"Tallinna Tehnikaülikoolis loodud küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuses töötavad ja õpetavad rahvusvaheliselt hinnatud küberturvalisuse spetsialistid ja mul on hea meel, et saame koostöös erakapitaliga anda oma panuse meie kõigi igapäevase turvatunde kasvatamisse," ütles TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo.

"Küberjulgeoleku tagamisel on tähtis, et nii tehnoloogia, protsessid kui ka inimesed on oma ülesannete kõrgusel. Käesolev koostöö keskendubki just teadmistele ja oskustele, mida on inimestel vaja infoajastul ohutumaks toimimiseks. Analoogina võib välja tuua autode ulatusliku kasutuselevõtu, mis muutis eelmisel sajandil oluliselt keskmisele inimesele vajalikku teadmiste- ja oskustepagasit liiklusohutuse valdkonnas," lisas TTÜ dotsent Rain Ottis. 

Eesti küberturbe ettevõte CybExer Technologies on välja töötanud maailmas unikaalse e-õppe platvormi, kus inimesed pannakse vastamisi reaalsest elust pärit juhtumitega. Lihtsa ja mängulise testi lõpus saab iga läbija personaalse riskianalüüsi koos soovitustega, kuidas ennast küberohtude eest paremini kaitsta. Samuti hinnatakse testide põhjal laiemalt kogu ettevõtte küberturvalisuse taset ning kaardistatakse riskid, et nende põhjal teha tööprotsessis parendusi.

CybExeri küberhügieeni testi on tänaseks kasutusele võtnud kümned ettevõtted, riigiametid, ülikoolid ja organisatsioonid ning nende üle 100 000 töötaja nii Eestis kui ka välismaal. Teiste seas Riigi Infosüsteemi Amet, kelle kaudu said enne Eesti Euroopa Liidu eesistumise algust oma küberohtude alaseid teadmisi kontrollida ja parandada tuhanded riigiteenistujad.

CybExer Technologies’i juhatuse liikme Andrus Kivisaare sõnul on just seniste testide põhjalt saadud tagasiside see, mis tingis vajaduse alustada koostööd TTÜ teadlastega. “Pilt inimeste küberhügieenist on halvem, kui me karta oskasime. Üks selge probleem on psühholoogiline - inimesed usuvad, et teistega võib juhtuda, aga nendega mitte kunagi, kui nad avavad oma e-kirjas tundmatu faili või pistavad muretult arvutisse võõra mälupulga,” lausus Kivisaar. 

“Veel enne testi käibele laskmist tajusime, et selle tulemused on väärt materjal teadlastele, et leida nende põhjalt muuhulgas seoseid küberrünnakute üha muutuva mustri ja inimeste käitumise vahel. Aeg, kus küberrünnakute tõrjumiseks piisas vaid viirusetõrje programmist, on paraku möödas,” selgitas Kivisaar. "Rünnakud, mis ainuüksi viimastel kuudel on üle maailma palju segadust külvanud, on hästi peenelt peidetud ning teadlikult sihitud inimeste vastu, et nende nõrkusi ja kehva küberhügieeni ära kasutades põhjustada kaos. Näiteks piisab teil oma koduarvutis avada vaid üks vale fail, et homme peaks teie firma nädalaks sulgema kõik oma kauplused üle maailma, nagu nägime alles juunis NotPetya lunavararünnku ajal ka siinsamas Eestis. Lühidalt – inimeste küberhügieen peab selgelt paranema.” 

Äsja käivitunud koostöö tulemusel hakkabki TTÜ teadlase töögrupp järgmise kolme aasta jooksul nii matemaatiliselt kui psühholoogiliselt analüüsima küberhügieeni testi tagasisidet, hindama teaduslikult selle analüüsi algoritme ja värskendama testi pidevalt uute küberohu suundadega, et inimeste küberhügieeni tõhustamine käiks muutustega kaasas. “Meile on TTÜ teadlaste tagasiside eluliselt oluline, et CybExeri küberhügieeni test kajastaks alati kõige värskemaid küberohte ning selle tulemused oleksid teaduslikult mõõdetavad,” lisas Kivisaar.

TTÜ töögrupile eraldatud 300 000 euro suurusest stipendiumist kolmandik on CybExer Technologies’i enda panus. 200 000 eurot eraldas SA Archimedes CybExer Technologies’i ja Euroopa Kaitseagentuuri koostöös sündinud rahvusvahelisele kaitsekoostöö projektile küberügieeni rakendusuuringute tarvis.

Allikas ja fotod: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusvaheline küberkaitse suvekool keskendub sotsiaalsele manipulatsioonile
• Professor õngitsemas: viis nippi oma andmete kaitsmiseks
• Küberkaitsevõistlusel tuli kehastuda kräkkeriks

Kohtumist juhib haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul sõltub teadusest ja innovatsioonist Euroopa konkurentsivõime. „Teaduse ja innovatsiooni rahastamine ei ole kulu, vaid investeering, mis toob meile majanduskasvu, uued tehnoloogiad, puhta ja jätkusuutliku keskkonna, parema tervise ja hariduse ning sidusama ühiskonna. Peame veenma Euroopa avalikkust, et ambitsioonikatest investeeringutest teadusesse ja innovatsiooni võidavad kõik,“ ütles minister Reps.

Esmaspäeval, 24. juulil osalevad ministrid Eesti e-valitsemise presentatsioonil, kus neile tutvustatakse Eesti e-teenuseid ja e-residentsust, küberturvalisuse ja mobiilse positsioneerimise teemasid ning digitaalset keeleõppevahendit Lingvist. Nobeli sihtasutuse tegevdirektor Lars Heikensten teeb ministritele teaduse mõju teemalise ettekande.

Teisipäeval, 25. juulil arutavad ministrid, kuidas suurendada teaduse mõju ja väärtust Euroopa Liidus. Kavas on Jacques Delors’ Instituudi emeriitpresidendi Pascal Lamy ja Soome Akadeemia Presidendi Heikki Mannila ettekanded. Lõunalaua peaesinejaks on Taavet Hinrikus, TransferWise’i asutaja ning Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) kõrgetasemelise nõuandva kogu liige. Pärastlõunal keskenduvad arutelud küsimusele, kuidas muuta Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni rahastusmaastik lihtsamaks ja avatumaks teaduskoostöös osaleda soovijatele. Ettekannetega esinevad Kesk-Euroopa Teadustaristu Konsortsiumi (CERIC-ERIC) juht Jana Kolar ja Maastrichti Ülikooli professor Luc Soete.

Läbivaks teemaks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal teadusvaldkonnas on teadusprogrammi Horisont 2020 vahehindamine. Euroopa Liidu teadusuuringuid ja innovatsiooni rahastav raamprogramm Horisont 2020 on kõige mahukam teadusprogramm maailmas (75 miljardit eurot). Vahehindamine annab olulise sisendi ja suuna Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kujundamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesistumise noortevaldkonna avaüritus paneb ametnikud koos noortega programmeerima
• Mailis Reps Brüsselis: Euroopa teaduskoostöö vajab suuremat rahastust ja lihtsamat süsteemi
   

Arusaam kontrolltööst on kaunis kitsas ja ei kasutata ära teadmiste kontrollimise vorme, mis vastaksid palju paremini praeguse aja nõuetele selles osas, kuidas on tegelikult mõttekas õppida ja mida on vaja hiljem teada või osata, kirjutab Tallinna Saksa gümnaasiumi õpilane Roosi Lilles oma artiklis. 

Ta vaatles oma kooli õpetajate suhtumist avatud materjalidega kontrolltöödesse ehk siis teadmiste kontrolli, kus õpilane võib õppematerjale kasutada.

Avatud materjalidega kontrolltööd ning eksamid on Eestis võrreldes traditsioonilise teadmiste kontrollimise viisiga vähe levinud. Neid kasutatakse mõnevõrra kõrgkoolides, kuid üldhariduskoolides on avatud materjalidega kontrolltööd pigem vähelevinud. Loo autori meelest võiks seda rakendada palju tihedamini.

Loe artiklit täismahus siit! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Juhtumipõhine lõpueksam – tegeliku äriolukorra simulatsioon
• Selle aasta riigieksamite esmased tulemused näitavad stabiilsust

Avaldusi õppima tulekuks oodatakse 24. juulist 10. augustini 2017.

Avatud ülikooli õppevorm tähendab paindlikku õppekorraldust, mis võimaldab läbida magistriõpingud nii põhitöö, pere kui ka muude kohustuste kõrvalt. Õppetöö toimub enamasti nädalavahetuseti ja üks kuni kaks korda kuus. 

“Vastuvõtt neile õppekavadele on esmakordselt hilisem, et tulla vastu töötavate inimeste soovidele. Kuna avatud ülikooli erialade peamiseks sihtrühmaks võib pidada juba töötavaid inimesi, siis võimaldab hilisem vastuvõtuperiood sisseastumiseks puhkuste perioodil valmistuda,” selgitab sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets. “Loomulikult on õppima oodatud ka värskelt bakalaureusekraadi omandanud, kuid ka neile peaks hilisem avalduste esitamise aeg andma võimaluse oma valikute paremaks läbikaalumiseks,” lisab Eamets.

Õppekavad, millele oodatakse avaldusi alates 24. juulist: 

Euroopa õpingud, Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Interdistsiplinaarne õppekava annab põhjalikud teadmised Euroopa Liidust ning seob need praktiliste kogemustega Eestist ja välismaalt. Õppetöö annab ettevalmistuse töötamiseks Euroopa Liidu tegevusvaldkondadega seotud ametikohtadel. Õppima on oodatud kõik, kellel on teema vastu huvi, olenemata eelnevast erialasest taustast. 

Ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine, majandusteaduskond

Õppekava ühendab praktilise ja akadeemilise ettevõtlusõppe, andes põhjalikke teadmisi ettevõtlusest, innovatsioonist, nüüdisaegsest tehnoloogiast ning teadmusmahuka ettevõtte rahandusest. Õppima on oodatud kõik, kes soovivad rakendada teadus- ja arendustegevuse tulemusi ettevõtluses uute toodete ning teenustena või keda huvitab tänapäevaste tehnoloogiate juhtimine ettevõtte ja riigi tasandil. 

Strateegiline juhtimine, majandusteaduskond (tasuline õpe)

Õppekava (rahvusvaheliselt tuntud Executive MBA nime all) on mõeldud ettevõtete ja organisatsioonide tänastele või potentsiaalsetele juhtidele. Õppima on oodatud kõik, kes soovivad täiendada oma teadmisi, tegutsemaks strateegiliselt rahvusvahelises majanduskeskkonnas samaaegselt õppides paremini inimesi ja protsesse juhtima.

Teenuste disain ja juhtimine, Pärnu kolledž

TÜ Pärnu kolledži ja TÜ majandusteaduskonna ühisõppekava, kus kolme semestri kestel toimuv praktika muudab teadmised teenuste disainimise protsessist ja meetoditest praktilisteks oskusteks. Põhjalikud teadmised juhtimisest, turundusest ja disainist, oskused teenindusorganisatsiooni teenuste disainimiseks. Võimalik spetsialiseeruda turismiteenuste juhtimisele või avalike teenuste juhtimisele.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool kutsub magistriõppe infoõhtule
• Maaülikool ootab täiendavalt tudengeid bakalaureuse- ja magistriõppesse
• TÜ: magistrantuuri võiks pääseda ka bakalaureusekraadita

MTÜ Eesti 2.0 eestvedamisel toimuvas suvekoolis saavad kokku 60 õpilast 31 koolist üle Eesti, kes tahavad ehitada erinevaid tooteid nagu vihmavett koguv tark kastmissüsteem, eesti keeles rääkiv robot või oma tuba kontrolliv hologramm. Noored hakkavad tööle viieliikmeliste tiimidena Spark Makerlabis, mis pakub võimalust ise teha peaaegu kõike alates 3D printimisest ja laserlõikamisest kuni drooni või tabureti ehitamiseni. Mentorid aitavad õpilastel julgelt mõelda, probleeme kaardistada ning otsida neile praktilisi ja samas loomingulisi lahendusi. Juba reedel esitlevad võistkonnad oma ideede põhjal valminud tooteid.

“Hüppelaua eesmärk on sisendada noortele, et kõik on võimalik, kui on tahtmine,” ütleb Eesti 2.0 asutaja ja ürituse peamentor, ettevõtja Hardi Meybaum. “Kokku tulevad erinevate valdkondade tippspetsialistid disaineritest neuroteadlasteni, kes kõik on kunagi kusagilt otsast pusima hakanud. Nad kõik teavad, et iga algus on raske, ja ka seda, et mitte miski ei tule lihtsalt. Oleme kohal, et toetada, innustada ja aidata.”

Lisaks Meybaumile juhendavad noori nädalase programmi vältel kliima- ning taastuvenergia suurandmete platvormi Planet OSi asutaja Rainer Sternfeld, California Tehnoloogiainstituudi neuroteaduste järeldoktorant Allan-Herman Pool, Harvardi Ülikooli haridustehnoloogina lõpetanud ettevõtja Helen Põldsam, ZeroTurnaroundi asutaja, 20-aastase programmeerimiskogemusega Toomas Römer ning paljud teised. Inspireerivate lugudega enda ettevõtjaelust astuvad noorte leiutajate ette mitmete Eesti tuntud startup-ettevõtete asutajad Taavet Hinrikus TransferWise’ist, Kristel Kruustük Testliost ja Lauri Väin Starshipist. 

Eesti 2.0 on mittetulundusühing, mille eesmärk on inspireerida Eesti koolinoori valima tehnoloogiapõhist tulevikku. Pilootprojektina jagas Eesti 2.0 kaks aastat tagasi poolesajale Eesti koolile Makerbot Replicator 3D printerid. 2016. aastal said koolid LittleBits elektroonikakomplektid. Lisaks viib Eesti 2.0 Eesti koolinoori kokku tehnoloogiaettevõtjatega, et avardada õpilaste silmaringi, julgustada neid suuremalt mõtlema ning olema valmis ühe kiiremini muutuvas maailmas kiiresti kohanema.

Allikas ja fotod: Eesti 2.0 pressiteade. 

Samal teemal:

• Noored leiutasid sel aastal talvekoolis lahendusi toiduga seotud probleemidele
• Selgusid õpilasleiutajate riiklike preemiate saajad​

Valminud on ka uus temaatiline ainekava.

Äsja toimunudKüberolümpia seminaril rääkis veebikonstaabel Maarja Punak, millised trendid valitsevad digitaalses ohutuses politsei vaates. Kui Punak koole külastab, siis kõige tavalisem asi, millest ta oma loengutes räägib, on mobiiltelefon, kuna sellest algab nutihügieeni teema, kirjutab oma artiklis Katre Pilvinski. 

“Oleme jõudnud ajajärku, kus lapsevanemad nõuavad, et lapsel peab olema lasteaias kaasas telefon, et nad saaksid pidevalt oma lapsevanemaga ühenduses olla. See on üks trend ja me ei tea, kuhu see välja viib,” tunnistas Punak.

2000ndate keskpaigas käis veebikonstaabel koolides mobiiltelefoniga seonduvatest probleemidest rääkimas 7. ja 8. klassile. “Praegu oleme jõudnud sinnani, et neist samadest asjadest tuleb rääkida esimeses, teises ja kolmandas klassis. Neljas ja viies klass on juba ammugi liiga hilja,” lausus ta.

Loe artiklit täismahus siit!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Küberolümpial selgitati välja parim arvutisüsteemide kaitsja Eestis
• eSafety Label – e-ohutuse tunnusmärk koolile
• Veebikonstaabel: kaitse veebikontot nagu oma kodu
• Miljonikirjaga noort ei peta

Canvas võimaldab nii individualiseeritud lähenemist õppijale, seda ka nii aja ja ruumi mõttes; kui koostööle ja tagasisidestamisele suunatud õpetamist ja õppimist.

“Õpetamisel ja õppimisel läheme üle e-tugiteenustele, eelkõige e-õppe platvormi kasutades, et käia kaasas tehnoloogia arengu ja paindlikuma ajakorraldusega,” ütles EBSi õppeprorektor Kaire Põder. “Canvas võimaldab õppejõududel rakendada muutunud õpikäsitlust, mis on suunatud teadmiste, oskuste ja sotsiaalse vastutuse lõimimisele, pakkudes tugiraamistikku üliõpilaste autonoomia, valikute tegemise oskuste ja vastutuse võtmise soodustamiseks“.  

Canvast kasutavad nt Ameerika Ühendriikide tippülikoolid Harvad ja Stanford, kuid positiivse hinnangu on sellele andnud veel kümned silmapaistvad ülikoolid. EBSi tudengid saavad seega kasutada maailma ühe edukama e-õppe platvormi võimalusi. Värskeima tehnoloogilise potentsiaali kasutamine õppetöös on osa EBSi visioonist kujuneda Baltimaade tunnustatuimaks rahvusvaheliseks äriülikooliks.  

Canvas avab uued võimalused nii õppejõududele kui üliõpilastele. Tänu programmi mugavale ja kasutajasõbralikule kasutajaliidesele on erinevate funktsioonide kasutamine  hõlbus ja kursuste planeerimine tõhus ning õppetöö loominguline.  

Sajad rakendused, graafiline andmeanalüüs, automatiseeritavad ülesanded, teavituste kohandatavus, kasutajasõbralikkus, iOSi ja Androidi tugi, alla- ja üleslaadimine, integreeritud meedia ning uuenduslik, interaktiivsusel ja koostööl põhinev õppeplatvorm ARC on vaid väike valik paljudest uutest funktsioonidest, mida saab EBSis nüüdsest nii tudengi kui lektorina kogeda.

Allikas: Estonian Business School

Samal teemal:

• Juhtumipõhine lõpueksam – tegeliku äriolukorra simulatsioon
• EBS alustas koostööd Eesti küberturbe ettevõtetega

Algusest lõpuni Eestis loodud, sisult unikaalse ning lahenduselt innovaatilise, filmi jooksul kohtub vaataja nii hiiglaslike merikiskjate kui dinosaurustega, kogeb jääaja hõngu ning näeb Läänemere kujunemist.

„360-kraadise filmi eripära on see, et virtuaalreaalsuse prille kasutades koged sa reaalselt enda ümber sadade miljonite aastate tagust elu,“ räägib uuest lahendusest Eesti Loodusmuuseumi geoloogia osakonna juhataja Sander Olo. „Sa näed, kuidas hiiglaslik nautiloid sinust, sind peaaegu riivates, mööda ujub, ja tunnetad, kuidas jääaja saabudes veidi jahe hakkab,“ räägib ta virtuaalreaalsuse efektidest.

Film on 7 minuti pikkune ning selle vältel läbib vaataja 6 erinevat ajastut, kokku 600 miljonit aastat. „Kui „Müstilise ürgmere“ näitusel äratasime me iidsed elukad ellu, siis 360-kraadises filmis toome me nad vaatajale veelgi lähemale,“ ütleb Olo. „Vaataja saab tunda Eesti piirkonna geoloogilist ajalugu nii nagu seda kunagi varem pole teha saanud,“ lisab ta.

Filmi selgrooks on miljonite aastate jooksul toimunud mandrite triivimine, mille vältel on praegune Eesti ala liikunud lõunapoolkeralt oma tänasesse asupaika. Vaataja näeb ja kogeb mh seda, milline oli elu siis, kui Eesti ala katsid troopilised veed, ning mis toimus siin peale Maa ajaloo pikimat jääaega.

Filmi vaadatakse spetsiaalse peakomplektiga ning keelevalikus on nii eesti, vene kui inglise keel. Filmi vaatamise kohta saab lähemalt lugeda loodusmuuseumi kodulehelt.

360-kraadine virtuaalreaalsuse film on täiendus Eesti Loodusmuuseumi näitusele „Müstiline ürgmeri“, mis kutsub sukelduma ajarännakule Eesti ala merepõhja poole miljardi aasta tagustest aegadest tänapäevani, tutvustades rännaku jooksul nii Eesti alade liikumist, siin elanud taimi ja loomi kui kliimamuutusi. Näitust ning VR-kino saab loodusmuuseumis vaadata 2018. aasta märtsini.

360-kraadise virtuaalreaalsuse filmi autoriks on Eesti Loodusmuuseum koostöös BOP Animationiga.

Allikas: Eesti Loodusmuuseum

Samal teemal:

• Virtuaalreaalsus koputab kooli uksele
• Loodusfestival inspireerib linnas loodust väärtustama

"Tallinna Tehnikaülikooli õppima tulevate tudengite tase on varasemaga võrreldes tõusnud," nentis TTÜ õppeprorektor professor Hendrik Voll. "Eriti valmistab rõõmu see, et TTÜsse soovis tänavu õppima tulla tervelt 30 gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanut enam kui eelmisel aastal."

Volli sõnul on TTÜ seadnud endale eesmärgiks olla just parimate gümnaasiumilõpetajate esimene valik haridustee jätkamiseks. "Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtulävendid on Eesti ülikoolidest kõige rangemad ning tõstsime neid tänavu veelgi," rääkis Voll. "Vaatamata kõrgetele lävenditele ning asjaolule, et laia matemaatika riigieksami tegijaid oli sel aastal tervelt 444 võrra vähem kui eelmisel aastal, on rõõm tõdeda, et Tallinna Tehnikaülikooli tervikuna tuleb õppima sama palju tudengeid kui eelmisel aastal."

Tehnikaülikoolile esitati kokku 8181 kvalifitseeruvat avaldust, esimeses astmes õppimiseks esitati 5202 avaldust, magistriõppes 2567 ja doktoriõppes 412 avaldust.

Populaarsemad olid sarnaselt varsematele aastatele majandusteadustega seotud erialad, samuti IT erialad.

Õppima tuleku on 20. juuli seisuga esimeses astmes ja magistriõppes kokku kinnitanud 3302 tulevast üliõpilast. Välisüliõpilaste vastuvõtuprotsess toimub aktiivselt veel kuni septembri lõpuni, siis selgub ka lõplik vastuvõetud üliõpilaste hulk. Eelmisel aastal immatrikuleeriti kõrghariduse esimese astme õppesse 2016, magistriõppesse 1338 ja doktoriõppesse 71 üliõpilast.      

2017. aasta vastuvõtuks reformis Tallinna Tehnikaülikool oma esimese astme õppekavu. Õppekavad muudeti varasemast laiapõhjalisemaks. Eestikeelsetel õppekavadel täiskoormusega õppimine on TTÜs tasuta. Tehnikaülikoolis saab õppida tehnika-, IT, inseneri-, loodus- ja majandusteaduste õppekavadel. Bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppes saab valida 35 õppekava vahel, magistriõppekavu on kokku 48.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Tehnikaülikoolile on esitatud 3896 sisseastumisavaldust
• Tehnikaülikooli üliõpilased tõid koju Üliõpilaste suvemängude võidu

Projektijuht Anett Männiste ütles, et tänavu ehk teisel laagriaastal oli huvi laagri vastu kaks korda suurem ja kuna laager täitus hoogsalt, jagati see kaheks grupiks - ühed paiknevad Viljandimaal Tääksis ning teised Abjas.

„Registreerunuid on nii Ameerika Ühendriikidest, Kõrgõzstanist, aga suurem osa tuleb ikkagi Euroopa riikidest, näiteks Rumeeniast, Tšehhist, Itaaliast ja Luksemburgist,“ loetles Männiste.

“Sel aastal oleme ka laagrikava mitmekesisemaks teinud, näiteks Abja lapsed saavad käia ringreisil taludes ja õpivad mängima kuuekeelset kannelt, samal ajal kui Tääksi lapsed naudivad põnevat muusika ja olemise töötuba. Aga on ka ühistegevusi nagu Tääksis maavalla festivali raames toimuva Ürgturu külastamine, kus kaubeldakse pärimusliku käsitööga, näidatakse ja õpetatakse vanu käsitööoskusi,” lisas Männiste.

Laagrites on juhendajateks Viljandi kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala tudengid ja mitmed oma ala spetsialistid, kes lisaks rahvuslike toitude, rahvapäraste oskuste, tantsude ja mängude tutvustamisele vestavad lastele jutte ning meisterdavad üheskoos. Osalejatel on ka võimalus suhelda Eestis elavate lastega.

“Lõimeleeri laager aitab noortel väliseestlastel tugevdada sidet kodumaaga, õppida midagi uut ja arendada eesti keele oskust läbi mänguliste tegevuste,” sõnas laagri idee autor Priit-Kalev Parts.

Lõimeleer toimub koostöös MTÜ Noor-Abjaga. Projekti rahastab Eesti Kultuurkapital ja Rahvakultuuri keskus.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust
• Rahvuskaaslaste programmi juhid kohtusid Riia eestlastega