Suurel linnuõhtul teeb ühing kokkuvõtte lõppevast tuttpütiaastast, kuulutab välja aasta linnu digijoonistusvõistluse võitjad ning tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Veebiülekannet saab jälgida 8. detsembril algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli televisiooni lehel www.uttv.ee.

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Kolme aastaga on talgutest kujunenud tänuväärt traditsioon, mille eesmärk on parandada Vikipeedia artiklite kvaliteeti ja väärtustada keeletoimetaja ametit. Talgud kestavad 14. märtsini 2021 ja parimaid premeeritakse rahalise auhinnaga.

Talgutele on kutsutud kõik keeletoimetamishuvilised, nii uued kui ka vanad osalejad. Osalemiseks tuleb end talgute Vikipeedia lehel kirja panna ja toimetama asuda. Talguliselt oodatakse teksti õigekirja, stiili, sõnajärje ja vormistuse parandamist, lisapunkte annab faktide ja terminite kontrollimine. Žürii hindab eelkõige keeletoimetatud artiklite kvaliteeti, kuid ka arvu. Auhinnasaajad ja soovi korral ka teised osalejad saavad oma töö kohta tagasisidet.

„Keeletoimetamistalgutel osalemine on hea võimalus näha iseenda arengut ja saada tehtud töö kohta tagasisidet. Talgud on algajale keeletoimetajale ideaalne võimalus ka seepärast, et vastutus on pisut väiksem ja artikli kallal võib töötada omas tempos,“ kommenteeris eelmiste talgute žürii liige, 2019. aasta talgud võitnud Svea Tarkin.

Žürii selgitab välja parimad keeletoimetajad, keda tunnustatakse rahalise auhinnaga. Esimene preemia on 1000, teine 600 ja kolmas 400 eurot. Teist aastat annab Wikimedia Eesti 500 eurot parimale uuele talgulisele.

Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti. Žüriisse kuuluvad Ann Siiman Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist, Külli Pärtel ja Eva Saul Eesti Keeletoimetajate Liidust, Helin Kask Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudist, Sirli Zupping Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Käbi Laan MTÜ Wikimedia Eestist.

Seni on talgutel osalenud 63 inimest, kes on parandanud ligi 2000 artikli keelt. 2020. aastal valiti parimateks keeletoimetajateks Mariin Pantelejev, Liina Kahu ja Eve Sooneste. Parim uus tulija oli Liisi Rästa ja Miljon+ eriauhinna pälvis Tartu Ülikooli üliõpilane Elisabeth Kaukonen. „Eriti tore oleks talgutel näha eri valdkondadest huvitatud osalejaid, kes võtaksid ette ka näiteks reaalteaduste artikleid. Keeletoimetamist ei maksa kogenematusest karta, sest veebist leiab keelereeglite kohta palju abi,“ sõnas eelmiste talgute võitja Mariin Pantelejev.

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.

Allikas: TÜ info

Projekt „Matemaatika motivatsiooni koosloome alushariduses: pikiuuring kuues Euroopa riigis“ (MATHMot) ühendab haridusteadlasi ja psühholooge kuuest riigist: Norrast, Rootsist, Soomest, Eestist, Serbiast ja Portugalist. MATHMot tugineb eeldusele, et matemaatika õpetamise üks peamisi eesmärke peaks olema õpilaste pikaajaline motivatsioon seda ainet õppida ja oma oskusi arendada.

Projekti käigus kogutakse andmeid matemaatika õpetamise ja õppimise kohta osalevate riikide koolide 3. ja 4. klassides ning jälgitakse samu õpilasi aasta hiljem, et näha, kuidas nende motivatsioon on aja jooksul arenenud. Projekti meeskond tõlgendab uurimistulemusi tihedas koostöös õpetajatega ja arendab nende põhjal välja töövahendid, mida õpetajad saavad kasutada igapäevases õppetöös.

„Matemaatikaoskus on osa 21. sajandi võtmepädevustest ja see ennustab küllaltki hästi õppijate üldist akadeemilist edukust,“ ütles projekti Eesti meeskonna juht, Tartu Ülikooli õpetajahariduse professor Äli Leijen. „Meie projekt käsitleb väga olulisi matemaatika õppimisega seotud küsimusi ja annab ka näpunäiteid, kuidas muuta õpetajaharidust nii, et see toetaks rohkem erinevaid õppijaid. See on hea uuringudisainiga tugev projekt, kuhu on kaasatud valdkonna tippeksperdid,“ lisas ta.

Projekti rahastab Norra teadusnõukogu FINNUT haridussektori teadusuuringute ja innovatsiooni programm.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Konkurss lasteaedadele "Mina kasutan MATIK oskuseid"
• Heateo Haridusfond toetab uuel kooliaastal kahe MATIK-programmi laienemist

„Tänavuse valikuga teeb rahvusülikool iseennast suuremaks, me avardame taas kord rahvusmõtte mõttelaiust, selle mõiste tegelikku tähendusvälja,“ rääkis rektor Toomas Asser rahvusülikooli aastapäeva videotervituses. Rektori sõnul on Lea Tormise kandidatuuri ülesseadjad tabavalt öelnud, et tema lõim eesti teatris on väga ere: see on teatrist, loomingust, rahvuskultuurist mõtlemise kultuur.

Tormise teatriloolase ja -pedagoogitöö on kestnud üle 60 aasta. Eestis pole ainsatki teatriinimest ega ilmselt ka mitte teatrivaatajat, kelleni poleks tema mõju mingil viisil ulatunud, olgu siis loengute, uurimuste, arvustuste, tema algatatud või toetatud ettevõtmiste või tema mõjuväljas kujunenud õpilaste kaudu.

Teater kui kunstiala on loomuldasa seotud ajaga – etendus sünnib praeguses hetkes ja tähenduse loob sellesama hetke vaataja. Nõnda räägibki teatrilugu ühiskonnast, kust tuleb saali publik ja lavale näitleja. „Teater omas ajas!“, rõhutab Lea Tormis ise alati teatrivaatamise võtit. 

Kultuuriloolasena oskabki Tormis olla nüüdisteatri suhtes empaatilisel positsioonil, kuid teisalt esile tuua ka protsessi järjepidevust ning teatri laiemat kultuurilist ja ühiskondlikku konteksti. 1992. aastal, kui avanes võimalus luua Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala, pakkus Lea Tormis sellel teekonnal autoriteetset ja toimekat tuge, olles seeläbi ka ise teatri järjepidevuse looja. 

Lea Tormis on õppinud Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetanud Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja sealsamas ka aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). Ligi 30 aastat töötas Tormis Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ning 1961. aastal asus ta tööle ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli teatriajaloo õppejõuna. 1996. aastal sai temast seal professor ja 2003. aastal emeriitprofessor. 

Tormis on kirjutanud mitu monograafiat, näiteks „Eesti balletist“ (1967), „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus“ (1978), ja dokumendikogumiku „Anton Hansen Tammsaare, Voldemar Panso „Inimene ja jumal“ 1962“ (1988). Lisaks juhtis ta ka uurimist monograafia „Eesti sõnateater 1965–1985“ koostamisel. Aastast 1953 on Tormis avaldanud teatriloolisi ja -kriitilisi artikleid, teatriprotsessi analüüse, näitleja- ja rolliportreid, koostanud ja toimetanud teatriraamatuid, olnud kodu- ja välismaiste teatmeteoste kaastööde autor. Lisaks on ta teinud teatrisaateid televisioonis ja raadios ning osaleb siiani aktiivselt raadiosaates „Teatrivaht“.  

Tormis on pälvinud arvukaid auhindu ja -nimetusi. Talle on antud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus (1979), Eesti NSV riiklik preemia (1982), Priit Põldroosi nimeline auhind (1986), kriitikaauhind (1989, 1995, 2002), Valgetähe V klassi orden (2001) ja Eesti riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2010).

Lea Tormise kandidatuuri esitanute sõnul on ta rahvuskultuuri kandjana suur eeskuju, naine, kelles on imeteldavas kooskõlas süvenev teadlane ja tundlik kunstitõlgendaja, suurepärane allikatundja ja väsimatu valgustaja, avar humanitaar ja konkreetne pedagoog, heatahtlik kolleeg ja töökas organiseerija. 

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 17 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Tiina Sarapu klaastaiese.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Riiklikud preemiad üle andnud haridus- ja teadusminister Jaak Aab tunnustas 35 õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 26 põnevat leiutist. 

„See on imevahva, et lapsed on nii terased ümbritseva suhtes ja nii leidlikud muredele ning probleemidele lahenduste pakkumisel,“ ütles Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. „Selle aasta leiutuste seas on palju koroonaviirusega seotud leiutisi – erinevaid desifintseerimisvõimalusi, maske, kindaid ja distantsihoidmise vahendeid. Kuid tähelepanu all on ka keskkonnaprobleemide, liiklusohtlikele olukordade ning kooli ja õppimisega seotud teemad. Selle aasta tööde puhul saame küll öelda, et saavutatud on konkursi laiem eesmärk – arendada noorte oskust märgata probleeme enda ümber ja neile lahendusi otsida.  Lisaks lastele väärivad kiitust ja tunnustust õpetajad ja lapsevanemad, kes noortele leiutajatele toeks on olnud. Edaspidi loodame konkursil näha ka rohkem huviringides sündinud leiutisi.“ 

6–7aastaste laste ja 1. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Ruudi Seppel Pärnu Vanalinna Põhikooli 3. klassist kahe leiutise eest: küülikukaka koguja kasutamiseks peenarde ökoväetamiseks ja anduriga sokk, mis aitab valida parajaid jalanõusid. 

2. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Imre Kirikal Tallinna Saksa Gümnaasiumi 5. klassist pisiloomade puuri paigaldatava karvapüüdja leiutamise eest. 

3. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Vormsi Lasteaed-Põhikooli 8. klassi õpilane Marvin Palotu, kes leiutas viisi, kuidas teha Eesti vetes kasvavast rohevetikast nori lehti.            

Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kategoorias said esimese preemia Henri Pihelgas ja Ats Oskar Laansalu Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassist. Nemad leiutasid turbamatid, mida saab kasutada nii vee- kui ka kuivast keskkonnast õlireostuse korjeks.  

Parima kooli preemia pälvis Märjamaa Gümnaasium.

Samuti said preemiad esimese, teise ja kolmanda preemia saanud tööde juhendajad.

Lisaks andsid kokku 12 asutust ja organisatsiooni välja oma eriauhinnad 18 tööle.

Konkursil osales 728 noort leiutajat 642 ideega. Osalejaid oli üle Eesti kokku 12 maakonnast ning 69 koolist, lasteaiast ja huvikoolist. 

Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus näiteks insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke jt.

Õpilasleiutajate riiklik konkurss julgustab õpilasi loovalt mõtlema ja otsima lahendusi igapäevaeluga seotud probleemidele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: korraldajate info. Foto: Leemet Samel

Eestis on praeguse programmiperioodi jooksul toetatud üle 1700 projekti, rohkem kui 116 000 000 euro eest.

„Eesti liitus Erasmuse programmiga 1998. aastal, kuid siis oli kogu programmi kontseptsioon praegusega võrreldes oluliselt tagasihoidlikum. Kui 1999/2000 õppeaastal saadeti välja 183 Erasmuse üliõpilast ja võeti vastu 55 välisüliõpilast, siis tänaseks ei ole programm mõeldud vaid üliõpilastele ning kindlasti ei räägi me enam üksnes sadadest õpiränduritest aastas, vaid tuhandetest osalejatest nii noorte- kui haridusvaldkonna programmides, lisaks Euroopa Solidaarsuskorpuse projektide vabatahtliku teenistuses osalejad,“ sõnas sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere.

16. detsembrini toimuva kampaania eesmärk on teha kokkuvõtteid 2014–2020 programmiperioodi tulemustest ning võimalustest. Kampaaniasõnumitega näidatakse, kuidas Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus on kõigi võimalus; need annavad ka noortele otsustusõiguse; õpetavad uusi oskuseid ning on arengukiirendi ja tagavad laia võrgustiku.

Haridusvaldkonnas on Eestis õpirände kogemusega iga neljas üldhariduskool. Kutsehariduses osaleb Erasmus+ programmis aktiivselt 85% koolidest ning kõrghariduses osalevad kõik ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid. Ka noortevaldkonnas on Erasmus+ programmi raames kujunenud aastate jooksul välja pikaajaline koostöö erinevate organisatsioonidega, 760 esitatud projektist on korduvtaotlejatelt pärit 391 ehk 51%. ESK programmiga on toetatud üle 900 projekti ning vabatahtliku teenistuse enam kui 2,2 miljoni euro eest.

„Praegu teeme küll kokkuvõtteid, kuid juba õigepea on võimalus rääkida Erasmus+ ning Euroopa Solidaarsuskorpuse uutest programmidest, mis on veelgi mitmekülgsemad ning pakuvad võimalusi õpirändamiseks rohkematele inimestele. Etteruttavalt võib uuest programmiperioodist rääkides esile tõsta näiteks märksõnad kliimamuutused, jätkusuutlikus ning vähemate võimalustega noorte kaasamine,“ tegi sihtasutuse juhatuse esimees lühikokkuvõtte eesootavast. Muuhulgas toob uus programm kaasa võimalusi näiteks üldhariduskoolis õppivatele õpilastele.

Erasmus+ on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm, millega avanevad  võimalused noortele, kutseõppuritele, üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele, täiskasvanukoolitajatele ja teistele haridustöötajatele,  vabatahtlikele ja teistelegi. Erasmus+ ei piirdu  ainult Euroopaga – mitmed tegevused on avatud kogu maailma õpihimulistele inimestele. Euroopa Solidaarsuskorpus annab noortele ja organisatsioonidele võimaluse teostada vabatahtlikku teenistust, kohalikke solidaarsusprojekte ning töö- ja praktikaprojekte. Rohkem informatsiooni: https://archimedes.ee/erasmus-ja-euroopa-solidaarsuskorpuse-tulemused/.

Allikas: SA Archimedes info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Ilmus kogumik kutseõppurite Erasmus+ välispraktikalugudest

„Mul on hea meel, et Terviseamet lubas distantsõppel olevatele Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnasistidele ministeeriumi ettepanekul mõningaid erandeid, mille puhul nad võivad koolis õpetajatega kohtuda,“ sõnas haridus- ja teadusminister Jaak Aab. „Ei tohi aga unustada, et piirangud on praegu meie kõigi elu ja tervise kaitseks ning distantsõppele mindi kontaktide vähendamiseks. Palume koolidel jääda vastutustundlikuks ja korraldada kontakttegevusi tõepoolest vaid neile õpilastele, kelle jaoks see on möödapääsmatult vajalik ning teha seda väikestes gruppides ja hajutatult,“ lisas minister.

Tänasest 10. jaanuarini on kõik Harjumaa (sh Tallinna) ja Ida-Virumaa üldhariduskoolide gümnaasiumiastme õpilased distantsõppel. Nende piirkondade gümnaasistid võivad Terviseameti täna jõustuva korralduse järgi kooli siseruumides viibida eksamite, olümpiaadide ja testide sooritamiseks, hariduslike tugiteenuste saamiseks ja juhul, kui nad vajavad õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks.

Konsultatsioonide all peetakse silmas eelkõige individuaalset või väikestes kuni 10 õpilasest koosnevates rühmades toimuvat õpet, et oleks võimalik tagada hajutatus. 

Kooli siseruumides võib viibida, kui on tagatud hajutatus, kätepesu või käte desinfitseerimise võimalused Terviseameti juhiste kohaselt, ruumides on piisav õhuvahetus, õpilased kannavad maski või visiiri või on katnud suu ja nina. Õpilane ei pea katma suud ega nina, kui see ei ole tervislikel põhjustel, õppe iseloomu tõttu või muid olulisi põhjusi arvestades võimalik. 

Samad reeglid kehtivad nii era-, munitsipaal- kui riigikoolidele.

Distantsõppe perioodil tuleb koolil koostöös koolipidajaga pakkuda koolilõunat õpilastele, kes seda vajavad. Eelistada tuleks sooja lõunasöögi pakkumist, kui see pole võimalik, siis toidupakke.

Piirangud huvitegevusele

10. jaanuarini kehtivad nii Harjumaal ja Ida-Virumaal kui Tartu linnas piirangud ka siseruumides toimuvale huvitegevusele. Siseruumides toimuvat huvitegevust ja trenne võib läbi viia kuni kümne osalejaga gruppides ning peab olema tagatud, et ei puututa kokku teiste gruppidega. Osalejad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed ja inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Ühiskasutatavad esemed desinfitseeritakse pärast igakordset kasutamist. Teenuse osutaja tagab vahendite olemasolu ja nõuete täitmise.

Harjumaal ja Ida-Virumaal kehtivad samad piirangud lisaks täienduskoolitustele ja täiendõppele. Piirangud ei laiene täienduskoolituse ja täiendõppe läbiviimisele, mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, samuti ei laiene piirang sisejulgeolekuvaldkonna tegevustele.

Allikas: HTMi pressiteade

Teisalt aga arvavad paljud, et vanemad ei mõistaks nende tegevusi hukka ja ligi pooled julgeksid digimaailmas ette tulevate probleemide puhul neist ka vanematele teada anda.

Tehnoloogiaettevõtte Samsung ellu kutsutud kampaania Õpilaste Digitaalne IQ raames küsitleti kokku poolt tuhandet Eesti 14-18 aastast noort nende arvamuste ja teadmiste osas küberruumis. Selgus, et kuigi mõnes aspektis on noorte teadmised ja käitumine ohtude osas küberruumis küllaltki eeskujulik, siis kohati on jäetud enda turvalisuse tagamisel vägagi suured augud.

71% noortest tunnistas, et nende vanematel pole aimugi, millega nad digimaailmas tegelevad. Kui vanemad oleksid aga nendest tegevustest teadlikud, siis 23% noorte hinnangul ei kiidaks vanemad neid kindlasti heaks. „Me ei uurinud täpselt, millised need hukka mõistetavad tegevused on, aga selline noorte hinnang näitab, et vähemalt nad teadvustavad endale n-ö heade ja kaheldavate tegevuste vahet,“ selgitas Õpilaste Digitaalne IQ programmi juht Egle Tamelyte. 

Digimaailmas ette tulevate probleemide puhul ei anna sellest oma vanematele kunagi teada 54% noortest ning õpetajatele ei annaks sellest eales teada veelgi suurem hulk vastanutest – lausa 80%. 

„Taas algava pingelise kaugõppe olukorras on kahetsusväärne, et nii paljud noored ei julge oma vanemate või õpetajate poole pöörduda. Kindlasti tuleks panustada tulevikus rohkem sellesse, et luua noortega usalduslikumaid suhteid digitaalmaailma vallas,“ märkis Tamelyte.

Uuringust selgus ka, et küberturvalisuse riskidest on noored enda hinnangul küllaltki teadlikud. 69% noortest märkis, et vanemad on neile piisavalt õpetanud ka käitumisreegleid ja tutvustanud netis varitsevaid ohte. Koolist ja õpetajatelt on ohtude kohta piisavalt infot saanud enda hinnangul 73% küsitlusele vastanutest. 

Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi Õpilaste Digitaalne IQ raames, mille eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide koolides oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Programmi raames on valminud ka mitmeid videoloenguid ekspertidega: 

https://digitaalneiq.ee/oppimine/

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uuring: noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt

3000-eurose stipendiumi pälvis Tallinna Tehnikaülikooli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) õppekava doktorant Ardo Allik, kelle doktoritöö põhjal valmivate rakenduste abil saab erinevaid signaale töödeldes inimeste väsimus- või terviseseisundit jälgida, aga ka tööohutust ja -mugavust suurendada.

Aastast 2003 välja antava stipendiumiga tunnustatakse tehnikateadlase Ustus Aguri silmapaistvat panust Eesti infoühiskonna teerajajana. ITL-i Ustus Aguri nimeline stipendium on mõeldud toetamaks õpinguid avalik-õigusliku ülikooli doktorandil, kelle doktoritöö teema on seotud kitsamalt IKT valdkonnaga või käsitleb laiemalt IKT kasutamist teises valdkonnas. Stipendiaadi Ardo Alliku doktoritöö teemaks on “Kantavatel seadmetel põhinev inimese füüsilise väsimuse hindamine”, tööd juhendavad professorid Ivo Fridolin, Gert Jervan ja Kristjan Pilt.

„Selle stipendiumi, mida saab pidada IKT valdkonna kõrgeimaks tunnustuseks, eraldamisel arvestatakse stipendiumikandidaadi doktoritöö oodatavat mõju Eesti ühiskonna arengule ning doktorandi senist erialast tegevust,“ selgitab Harno IT Akadeemia programmijuht Signe Ambre, kes tõi välja ka selle-aastase konkursi kõrge ning ühtlase taseme. „Rõõmustab, et nii alles doktoriõpinguid alustanud kui ka õpingutes kaugemale jõudnud kandidaadid on lisaks väga sisukatele ja olulistele uurimistöödele jõudnud juba mitmete teadusartiklite avaldamiseni.“ Ambre sõnul on laienenud ka konkursile esitatud kandidaatide uurimistööde temaatika, ulatudes keeleanalüüsist IKT-lahenduste loomise keskkonnamõjude uurimiseni. 

„Infoühiskonnas on valdkondade-ülene koostöö muutunud elementaarseks,“ lisab ITL-i tegevjuht Jüri Jõema. „Praktilised ülikoolide ja ettevõtete projektid aitavad noortel teadlastel näha oma tööl ka väljundit ning muuta elu ülikoolis ning teadlaskonnas ka atraktiivsemaks, mis on järelkasvule mõeldes väga oluline. Näiteks tänane stipendiaat Ardo Allik on osalenud oma õpingute jooksul targa töörõiva prototüübi loomisel, tema arendatud algoritme on katsetatud kosmoseagentuuri projektis, lisaks avaldas hindamiskomisjonile muljet senitehtud teadustööde maht ning sisukus.“ 

Doktorant Ardo Allik selgitab, et üha enam rõhutakse tervishoius inimkesksusele ja personaalmeditsiinile, mille eesmärgiks on tõsta iga inimese teadlikkust ning ühtlasi ka vastutust  oma tervise osas. „Tänapäeval on paljud erialad põimitud IKT-alaste teadmistega, ka minu teadustöös on need hädavajalikud nii uute seadmete väljatöötamiseks kui ka kogutud signaalide põhjal algoritmide loomiseks. Ma loodan, et tänu minu teadustööle võib tõusta inimeste elukvaliteet ning mul on suurim hea meel, et seda on tunnustatud ka ITL-i ja Harno poolt."

Stipendiumi aluseks on Ustus Aguri stipendiumi statuut. Stipendiumi annavad ITL ja Harno välja IT Akadeemia programmi raames.

Allikas: ITLi info. Foto autor Joanna Jõhvikas.

Samal teemal:

• HITSA ja ITL kuulutavad välja konkursi Ustus Aguri stipendiumile

Kolmandat aastat toimunud õpilasürituse töötoad märgiti ühtlasi ka üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week kaardile. Eesti saavutas tegevuste ja rahvaarvu arvesse võtvas edetabelis 664 üritusega teise koha Poola järel.

“Lapsed programmeerisid, õppisid koos robotitega keeli ja matemaatikat, laulsid ja tantsisid, viisid läbi liiklus- ja keskkonnateemalisi projekte, lennutasid droone ja tegid kaunist pikselkunsti,” ütles Haridus- ja Noorteameti ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum ning nentis, et vaatamata sellele, et suuri kokkusaamisi korraldada ei olnud võimalik, toimus palju põnevat sellegipoolest ning osalejaid oli rohkelt.

“ProgeTiigri” õpilasüritustel oli võimalik osaleda 21. septembrist kuni 20. novembrini. Lapsed said end proovile panna programmeerimise, robootika, digikunsti ja -ohutuse ülesandeid tehes, mida võis lahendada nii seadmetega kui ilma. Noorimad osalejad olid lasteaialapsed, kes alustasid legoklotside programmeerimisega ning panid liikuma mesilasi, tigusid, pandasid või oma kaaslasi. Suuremad õpilased pidid hakkama saama juba raskemate ülesannetega – juhtida tuli roboteid ja droone ning lahendada erinevaid loovülesandeid. Ülesandeid tehti nii õppetöö ajal, pärast tunde huviringis kui ka ühisüritustel. Juhendajateks võisid olla ka õpilased ise, kes õpetasid oma kaasõpilasi, lapsevanemaid või õpetajaid.

Osalejatele, kes kandsid õpitoa Euroopa koodinädala kaardile ja tegid postituse ürituse Facebooki, loositi välja auhindu.

Õpilasürituse ülesanded on huvilistele lahendamiseks jätkuvalt ProgeTiigri kogumikus üleval.
  
Õpilasüritus “ProgeTiigri tulevikutegijad” on kolme aasta jooksul osalemisrõõmu pakkunud enam kui 35 000 õpilasele. 

Harno ProgeTiigri programm äratab õppijates huvi inseneriteaduste, disaini ja tehnoloogia ning IKT valdkondade vastu. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond. 

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Harno. 

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaharidusele