Kui varasemalt on Känguru pakkunud lahendamis- ja võistlusrõõmu, siis sel korral pakutakse osalejatele rohkelt rõõmu lahendamisest.

Maailma populaarseimast matemaatikavõistlusest on oodatud osa võtma kõik 1.–12. klassi õpilased. Ülesanded on nagu ikka eesti ja vene keeles. Kahe noorema vanuserühma, st 1.–4. klassi ülesanded on sel korral tõlgitud ka inglise keelde. Toreda üllatusena on võistlusele lisandunud uus vanuserühm vilistlane, kus saavad oma matemaatikateadmised proovile panna kõik need, kel koolitee juba seljataga.

Vanuserühmade järgi toimub Känguru sel aastal järgmiselt:

20. mai: 1.–2. klass, 3.–4. klass
21. mai: 5.–6. klass, 7.–8. klass, 9.–10. klass, 11.–12. klass, vilistlane

Mõlemal päeval on ülesannete komplektid avatud ajavahemikus 10.00 kuni 15.30. Lahendamiseks, vastuste sisestamiseks ja kontrollimiseks on osalejatel aega 1 tund ja 25 minutit. Iga õpilane võib osaleda vaid üks kord.

Oma tulemust ehk kogutud punktisummat näevad osalejad viktoriinid.ee keskkonnas. Üleriigilist tulemuste tabelit sel aastal ei koostata ning võitjatele auhindu ei jagata. 

Kurvastamiseks pole aga põhjust, sest ükski Känguru võistlus pole täielik ilma kingitusteta. Juubeliaastal loositakse välja hulgaliselt kängurumeeneid. Loosi läheb vähemalt 600 mängu Fold Fun, milles on nuputamiseks 50 voltimisülesannet. Pre-ekolier ja ekolier vanuserühmades osalevad loosimises kõik need, kes koos stardipunktidega koguvad vähemalt 40 punkti. Ülejäänud vanuserühmades peavad osalejad saama vähemalt 45 punkti. Kõigiga, kellele loosiõnn naeratab, võetakse e-maili teel ühendust.

Kokkuvõtted tulemustest avaldatakse teaduskooli kodulehel. Ülesanded ja lahendused on Känguru lehel leitavad alates 11. juunist.

13. mail avatakse viktoriinid.ee keskkonnas nn testkänguru, mille käigus saavad õpilased vaadata ja proovida, kuidas Känguru sel aastal välja nägema hakkab.

Kängurust osavõtt on sel aastal tasuta. Kõikidele, kes on juba kandnud osalustasu Eesti Matemaatika Seltsi kontole, tagastatakse see lähiajal.

Rohkem infot ja võistluse juhendi leiab Känguru lehelt.

Allikas: Tartu Ülikooli teaduskooli koduleht 

Samal teemal:

Uus veebikeskkond ReaalAbi aitab koolilapsi e-õppe reaalainetes ning toetab õpetajaid ja lapsevanemaid

Viimase kuue aastaga on meie noorte vastavad tulemused oluliselt paranenud.

Finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring keskendub sellele, kuidas noored rahaasju mõistavad ja nendega seotud riske teadvustvad ning samuti sellele, kuidas neid teadmisi kasutatakse, et parandada nii enda kui ka ühiskondlikku rahalist heaolu.

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul sõltub meie riigi majandus ja inimeste edaspidine heaolu suuresti tänaste noorte tulevastest finantsotsustest. "Väga oluline on toetada noorte algatusvõimet, näiteks õpilasfirmade asutamist, et nad saaksid vajalikke kogemusi juba koolieas. Meie 15-aastased on väga tublid ning peame tänama ka neid, kes samuti panustavad nende suurepärastesse tulemustesse –  õpetajad ja pered, aga ka ettevõtjad ja paljud teised," ütles Reps.

"Head teadmised rahatarkusest toovad kaasa paremad otsused tulevikus, seega on tegemist kaasaegses ühiskonnas väga vajaliku oskusega," kinnitas PISA korraldaja Eestis, SA Innove peaspetsialist Gunda Tire.

PISA uuringus osalemine annab võimaluse võrrelda meie õpilaste teadmiste ja oskuste taset teiste riikide samaealiste noorte tulemustega. 2018. aastal osales PISA finantskirjaoskuse uuringus 117 000 noort 20 riigist. Eestist osales 5371 noort, neist 4000 sooritasid testi eesti (75%) ja 1371 (25%) vene keeles.

 Eesti tulemuste keskmine punktisumma on 547, mis on oluliselt kõrgem OECD keskmisest tulemusest (505 p). Selle tulemusega esimesel kohal, meile järgnevad Soome ja Kanada, mis jagavad teist ja kolmandat kohta (vastavalt 537 p ja 532 p). Naaberriikidest on Läti noored 8. kohal tulemusega 501 punkti, Leedu 498 punktiga 9. kohal ning 10. kohal on Venemaa 495 punktiga.

Eesti tulemused näitavad, et meie noortel on tugevad finantsalased põhiteadmised – uuringu baastaseme on saavutanud 95% Eesti noortest. Meie noorte rahatarkus sõltub pere ja kooli sotsiaalmajanduslikust taustast vähesel määral. Samuti ei ole suurt erinevust poiste ja tüdrukute ning linnas ja maal elavate noorte tulemuste võrdluses, mis tähendab, et rahatarkuse omandamisel on meie noored võrdsemas seisus kui teiste riikide noored.

Eesti õppekeelega koolide õpilaste keskmised tulemused on 46 punkti võrra kõrgemad (560 p vs 514 p) kui vene õppekeelega koolides õppivatel noortel. Vene õppekeelega õpilaste finantsalased teadmised on viimase kuue aastaga paranenud ning on paremad kui OECD riikides keskmiselt. Meie vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused on võrreldavad Austraalia, USA ja Portugali õpilaste keskmise tulemusega.

PISA põhiuuring on näidanud, et meie õpilaste teadmised ja oskused matemaatikas ja lugemises on maailma tipus, mis on kindlasti ka rahatarkuse tugevaks aluseks, kuid finantskirjaoskuse uuring osutab sellele, et need, kes loevad rahaasjust erinevate ainete õpikutest, saavutavad paremaid tulemusi. Eesti noored saavad infot rahaasjus eelkõige vanematelt ja lähedastelt (95%) ning internetist (82%). Üldiselt räägitakse Eesti peredes rahateemadel vähe – näiteks 40% noortest pole kunagi arutanud perega eelarveteemade või majandusuudiste üle.

Eesti õpilased on väga iseseisvad oma rahaasjade korraldamisel – 87% otsustab ise, millele oma raha kulutada, 82% vastutab iseenda rahaasjade eest, 75% omab pangakaarti, 51% teeb tööd, mille eest saab raha.

Noorte hea finantskirjaoskus ei pruugi täiskasvanueas targas käitumises väljenduda. Seega on oluline suunata noori oma finantskäitumisele ka tulevikus tähelepanu pöörama. 2012. aasta PISA tulemustes olid Eesti noored kolmandal kohal, kuid kolm aastat hiljem täiskasvanueas planeerisid vähem kui pooled neist oma rahaasju pikemalt kui üks kuu. Ligikaudu pooled neist ei säästnud uuringu kohaselt viimase 12 kuu jooksul raha. 

Finantskirjaoskust arendatakse Eestis Rahandusministeeriumi eestvedamisel elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi kaudu. Praegu on ühiselt koos era- ja avaliku sektori partneritega koostamisel jätkuprogramm, mis hakkab kehtima alates 2021. aastast.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Jonathan Brinkhorst on Unsplash

Samal teemal:

• OECD raport tunnustab Eestit edusammude eest haridusvaldkonnas

Virtuaalse debati otseülekannet saab jälgida tehnikaülikooli veebis www.taltech.ee/valimised2020.

TalTech valib rektori 18. mail. TalTechi rektoriks kandideerivad: ametisolev rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, tehnikaülikooli ehituse- ja arhitektuuri instituudi direktor akadeemik Jarek Kurnitski ning Tallinna Ülikooli praegune rektor professor Tiit Land. 

Debati katusteemaks on nii tehnikaülikooli arengusuunad, akadeemilised ambitsioonid kui ka roll ühiskonnas, täpsemalt aga tark linnak, õppe-, arendus- ja teadustegevus, rahvusvahelistumine ja koostöö erasektoriga, samuti vilistlaskonna roll ülikoolis.

TalTechi nõukogu liige ning rektori valimiskomisjoni esimees Tõnis Kanger ütles debati eel: "See on tehnikaülikooli rektorikandidaatide viimane avalik debatt. Kuivõrd senised on olnud tudengite ja ülikooli haldustugistruktuuri töötajate kesksed, siis ootan sellelt debatilt laiemalt kogu liikmeskonna, eriti aga akadeemilise personali ja vilistlaste aktiivset osalust. Loodan, et käsitlemist leiavad nii ülikooli teaduse olukord kui ka ühiskonna teenimise teemad."

Debatti modereerib ajakirjanik Urmas Vaino.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

SA Innove haridusuuenduste agentuuri juht Tanel Oppi sõnul avavad praktilised oskused tööandjate juures uksed ning tagavad töötegijale väärilise tasu. „Eesti riik on kutseõppeasutustest kujundanud kompetentsikeskused, milles on valdkonna parimad seadmed, teadmised ja oskused, lisaks muidugi kaasaegne õpikeskkond. Kutseharidus on tööturule sisendemiseks kindel alus, mida tulevased tööandjad usaldavad – miks muidu on paljud nendest juba õpingute käigus praktikabaasideks,“ kommenteeris Oppi.

Kuressaare Ametikooli teabejuht Taavi Tuisk ütles, et kutsehariduse kvaliteedi üheks tunnuseks see, et ennastjuhtivad täiskasvanud tulevad teist korda õppima. „Järelikult peavad omandatud oskused olema piisavalt väärtuslikud, et kooliskäimisesse oma aega panustada. Teadmine, mida kutseõppeasutustes tehakse, jõuab järjest rohkem ka noorteni ja suunab nende põhikoolijärgseid haridusvalikuid."

Luua Metsanduskooli turundusjuht Kairit Prits märkis, et vastuvõtt algab 15. mail ning sarnaselt varasematele aastatele on oodata tihedat konkurssi. „Tööandjad ootavad meilt tööle oskustega, mõtlevaid ja särasilmseid inimesi, mistõttu suhtume kandideerijatesse tõsiselt ning sisse saavad need, kes suudavad vastuvõtukomisjoni ära veenda.“

Rakvere Ametikooli kvaliteedi- ja avalike suhete juhi Piret Tormi sõnul algab kooli vastuvõtt 25. mail ning peagi avatakse uus koduleht värske infoga. Ta lisas, et sügisest on koolis võimalus lõpetada katkenud üldharidus (8. –9. klass) või omandada gümnaasiumiharidus. 

Tartu Kutsehariduskeskuse turundusjuht Riinu Räim ütles, et kool on uhke eelmisel õppeaastal võimsa stardi teinud IT-akadeemia üle. „See on nutikas kombinatsioon kutse- ja gümnaasiumiharidusest, ühendades mõlema õppe tugevaimad küljed ning annab noorele kaasa nii keskkooli lõputunnistuse kui kutsetunnistuse. Jääb igaühe enda otsustada, kas võtta järgmine kurss kõrgkoolile või alustada lennukat karjääri töömaailmas,“ sõnas Räim. „Erialavalik on lai ning õppima võivad tulla kõik, sõltumata vanusest või hariduslikust taustast.“ 

Portaalis edu.ee saab otsida endale sobivat eriala nii õppekava taseme, õppevaldkonna kui ka õppeasutuse põhiselt. Teavet vastuvõtutingimustest ja -kuupäevadest leiab õppeasutuste veebilehtedelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Vaata joonist

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõdes, et pea kuu aega tagasi valitsusele tehtud ettepaneku elluviimine on nüüd kindel. „Teadlased on andnud oma heakskiidu kontaktõppe järk-järgulisele taastamisele mai keskpaigast,“ ütles Reps. „Prognoosidele tuginedes on tekkinud ka lootus, et tänavused koolide lõpuaktused saavad teatud tingimustel toimuda värskes õhus, mitte üksnes ekraanide vahendusel. Kindlasti peab järgima kõiki tol hetkel avalikele kogunemistele kehtivaid piiranguid ja reegleid. Olulisel kohal on jätkuvalt erinevad nutikad lahendused, mis annavad võimaluse aktusest osa saada ka lõpetajate sugulastel-sõpradel-tuttavatel. Täpsemad suunised aktuste korraldamiseks saame anda siis, kui selgub, millised piirangud kehtivad juunis. Kindlasti ei ole võimalik korraldada tänavu tavapärast lõpuaktust, mis toob kokku suure rahvahulga.“

Osaline kontaktõpe lubatud väikestes rühmades

Alates 15. maist võib korraldada õpet koolide ruumides väiksemates, kuni 10-liikmelistes rühmades, lisaks õpetaja või juhendaja. Õppurite paigutamisel tuleb järgida 2+2 nõuet.

Kümne õppija piirang ei kehti eksamite, sealhulgas riigieksamite ja kutseeksamite korraldamisel. Kuna eksameid on võimalik viia läbi suuremates ruumides, näiteks aulates, võimlates, suuremates auditooriumides ja praktikabaasides, võib eksamiruumi hajutatult tuua rohkem kui kümme õppijat.

Haridusasutustel tuleb jagada õppijad rühmadesse selliselt, et oleks tagatud riskirühmades olevate õppijate, aga ka õpet korraldavate inimeste kaitse. Haridusasutuse pidajal tuleb korraldada ühiskasutatavate asjade piisav desinfitseerimine ja ruumide pidev õhutamine. On oluline, et kõik tegevustes osalejad – nii õppijad, harrastajad kui õppe läbiviijad – teevad omalt poolt kõik, et nakkuse levikut piirata.

Allikas: HTMi info. Foto: Photo by ThisisEngineering RAEng on Unsplash

Samal teemal:

• Tartu Ülikool järgib vastuvõtukava nii palju kui võimalik
• Gümnaasiumitel on sisseastumiskatsete läbiviimiseks võimalik kasutada uudset e-sisseastumistesti

Muuseumi sünnipäevakuuks valminud näitusega kutsub mänguasjamuuseum linlasi õues jalutades korraks peatuma ja meenutama oma lapsepõlve lemmiklelusid, olid nendeks siis armsad karud, vinged ralliautod või lahedad lauamängud. 

Muuseumi direktori Triin Vaaro sõnutsi on näituse eesmärk näidata mänguasjades ja lapsepõlvemälestustes peituvate mälestuste väge.  „Väga paljud meie püsikülastajad on öelnud, kui väga nad juba muuseumist puudust tunnevad. Kui külastajad ei saa tulla muuseumisse, saab muuseum tulla külastaja juurde,“ selgitab Vaaro.

Võib juhtuda, et vaataja ei leia näituselt oma lapsepõlve lemmikmänguasja, aga oskab eset kirjeldada. Sellisel juhul võib vihjeid anda muuseumi meilile muuseum@mm.ee või Facebooki lehele kirjutades. Kui mänguasjamuuseumi kasutuskogus on sarnane ese olemas ja see mahub aknale, pannakse puuduv ese välja. Nii saab aknanäitus olla pidevas muutumises ja pakkuda rõõmu ka mitmekordsel külastamisel. 

Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodu asub Tartus Jakobi ja Lutsu tänavate nurgal aadressil Lutsu 2. Näitust „Aken sinu lapsepõlve“ saab näha kogu maikuu jooksul ööpäevaringselt, kuid kõige parem on seda siiski imetleda päevavalges. 

Allikas ja foto: muuseumi pressiteade

Üliõpilased on välja pakkunud üle 300 kohtumise aja ning õpilastel on võimalus online’is tutvuda Tallinna Ülikooli 28 erialaga. Osalemiseks tuleb valida sobiv eriala ja tudengivarjutamise aeg Tagasi Kooli lehelt. 

Tallinna Ülikooli üliõpilaskond ja algatus Tagasi Kooli lõid käed, et tuua eriolukorrast sõltumata õpilasteni võimalused tutvuda Tallinna Ülikooli erialadega. Tudengivarju nädala projektijuht Lydia Kurus rääkis: “Eriolukord on sundinud meid kõiki olukordi ümber hindama, õppima ja kiiresti reageerima. Tudengivarju nädal ei ole selles osas erand. Vajadus info järele pole õpilastel kusagile kadunud. Soovisime varjutamise koostöös Tagasi Kooliga ümber mõtestada ja kutsume kõiki õpilasi osalema." Tudengivarjutamise eesmärk on anda infot õpilastele teadlike õppimisvalikute tegemiseks. 

Tagasi Kooli algatuse juht Teibi Torm rõõmustas koostöö üle: “Meil õnnestus koos üliõpilasesindusega vähem kui kahe nädalaga projekt ja veebikeskkond valmis saada." Torm lisas: “See kogemus näitab, kui palju potentsiaali on erinevates online võimalustes ning kui paindlikud saame olla, et anda õpilastele ajakohast infot." Üliõpilased on juba oma kutsed Tagasi Kooli keskkonda lisanud ja õpilastel on vaja ainult sobiv eriala valida. 

Tallinna Ülikooli suhtekorralduse 3. kursuse tudeng Rando Aljas on valmis tudengivarje võtma. “Mina tegin oma erialavaliku just tänu tudengivarjutamisele!” ütles Aljas ja lisas: “Tänu sellele, et tudengivarjutamine toimub e-keskkonnas, saan ma pakkuda kohtumise võimalust 80 õpilasele kaheksal päeval.” Aljas loodab, et ka õpilased on avatud uutmoodi võimalustele: “Sellisel moel tudengivarjutamine on väga põnev ka varjudele, sest e-keskkonnas kohtumine annab võimaluse küsida ja uurida asjade kohta, mida võib-olla ei julgeta silmast-silma küsida.”

Kuni 10. maini ootavad Tallinna Ülikooli tudengid gümnaasiumiõpilasi ja teisi huvilisi 45-minutistele tudengivarju kohtumistele Zoom keskkonnas. Sobivad eriala ja tundegivarjutamise aja leiab Tagasi Kooli lehelt. Rohkem infot leiab ka Facebooki üritusest. Zoom tudengivarjutamist korraldab Tallinna Ülikooli üliõpilaskond koostöös MTÜ Tagasi Kooliga. 

Tallinna Ülikooli üliõpilaskond on kõikide Tallinna Ülikooli tudengite eestkosteorganisatsioon, kelle missioon on üliõpilaste õiguste ja huvide esindamine ning arenguvõimaluste edendamine. Tagasi Kooli on kodanikualgatus, mille eesmärk aidata 1.-12. klassi õpilastel õppida eluoskusi. Eluoskuste õpetamiseks pakub Tagasi Kooli õpetajatele veebipõhist keskkonda nii füüsiliste kui online külalistundide, õppekäikude ja töövarjutamiste kokkuleppimiseks.

Allikas: MTÜ Tagasi Kooli info

Samal teemal:

• Ülikooli esimesteks aastateks on noortel olnud keskmiselt 2,5 töökohta

„Ajal, kui rahvusvaheline suhtlus on teisenenud digitaalseks ning kohtumisi, konverentse ja sündmusi jääb pidevalt ära, näeme me üha tugevamalt, kui oluline on tegelikult rahvusvaheline koostöö,“ sõnab sihtasutuse Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuuri juhataja Anne Hütt. „Teadlased üle maailma töötavad täna selle nimel, et koroonaviirusest võitu saada. Teravalt on esil see, kui ülioluline on mõttekaaslaste ja kolleegidega üle maailma kontaktis olla. Sama põhimõte kehtib ka kriisiajast väljaspool, kui erinevad haridusasutused ja organisatsioonid tulevad ühise probleemi lahendamiseks läbi Erasmus+ strateegilise koostöö projektide kokku.“

Sihtasutuse analüütiku Kai Treieri sõnul on Eesti asutused aasta-aastalt üha teadlikumad võimalustest panustada rahvusvahelise koostööga ka teiste valdkondade arendustegevusse. Näiteks taotlevad ülikoolid koostööd üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondades. 

Üld- ja kõrghariduse valdkondades tehti kõigi aegade projektirekord. 105 taotluse seas on 64 üld-, 9 kutse-, 18 kõrg- ja 14 täiskasvanuhariduse valdkonna projekti. Taotlejate seas on 27 üldhariduskooli, 9 lasteaeda, 5 kutsekooli, 2 rakenduskõrgkooli, 5 ülikooli ning 20 haridusvaldkonnas tegutsevat organisatsiooni, sihtasutust ja mittetulundusühingut.

Aastatel 2014–2019 esitati Eestis Erasmus+ hariduse valdkonnas 341 strateegilise koostööprojekti taotlust, millest toetuse sai 152 Eesti asutuse poolt koordineeritud projekti (45% taotlejatest). Seni on SA Archimedes eraldanud hariduse valdkonnas strateegilise koostöö toetusteks 24,5 miljonit eurot. Erasmus+ viimase taotlusvooru tulemused selguvad suve lõpus.

Erasmus+ strateegilise koostöö projektid pakuvad võimalusi teha rahvusvahelist koostööd ühist huvi pakkuval teemal üld- kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Projektide käigus jagatakse kasulikke töökogemusi ning lahendatakse erinevaid probleeme ja püstitatud ülesandeid.

Allikas: SA Archimedes pressiteade. Foto: Photo by Windows on Unsplash

Samal teemal:

• Noorteagentuurile esitati 3,5 miljoni euro ulatuses taotlusi noorteprojektide läbi viimiseks

Mängitakse 5 vooru üks ühe vastu, iga vooru pikkuseks 5 minutit.

Pärnumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja sõnul tuli veebipõhise võistluse idee Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloogilt Mart Kimmelilt ja sama kooli 9. klassi õpilaselt Joonas Leemetilt. „Pärnu Rääma Põhikool kuulub ettevõtlike koolide võrgustikku ning sealt on tulnud palju põnevaid algatusi. Seetõttu otsustasime jõud ühendada, laiendada esialgselt ühele õhtule planeeritud võistluse maakondlikule tasandile ning kaasata lisaks õpilastele ka õpetajad ja kooli töötajad," lisas Vilja.

Esimene üritus sarjast toimus teisipäeval, 28. aprillil ning sellel osales 49 õpilast 10 Pärnumaa koolist. Võistluste sarja üks korraldajatest Mart Kimmel sõnas: “Kabe puhul on tegemist ühe väga kaasahaarava mänguga, mis aitab arendada loogikat ning mõelda mitu käiku oma (ja teiste inimeste) tegemistes ette. Julgustame kõiki kabetama!”

4. kuni 6. klasside arvestuses pälvis I koha Siim Saks Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, II koha saavutas Raimond Lillemaa Pärnu Mai Koolist. III kohta jagasid Karl Koitla Pärnu Rääma Põhikoolist ja Anette Einmann Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist. Eriauhinna silmapaistva tulemuse eest saab Greeta-Liisi Metsaveer Sindi Gümnaasiumist.

7. kuni 9. klasside arvestuses pälvis I koha Randar Rätsep Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist, II koha saavutas Kadri Paan Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist ning III koha Meriliis Saal Pärnu Rääma Põhikoolist. Eriauhinnad silmapaistvate tulemuste eest saavad Ants Gustavson Pärnu Mai Koolist ja Aare Nukk Pärnu Rääma Põhikoolist.

Sarja järgmised üritused toimuvad 2020. aasta maikuus:

12. mail 2020 toimub kabeturniir õpetajatele ja kooli töötajatele,
19. mail 2020 toimub kabeturniir gümnaasiumi ja kutsekoolide õpilastele ning
26. mail 2020 toimub kabeturniir 1.-3. klasside õpilastele.

Lisainfo ja registreerimine: mart@raama.ee (Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikool

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Rääma Nutiajud kabeturniir Pärnumaa koolide õpetajatele ja töötajatele

Digiteerimine toimub neli aastat vältava üle-euroopalise projekti EODOPEN raames, mille eesmärgiks on teha digitaalsel kujul – nii arvuti- kui mobiiliversioonis – kättesaadavaks 15 000 raamatut.  

Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul on eriolukorra aeg ja liikumispiirangud näidanud, kui oluline on tagada, et info ja kirjandus oleks maksimaalselt kättesaadav ka digitaalselt. „Seda on võimalik teha vaid arvestades ka kasutajate vajadusi ning soove – alates tavakodanikust, lõpetades õppurite ja teaduritega. Pikemas perspektiivis on eriti oluline, et kogu Eesti kirjandus ja teave oleks ligipääsetav tervest maailmast,” sõnas Andresoo ning rõhutas, et teema on aktuaalne ka seoses digikultuuriaastaga, mille üks eestvedaja on Rahvusraamatukogu.

„Kriisiolukord näitab meile kätte selge tulevikusuuna,“ tõdes üleskutset kommenteerides TÜ raamatukogu direktor Krista Aru. „Digiteerimine muutub vajalikumaks kui kunagi varem. Mida rohkem raamatuid me rahvale kättesaadavaks teeme, seda lihtsam on keerulises olukorras oma töödega jätkata nii nendel, kes õpivad, kui nendel, keda õpetatakse. Digitaalsete materjalide kasutamine on selgelt suurenemas ja vajadus selle järele kasvab.“

Raamatukogud on oma kasutusstatistika põhjal pannud kokku juba esialgse digiteeritavate raamatute loetelu, aga sellele vaatamata oodatakse kõikidelt soovitusi, milliseid teoseid võiks digiteerida. Omapoolseid ettepanekuid digiteeritavate raamatute osas oodatakse ka kirjastustelt ja autoritelt endilt. 

Projekti eesmärgiks on teha digitaalselt kättesaadavaks just uuemad eestikeelsed, k.a eesti keelde tõlgitud teosed 20. ja 21. sajandist ning seetõttu tegelevad mõlemad raamatukogud paralleelselt ka autoriõiguse küsimustega. Iga teose puhul küsitakse nii autori kui kirjastuse nõusolekut ja selle saamisel on raamatukogud koheselt valmis digiteerimist alustama.  

Ettepanekuid saab jooksvalt esitada Rahvusraamatukogu veebilehel www.nlib.ee/eodopen või TÜ raamatukogu veebilehel https://utlib.ut.ee/eodopen.

Kõik digiteeritud raamatud lisatakse koheselt Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi digar.ee või Tartu Ülikooli digitaalarhiivi DSpace.

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu käivitas sellest nädalast veebipõhise teeninduse ja nõustamise