Juhtumipõhine lõpueksam – tegeliku äriolukorra simulatsioon


Avaldaja:Madli Leikop17. Juuli 2017

Ained:

Mõnikord öeldakse, et õppetöö ja eksamid tähendavad vaid teooriat ning neil ei ole mingit seost tegeliku eluga. Kas äriõppes on võimalik üheaegselt kasutada ning demonstreerida oma teadmisi turundusest, juhtimisest, makro- ja mikromajandusest, raamatupidamisest ning teistest äritegevuse aspektidest?

Loo autor on Aet Toots, EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise (BBA) õppekava juht.

Kas on võimalik ühte eksamisse siduda kõik nimetatud teemad ning enamgi veel? Kas eksamil saab olla ka täielik praktiline väärtus?

Just selline on EBSi lõpueksam – interdistsiplinaarne eksam, millega saad näidata, kui hästi suudad oma oskusi ja teadmisi äritegevust simuleerivas olukorras kasutada.

Estonian Business Schooli lõpueksam on tegelikult rahvusvahelise ärijuhtumi simulatsioon. Eksamit sooritavatel üliõpilastel tuleb kokku puutuda erinevate ärialaste probleemidega, millega kujuteldavad ettevõtted puutuvad kokku tegelikus majanduslikus ja geograafilises keskkonnas.

Üliõpilased saavad 24 tunni jooksul enne eksami kirjaliku osa algust tutvuda ettevõtte või ettevõtete taustainfoga. Mõistagi ei tea nad, millised küsimused eksamil esitatakse, kuid nad saavad teha eeltööd, mis hõlmab nt nende riikide majanduskeskkonna analüüsi, kus ettevõtted tegutsevad.

Eksamil esitatavad küsimused tulenevad suuremal või vähemal määral juhtumiga seotud ettevõtete finantsaruannetest, äriplaanidest, majandussidemetest, makromajanduslikust keskkonnast jne. Selleks, et eksamil esitatavatele küsimustele vastata, ei piisa vaid teoreetilistest teadmistest. Üliõpilased peavad argumenteerima ja põhjendama, miks nende ette pandud idee või otsus on juhtumi kontekstis majanduslikult pädev ja teostatav, nad peavad kirjutama ärikirja jne.

Tõeliselt põnevaks muutub olukord pärast kirjaliku eksami sooritamist. Iga üliõpilane saab rollikaardi eksami suulise osa jaoks, mis toimub kaks päeva hiljem. Suuline eksam on sisuliselt ärikoosolek, kus üliõpilased peavad läbirääkimisi oma äripartneritega. Kes on turundusjuht? Kes finantsjuht? Kes esindab millist ettevõtet? Üliõpilase roll on seotud tema spetsialiseerumise suunaga. Näiteks need üliõpilased, kes spetsialiseeruvad rahanduse ja raamatupidamise suunale, võivad saada investeerimiskonsultanti või pangaesindaja rolli ning need üliõpilased, kelle spetsialiseerumise suund on turundus ja kommunikatsioon, võivad saada rollid, mis seonduvad kommunikatsiooni, meedia või muuga. Tähtsad pole vaid õppetöö käigus omandatud teadmised, vaid ka valmidus kuulata oma läbirääkimiste partnerit, valmidus kompromissideks, head esitlemise ja suhtlemise oskused, äriterminoloogia professionaalne kasutamine ja kõik muu, mis viib soovitud lõpptulemuseni – mõlemapoolselt kasuliku tehinguni!

Muidugi pole lõpueksam esimene kord, kui üliõpilased puutuvad kokku juhtumite lahendamise, simulatsiooni ning rollimängudega. Teoreetiliste teadmiste omandamine ning praktika on kogu õppeprotsessi jooksul tihedalt omavahel läbipõimunud. Kui üliõpilane on selleks valmistunud kolme aasta kestel ning on võimeline mängleva kergusega lahendama eksamil esitatavad küsimused ja probleemid, siis annab see eneseusku, et saadakse hakkama tegelike äris ettetulevate probleemidega nii kodu- kui välismaal.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

 

Haridus- ja Noorteamet