infosüsteemi (SAIS), õpikeskkonna Moodle, plagiaadituvastuse tarkvara (KRATT), koolide veebilehe platvormi, konkursiveebi ja õppetöö salvestamiseks mõledud Echo360 parendamist. Jätkub välismaalaste vastuvõtu infosüsteemi (VVIS) ja plagiaadituvastuse URKUND täisteenustena sisse ostmine. Koondame ja kirjeldame kutsekoolide õppeinfosüsteemi SISEVEEB arendusvajadused. Uute teenuste valmimisel on kavas järk-järgult sulgeda rakenduskõrgkoolide õppeinfosüsteem (ÕIS1) ning e-õppe- ja Koolielu repositooriumid.

IKT baasteenuste konsolideerimine on eelkõige pikaajaline koostööprojekt HTMi haldusala asutuste IKT baastaristu korrastamiseks ja teenuste kvaliteedi ühtlustamiseks. Selles protsessis näeme osalisetan ka kohaliku omavalitsuse haridusasutusi. Koostöös ühtlustatakse IKT-teenuste (funktsionaalsused, kättesaadavus, turvalisus) miinimumkvaliteedinõuded, tõstetakse asutuste IKT baastaristu sidusust ja haldamise efektiivsust ning IKT-teenuste kvaliteeti. Pakume asutustele ekspertteadmist ja võimalust osaleda ühishangetes, et vähendada vastavat töökoormust.

Mis on teie arvates Eesti hariduses aastaks 2020, kui HITSA strateegia on ellu viidud, paremaks muutunud?

EENeti taristu juht Kristina Lillemets: Aastaks 2020 oleme kindlasti jõudnud üldhariduskoolide kohtvõrkude kaasajastamisega enam kui poolteni Eesti koolidest. See tähendab, et terves koolis, mitte ainult arvutiklassis, saab ära kasutada internetiühendust, mille kiirus ulatub 1 Gbit/s. Seisame selle eest, et digitaalsete õppematerjalide ja -vahendite järjest kasvava rolli tõttu ei kujune võrgutaristu pudelikaelaks. 

Möödapääsmatu on ka mitmete pakutavate teenuste muutmine. Mõned teenused lõpetatakse (postkastid, HAVIKE jt), kuid mitmed muutuvad tänapäevasemaks. Kasvab nii meie teenuste kasutajamugavus kui võimalus teenuseid või nende elemente omavahel integreerida (arvutus- ja salvestusressurss). Lõppkasutaja lihtsuse ja mugavuse juures on palju planeerimist ja ühildamist, kuid selleks panustatud ressursid tulevad tagasi kasutajate poolt kokku hoitud ajana, võimaluses panustada rohkem aega just nende jaoks olulisele.

Infosüsteemide arenduskeskuse juht Evelin Kasenõmm: Loodan, et aastaks 2020 on meie hariduse tööprotsesse toetavate IKT-teenuste kasutajaskond 15% suurem ja nad 0,2% (5 palli skaalal) rahulolevamad võrreldes tänasega. Usun, et sellega on kaasnenud ressursside efektiivne kasutamine ning vähem käsitööd ja vigu andmete topeltsisestamisest mitmesse eri süsteemi. 

HITSA strateegiliste tegevustega aastateks 2018-2020 saab tutvuda siin.

Foto: Unsplash, Laurent Peignault

Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd saata või tuua 1. aprilliks 2018 Tartu Variku Kooli aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest korraldatakse näitus.

Kolme aasta jooksul investeerib Euroopa Komisjon kompetentsikeskuse tegevusse, mis soodustab üleeuroopaliselt noorte suuremat kaasamist ja osalemist ühiskonnas ja otsustamises, ca 1 miljon eurot.

Eestisse rajatud kompetentsikeskuse tegevusi asus koordineerima seni Austraalias Victoria Ülikoolis noorte ühiskondliku osaluse valdkonna lektori ametit pidanud Martti Martinson.

„Uuringud kinnitavad, et noorte toetus Euroopa ühtsuse ideele ning noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on kõrge, ent osalus traditsioonilistes poliitilistes protsessides on pigem madal ning see on väljakutse kogu Euroopa jaoks. Noored otsivad üha enam uusi viise ühiskonnas kaasa rääkimiseks ning selles on vaja neid toetada,“ lausub Martinson.

Tema sõnul on suhtumine noortesse endiselt valdavalt skeptiline ning paljuski ka mitteusaldav ning patroniseeriv. „Meie retoorika on üldises plaanis kogu Euroopas selline, et noored on olulised, aga kui pisut süveneda, siis võib näha, et sageli see ainult retoorika ongi. Loodud kompetentsikeskuse ülesanne on näha võimalusi, kuidas noored oleks oodatud ühiskonnaelus osalema nüüd ja praegu, mitte kunagi tulevikus, vanemaks saades, ning sealjuures aidata seda väljakutset lahendada kõikides Euroopa riikides,“ selgitab Martinson.

Salto-Youth on võrgustik, mis toetab Erasmus+: Euroopa Noored programmi raames läbiviidavat õpi- ja koolitustegevust. SALTO võrgustik töötab välja ja levitab noortevaldkonna õppe- ja koolitusmaterjale, korraldab rahvusvahelisi koolitusi ja partnerlusseminare ning toetab Erasmus+ agentuuride tegevust noorte valdkonnas. Valdkondlikud ja regionaalsed ressursikeskused asuvad alates 2018. aastast Belgias, Poolas, Prantsusmaal, Sloveenias, Saksamaal ja Eestis.

Noorteagentuur on sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus, mis tegeleb noorte, noorsootöötajate ja noortevaldkonna arengu toetamisega ning rahvusvahelise koostöö edendamisega.

1997. aastast tegutseva noorteagentuuri visioon on “Aitame Eestil kasvada!”

Allikas: SA Archimedes

Samal teemal:

SA Archimedes tutvustab Jordaanias esmakordselt Eesti kõrgharidust

Sel aastal ootame üliõpilasi, haridus- ja kasvatusteadlasi ning õpetajaid oma töid esitama järgnevates kategooriates:

• eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel
• võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel
• magistritöö
• populaarteaduslik töö

Kasvatusteaduslike tööde riiklik konkurss aitab esile tõsta ja tunnustada parimaid kasvatusteadlasi ja kasvatusteaduslikku uurimistööd laiemalt, õhutades uurimistulemuste avaldamist ja tutvustamist õpetajatele ning avalikkusele.

Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkursi üle veerandsaja aastase ajaloo jooksul on tunnustatud sadu haridusteadlasi. Aastast 2002 on konkursil riikliku konkursi staatus, seda korraldavad Eesti Teadusagentuur ja Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts, rahastajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursil on läbi aastate premeeritud väga erinevaid töid, mis valminud nii ülikoolides, rakenduskõrgkoolides kui ka koolides. 2017. aastal konkursil premeeritud tööd uurisid näiteks motivatsiooni rolli matemaatikateadmiste omandamisel, õpistrateegiate rolli lugemise tulemuslikkusel ning eneseregulatsiooni profiilide seoseid arvutus- ja lugemisoskustega algklassides. Tänaseks on rohkelt kasutamist leidnud koolipsühholoogide hindamisvahendite komplekt. Üks auhinnatud magistritöödest, mis kaitsti Kaitseväe Kõrgemas Õppeasutuses, käsitles automaatrelva baasõppe ainekava.

Kasvatuskonkursi veebileht ja elektrooniline osalusvorm on leitavad http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/kasvatusteaduslike-toode-konkurss/

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

Parimate kasvatusteadlaste töö on praktiline ja silmapaistev

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Euroopast väljaspool vabatahtliku töö tegemine annab igaühele võimaluse silmaringi avardada ja teistelt kultuuridelt nii mõndagi õppida. Lisaks pakub GLEN programm noortele professionaalidele võimaluse oma teadmiste ja kogemustega kohalikku kogukonda panustada. Minu enda vabatahtliku töö kogemus Palestiinas oli väga positiivne, nii et julgustan kõiki kandideerima!”

Vabatahtlikke oodatakse järgmistes riikides:

• Myanmari otsitakse vabatahtlikku, kes aitaks madala sissetulekuga peredest pärit noortele läbi viia kursuseid inglise keele, sotsiaalteaduste ja IT vallas. Olenevalt vabatahtliku taustast saab ta ka ise koolitusprogrammi luua.  Indiasse oodatakse fotograafia, videotöötluse või veebidisaini taustaga noort.
• India kohaliku organisatsooni eesmärk on luua digitaalseit materjale, mis aitavad tõsta teadlikkust kutsehariduse olulisusest India noorte seas.
• Ugandasse oodatakse inimõiguste ja naisettevõtluse huviga vabatahtlikku. Kohaliku vabaühenduse eesmärk on saavutada raskes olukorras naiste majanduslik sõltumatus. Selleks aidatakse neil enda väikeste äridega alustada, olgu see seakasvatus või käsitöö.

Kandideerimine on avatud 21–30-aastastele maailmaharidusest huvituvatele noortele, kes räägivad inglise keelt. Arengukoostöö Ümarlaud ootab avaldusi 26. jaanuaril kella viieni. Kandideerimisavalduste saatmisel tuleb tähele panna, et e-kirjadel võtab kohale jõudmine veidi aega, nii et avalduse saatmist ei tasuks jätta viimastele minutitele.

Projekti eesmärk on toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel. Maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprojekt hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist tööd sihtriigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. Projekti koordineerib Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab ASA programm.

GLEN programm alustas tegevust 2003. aastal, Eesti saatis esimesed GLENid vabatahtlikku tööd tegema 2004. aastal, kümne aasta jooksul on arengumaades käinud üle 50 noore.

Lisainfo konkursi kohta: http://www.terveilm.ee/leht/glen/konkurss-2018   

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaud

Foto: Arengukoostöö Ümarlaud

Samal teemal:

• GLEN võrgustiku vabatahtlike konkurss arenguriikidesse
• Tallinnas arutatakse Euroopa vabatahtliku teenistuse tulevikku