„Kriis on loonud olukorra, kus täiskasvanud peavad järjest enam midagi uut õppima, et muutunud oludega kohaneda,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak. “Õppimine aitab nii tööalaselt edasi jõuda kui igapäevaelus paremini toime tulla ning meil on hea meel enesetäiendamisega tegelevaid täiskasvanuid esile tõsta ja tunnustada.”

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras koordinaator Monica Marfeldt märkis, et täiskasvanuna uuesti õppima asumine nõuab sisemist motivatsiooni, enesekindlust ning igapäevaelu kõrvalt on see suur väljakutse. “Meie ümber on inimesi, kes leiavad jõu ning aja, et erinevate takistuste kiuste uuesti õpinguid alustada,” ütles Marfeldt. “Ootame kõiki inimesi esitama aasta õppija kandidaadiks neid, kes on jätkanud täiskasvanuna katkenud haridusteed või omandanud uue eriala ning seeläbi muutnud oma elu.”

Lisaks soovime konkursiga tunnustada õpitegusid, mis aitavad inimestel saada õppimisest positiivseid kogemusi, uusi teadmisi ja oskusi. Aasta õpiteo kategooriasse sobivad kogukondlikud õppimist edendavad ja toetavad tegevused, kus löövad kaasa aktiivsed kogukonna liikmed.

Konkursi raames otsime ja tunnustame ka täiskasvanute koolitajaid, kes on koolitajana tegevad avalikus, era- ja/või kolmandas sektoris ning kes toetavad täiskasvanud inimeste enesearengut indiviidi, kogukonna ja ühiskonna tasandil.

Õppijasõbraliku tööandja konkursiga soovitakse esile tõsta neid organisatsioone, kus toetatakse süstemaatiliselt töötajate arengut ja innustatakse õppima, luuakse tööpraktika võimalusi ning soodustatakse mitmekesist karjääri, sh oskuste kaasajastamist, investeeritakse töötajate ümberõppesse.

Aasta õppijat ja õpitegusid tunnustatakse 9. oktoobril toimuval täiskasvanuhariduse tänusündmusel, mis on traditsioonilisest täiskasvanud õppija nädalast. Täiskasvanud õppija nädal toimub sel aastal 23. korda ja selle eesmärk on tõsta esile täiskasvanuna õppimine. Möödunud aastal võttis täiskasvanud õppija nädala sündmustest osa üle 10 000 inimese.

Tunnustamine toimub Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine" raames. Konkursi korraldab Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond EPALE-ga.

Kandidaate saab esitada 7. juunini 2020 ETKA Andras veebilehel www.andras.ee/tunnustamine.

Allikas: HTMi pressiteade

Videoteenindus on veebipõhine alternatiiv lugemissaalide teenindajatele, kus spetsialistid  annavad üldist nõu rahvusraamatukogu teenuste kasutamise kohta. Sealt saab vastuseid igapäevastele küsimustele nagu kuidas tellida raamatuid, lugeda e-teoseid või näiteks tellida ESTERist. Lisaks saab seda infot ka e-kirja info@nlib.ee ja telefoni 6307 100 teel või kodulehe vestlusaknast. 

Personaalne videonõustamine on samas mahukas ja põhjalik teenus, mis on mõeldud tudengitele, õpetajatele, teadlastele, spetsialistidele ja kõigile, kes soovivad professionaalset abi erialase info otsimisel. Varem pakuti personaalset infonõustamist vaid raamatukogus kohapeal.  

Personaalseks videonõustamiseks tuleb ennast registreerida. Kokkulepitud ajal toimub videokohtumine, mis kestab orienteeruvalt tund aega. Lähitulevikus silmast-silma personaalsete teenuste taastumist suure tõenäosusega ei toimu, mistõttu jätkab  raamatukogu videoteeninduse ja -nõustamise pilootprojektiga vähemalt suveni.  

Osalemiseks peab kasutajal olema võimalus kasutada arvutit või nutiseadet, kõrvaklappe või kõlareid, mikrofoni ja videosuhtluseks veebikaamerat. Nõustamine toimub video vahendusel Cisco Webex’i rakenduse kaudu, millele raamatukogu sai eriolukorra raames tasuta juurdepääsu. 

Inimkontaktivaba laenutus jätkub      

Endiselt saab raamatukogust raamatuid koju laenata. Kontaktivabalt saab tellida raamatuid kahel viisil – e-kataloogi ESTER kaudu või võttes raamatukoguga otse ühendust e-maili või telefoni teel. Eriolukorra jooksul saab laenata ka neid lugemissaalides asuvaid raamatuid ja noote, mis on e-kataloogis ESTER staatusega "kohalkasutus".    

Tellitud raamatud saab lisaks värskelt avanenud postipakiteenusele ööpäevaringselt kätte ka peaukse kõrval asuvast elektroonilisest Raamatukapist. Samuti raamatukogu fuajeest tööpäevadel kella 12-17. 

Allikas: Rahvusraamatukogu info

Tund kestab 25 minutit ning on mõeldud kõigile, kel on idee asutada õpilasfirma või huvi kaasaegse digitoote arenduse vastu. Eelkõige ootame tundidesse noori vanuses 12-17, aga loomulikult on oodatud ka kõik teised huvilised. 

TransferWise'i tehnoloogiatundi "Lars Trunin: Kuidas heast ideest töötav toode ehitada?" saab vaadata juba sel neljapäeval, 30. aprillil kell 14.00 siin. 

 Vaata kogu klassiga!

Kutsume üles koole TransferWise’i tehnoloogiatunde arvutiõpetuse või mõne muu tunnina praeguses õppekorralduses arvesse võtma. Koolitunni idee:
•Õpilased vaatavad TransferWise’i videotundi otsepildis või järele.
•Õpilased mõtlevad välja toote, mille nad võiksid tunnis teada saadud näpunäidete järgi arendada.

Kutsume teid üles tehnoloogiatundide infot oma kanalites jagama ning loomulikult ka ise tundidest osa saama. 

Põnevat vaatamist! 

Allikas: korraldajate info

Idee autori, tehnikaülikooli professori ja akadeemiku Maarja Kruusmaa sõnul tekkis algatus soovist aidata COVIDi kriisi tõttu harjumatusse olukorda sattunud õpilasi ning ka vanemaid, kellest paljud jäävad ka ise kodutööde lahendamise hätta või ei leia selleks väiksemate laste, töö ning koduste kohustuste kõrvalt aega.

Maarja Kruusmaa lisas, et näiteks on abi küsinud viienda klassi õpilane, kes ei saanud aru kuidas auto kiirust arvutada, kui teepikkus ja aeg antud on. „Samuti sai nõu gümnaasiumiõpilane, kellele seletasime näidete varal lahti, et integreerimine ja diferentseerimine on pöördtehted,“ ütles Kruusmaa.

ReaalAbi keskkonnas on suhtlus individuaalselt õpilase ja abistaja vahel, kuid õppida saab ka koos sõbraga või väikestes gruppides. Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president, füüsik Mario Kadastik, kellel on pikk kogemus vabatahtliku asendusõpetajana, tõdes, et selline keskkond on õpilasekeskne ning seda saab hästi kohandada õpilase vajadusele vastavaks. „Selline õppevorm sobib nii selleks, et mõnele konkreetsele koduülesandele lahendus välja nuputada, kui ka selleks, et lahendusprotsessi kaudu jälile saada mõnele suuremale lüngale või väärarusaamale õpilase lahenduskäigus ning seda siis selgitada,“ tõdeb Kadastik.

Saue Gümnaasiumi õppejuhi ja matemaatikaõpetaja Karmi Rummi sõnul on selline algatus väga teretulnud olukorras, kus õpetajate töökoormus on oluliselt suurenenud, kuid on kindlasti ka pikemas plaanis vajalik. “Hea kui lapsel oleks õhtul kodus koht, kust ka edaspidi abi küsida.“

ReaalAbi kasutamiseks tuleb õpilasel sisestada oma soov aadressil reaalabi.taltech.ee ning oodata e-postile kutset veebikeskkonda. Kokkulepitud ajal tuleb klikkida kutses antud lingile. Sellega tekitatakse videokõne abistaja ning ühe või mitme õpilase vahel. Koos saab kasutada virtuaalset valget tahvlit ning vajadusel ka muid veebipõhiseid abivahendeid.

Maarja Kruusmaa kinnitas: „Praegu on ReaalAbi keskkond veel arendusjärgus ning kasvab koos abistajate ning abivajajatega just selliseks, et sellest oleks võimalikult palju abi nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Kui kõik ei suju alguses veel veatult, loodame kõikide osapoolte heatahtlikkusele, et algatus ellu viia. Loodame et sellest kasvab välja jätkusuutlik lahendus ning toetav õpikeskkond ka kriisijärgses hariduses.“ 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Eesti Arhitektuurimuuseumi muuseumiõpetaja Kadi Kriit räägib, et ainuüksi Rotermanni kvartal on suurepärane keskkond linnaruumi mõtestamiseks. "Koolilapsed õpivad linnaruumile rohkem tähelepanu pöörama ning sellest teadlikumad olema. Rotermanni kvartalit õpitakse tundma seitsme linnaruumi seisukohalt olulise teema (planeering, ajalugu, vorm ja funktsioon, materjalid ja värvid, disain, inimesed linnas ning maamärgid) kaudu," ütleb Kadi Kriit. Programmis osalejad jaotatakse rühmadesse nii, et igal on oma teema või kaks, mida lõpuks teistele esitletakse.

NB! Programmi jooksul järgitakse kõiki eriolukorra reegleid, et oleks tagatud osalejate turvalisus ja tervis! 

Õuesõppe võimalusi pakkuv programm on eelkõige mõeldud III kooliastmele ja gümnaasiumile, kuid praeguses eriolukorras saab ülesandeid kohandada ka väiksematele, keskendudes ainult ühele teemale, selgitab Kriit. Programm kestab kuni kaks tundi.

Muuseumitunnid näiteks makettide näitusel pakuvad äratundmis ja mõistatamisrõõmu ja haakuvad riikliku õppekava üldpädevuste ning kohustuslike teemadega. Haridusprogrammide teemad on näiteks „Arhitekt – kunstnik või matemaatik?“, „Geomeetriliste kujundite maailm“, „Millest koosneb linn?“ „Rotermanni saladused“, „Ruum meie ümber“, „Tallinn – linn, mis ei saa kunagi valmis“ jt.

Programm kestab enamasti 90 minutit, toimub ettetellimisel ning ühe õpilase osalustasu on 4 eurot, hinna sees on nii pedagoogitasu kui ka muuseumipilet.

Lisaks eestikeelsele saab tellida programmi ka vene ja inglise keeles.

Allikas ja foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Samal teemal:

• Arhitektuurimuuseumi haridusprogrammid alustavad uut õppeaastat

Eesmärk on pakkuda Pärnumaa koolide õpetajatele ja töötajatele võimalus mängida kabet reaalse vastasega ka distantsõppes.

NB! Parimatele mängijatele auhinnad!

Kuidas mängitakse?

1. Mäng toimub vene kabe reeglite järgi, mille reeglid leiad siit:

https://www.vint.ee/kabe-info-ja-reeglid/

2. Mängimine on üks vs. üks.

3. Mängitakse viis vooru, iga vooru pikkus on viis minutit.

4. Osaleda saavad Pärnumaa koolide õpetajad ja töötajad.

Kuidas registreerida kabeturniirile?

1. Turniiril osalemiseks on vaja omada kasutajat keskkonnas vint.ee.

2. Kui vint.ee kasutajat ei ole, siis (nõuab ka e-postiaadressi) saad teha siin: https://www.vint.ee/registreerimine/

3. Kui kasutaja olemas/tehtud, siis kirjuta e-kiri: mart@raama.ee

E-kirja pealkirjaks “KABE” ning sisuks:
a) Sinu ees- ja perekonnanimi (näiteks: Mart Kimmel);
b) vint.ee kasutajanimi (näiteks: nutimart);
c) kool (näiteks: Pärnu Rääma Põhikool).

Lisainfo ja registreerimine: mart@raama.ee

Korraldajad: Pärnu Rääma Põhikool ja Pärnumaa Arenduskeskus

Üritus on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse andmise tingimustest “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” Pärnumaa PATEE programm 2020-2023 ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu poolt.

Samal teemal:

• Perekondlik nutiõhtu "Ettevõtlikud nutimunad" toimub tänavu virtuaalmaailmas

Kõige enam esitati tunnustamiseks kandidaate Tallinna linnas – kokku 876. Esitamiste järgi oli teine suurim piirkond Tartu linn 187 kandidaadiga. Järgnesid Harjumaa 156 kandidaadiga, Lääne-Virumaa 109 kandidaadiga ja Pärnumaa 106 kandidaadiga. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kandidaatide hulk kõige rohkem aasta õppejõu, aasta kutseõpetaja ja aasta klassijuhataja kategooriates.

Sel aastal määratakse esmakordselt riiklik haridustöötaja elutööpreemia senise ühe asemel kuni kolmele inimesele ning riiklik hariduspreemia ka huvialaõpetajale. Haridustöötaja elutööpreemia kategoorias laekus 65 kandidaati ning huvialaõpetaja kategoorias 160 kandidaati.

Esimese astme komisjonid esitavad finalistid riiklikule hariduspreemiate komisjonile, mis selgitab välja kõikide kategooriate laureaadid.

Auhinnad antakse üle aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”, mis toimub 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas ning kantakse otse üle Eesti Televisioonis. Sündmuse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Rohkem infot aasta õpetaja konkursi kohta

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Science in HD on Unsplash

Samal teemal:

• Viimane võimalus esitada tunnustamiseks aasta õpetaja kandidaate

Kaks eripreemiat saavad Lümanda Põhikooli 9. klassi õpilane Gert Lonks (Lümanda Põhikool) ja Ülenurme Gümnaasiumi 2. klassi õpilane Konrad Saal. Gert leiutas ja ehitas valmis seadme Fasty, mis aitab kodus kasutatavaid seadmeid sisse lülitada täpselt sellistel kellaaegadel ja kuupäevadel, nagu ise soovime. Konrad mõtles välja anduri jalgratturitele ja jalakäijatele, mis annab ehmatuse vältimiseks ennetavalt märku selja tagant mööduvast teisest ratturist või jalakäijast. 

Lisaks pälvisid oma leiutistega eriauhinnad Elizabeth Tamson (Pärnu Kuninga Tänava Põhikool), Liisbet Okatova (Tamsalu Gümnaasium),  Siena Tikk (Gustav Adolfi Gümnaasium), Peeter Kuusik (Põltsamaa Ühisgümnaasium), Mihkel Karus (Tartu Tamme Gümnaasium), Renet Riitsalu (Tõrva Gümnaasium), Juhan Mändla (Tallinna 21. Kool), Ruudi Seppel (Pärnu Vanalinna Põhikool), Keron Palmiste (Tallinna Laagna Gümnaasium) ja Andre Jalajas (Põltsamaa Ühisgümnaasium). 

Neile lisaks saavad eriauhinnad kõik nooremas vanuserühmas riikliku preemia saanud õpilased. 

Eripreemiad annavad välja Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis, Kuninglik Taani Saatkond, Eesti Rahvusringhääling (Lasteekraan), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet koostöös Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO), Tallinna Tehnikaülikooli Mektory tehnoloogiakool, Energia Avastuskeskus, Lottemaa teemapark, laste teadusajakiri Minu Maailm ja Eesti Post.

Kõik konkursi preemiasaajad koos eriauhindade saajatega

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Avalduste vastuvõtt eestikeelsesse magistriõppesse kestab 1. juulini. 18. juunist 1. juulini saab esitada avaldusi bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus- ja integreeritud õppesse ning 1. maist 15. juunini doktoriõppesse.

Kõigile õppeastmetele saab kandideerida ka juhul, kui eelmise astme õpingute lõpetamine on eriolukorra tõttu nihkunud juuli- või augustikuusse. Seejuures ei ole oluline, kas edasi on lükkunud õpingute lõpetamine Tartu Ülikoolis või mõnes teises õppeasutuses Eestis või välisriigis. Selliste kandidaatide vastuvõtuotsused on siiski tinglikud, st ülikoolil on õigus vastuvõtuotsus tühistada, kui augustikuus selgub, et vastu võetud kandidaat siiski varasemaid õpinguid ei lõpetanud.

Kandideerimisavaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS, kuhu sisselogimiseks on nõutav kehtiv ID-kaart või Mobiil-ID. Soovitame oma ID-kaardi kehtivuse aegsasti üle kontrollida ja vajaduse korral tellida uus dokument.

Õppekavade vastuvõtutingimusi ülikool praeguse seisuga ei muuda. Arvestame sisseastumiseksameid, riigieksameid ja/või hindeid, mis on talvel vastuvõtutingimustes välja kuulutatud. Riigieksamite toimumine on olnud küsimärgi all, kuid Haridus- ja Teadusministeeriumi plaani kohaselt saavad gümnasistid teha eesti keele, eesti keele teise keelena ja matemaatika riigieksamid. Mai lõpus ja juuni alguses toimuvate riigieksamite tulemused selguvad 30. juunil ehk päev enne kandideerimistähtaega.

Vastuvõtt magistri- ja doktoriõppesse toimub samuti kavandatud vastuvõtutingimuste alusel.

Ülikool lähtub praegu sellest, et riigieksamid toimuvad, kuid me jälgime olukorda. Kui maikuu jooksul selgub, et riigieksameid siiski plaanitud ajal ei toimu, korraldab ülikool selle aasta gümnaasiumilõpetajatele vastuvõtu ilma riigieksamiteta. Õppekavade kaupa leitakse eraldi lahendus, näiteks toimub vastuvõtt ainult kavandatud sisseastumiseksami alusel või asendatakse eesti keele ja matemaatika riigieksam akadeemilise testi või erialase sisseastumiseksamiga. Täpse info õppekavade kaupa avalikustab ülikool esimesel võimalusel pärast riigieksamite tühistamist puudutava teate avalikustamist.  

Tänavu jäi akadeemiline test eriolukorra tõttu ära ja seda sel aastal eritingimustel vastuvõtuks ei korraldata. Psühholoogia ja hambaarstiteaduse õppekava kohustusliku sisseastumiseksamina toimub akadeemiline test 6. juulil.

Sel aastal ei toimu osas õppeainetes olümpiaadi lõppvooru ja see mõjutab eritingimustel vastuvõttu olümpiaaditulemuste põhjal. Kui lõppvoor jäi ära, arvestab ülikool selle asemel maakondliku olümpiaadi tulemusi. 11. ja 12. klasside parimate leidmiseks koostatakse pingeread maakondlike olümpiaadide kõrgeima punktisummaga kandidaatidest. Lõppvooru tulemuste asemel arvestab ülikool kutset lõppvooru. Lisainfo on veebilehel ut.ee/eritingimus.

Juuli algusesse planeeritud sisseastumiseksamid toimuvad sel ajal kehtivate nõuete kohaselt. Ülikool valmistub selleks, et kogunemis- ja liikumispiirangute tõttu ei saa sisseastumiseksameid korraldada plaanitud moel. Vajaduse korral teeme suulised sisseastumiseksamid elektrooniliste kanalite (näiteks Skype’i, Teamsi, Zoomi vms) abil. Samuti otsime lahendusi kirjalike eksamitööde korraldamiseks.

Allikas: TÜ pressiteade

Eesti Haridustehnoloogide Liit ja HITSA kutsuvad kõiki huvilisi osalema järgmisel põneval vahendivõistlusel. Sellel korral uurime, milline võiks olla parim testide loomise keskkond. Kahooti teavad kõik ja sellel me ei peatu. Toome välja teisi põnevaid võimalusi. Kuna testide keskkondi on nii palju, siis toimub mõõduvõtmine kahel päeval ning sõelale jäid kaheksa keskkonda. Jällegi on kohtunikeks veebiseminaril osalejad ning mängu juhib Ingrid Maadvere.

28.04 kell 15.00-16.00 
Quizizz (Janne Ojala)      
Quizalize (Ingrid Maadvere)      
Socrative (Anneli Rumm) 
Classtime (Marika Anissimov)

29.04 kell 15.00-16.00
MS Forms (Riina Tralla)       
Google Forms (Janne Ojala)    
Wizer (Anne Krull) 
Mentimeter (Anneli Rumm)

Veebiseminar salvestatakse ja seda saab järele vaadata HITSA videokanalis.

28.04 veebiseminari registreerumine

29.04 veebiseminari registreerumine

Avafoto: Photo by Galymzhan Abdugalimov on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA Digikiirendi programmis alustas õppimist neljas grupp koolimeeskondi
• Digivõtmes õpilugu arendab õpilaste digioskuseid igas õppeaines